Rohelise Kooli programm – tutvustus

Rohelise Kooli programmist põhjalikumalt

Rohelise Kooli programmil on kolm struktuurset elementi:

I    Seitsmest sammust koosnev strateegia

II   Käsitletavad teemad

III  Rohelise lipu taotlemine, kui selle kriteeriumid on täidetud

Edukaks tegevuseks on vajalik haridusasutuse juhtkonna ja hoolekogu toetus. Võtmeküsimuseks on töötajate aktiivne kaasamine, pikaajaline pühendumine ja valmidus kaasata õpilasi otsustusprotsessidesse.



I Rohelise Kooli programmi strateegia seitse sammu

 

Rohelise kooli seitsme sammu strateegia

1. Keskkonnatöörühmas on ideaalis iga vanuseastme õpilasi, õpetajaid, töötajaid, juhtkonna liikmeid ja lapsevanemaid. Koolides peavad õpilased moodustama töörühma liikmetest vähemalt 50%.
Edukates töörühmades:
• Õpilased juhivad töörühma koosolekuid ja ka protokollivad neid, et näidata, kuidas otsused sündisid (kui vaja, siis täiskasvanute juhendamisel)
• Õpilastest töörühma liikmed vastutavad teavitamise eest – töörühma tegevusest teistele õpilastele ja vastupidi.
• Tagatakse töörühma jätkusuutlikkus – näiteks sellega, et 25% liikmetest on kaheks aastaks
• Õpilased valitakse keskkonnatöörühma teiste õpilaste poolt
• Täiskasvanud nimetatakse töörühma kooli poolt
• Töörühma koosolekud toimuvad tavaliselt 6-8 korda aastas, võib ka sagedamini. Koosolekuid võib vastavalt vajadusele ühildada ka teiste koosolekutega.
• Protokollid avalikustatakse töörühma stendil ja kooli kodulehel.
• Töörühma tegevusi ja aruandeid tutvustatakse õppenõukogus ja vanemate koosolekutel.
• Töörühma nimekiri lisatakse rohelise lipu taotlusse.

2. Keskkonnaülevaatuse tegemine

• Õpilased on haaratud ülevaatuse ettevalmistusse ja läbiviimisesse
• Õpilastest töörühma liikmed koguvad klassidest ettepanekuid, mida peaks muutma
• Ülevaatus peab olema kindla struktuuriga – selle väljatöötamine oma asutust arvestades on väga oluline. Allpoolt leiate juhiseid ülevaatuse tegemiseks.
• Ülevaatust korratakse kord aastas, et näha muutusi.
• Tulemusi tutvustatakse õpilastele, õpetajatele ja vanematele
• Ülevaatuse struktuur ja tulemused lisatakse rohelise lipu taotlusele

Juhised keskkonnaülevaatuse korraldamiseks lasteaedades

Juhised keskkonnaülevaatuse korraldamiseks koolides

FEE poolt koostatud keskkonnaülevaatuse soovituslik vorm koolidele: 
ava wordi fail, ava pdf fail

 


3. Tegevuskava

  • Tegevuskava võiks olla arengukava osa või lisa.
  • Eesmärgid tuleks seada tulemustena – soovitud seisundina.
  • Iga eesmärgi saavutamiseks leppida kokku vajalikud tegevused, nende aeg või kestus, läbiviijad ja vastutajad, kuidas hinnatakse saavutatust jms
  • Tegevuskava lisatakse rohelise lipu taotlusele.

4. Seire ja hindamine

  • Tegevuskava täitmist ja eesmärkide saavutamist hinnatakse regulaarselt
  • Kool näitab edusamme mitme suuremahulise projekti läbiviimisega, mis on seotud vähemalt kolme Rohelise kooli teemaga.
  • Seire näitab ära valdkonnad, mis vajavad pikemaajalist tähelepanu.
  • Seire tulemusi jagatakse programmi Eesti koordinaatoriga vahearuandes (Rohelise lipu õppeasutused).

5. Tegevuste sidumine õppekavaga

  • Rohelise kooli põhimõtteks on, et klassiruumis õpitud teemad peaksid mõjutama seda, kuidas kool toimib.
  • Õpitu peaks võimalusel kajastuma ka tegevuskavas ning andma õpilastele võimaluse reaalselt keskkonna heaks midagi ära teha.
  • Tegevuste välja valimine eeldab Rohelise Kooli programmi teemadest vähemalt kolma välja valimist (vt teavet allpool)

6. Teavitamine ja kaasamine

• Kogu haridusasutus peab teadma rohelise kooli programmis osalemisest ning mida see tähendab.
• Vähemalt kord õppeaastas peaks toimuma kogu haridusasutust hõlmav üritus.
• Rohelise kooli tegevusi tutvustatakse kodulehel, stendil, Facebook’is jm.
• Kool on kaasanud tegevustesse laiema üldsuse.
• Tegevustest on fotosid.

7. Keskkonnapõhimõtete välja töötamine ja järgimine

• Keskkonnapõhimõtete väljatöötamises on võimalus osaleda kõigil soovijatel.
• Keskkonnapõhimõtted on stendil, kodulehel ja klassiruumides.
• Keskkonnapõhimõtted peaksid olema sõnastatud hästi meeldejäävalt, või olla ka näiteks.
laul või luuletus.
• Keskkonnapõhimõtted lisatakse rohelise lipu taotlusele.

 

II Rohelise Kooli programmis käsitletavad teemad

Õppeaasta jooksul keskendutakse tegevustes vähemalt kolmele teemale.
Teemad võib vabalt valida, kuid soovitame, et valikus oleks vähemalt üks järgmistest: elurikkus, kliimamuutused, globaalne kodakondsus.

Osa koole on teemad aastati ära jaganud – näiteks 1. klass prügi, 2. klass elurikkus, …….10. klass globaalne kodakondsus.

Sarnaselt varasematele aastatele toetab ka 2019/2020 õ.-a. elurikkuse ja looduse teema põhjalikumat käsitlemist projekt “Suur taimejaht” , mille keskkonnahariduslikud tegevused põhinevad Suurbritannia West Sussexi krahvkonnas asuva Kew botaanikaaia metoodilistele materjalidele) ning mis on mõeldud 5-11 aastastele lastele ja nende õpetajatele.

Projekti käigus selgitatakse lastele taimede ja loomade suhteid kuue liigi näitel, kujundades seeläbi teaduslikku mõtteviisi ja aidates teadvustada elurikkuse tähtsust. Sügisel ja kevadel tehakse väga lihtne elektrooniline küsitlus elurikkuse mõistmise ja liikide tundmise kohta.

Tehakse kummardus suurele loodusteadlasele Charles Darwinile, rääkides lastele, kuidas väikesest omapärase mõtteviisiga uudishimulikust poisist sai üle ilma tunnustatud teadlane, kelle töö tähtsus pole kahanenud ka kakssada aastat hiljem. Selle hõlbustamiseks on raamat „Darwini jälgedes“, vt https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Teabematerjalid-Roheline-kool. Selle saavad paberkandjal need haridusasutused, kellel varasemast veel seda raamatut pole. Raamatus on kirjas tore lugu, kuid ka palju erinevaid tööjuhiseid. Kui olete otsustanud osaleda ja oma majas kokku leppinud, millised rühmad/klassid osalevad, siis palun andke osalejate arvu kohta enne 1. oktoobrit SIIN

 

III Rohelise lipu taotlemine

Rohelise Kooli programmis osalemise üheks oluliseks verstapostiks on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ökomärgise Roheline lipp taotlemine. See antakse välja haridusasutustele, kes on järginud programmi 7-sammulist strateegiat, sh viinud läbi keskkonnaülevaatuse, koostanud tegevuskava ja viinud selle ka ellu ning pannud paika oma keskkonnapõhimõtted. Ja neid põhimõtteid järgitakse nii õppetöös, maja haldamisel kui kogu tegevuse korraldamisel ning lisaks lastele ja õpetajatele on keskkonnategevustesse kaasatud kõik haridusasutuse töötajad ja ka lapsevanemad. Rohelist lippu saavad taotleda haridusasutused, kes on osalenud programmis 1-3 õppeaastat. Rohelise lipu taotlusi saab Eestis esitada kevadel, täpne taotluste esitamise tähtaeg tehakse teatavaks 2020. a alguses.

Osa Rohelise lipu kriteeriume on välja töötatud FEE poolt, osa määrab iga riik ise. 2019. aasta alguses täpsustati rohelise kooli töögrupi poolt rohelise lipu taotlemise kriteeriumid ning see on plaanis ka 2020 a. Seejärel avalikustame siin lehel uuendatud kriteeriumid.

Taotluse vaatab läbi žürii, kuhu kuuluvad liikmed Keskkonnaametist, Tallinna Keskkonnaametist, Tallinna Haridusametist ning keskkonnahariduslikest organisatsioonidest.

Lipp omistatakse kaheks aastaks. Lipu saamisele järgneval aastal on kohustus jätkata tegevuskavas toodud tegevusi, viia läbi uus keskkonnaülevaatus ning kevadel esitada vahearuanne (täpne tähtaeg tehakse teatavaks 2020. a alguses). Ülejärgmisel õppeaastal esitatakse uuesti Rohelise lipu taotlus.