Toiduteemaline viktoriin 2022

Viktoriin “Kasvades oma toiduga I”

Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Tartu loodusmaja koordineeritav Rohelise kooli programm kutsuvad Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projekti “Kasvades oma toiduga” toel üles nii ise toidutaimi kasvatama kui ka mõtestama, kuidas me toitu kasvatame ja tarbime! Soovime lapsi ja täiskasvanuid õpetada oma toitu väärtustama seemnest kompostimiseni. Mullastiku olukord on üle maailma halvenemas, liikide kadu on loomulikust väljasuremistempost kuni tuhat korda kiirem. Neid protsesse on oluliselt mõjutanud intensiivpõllumajandus. Seetõttu on mõistlik eelistada mahe- ehk ökotoitu, samuti õppida ise mahedalt toidutaimi kasvatama.

Viktoriin on avatud Maa päevast, 22. aprillil kuni 12. maini 2022, mil tähistatakse rahvusvahelist taimetervise päeva. Osalejate vahel loositakse välja auhindu ning seda kahes vanusegrupis: kuni 12-aastased ning vanemad. Loosis osalemiseks on kindlasti vajalik märkida üles vastaja kontaktid. Kontaktinfot jättes kinnitate, et olete nõus andmete töötlemisega viktoriini läbiviimise, tulemuste avalikustamise ja auhinna kättetoimetamise eesmärgil.

Viktoriinis osalemise reeglid

  • Viktoriin on avatud Maa päevast, 22.aprillil kuni 12.maini 2022, mil tähistatakse rahvusvahelist taimetervise päeva.
  • Osalejate vahel loositakse välja auhindu ning seda kahes vanusegrupis: kuni 12-aastased ning vanemad.
  • Loosis osalemiseks on kindlasti vajalik märkida üles vastaja kontaktid. Kontaktinfot jättes kinnitate, et olete nõus andmete töötlemisega viktoriini läbiviimise, tulemuste avalikustamise ja auhinna kättetoimetamise eesmärgil.
  • Viktoriini on võimalik täita mitu korda, kuid loosis osalemiseks läheb arvesse esimesena saadetud vastused.
  • Auhindade loosimine toimub 18.mai, mil tähistatakse rahvusvahelist taimede lummuse päeva


Pane enda teadmised proovile ja vaata, kui hästi tead vastuseid allolevatele küsimustele. Mõnusat mõtlemist!

Ees- ja perekonnanimi
E-posti aadress
Vastaja vanus
1. See Vahemeremaadest pärit juurvili oli Eestis oluline toiduaine enne kartuli kasvatamise algust. Lisaks juurikale saab süüa ka tema lehti.

2. Miks külvata porgandiseemneid koos kohvipuruga? Vali kõik õiged vastused.

3. Kust tuleb porgandiseeme?

4. Seda mitmeaastast, tavaliselt helesinise õiega rohttaime tuntakse nii ravim- kui toidutaimena, kasutada saab juuri, lehti, õisi. Taime kuivatatud juured on tuntud eelkõige kohvi asendajana.

5. Mida tehakse mahetootmises mullaviljakuse hoidmiseks ja tõstmiseks teistmoodi kui tavatootmises? Vali kõik õiged vastused.

6. Kuidas kaitstakse mahetootmises taimi haiguste ja kahjurite eest? Vali kõik õiged vastused.

7. Külvikord on mahepõllumajanduse tugisammas, mis aitab tagada kultuuride saagikust ning säilitada ja parandada mullaviljakust. Mis iseloomustab õigesti koostatud külvikorda? Vali kõik õiged vastused.

8. Millised pildil olevatest taimedest on liblikõielised? Vali kõik õiged vastused.

Liblikõielised on grupp omavahel suguluses olevaid taimi, kes kuuluvad oalaadsete seltsi. Neid iseloomustab liblikat meenutav viietine õis, mis koosneb üleval asuvast purjest, kahest külgmisest tiivast ja laevukesest, mis on moodustunud kahe alumise kroonlehe kokkukasvamisel. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks on nende vili, milleks on kõigile tuttav kaun. 

9. Miks on liblikõielised taimed olulised põllumajanduses? Vali kõik õiged vastused.

Liblikõielised taimed rikastavad mulda lämmastikuga, nende juured kasvavad ka tihenenud mullas ning toovad sügavamalt toitaineid üles. Nad pakuvad elu- ja toitumiskeskkonda kasulikele putukatele. Kui liblikõielisi kasvatatakse ainult mullaviljakuse parandamise eesmärgil, nimetatakse neid haljasväetisteks.

10. Mitu vihmaussiliiki Eestis teadaolevalt leidub?

Muld tekib pinnasest ja kõdust väga paljude eri organismide elutegevuse tulemusel. Teiste seas on mulla tekitamisel väga tähtsad vihmaussid.

11. Mulda ja kõdunevaid taimi süües rikastavad vihmaussid mulda. Kui palju väärtuslikke väljaheiteid suudab vihmauss toota ühe m2 kohta aastas?

12. Levinud on eksiarvamus, et täppide arv lepatriinul näitab tema vanust. Mida täppide arv tegelikult näitab?

13. Millisel pildil on näha meemesilast (Apis mellifera L.)?

Seemne arenemiseks on taimedel tihti abi vaja. Abi pakuvad nii tuul, vesi kui ka mitmed loomad. Ühed tuntumad tolmeldajad on erinevad putukad, kes õitel toitumas käivad, näiteks mesilased, kimalased, sirellased.

14. Kui suur osa meie toidulaua mitmekesisusest tuleb tänu tolmeldajatele putukatele?

15. Milliseid pildil olevaid jäätmeid ei soovitata komposti hulka lisada? Vali kõik õiged vastused.

Kompost tekib, kui orgaaniline aine laguneb hapniku ja mitmete mikroorganismide koostööl toitaineterikkaks looduslikuks väetiseks. Kui kompost lõhnab valmis saades ebameeldivalt, siis on selle tekkeprotsessis midagi viltu läinud. Selleks võib olla näiteks vale jäätme kompostimine.

16. Mitu kilogrammi toitu või toiduaineid visatakse keskmiselt Eesti kodudes inimese kohta aastas ära?

Äraviskamise põhjusteks on riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jms ehk raisatud toit.

17. Millise märgi järgi tunneb poes ära mahe- ehk ökotoidu? Vali kõik õiged vastused.

18. Kas kasvatate ise toidutaimi ja kui jah, siis mida?


Projekti eestvedajad:  Elen Peetsmann, Karin Pai, Eeva Kirsipuu-Vadi

Lisainfo: 
elen.peetsmann@emu.ee
tartu2024.ee/kasvadesomatoiduga
/kasvadesomatoiduga 


„Kasvades oma toiduga“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Projekti eesmärgiks on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest.