Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või lasteaed
Programmi lühitutvustus
Millised metsloomad elavad Eesti looduses ja kuidas neid ära tunda?
Mängulises õppeprogrammis tutvuvad lapsed Eesti looduses elavate tavalisemate imetajaliikidega. Praktiliste tegevuste kaudu saadakse ülevaade metsloomade eluviisidest, toitumisharjumustest ja nende omavahelistest seostest looduses.
Lapsed õpivad metsloomi tundma ja eristama erinevate tunnuste ning tegevusjälgede järgi. Lähemalt uuritakse metsloomade nahku, koljusid, sarvi, väljaheiteid ja toitumisjälgi.
Programmi jooksul arutletakse ka metsloomade kaitse ja jahipidamise üle. Lapsed saavad teada, miks mõningaid loomaliike on vaja kaitsta ning miks teiste liikide puhul on vajalik jahipidamine.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja talveaed ja õppeklass
Programmi lühitutvustus
Millised taimed ja loomad elavad soojemates maades ning kuidas on nad seotud meie igapäevaeluga?
Tartu loodusmaja talveaias kasvab palju taimi, mille looduslik kodumaa asub hoopis soojema kliimaga piirkondades. Ometi on nende taimede viljad või muud osad meile tuttavad igapäevaselt toidulaualt. Näiteks tutvutakse banaani, kohvi, pipra ja vanilliga.
Lisaks taimedele kohtuvad lapsed Tartu loodusmajas elavate loomadega. Lähemalt tutvutakse näiteks merisigade, küülikute, kilpkonnade, Madagaskari sisiprussakate ja raagritsikatega.
Mänguliste tegevuste ja vaatluste kaudu saavad lapsed teada, kus on nende taimede ja loomade looduslik kodumaa ning miks paljud neist ei saa Eesti looduses iseseisvalt kasvada või elada.
Arutletakse ka selle üle, milleks inimesed lõunamaiseid taimi kasutavad ning kuidas nende viljad ja muud saadused jõuavad meie igapäevaellu.
Millest tehakse riideid ja kuidas jõuavad erinevad materjalid meie rõivastesse?
Õppeprogrammis uurivad õpilased rõivamaterjalide päritolu ning tutvuvad looduslike ja keemiliste kiudude ning materjalidega. Vaadeldakse nii taimset kui ka loomset päritolu kiude.
Üheskoos arutletakse, kas muinasjutt nõgesesärkidest ja lugu mutist, kes endale püksid sai, võiksid ka päriselus toimuda.
Uuritakse, mida jutustavad meie riiete sildid, ning vaadeldakse, millistest materjalidest on valmistatud riided, mida ise kanname.
Õpilased saavad erinevaid materjale, kangaid ja kiude oma käega katsuda ning neid ka suurendusega lähemalt uurida. Tutvutakse takjakinniste, haakide, nööpide, rihmade ja teiste rõivakinniste põneva maailmaga.
Teadmisi kinnistatakse näitusega seotud õppemängude kaudu.
Oluline info programmi toimumise kohta
Programm toetub rändnäitusele „Kapist välja. Riided ihu ja ilma vahel”.
Seetõttu saab õppeprogrammi tellida ainult siis, kui näitus asub rännakute vahepeal Tartu loodusmajas.
Programmi ajad ja registreerumine
Programmi toimumisajad ja registreerumisvõimalused leiad registreerumisvormist.
Kes on selgrootud loomad ja mille poolest nad üksteisest erinevad?
Tartu loodusmaja loomatoas ootavad lapsi põnevad selgrootud loomad. Õppeprogrammis tutvutakse näiteks Madagaskari sisiprussakate, raagritsikate, tuhatajalgade ja teiste selgrootutega.
Vaatluste ja praktiliste tegevuste kaudu otsitakse loomade sarnasusi ja erinevusi. Lapsed õpivad tundma selgrootute eluviise ja välisehitust ning harjutavad loomade vaatlemist ja kirjeldamist.
Loomade lähemaks uurimiseks kasutatakse luupe ja mikroskoope. Nende abil saavad õpilased märgata detaile, mida palja silmaga on keeruline eristada.
Õppimist muudavad vaheldusrikkamaks teemakohased mängud ja meisterdamine, mis aitavad uusi teadmisi kinnistada.
Mänguline õppeprogramm koosneb kolmest erinevast ülesandest, mille kaudu õpilased õpivad looduslikke objekte vaatlema, uurima ja erinevate meelte abil tunnetama.
Õpilased kehastuvad noorteks teadlasteks ning uurivad kujuteldavatelt ekspeditsioonidelt kaasa toodud materjale. Õpitakse objekte tähelepanelikult vaatlema, kirjeldama ja rühmitama, oma valikuid põhjendama ning täiendatakse teadmisi erinevate looduslike objektide kohta.
Paaride moodustamise ülesandes viiakse kokku kangamaterjal ja selle valmistamiseks kasutatud tooraine. Nii õpitakse seostama erinevaid materjale nende loodusliku päritoluga.
Meeltemängus kirjeldavad õpilased looduslikke objekte erinevate omadussõnade abil. Kirjelduste põhjal püütakse ära arvata, millise objektiga on tegemist.
Praktilised ja mängulised tegevused aitavad arendada õpilaste vaatlus-, kirjeldamis-, võrdlemis- ja põhjendamisoskust ning innustavad ümbritsevat loodust tähelepanelikumalt uurima.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või koolis kohapeal
Programmi lühitutvustus
Mis on elekter, kuidas töötab vooluring ja millised materjalid juhivad elektrit?
Õppeprogrammis „Uurime elektrit” tutvuvad õpilased elektri mõiste ja vooluringi tööpõhimõtetega. Praktiliste ja uurimuslike tegevuste kaudu õpitakse eristama elektrit juhtivaid ning mittejuhtivaid materjale.
Õpilased koostavad lihtsaid vooluringe, katsetavad erinevaid lahendusi ning uurivad, millist rolli täidab vooluringis lüliti.
Erilist tähelepanu pööratakse elektriohutusele. Õpitakse tundma ohutusnõudeid, tegema katseid ohutult ning hoidma nii ennast kui ka teisi.
Kestliku arengu teemana käsitletakse elektri säästmist ja keskkonnasõbralikke valikuid. Arutletakse, kuidas saab igapäevaelus elektrit teadlikumalt ja säästlikumalt kasutada.
Õppekavaga seotud teemad ja praktilised tööd
Programm toetab riikliku õppekava 3. klassi loodusõpetuse järgmisi teemasid:
Vooluring
Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid
Elektri kasutamine ja säästmine
Elektriohutuse nõuded
Praktilised tööd:
Õpilased koostavad lihtsa vooluringi ja teevad katsete abil kindlaks lüliti vajalikkuse. Võrreldakse erinevaid vooluringe, sealhulgas enda koostatud vooluringi ja klassis kasutatavat vooluringi. Vaatluste ning võrdluste põhjal tehakse järeldusi.
Kust pakendid tulevad ja kuhu need pärast kasutamist lähevad?
Õppeprogrammi läbiv teema on mõistlik tarbimine ning säästliku arengu põhimõtetest lähtuv jäätmekäitlus. Õpilased tutvuvad eakohasel viisil jäätmete liigiti kogumise ja ringlusse suunamisega.
Arutletakse, miks on oluline jäätmeid õigesti käidelda ning kuidas mõjutavad meie igapäevased tarbimisvalikud keskkonda ja inimeste heaolu.
Mänguliste ja praktiliste tegevuste kaudu harjutavad õpilased pakendite ning teiste jäätmete liigiti sorteerimist. Õpitakse märkama erinevaid jäätmeliike ja mõistma, miks neid eraldi kogutakse.
Lähemalt uuritakse, mis saab biojäätmetest ja PET-pudelist pärast jäätmekasti viskamist. Õpilased saavad teada, kuidas erinevaid jäätmeid ringlusse suunatakse ning miks on materjalide taaskasutamine ja ringlussevõtt olulised.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja park, talveaed ja õppeklass
Programmi lühitutvustus
Millised taimed kasvavad meie ümber ja miks on taimed looduses olulised?
Õppeprogrammis vaadeldakse ja õpitakse tundma levinumaid puid, põõsaid ning rohttaimi. Praktiliste vaatluste kaudu avastavad õpilased taimede mitmekesisust ning õpivad märkama erinevate taimede tunnuseid.
Tutvutakse ka mõnede sambla- ja samblikuliikidega. Õpilased saavad teada või kordavad üle, mille poolest erinevad samblad ja samblikud.
Arutletakse, kellele on taimed looduses vajalikud ning mida tähendab liigirikkus. Õpilased õpivad mõistma taimede tähtsust teistele elusolenditele ja looduse mitmekesisusele.
Tartu loodusmaja pargis tutvutakse erinevate seal kasvavate taimedega. Talveaias uuritakse toidu- ja tarbetaimi ning saadakse teada, kuidas inimesed neid kasutavad.
Programmi lõpus kinnistatakse õpitud teadmisi õppeklassis toimuvate praktiliste õppemängudega.
Toimumiskoht: Valitud metsa õpperada, enamasti Vapramäe või Vitipalu õpperada
Programmi lühitutvustus
Kes ja mis metsas elavad ning kuidas õppida loodust tundma kõigi meeltega?
Õppeprogramm „Metsapäev” toimub looduses, õppetööks sobivate metsakoosluste keskel. Tegevuspaik valitakse nii, et õpilastel oleks võimalik metsas turvaliselt tegutseda ning vältida looduse kahjustamist tallamisega. Enamasti toimuvad Tartu loodusmaja juhendatud metsaprogrammid Vapramäe või Vitipalu õpperajal.
Metsarajal liikudes tutvuvad õpilased metsa erinevate taimerinnetega. Uuritakse, kuidas kasvavad metsas puud, põõsad, puhmad, rohttaimed ja samblad ning kuidas need moodustavad mitmekesise metsakoosluse.
Õpilased vaatlevad metsas kasvavaid taimi ja seeni, tutvuvad loomade ning nende tegevusjälgedega ja uurivad erinevate liikide omavahelisi seoseid.
Õppeprogrammi jooksul tehakse loodusvaatlusi, lahendatakse praktilisi ülesandeid ja õpitakse märkama metsaelu põnevaid üksikasju.
Programmi põhirõhk on looduse tunnetamisel kõigi meeltega. Vahetu looduskogemus aitab õpilastel paremini mõista metsa mitmekesisust, arendada vaatlusoskust ja kujundada hoolivat suhtumist loodusesse.
Kuidas saavad Eesti taimed ja loomad hakkama külma ning toiduvaese talvega?
Õppeprogrammis „Taimede ja loomade talvenipid” tutvuvad õpilased Eesti taimede ja loomade peamiste kohastumustega, mis aitavad neil talve üle elada. Mänguliste ja praktiliste tegevuste kaudu uuritakse, kuidas erinevad liigid külmaks aastaajaks valmistuvad ning milliseid võimalusi kasutavad toidu leidmiseks ja talviseks ellujäämiseks.
Taimede talvenipid
Õpilased arutlevad talve olemuse üle ning uurivad, kuidas taimed külma aastaaja üle elavad. Praktilises rühmitamisülesandes tutvutakse taimede talviste säilitusosadega: seemnete, maa-aluste säilitusorganite ja pungadega.
Loomade talvenipid
Loomade talviste kohastumistega tutvutakse jutustuste, piltide ja lühikeste filmiklippide abil. Uuritakse näiteks:
kuidas pasknäär ja kobras talveks toiduvarusid koguvad;
kuidas kärbi talvine varjevärvus aitab tal keskkonda sulanduda;
kuidas rebane hiiri püüdes lumme sukeldub;
kuidas saarmad lumes liugu lasevad.
Õpilased rühmitavad loomade pilte ja seostavad need õigete talvenippidega, õppides tundma erinevate liikide kohastumusi.
Talvine metsarestoran ja loomade talvekasukad
Uuritakse, millist taimset toitu võivad loomad talvises looduses leida. Tutvutakse seemnete, urbade, pungade, käbide ja nende seemnete, marjade, puukoore ning näritud okstega.
Mängulises „metsarestoranis” jagavad õpilased erinevad toidud loomade vahel, mõeldes, millisele liigile üks või teine toit sobib.
Lisaks tutvutakse imetajate nahkade ehk „talvekasukatega”. Uuritakse näiteks nirgi, muti, kopra, rebase ja saarma nahku ning arutletakse, kuidas karvkate aitab loomadel külmaga toime tulla.
Õppemängud ja kokkuvõte
Teadmisi kinnistatakse liikumis- ja õppemänguga „Pasknäärid koguvad talveks tammetõrusid”.
Programmi lõpus võrreldakse loomade talvenippe inimeste võimalustega külma aastaaja üleelamiseks. Arutletakse, millised võtted on sarnased ning mille poolest erinevad inimeste ja loomade ettevalmistused talveks.
