Rohelise kooli programm – tutvustus

Rohelise kooli programmist põhjalikumalt

Rohelise kooli programmil on kolm struktuurset elementi:

I    Seitsmest sammust koosnev tegevusjuhis

II   Käsitletavad teemad

III  Keskkonnamärgise “Roheline lipp” taotlemine

Edukaks tegevuseks on vajalik haridusasutuse juhtkonna ja hoolekogu toetus. Võtmeküsimuseks on töötajate aktiivne kaasamine, pikaajaline pühendumine ja valmidus kaasata lapsi/õpilasi arutellu ning otsustusprotsessidesse. Koolides ongi kriitilise tähtsusega õpilaste initsiatiiv ja võimalus kogeda muutuste loomist.



I Rohelise kooli programmi strateegia seitse sammu

Rohelise kooli 7 sammu järjestuses võib teha muudatusi ja teatud samme viiaksegi tegelikkuses ellu paralleelselt. Näiteks teavitamine ja kaasamine algab sisuliselt kohe peale Rohelise kooli programmiga liitumist. Keskkonnapõhimõtete väljatöötamine ei pea olema viimane samm, seda võib teha ka näiteks peale tegevuskava koostamist.

1. Keskkonnatöörühm on Rohelise kooli programmi eestvedaja oma õppeasutuses. Töörühma juhtimisel astutakse edukalt kõik seitse sammu ja seda igal aastal. Keskkonnatöörühma oluliseks ülesandeks on tagada, et õpilased (lasteaia lapsed) oleksid kõigi tegevuste keskmes ning kaasatud oleks terve õppeasutus.

Oskused, mis õpilastel arenevad: juhtimisoskus, kuulamisoskus, teistega arvestamine ja koostöö, eriarvamuste austamine ja läbirääkimisoskused.

Keskkonnatöörühmades:

  • peavad õpilased moodustama töörühma koosseisust vähemalt poole, vajalik on iga vanuseastme õpilaste kaasatus (oluline on tagada järjepidevus töörühma liikmete seas ning eri vanuses õpilased aitavad seda hoida)
  • õpilased valitakse keskkonnatöörühma teiste õpilaste poolt (valimisi võib ühildada õpilasomavalitsuse valimistega), samuti võib töörühma moodustada vabatahtlikkuse alusel, millele eelneb avalik kutse (õpilased saavad soovitada nii kaasõpilasi kui iseennast).
  • täiskasvanud nimetatakse töörühma õppeasutuse poolt, lisaks juhtkonnale tuleks kaasata ka haldusküsimuste ja toitlustuse eest vastutavad töötajad ning lapsevanemad ja kogukonna esindajad (kohalik omavalitsus, keskkonnaorganisatsioon, kohalik selts vms)
  • töörühma liikmetel on konkreetne vastutus. Näiteks on ära jagatud liikmete vahel aasta teemad, kus vastutavad õpilased, täiskasvanud hoiavad silmi ja kõrvu lahti just tema teema osas – nii uued teadmised, oskused kui õpilaste ja/või kolleegide ning laste suunamine, samuti konkreetsete ülesannetena sündmused jt programmi elluviimisega seotud ülesanded.
  • tagatakse töörühma jätkusuutlikkus – näiteks sellega, et 25% liikmetest on kaheks aastaks, samuti osalevad töörühma töös eri vanuses õpilased
  • õpilased juhivad töörühma koosolekuid ja ka protokollivad neid, et näidata, kuidas otsused sündisid (kui vaja, siis täiskasvanute juhendamisel)
  • õpilastest töörühma liikmed vastutavad teavitamise eest – töörühma tegevusest teistele õpilastele ja vastupidi
  • töörühma koosolekud toimuvad tavaliselt 6-8 korda aastas, võib ka sagedamini; koosolekuid võib vastavalt vajadusele ühildada ka teiste koosolekutega
  • protokollid avalikustatakse töörühma stendil ja kooli kodulehel, need peavad sisaldama vähemalt koosoleku toimumiskohta ja -aega, osalejaid, päevakorda ja otsuseid.
  • töörühma tegevusi ja aruandeid tutvustatakse õppenõukogus ja vanemate koosolekutel

Vaadake ingliskeelset videoklippi Rohelise kooli keskkonnatöörühmast Inglismaalt siit.

Lasteaedades kaasab töörühm lapsed keskkonnaotsuste (sh probleemide välja toomine, lahenduste, tegevuste pakkumine ja valimine) tegemisse muul viisil. Näidetena võib tuua laste nõukoda (igast aiarühmast üks või kaks last), kes käivad regulaarselt koos, et arutada nii keskkonnaga seonduvaid, aga vajadusel ka teisi küsimusi või nn roheliste klubi, kus käiaksegi just keskkonnateemalisi küsimusi arutamas ja lahendusi otsimas.

Küsimus: Kas Rohelise kooli keskkonnatöörühma juht peab olema asutuse juht või võib olla õpetaja/lapsevanem? Tema põhilised tööülesanded?

Rohelise kooli keskkonnatöörühma juht ei pea olema asutuse juht, kuid kindlasti peab ta olema õppeasutusega vahetult seotud, sest läbi tema käib infovahetus Rohelise kooli programmi Eesti koordinaatoriga. Juhul, kui keskkonnatöörühma hakkab vedama lapsevanem, on keerukam tagada keskkonnateemade lõimitust õppeasutuse igapäevatöösse ning noorte tegevuste igapäevast toetamist, kuid väga hea meeskonnatööga on see põhimõtteliselt võimalik. Keskkonnatöörühma juht vastutab, et Rohelise kooli tegevused saaksid ellu viidud, tema juhib protsessi tervikuna. Kuidas täpselt omavahel ülesanded ära jagatakse, on juba töörühma otsustada. Koolide puhul eeldatakse, et õpilased juhivad töörühma koosolekuid ja ka protokollivad neid ise (keskkonnatöörühma juhi, teiste täiskasvanute toetusel), samuti on tegevustes rõhk noortel. Kindlasti on kriitilise tähtsusega, et programmi elluviimine oleks meeskonnatöö, vastasel juhul ei saavutata terviklikku lähenemist ning eesmärgid jäävad täitmata (või täidetakse formaalselt, kuid sisuline muutus jääb nõrgaks).

Küsimus: Kui suur võiks keskkonnatöörühm olla?

Praktikas on levinud erineva suurusega töörühmad (10 liikmest 30+ liikmeni). Silmas tuleb pidada, et väga suure töörühma puhul võib töö juhtimine olla keerukas. Tegevuste ellu viimiseks (näiteks eri kampaaniad) võib moodustada juurde lisatöörühmi.

Lasteaedades on levinud, et töörühma kuulub lisaks juhtkonna esindaja(te)le ja lastevanematele igast rühmast üks õpetaja, majandusala eest vastutaja ning võimalusel ka kokk.

2. Keskkonnaülevaatus on sisuliselt õppeasutuse jätkusuutlikkuse hindamine, kus 12 Rohelise kooli valdkonna olukorda igapäevaelu korraldamises, majandamises ja õppetöös hinnates saadakse hetkeolukorra kaardistus. Keskkonnaülevaatuse läbiviimist juhib keskkonnatöörühm ja selle tulemused on sisendiks tegevuskava koostamisel. See arendab õpilastes (ja muidugi ka täiskasvanutes) nii probleemide märkamise kui hiljem nende lahendamise oskust, samuti protsessi juhtimist ja analüüsioskust.

  • Õpilased on haaratud ülevaatuse ettevalmistusse ja läbiviimisesse
  • Õpilastest töörühma liikmed koguvad klassidest ettepanekuid, mida peaks muutma.
  • Ülevaatus peab olema kindla struktuuriga – selle väljatöötamine oma asutust arvestades on väga oluline. Allpoolt leiate juhiseid ülevaatuse tegemiseks ja näidisküsimustiku.
  • Ülevaatuse küsitluse osa viiakse läbi nii personali kui õpilaste (laste) ja seda korratakse regulaarselt iga aasta, et näha muutusi. Järgmistel kordadel keskkonnaülevaatust tehes on kasulik teha küsitlus ka lapsevanemate hulgas, et saada olukorrale ja tehtud tegevustele tagasisidet. Seda võib koguda ka lastevanemate rahuloluküsitluse ühe osana.
  • Osa andmeid kogutakse dokumentidest ning vaatluse teel.
  • Tulemusi tutvustatakse õpilastele, õpetajatele ja teistele õppeasutuse töötajatele ning lapsevanematele

FEE koostanud keskkonnaülevaatuse soovitusliku vormi ehk näidisküsimustiku: ava wordi fail, ava pdf fail  Näidisvormi küsimused on sisestatud ka Google vormi, mida saab jagada, õppeasutus saab sellest teha oma koopia ning küsimustikuga edasi töötada, neid oma vajadustele vastavaks kohandada. Saatke oma soov koos gmail-aadressiga: eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee

Keskkonnaülevaatuse kohustuslik täiendus on õppeasutuse ressursikulude jooksev jälgimine ning analüüs. Vaadake näiteid ressursikulu analüüsist siit.

Keskkonnaülevaatuse näidisküsimustik tuleb kohandada vastavalt õppeasutusele ning osa valdkondi võib vaadelda ühiselt. Näiteks võib liita elurikkuse ja looduse õppeasutuse õueala teemaga, samuti võib kokku panna prügi ja jäätmed jne. Soovi korral võib küsimusi ka juurde lisada – olgu selleks tark tarbimine või keskkonnahoidlikud valikud kodus. Osa küsimusi esitatakse õpilastele/lastele, osa personalile ning osa lapsevanematele. Kindlasti on mõistlik lapsevanematele suunatud küsitlus teha lühem kui õpilastele, õppeasutuse perele tehtud küsimustik.

Lasteaialastega teemade arutamisel ja vaatluste tegemisel võib kasutada ka sobivaid pilt.

Keskkonnaülevaatuse tulemustest tuleb koostada kokkuvõte, mida tutvustatakse õppeasutuse perele.

Küsimustiku kohandamisel oma õppeasutusele saab abi Sirje ja Georg Aheri koostatud juhistest ja küsimustikust. Teema TOIT on seal valdkonna TERVIS ja HEAOLU all.

Soovi korral võib küsimuste puhul kasutada ka skaalat, mitte vaid jah / ei / ei tea vastusteid.

Kas keskkonnaülevaatus tuleb igal aastal läbi viia kõigi 12 teema kohta?

Koolidel soovitame tõesti hinnata igal aastal kõiki valdkondi, sest nii tekivad head võrdlusandmed ja saate järjepideva ülevaate oma tegevuse mõjust. Keskkonnaülevaatuse läbiviimine on oluline osa õpilaste õppimisprotsessist ning ka seetõttu on analüüs otstarbekas viia tervikuna läbi igal aastal. Juhul, kui olete juba keskkonnamärgise “Roheline lipp” omanik ja lasteaed, siis järgmisel õppeaastal on aktsepteeritav teha ülevaatus ka õppeaasta valitud fookusteemadel. Ressursikulusid tuleb jälgida jooksvalt aasta läbi. Keskkonnamärgise “Roheline lipp” taotlemise aastal peab keskkonnaülevaatus olema kindlasti tehtud kõigil teemadel.

  • Tuginedes keskkonnaülevaatuse tulemustele ja õppeasutuse eelistustele valitakse 12 rohekooli teema seast vähemalt kolm (vt täpsemalt lehekülje allpool)
  • Tegevuskava võiks olla arengukava osa või lisa.
  • Eesmärgid tuleks seada tulemustena – soovitud seisundina.
  • Iga eesmärgi saavutamiseks leppida kokku vajalikud tegevused, nende aeg või kestus, läbiviijad ja vastutajad, kuidas hinnatakse saavutatut (mõõdikud) jms. Hea mõte on üles märkida ka vajalikud ressursid.
  • Tegevuskavas keskendutakse olulisemas mahus kolmele valitud fookusteemale ning oluline on tegevuste sidumine õppekavaga
  • Lisaks klassi ja rühmapõhistele õppetegevustele on vajalik õppeasutust terviklikult haaravate tegevuste läbiviimine valitud fookusteemadel

  • Tegevuskava täitmist ja eesmärkide saavutamist hinnatakse regulaarselt, abivahendiks on muuhulgas keskkonnaülevaatuse tulemused.
  • Õppeasutus näitab edusamme mitme suuremahulise projekti läbiviimisega, mis on seotud vähemalt kolme Rohelise kooli teemaga.
  • Seire näitab ära valdkonnad, mis vajavad pikemaajalist tähelepanu.
  • Seire tulemusi jagatakse programmi Eesti koordinaatoriga vahearuandes (kohustuslik Rohelist lippu omavatele õppeasutustele).

  • Rohelise kooli põhimõtteks on, et klassi- ja rühmaruumis õpitud teemad peaksid mõjutama seda, kuidas õppeasutus toimib.
  • Õpitu peaks võimalusel kajastuma ka tegevuskavas ning andma õpilastele, lastele võimaluse reaalselt keskkonna heaks midagi ära teha.

• Kogu haridusasutus peab teadma Rohelise kooli programmis osalemisest ning mida see tähendab.
• Vähemalt kord õppeaastas peab toimuma kogu haridusasutust hõlmav üritus.
• Rohelise kooli tegevusi tutvustatakse kodulehel või blogis, stendil, Facebookis jm õppeasutuse infokanalites. Kasuta teavitamiseks plakateid.
• Õppeasutus on kaasanud tegevustesse oma kogukonna ja ideaalis ka laiema üldsuse.
• Tegevustest on fotosid.

Küsimus: Kas Rohelise kooli tegemiste kajastamiseks peab kindlasti looma eraldi blogi või piisab õppeasutuse FB-lehest?

Õppeasutuse toimimisest Rohelise koolina peab olema võimalik kergesti terviklikku ülevaadet saada, sh eri sündmused, fotod jms. Lasteaedade ja koolide FB-postitustest seda üldjuhul saada ei ole võimalik. See, kas Rohelise kooli info on võimalik koondada hästi kodulehele või on kergem luua eraldi blogi, jääb iga asutuse enda otsustada. Praktikas eelistatakse üldinfo lisamist kodulehele ning jooksvate sündmuste kajastamist blogis.

Programmiga liitunud õppeasutus peab kodulehele lisama Rohelise kooli logo, mis võimalusel viib lingina Rohelise kooli materjalide juurde – on see siis kodulehe alamleht või eraldi blogi. Kodulehele, blogisse peab lisama ka lühikese üldinfo Rohelise kooli programmi kohta, sest lehe külastajad ei pruugi olla sellest varem kuulnud. Näiteks võib lisada sellise teksti: Rohelise kooli programm on ülemaailmne ja selles osaleb ligi 60 000 õppeasutust rohkem kui 65 maalt. Täpsemalt saab uurida FEE Eco-Schools Global kodulehelt. Programmi tegevusi koordineerib Eestis Tartu loodusmaja, liitunud õppeasutuste ja programmi kohta saab täpsemalt lugeda siit. Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi õppeasutuse tegemistesse süsteemselt ja terviklikult, aidates lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Meie õppeasutus liitus programmiga //… lisage siia aeg, millal liitusite; kui olete juba keskkonnamärgise “Roheline lipp” omanik, siis andke ka sellest siin teada, nt Eduka programmis osalemise ja süsteemse keskkonnaharidusliku tegevuse kinnituseks omistati 2021.a juunis meie õppeasutusele keskkonnamärgis “Roheline lipp”. Rohelipu kasutusõigus antakse õppeasutusele kaheks aastaks, kuid aasta möödudes tuleb vahearuandega näidata oma tegevuste jätkuvat süsteemsust ja terviklikkust.//

Küsimus: Mis peab olema avaliku materjalina kodulehel või blogis? Milline osa võib olla asutusesisene?

Kodulehel või Rohelise kooli blogis peab olema leitav:

  1. keskkonnatöörühma liikmete nimekiri
  2. koosolekute protokollid, mis ei pea olema detailsed ülevaated aruteludest – piisab, kui kirjas on toimumise aeg ja koht, kes osalesid, mida arutati ja mida otsustati.
  3. keskkonnaülevaatuse küsimused ja lühikirjeldus, kuidas ülevaatust läbi viidi; tulemusi ei pea avalikustama, kui tunnete, et see võiks pigem sisemiseks kasutamiseks jääda
  4. teemad, millele sel õppeaastal keskendute
  5. keskkonnategevuskava
  6. keskkonnapõhimõtted

Lisaks võib kodulehele lisada keskkonnaülevaatuse analüüsi ja tegevuskava elluviimise aruande, samuti õppeasutuse ressursikulude analüüsi jms.

• Keskkonnapõhimõtete väljatöötamises on võimalus osaleda kõigil soovijatel.
• Keskkonnapõhimõtted on stendil, kodulehel ja klassi- või rühmaruumides.
• Keskkonnapõhimõtted peaksid olema sõnastatud hästi meeldejäävalt, see võib olla ka näiteks laul või luuletus.

Keskkonnapõhimõtteid vaadatakse üle iga-aastaselt ning vastavalt vajadusele täiendatakse. Lasteaedades on soovitav sõnastada eraldi keskkonnapõhimõtted lastele ja personalile. Koolide puhul on samuti näiteid, kus keskkonnapõhimõtted on sõnastatud vanuseastmete kaupa. Oluline on enda jaoks läbi mõelda, mida see roheliseks kooliks (lasteaiaks) olemine eelkõige tähendab.

Ja väga oluline peale 7 sammu tegemist teha veel mitteametlik 8. samm – ühiselt tähistada tehtud tööd ja saavutusi!

Küsimus: Milline on ajakava 7 sammu läbiviimiseks? Rohelise kooli programm ei anna ette ühtset ajakava ja sammude elluviimine sõltub ka liitumise ajast. Esimese kuu jooksul peale keskkonnatöörühma moodustamist peaks toimuma keskkonnatöörühma koosolek, samuti õppeasutuse sisene teavitamine programmiga liitumisest. II-III kuu on keskkonnaülevaatuse ettevalmistamine ja läbiviimine, millele järgneb tegevuskava koostamine III-IV kuul. Valitud rohekooli teemasid (vt täpsemalt allpool) tuleb õppekavaga siduma hakata kohe peale teemade valimist. Mõnedes õppeasutustes viiakse keskkonnaülevaatus läbi kohe kooliaasta alguses ja tulemuste põhjal täpsustatakse tegevuskava. On ka neid õppeasutusi, kes on hakanud keskkonnaülevaatust läbi viima just kevaditi, et oleks sisend järgmise õppeaasta tegevuskava koostamiseks. Teavitamine ja kaasamine algab kohe peale liitumist ning kestab aasta läbi, samuti on seire ja hindamine pidev protsess, mis algab peale tegevuskava valmimist (kui paigas on eesmärgid ja oodatavad tulemused). Õppeasutuse keskkonnapõhimõtete välja töötamine võib alata nii vahetult pealt liitumist kui olla ka hilisem tegevus.

Rohelise kooli programmi Eesti koordinaator aitab vastavalt vajadusele kaasa mõelda eri sammude planeerimisel ja läbiviimisel. Võtke julgelt ühendust ja küsige nõu: eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee

Kui tunnete, et vajate põhjalikumat keskkonnaalast lisakoolitust kogu meeskonnale, siis tasulisi koolitusi saab tellida nii Tartu loodusmaja koolituskeskuselt kui teistelt asutustelt ja ekspertidelt. Koolitajatena soovitame varasemat Rohelise kooli programmi eestvedajat Eestis, MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED, keskkonnahoidliku koristamise ja kemikaalide teemalise koolituse läbiviijaks soovitame Balti Keskkonnafoorumit.

 

II Rohelise kooli programmis käsitletavad teemad

Rohelise kooli programmis on kokku kaksteist teemat, õppeaasta jooksul keskendutakse tegevustes vähemalt kolmele teemale.
Teemad võib vabalt valida, kuid soovitame, et värskelt liitunud õppeasutuste valikus oleks vähemalt üks järgmistest: elurikkus ja loodus, kliimamuutused, globaalne kodakondsus.

Eestis on mitmeid haridusprogramme ja -võrgustikke (nt UNESCO ühendkoolide võrgustik ja Läänemere ProjektLiikuma Kutsuv Kool, Tervist edendavate koolide/lasteaedade võrgustik, KiVa, Vaikuseminutid  jne), mis toetavad RK teemade käsitlemist ning mille tegevused ongi osa rohekooliks (või lasteaiaks) olemisest.

Osa koole on teemad õpilaste vanuste kaupa ära jaganud – näiteks 1. -2. klass prügi, 3.-4. klass elurikkus, 5-.9. klass globaalne kodakondsus, kuid kõiki kolme teemat võib käsitleda ka igas klassis. Keskkonnatöörühmas võib samuti jagada teemad ära eri liikmete vahel, kelle peamiseks vastutuseks on antud teemat fookuses hoida.

Lisaks erinevatele õppematerjalidele toetavad teemade käsitlemist erinevad konkurssid ja kampaaniad, mille kohta Tartu loodusmaja infot kogub ja võrgustikule vahendab. Rohelise kooli Eesti eestvedajate poolt on algatatud ka mitmeid projekte, mis toetavad õppeasutustel teemade käsitlemist.

Elurikkuse teemat toetas 2020.a lõppenud Erasmus+ programmi strateegilise koostöö projekt “HOB’s adventure – Hands on Biodiversity”, mida juhtis MTÜ Hared ning kus osalesid mitmed RK võrgustiku liikmed. Kõigile kasutamiseks valmis metoodikate kogumik õppetööks 5-9 aastaste lastega. Kogumiku leiad teiste õppematerjalide juurest siit.

Aastatel 2016-2020 toetas elurikkuse ja looduse teema põhjalikumat käsitlemist FEE projekt “Suur taimejaht” 5-11 aastastele lastele ja nende õpetajatele. Projekti keskkonnahariduslikud tegevused põhinesid Suurbritannia West Sussexi krahvkonnas asuva Kew botaanikaaia metoodilistel materjalidel ning projektitegevusi aitas ellu viia MTÜ Hared. Projekti käigus selgitati lastele taimede ja loomade suhteid kuue liigi näitel, kujundades seeläbi teaduslikku mõtteviisi ja aidates teadvustada elurikkuse tähtsust. Sügisel ja kevadel tehti väga lihtne elektrooniline küsitlus elurikkuse mõistmise ja liikide tundmise kohta. Lastele räägiti ka loodusteadlasest Charles Darwinist ja tema kujunemisteest – kuidas väikesest omapärase mõtteviisiga uudishimulikust poisist sai üle ilma tunnustatud teadlane, kelle töö tähtsus pole kahanenud ka kakssada aastat hiljem. Selle hõlbustamiseks on raamat „Darwini jälgedes“ (vt õppematerjale siit). Raamatus on kirjas lisaks toredale loole ka palju erinevaid tööjuhiseid.

III Rohelise lipu taotlemine >>