Rohelise kooli programm – tutvustus

Rohelise kooli programmist põhjalikumalt

Rohelise kooli programmil on kolm struktuurset elementi:

I    Seitsmest sammust koosnev strateegia

II   Käsitletavad teemad

III  Keskkonnamärgise “Roheline lipp” taotlemine

Edukaks tegevuseks on vajalik haridusasutuse juhtkonna ja hoolekogu toetus. Võtmeküsimuseks on töötajate aktiivne kaasamine, pikaajaline pühendumine ja valmidus kaasata lapsi/õpilasi arutellu ning otsustusprotsessidesse. Koolides ongi kriitilise tähtsusega õpilaste initsiatiiv ja võimalus kogeda muutuste loomist.



I Rohelise kooli programmi strateegia seitse sammu

 

1. Keskkonnatöörühmas on ideaalis iga vanuseastme õpilasi, õpetajaid, töötajaid, juhtkonna liikmeid ja lapsevanemaid. Koolides peavad õpilased moodustama töörühma koosseisust vähemalt poole. Oluline on tagada järjepidevus töörühma liikmete seas ning eri vanuses õpilased aitavad seda hoida. Töörühma tegevusse peab olema kindlasti kaasatud ka maja haldusküsimustega tegeleja. Lasteaedades on levinud, et töörühma kuulub lisaks juhtkonna esindaja(te)le ja lapsevanematele igast rühmast üks õpetaja, majandusala eest vastutaja ning võimalusel ka kokku.

Edukates töörühmades:
• õpilased juhivad töörühma koosolekuid ja ka protokollivad neid, et näidata, kuidas otsused sündisid (kui vaja, siis täiskasvanute juhendamisel)
• õpilastest töörühma liikmed vastutavad teavitamise eest – töörühma tegevusest teistele õpilastele ja vastupidi
• tagatakse töörühma jätkusuutlikkus – näiteks sellega, et 25% liikmetest on kaheks aastaks, samuti osalevad töörühma töös eri vanuses õpilased
• õpilased valitakse keskkonnatöörühma teiste õpilaste poolt
• täiskasvanud nimetatakse töörühma kooli poolt
• töörühma koosolekud toimuvad tavaliselt 6-8 korda aastas, võib ka sagedamini; koosolekuid võib vastavalt vajadusele ühildada ka teiste koosolekutega
• protokollid avalikustatakse töörühma stendil ja kooli kodulehel
• töörühma tegevusi ja aruandeid tutvustatakse õppenõukogus ja vanemate koosolekutel
• töörühma liikmetel on konkreetne vastutus. Näiteks on ära jagatud liikmete vahel aasta teemad, kus vastutavad inimesed hoiavad silmi ja kõrvu lahti just tema teema osas – nii uued teadmised, oskused kui õpilaste ja/või kolleegide ning laste suunamine, samuti konkreetsete ülesannetena sündmused jt programmi elluviimisega seotud ülesanded.

Lasteaedades kaasab töörühm lapsed keskkonnaotsuste (sh probleemide välja toomine, lahenduste, tegevuste pakkumine ja valimine) tegemisse muul viisil. Näidetena võib tuua laste nõukoda (igast aiarühmast üks või kaks last), kes käivad regulaarselt koos, et arutada nii keskkonnaga seonduvaid, aga vajadusel ka teisi küsimusi või nn roheliste klubi, kus käiaksegi just keskkonnateemalisi küsimusi arutamas ja lahendusi otsimas.

Küsimus: Kas Rohelise kooli keskkonnatöörühma juht peab olema asutuse juht või võib olla õpetaja/lapsevanem? Tema põhilised tööülesanded?

Rohelise kooli keskkonnatöörühma juht ei pea olema asutuse juht, kuid kindlasti peab ta olema õppeasutusega vahetult seotud, sest läbi tema käib infovahetus Rohelise kooli programmi Eesti koordinaatoriga. Juhul, kui keskkonnatöörühma hakkab vedama lapsevanem, on keerukam tagada keskkonnateemade lõimitust õppeasutuse igapäevatöösse ning noorte tegevuste igapäevast toetamist, kuid väga hea meeskonnatööga on see põhimõtteliselt võimalik. Keskkonnatöörühma juht vastutab, et Rohelise kooli tegevused saaksid ellu viidud, tema juhib protsessi tervikuna. Kuidas täpselt omavahel ülesanded ära jagatakse, on juba töörühma otsustada. Koolide puhul eeldatakse, et õpilased juhivad töörühma koosolekuid ja ka protokollivad neid ise (keskkonnatöörühma juhi, teiste täiskasvanute toetusel), samuti on tegevustes rõhk noortel. Kindlasti on kriitilise tähtsusega, et programmi elluviimine oleks meeskonnatöö, vastasel juhul ei saavutata terviklikku lähenemist ning eesmärgid jäävad täitmata (või täidetakse formaalselt, kuid sisuline muutus jääb nõrgaks).

2. Keskkonnaülevaatuse tegemine

• Õpilased on haaratud ülevaatuse ettevalmistusse ja läbiviimisesse
• Õpilastest töörühma liikmed koguvad klassidest ettepanekuid, mida peaks muutma
• Ülevaatus peab olema kindla struktuuriga – selle väljatöötamine oma asutust arvestades on väga oluline. Allpoolt leiate juhiseid ülevaatuse tegemiseks.
• Ülevaatus viiakse läbi nii personali, õpilaste (laste) kui lapsevanemate seas ja seda korratakse regulaarselt iga aasta, et näha muutusi.
• Tulemusi tutvustatakse õpilastele, õpetajatele ja vanematele

Juhised keskkonnaülevaatuse korraldamiseks – FEE poolt koostatud keskkonnaülevaatuse soovituslik vorm: 
ava wordi fail, ava pdf fail

Lisaks saab oma õppeasutuse küsimustiku koostamisel abi Sirje ja Georg Aheri koostatud juhistest. Tuleb tähele panna, et seal juhistes on teema TOIT valdkonna TERVIS ja HEAOLU all, kuid selle võib ka eraldi välja tuua koos lisaküsimustega:

3. Tegevuskava

  • Tuginedes keskkonnaülevaatuse tulemustele ja õppeasutuse eelistustele valitakse 12 rohekooli teema seast vähemalt kolm (vt täpsemalt lehekülje allpool)
  • Tegevuskava võiks olla arengukava osa või lisa.
  • Eesmärgid tuleks seada tulemustena – soovitud seisundina.
  • Iga eesmärgi saavutamiseks leppida kokku vajalikud tegevused, nende aeg või kestus, läbiviijad ja vastutajad, kuidas hinnatakse saavutatut (mõõdikud) jms
  • Tegevuskavas keskendutakse olulisemas mahus kolmele valitud fookusteemale ning oluline on tegevuste sidumine õppekavaga
  • Lisaks klassi ja rühmapõhistele õppetegevustele on vajalik õppeasutust terviklikult haaravate tegevuste läbiviimine valitud fookusteemadel

4. Seire ja hindamine

  • Tegevuskava täitmist ja eesmärkide saavutamist hinnatakse regulaarselt, abivahendiks on muuhulgas keskkonnaülevaatuse tulemused.
  • Õppeasutus näitab edusamme mitme suuremahulise projekti läbiviimisega, mis on seotud vähemalt kolme Rohelise kooli teemaga.
  • Seire näitab ära valdkonnad, mis vajavad pikemaajalist tähelepanu.
  • Seire tulemusi jagatakse programmi Eesti koordinaatoriga vahearuandes (kohustuslik Rohelist lippu omavatele õppeasutustele).

5. Tegevuste sidumine õppekavaga

  • Rohelise kooli põhimõtteks on, et klassi- ja rühmaruumis õpitud teemad peaksid mõjutama seda, kuidas õppeasutus toimib.
  • Õpitu peaks võimalusel kajastuma ka tegevuskavas ning andma õpilastele, lastele võimaluse reaalselt keskkonna heaks midagi ära teha.

6. Teavitamine ja kaasamine

• Kogu haridusasutus peab teadma Rohelise kooli programmis osalemisest ning mida see tähendab.
• Vähemalt kord õppeaastas peab toimuma kogu haridusasutust hõlmav üritus.
• Rohelise kooli tegevusi tutvustatakse kodulehel või blogis, stendil, Facebookis jm õppeasutuse infokanalites.
• Õppeasutus on kaasanud tegevustesse oma kogukonna ja ideaalis ka laiema üldsuse.
• Tegevustest on fotosid.

Küsimus: Kas Rohelise kooli tegemiste kajastamiseks peab kindlasti looma eraldi blogi või piisab õppeasutuse FB-lehest?

Õppeasutuse toimimisest Rohelise koolina peab olema võimalik kergesti terviklikku ülevaadet saada, sh eri sündmused, fotod jms. Lasteaedade ja koolide FB-postitustest seda üldjuhul saada ei ole võimalik. See, kas Rohelise kooli info on võimalik koondada hästi kodulehele või on kergem luua eraldi blogi, jääb iga asutuse enda otsustada. Praktikas eelistatakse üldinfo lisamist kodulehele ning jooksvate sündmuste kajastamist blogis.

Küsimus: Mis peab olema avaliku materjalina kodulehel või blogis? Milline osa võib olla asutusesisene?

Programmiga liitunud õppeasutus peab kodulehele lisama Rohelise kooli logo, mis võimalusel viib lingina Rohelise kooli materjalide juurde – on see siis kodulehe alamleht või eraldi blogi. Kodulehel või Rohelise kooli blogis peab olema leitav:

  1. keskkonnatöörühma liikmete nimekiri
  2. koosolekute protokollid, mis ei pea olema detailsed ülevaated aruteludest – piisab, kui kirjas on toimumise aeg, kes osalesid, mida arutati ja mida otsustati.
  3. keskkonnaülevaatuse küsimused ja lühikirjeldus, kuidas ülevaatust läbi viidi; tulemusi ei pea avalikustama, kui tunnete, et see võiks pigem sisemiseks kasutamiseks jääda
  4. teemad, millele sel õppeaastal keskendute
  5. keskkonnategevuskava
  6. keskkonnapõhimõtted

Lisaks võib kodulehel lisada ka õppeasutuse ressursikulude analüüsi. Vaadake näiteid ressursikulu analüüsist siit.

7. Keskkonnapõhimõtete välja töötamine ja järgimine

• Keskkonnapõhimõtete väljatöötamises on võimalus osaleda kõigil soovijatel.
• Keskkonnapõhimõtted on stendil, kodulehel ja klassi- või rühmaruumides.
• Keskkonnapõhimõtted peaksid olema sõnastatud hästi meeldejäävalt, see võib olla ka näiteks laul või luuletus.

Keskkonnapõhimõtteid vaadatakse üle iga-aastaselt ning vastavalt vajadusele täiendatakse. Lasteaedades on soovitav sõnastada eraldi keskkonnapõhimõtted lastele ja personalile. Koolide puhul on samuti näiteid, kus keskkonnapõhimõtted on sõnastatud vanuseastmete kaupa. Oluline on enda jaoks läbi mõelda, mida see roheliseks kooliks (lasteaiaks) olemine eelkõige tähendab.

Ja tegelikult on oluline peale 7 sammu tegemist teha veel 8. samm – ühiselt tähistada tehtud tööd ja saavutusi!

 

II Rohelise kooli programmis käsitletavad teemad

Rohelise kooli programmis on kokku kaksteist teemat, õppeaasta jooksul keskendutakse tegevustes vähemalt kolmele teemale.
Teemad võib vabalt valida, kuid soovitame, et värskelt liitunud õppeasutuste valikus oleks vähemalt üks järgmistest: elurikkus ja loodus, kliimamuutused, globaalne kodakondsus.

Eestis on mitmeid haridusprogramme ja -võrgustikke (nt UNESCO ühendkoolide võrgustik ja Läänemere ProjektLiikuma Kutsuv Kool, Tervist edendavate koolide/lasteaedade võrgustik, KiVa, Vaikuseminutid  jne), mis toetavad RK teemade käsitlemist ning mille tegevused ongi osa rohekooliks (või lasteaiaks) olemisest.

Osa koole on teemad õpilaste vanuste kaupa ära jaganud – näiteks 1. -2. klass prügi, 3.-4. klass elurikkus, 5-.9. klass globaalne kodakondsus, kuid kõiki kolme teemat võib käsitleda ka igas klassis. Keskkonnatöörühmas võib samuti jagada teemad ära eri liikmete vahel, kelle peamiseks vastutuseks on antud teemat fookuses hoida.

Lisaks erinevatele õppematerjalidele toetavad teemade käsitlemist erinevad konkurssid ja kampaaniad, mille kohta Tartu loodusmaja infot kogub ja võrgustikule vahendab. Rohelise kooli Eesti eestvedajate poolt on algatatud ka mitmeid projekte, mis toetavad õppeasutustel teemade käsitlemist.

Elurikkuse teemat toetas 2020.a lõppenud Erasmus+ programmi strateegilise koostöö projekt “HOB’s adventure – Hands on Biodiversity”, mida juhtis MTÜ Hared ning kus osalesid mitmed RK võrgustiku liikmed. Kõigile kasutamiseks valmis metoodikate kogumik õppetööks 5-9 aastaste lastega. Kogumiku leiad teiste õppematerjalide juurest siit.

Aastatel 2016-2020 toetas elurikkuse ja looduse teema põhjalikumat käsitlemist FEE projekt “Suur taimejaht” 5-11 aastastele lastele ja nende õpetajatele. Projekti keskkonnahariduslikud tegevused põhinesid Suurbritannia West Sussexi krahvkonnas asuva Kew botaanikaaia metoodilistel materjalidel ning projektitegevusi aitas ellu viia MTÜ Hared. Projekti käigus selgitati lastele taimede ja loomade suhteid kuue liigi näitel, kujundades seeläbi teaduslikku mõtteviisi ja aidates teadvustada elurikkuse tähtsust. Sügisel ja kevadel tehti väga lihtne elektrooniline küsitlus elurikkuse mõistmise ja liikide tundmise kohta. Lastele räägiti ka loodusteadlasest Charles Darwinist ja tema kujunemisteest – kuidas väikesest omapärase mõtteviisiga uudishimulikust poisist sai üle ilma tunnustatud teadlane, kelle töö tähtsus pole kahanenud ka kakssada aastat hiljem. Selle hõlbustamiseks on raamat „Darwini jälgedes“ (vt õppematerjale siit). Raamatus on kirjas lisaks toredale loole ka palju erinevaid tööjuhiseid.

III Rohelise lipu taotlemine >>