Rohelise kooli programm – tutvustus

Rohelise kooli programmist põhjalikumalt

Rohelise kooli programmil on kolm struktuurset elementi:

I    Seitsmest sammust koosnev strateegia

II   Käsitletavad teemad

III  Keskkonnamärgise “Roheline lipp” taotlemine

Edukaks tegevuseks on vajalik haridusasutuse juhtkonna ja hoolekogu toetus. Võtmeküsimuseks on töötajate aktiivne kaasamine, pikaajaline pühendumine ja valmidus kaasata lapsi/õpilasi arutellu ning otsustusprotsessidesse. Koolides ongi kriitilise tähtsusega õpilaste initsiatiiv ja võimalus kogeda muutuste loomist.



I Rohelise kooli programmi strateegia seitse sammu

 

 

1. Keskkonnatöörühmas on ideaalis iga vanuseastme õpilasi, õpetajaid, töötajaid, juhtkonna liikmeid ja lapsevanemaid. Koolides peavad õpilased moodustama töörühma liikmetest vähemalt 50%.
Edukates töörühmades:
• Õpilased juhivad töörühma koosolekuid ja ka protokollivad neid, et näidata, kuidas otsused sündisid (kui vaja, siis täiskasvanute juhendamisel)
• Õpilastest töörühma liikmed vastutavad teavitamise eest – töörühma tegevusest teistele õpilastele ja vastupidi.
• Tagatakse töörühma jätkusuutlikkus – näiteks sellega, et 25% liikmetest on kaheks aastaks
• Õpilased valitakse keskkonnatöörühma teiste õpilaste poolt
• Täiskasvanud nimetatakse töörühma kooli poolt
• Töörühma koosolekud toimuvad tavaliselt 6-8 korda aastas, võib ka sagedamini. Koosolekuid võib vastavalt vajadusele ühildada ka teiste koosolekutega.
• Protokollid avalikustatakse töörühma stendil ja kooli kodulehel.
• Töörühma tegevusi ja aruandeid tutvustatakse õppenõukogus ja vanemate koosolekutel.

2. Keskkonnaülevaatuse tegemine

• Õpilased on haaratud ülevaatuse ettevalmistusse ja läbiviimisesse
• Õpilastest töörühma liikmed koguvad klassidest ettepanekuid, mida peaks muutma
• Ülevaatus peab olema kindla struktuuriga – selle väljatöötamine oma asutust arvestades on väga oluline. Allpoolt leiate juhiseid ülevaatuse tegemiseks.
• Ülevaatus viiakse läbi nii personali, õpilaste (laste) kui lapsevanemate seas ja seda korratakse regulaarselt iga aasta, et näha muutusi.
• Tulemusi tutvustatakse õpilastele, õpetajatele ja vanematele

Juhised keskkonnaülevaatuse korraldamiseks – FEE poolt koostatud keskkonnaülevaatuse soovituslik vorm: 
ava wordi fail, ava pdf fail

Lisaks saab oma õppeasutuse küsimustiku koostamisel abi Sirje ja Georg Aheri koostatud juhistest. Tuleb tähele panna, et seal juhistes on teema TOIT valdkonna TERVIS ja HEAOLU all, kuid selle võib ka eraldi välja tuua koos lisaküsimustega:

3. Tegevuskava

  • Tegevuskava võiks olla arengukava osa või lisa.
  • Eesmärgid tuleks seada tulemustena – soovitud seisundina.
  • Iga eesmärgi saavutamiseks leppida kokku vajalikud tegevused, nende aeg või kestus, läbiviijad ja vastutajad, kuidas hinnatakse saavutatut jms

4. Seire ja hindamine

  • Tegevuskava täitmist ja eesmärkide saavutamist hinnatakse regulaarselt, abivahendiks on muuhulgas keskkonnaülevaatuse tulemused.
  • Kool näitab edusamme mitme suuremahulise projekti läbiviimisega, mis on seotud vähemalt kolme Rohelise kooli teemaga.
  • Seire näitab ära valdkonnad, mis vajavad pikemaajalist tähelepanu.
  • Seire tulemusi jagatakse programmi Eesti koordinaatoriga vahearuandes (kohustuslik Rohelist lippu omavatele õppeasutustele).

5. Tegevuste sidumine õppekavaga

  • Rohelise kooli põhimõtteks on, et klassiruumis õpitud teemad peaksid mõjutama seda, kuidas kool toimib.
  • Õpitu peaks võimalusel kajastuma ka tegevuskavas ning andma õpilastele võimaluse reaalselt keskkonna heaks midagi ära teha.
  • Tegevuste välja valimine eeldab Rohelise kooli programmi teemadest vähemalt kolma välja valimist (vt teavet allpool)

6. Teavitamine ja kaasamine

• Kogu haridusasutus peab teadma rohelise kooli programmis osalemisest ning mida see tähendab.
• Vähemalt kord õppeaastas peaks toimuma kogu haridusasutust hõlmav üritus.
• Rohelise kooli tegevusi tutvustatakse kodulehel, stendil, Facebookis jm.
• Kool on kaasanud tegevustesse laiema üldsuse.
• Tegevustest on fotosid.

7. Keskkonnapõhimõtete välja töötamine ja järgimine

• Keskkonnapõhimõtete väljatöötamises on võimalus osaleda kõigil soovijatel.
• Keskkonnapõhimõtted on stendil, kodulehel ja klassiruumides.
• Keskkonnapõhimõtted peaksid olema sõnastatud hästi meeldejäävalt, see võib olla ka näiteks laul või luuletus.

Ja tegelikult on oluline peale 7 sammu tegemist teha veel 8. samm – ühiselt tähistada tehtud tööd ja saavutusi!

 

II Rohelise kooli programmis käsitletavad teemad

Rohelise kooli programmis on kokku kaksteist teemat, õppeaasta jooksul keskendutakse tegevustes vähemalt kolmele teemale.
Teemad võib vabalt valida, kuid soovitame, et värskelt liitunud õppeasutuste valikus oleks vähemalt üks järgmistest: elurikkus, kliimamuutused, globaalne kodakondsus.

Eestis on mitmeid haridusprogramme ja -võrgustikke (nt UNESCO ühendkoolide võrgustik ja Läänemere ProjektLiikuma Kutsuv Kool, Tervist edendavate koolide/lasteaedade võrgustik, KiVa, Vaikuseminutid jne), mis toetavad RK teemade käsitlemist ning mille tegevused ongi osa rohekooliks (või lasteaiaks) olemisest.

Osa koole on teemad aastati ära jaganud – näiteks 1. klass prügi, 2. klass elurikkus, kuni 10. klass globaalne kodakondsus.

Lisaks erinevatele õppematerjalidele toetavad teemade käsitlemist erinevad konkurssid ja kampaaniad, mille kohta Tartu loodusmaja infot kogub ja võrgustikule vahendab. Rohelise kooli Eesti eestvedajate poolt on algatatud ka mitmeid projekte, mis toetavad õppeasutustel teemade käsitlemist.

Elurikkuse teemat toetas 2020.a lõppenud Erasmus+ programmi strateegilise koostöö projekt “HOB’s adventure – Hands on Biodiversity”, mida juhtis MTÜ Hared ning kus osalesid mitmed RK võrgustiku liikmed. Kõigile kasutamiseks valmis metoodikate kogumik õppetööks 5-9 aastaste lastega. Kogumiku leiad teiste õppematerjalide juurest siit.

Aastatel 2016-2020 toetas elurikkuse ja looduse teema põhjalikumat käsitlemist FEE projekt “Suur taimejaht” 5-11 aastastele lastele ja nende õpetajatele. Projekti keskkonnahariduslikud tegevused põhinesid Suurbritannia West Sussexi krahvkonnas asuva Kew botaanikaaia metoodilistel materjalidel ning projektitegevusi aitas ellu viia MTÜ Hared. Projekti käigus selgitati lastele taimede ja loomade suhteid kuue liigi näitel, kujundades seeläbi teaduslikku mõtteviisi ja aidates teadvustada elurikkuse tähtsust. Sügisel ja kevadel tehti väga lihtne elektrooniline küsitlus elurikkuse mõistmise ja liikide tundmise kohta. Lastele räägiti ka loodusteadlasest Charles Darwinist ja tema kujunemisteest – kuidas väikesest omapärase mõtteviisiga uudishimulikust poisist sai üle ilma tunnustatud teadlane, kelle töö tähtsus pole kahanenud ka kakssada aastat hiljem. Selle hõlbustamiseks on raamat „Darwini jälgedes“ (vt õppematerjale siit). Raamatus on kirjas lisaks toredale loole ka palju erinevaid tööjuhiseid.

III Rohelise lipu taotlemine >>