Taaskord on kätte jõudnud koolivaheaeg, mis algab juba 14.aprillil ning saab lõpu 20.aprillil. Sellesse vahemikku jääb ka Suur reede, seega soovib loodusmaja kõikidele oma sõpradele mõnusat munade võõpamist ja võite nende koksimisel. Seoses koolivaheajaga huviringe ei toimu, kui just ei ole teistmoodi õpetajaga kokku lepitud. Küll on kevadvaheaeg täis erinevaid tegevusi, mida koos loodusmajaga saab ette võtta:

  • 12, 15 ja 17. aprillil on võimalik kummikud jalga panna, õng õlale visata ja sammud vee äärde seada, sest toimuvad õpilastele mõeldud kalastuspäevad. Rohkem infot Kalastuspäevad
  • 19.aprillil toimub taaskord traditsiooniline perepäev, mille teemaks on sellel korral tolmeldajad. Just need pisikesed tegelased, tänu kellele värsked porgandid, kapsad ja kartulid söögilauale jõuavad. Rohkem infot Perepäev “Märka tolmeldajat”
  • Saalis saab pilgu peale heita Ahja, Mehikoorma ja Võnnu koolilaste näitusele, kus on üleval ka mõne loodusmaja õpilase kunstiteosed. Rohkem infot Minu (hääbuv) loodus
  • Ööpäevaringselt on avatud meie pargiala ning loodusmaja lahtioleku ajal tasub pilk peale visata talveaia kaktusepeenrale, kus nii mõnigi kaktus ennast õitega ehtinud on.

“Nad tegid seda jälle! Tartu loodusmaja ornitoloogiaringi õpilased on Eesti parimad noored linnutundjad! Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Linnuvaatleja korraldataval üleeestilisel linnuviktoriinil saavutas võistkond Pimpelmees koosseisus Rahel Värton, Elvine Sünter ja Georg Andre Põldpaju esikoha nii nooremas vanuseastmes kui üldarvestuses. Auhinnalise kolmanda koha nooremas vanuseastmes sai võistkond Võsaööbikud koosseisus Saskia Kuusemets ja Lenna Haidak. Palju õnne ja kõrget lendu!” ornitoloogiarigi õpetaja Aire Orula.

25.aprillil kell 17:00-18:30 toimub Tartu loodusmaja traditsiooniline Maa päeva konverents, kus astuvad lavale huvikooli õpilased, et tutvustada vabas valitud vormis kaaslastele mõnda looduse ja keskkonnaga seotud teemat.

Sellel päeval võtavad konverentsi ajal toimuvate huviringide õpilased osa konverentsi publikuna, seega traditsioonilisi ringitunde ei toimu.

MIKS KONVERENTSIL OSALEDA?
Konverentsil esinemine kasvatab õpilase enesekindlust, annab võimaluse oma südamelähedastest teemadest teistele rääkida, arendab kuulamisoskust ning ettekande koostamisel digipädevust. Lisaks saab õpilane olla kümneks minutiks teadlane just ise valitud teemal nii sisu loomisel kui ka ettekandmisel, mis valmistab teda ette üldhariduskooli uurimus- ja loovtööde kaitsmiseks. Lapsevanema osalemine publikus tagab õpilasele kindlustunde ning võimaluse oma huvisid läbi konverentsil osalemise vanemani tuua.

KUIDAS KONVERENTSIL OSALEDA?
Kuna konverentsi vorm on vaba, siis on lubatud loodus- ja keskkonnateemalisi ettekandeid esitada just endale sobival viisil, olgu selleks traditsiooniline esitlus, näidend, posterettekanne, katse vms.

Lisainfo:
Pille-Riin Pärnsalu
pilleriin.parnsalu@tartuloodusmaja.ee

Veebiviktoriinis osalenud koolid
Viktoriinil osales kokku 185 õppeasutust üle Eesti.

Vaata, kas leiad oma õppeasutuse kaardilt üles, kui millegipärast ei ole seda kaardil märgitud, anna sellest meile kindlasti teada (pilleriin.parnsalu@tartuloodusmaja.ee).

 

Veebiviktoriinis osalenud klassid

Kõige rohkem õpilasi osales 7.klassidest, kindlal teisel kohal olid 6.klassid ning pronksmedali teenisid 8.klassis õppivad noored. Au tuleb anda ka hulgale 1. ja 4.klassi õpilastele, kes olid ennast proovile pannud lisaks oma vanuseastme küsimustele ka kõige vanematele mõeldud viktoriinis.

Kõige raskem ja kergem küsimus

1. – 3. klass 4. – 6. klass 7. – 12. klass
Kõige kergem küsimus ehk kõige rohkem õigeid vastuseid Kes neist lindudest meilt talveks ära lendavad?

  • suitsu- pääsuke
  • randtiir
  • harakas
Pildil on suurkõrv. Millised väited on tema kohta õiged?

  • ta ei lenda talveks Eestist ära
  • talvel ta hingab aegla- semalt
  • ta on talvel talveunes
Mis on õige talveune puhul?

  • hingamine aeglustub
  • kehatem- peratuur langeb
  • loom ei suuda kiiresti ärgata
Kõige raskem küsimus ehk kõige rohkem valesid vastuseid Mida karu talvel teeb?

  • magab talveund
  • teeb taliuinakut
  • pikutab niisama põõsa varjus

 

 


Kuna kõikides vanusegruppides tekitas probleeme mõisted talveUNI ja taliUINAK, siis toome siin täpsemalt välja, mis on nende erinevused. Naljakas oli see, et 7. – 12. klassi vanusegrupi küsimustes käsitles kõige kergem ehk kõige rohkem õigeid vastuseid saanud küsimus just seda sama teemat (vaata ülevalt poolt).

talveUNI taliUINAK
Kehatemperatuur langeb märgatavalt, sageli vaid paari soojakraadini. Kehatemperatuur langeb veidi.
Palju aeglasem hingamine ja südame töö . Hingasmine ja südame töö aeglustub vähe.
Talveunest ärkamine võtab palju energiat ja aega. Loom ärkab kergelt, on liikumisvõimeline juba 10-15 sekundiga.
Loom ei toitu, elab ainult sisemistest rasvavarudest. Loom võib liikuda ja süüa, kasutab ka sisemisi rasvavarusid.
Loomad, kes magavad talveund: siil, talvituvad nahkhiired, lagrits, kasetriibik Loomad, kes teevad taliuinakut: karu, mäger ja kährik

 

24. veebruar – 2. märts on huvikoolis koolivaheaeg ehk huviringe selles vahemikus ei toimu, kui ei ole õpetajaga teistmoodi kokku lepitud.

Kõige täpsema info saab otse ringiõpetajalt, kelle kohtaktid leiab
Huviringide juhendajad

Vaheaeg on koolist pausi tegemise aeg, mil õpilased saavad oma peakesed kooli tegevustest välja lülitada ning puhata ja valmistuda teguderohkeks kevadperioodiks. Sarnaselt lülitavad ennast teisele lainele ka huvikooli õpetajad, kes käivad koolitustel, konverentsidel ning loevad mõnda uut põnevat erialakirjandust, et puhanu ja uute teadmistega taas koos õpilastega tegutsema hakata.

Soovitused ja tegevused koolivaheajaks:

  • naudi õuesolekut
  • pane tähele ja jäädvusta saabuvaid kevade märke
  • pista mulda tsillid, paprikad ja muud kaua idanemiseks aega vajavate taimede seemned
  • hoia silma peal loodusmaja infokanalitel, et ei jääks hiljaks jääpüügile registreerimisega
  • naudi eesti Vabariigi aastapäeva!

Päikeseküllast vaheaega ja kaunist Eesti sünnipäeva!

 

Talv on tore aastaaeg: sajab lund, kõik on ilus valge, saab kelgutada ning lumesõda pidada! Ainult nina ja varbad hakkavad vahel külmetama, kuid siis saame minna sooja tuppa ning süüa  ema keedetud maasikamoosi ja kanda vanaema kootud sooje sokke. Ühesõnaga – meie oleme talveks valmis!

AGA KUIDAS SAAVAD LOOMAD TALVEL HAKKAMA?

Kätte ongi  jõudnud Tartu loodusmaja traditsiooniline veebiviktoriin ning sel aastal keskendume Eestis loomadele, et saada teada, kuidas nad talve üle elavad.

Veebiviktoriin toimub 10. – 16. veebruaril siinsamas Tartu loodusmaja kodulehel. Osa saavad võtta kõik 1. – 12. klassi õpilased.

Viktoriini küsimused on koostatud kolmes erinevas raskusastmes:

  • 1.-3. klassile (küsimused 1-10)
  • 4.-6. klassile (küsimused 1-20)
  • 7.-12. klassile (küsimused 1-30)

Oma raskusastme(d) valib iga osaleja ise, see tähendab, et osaleda võib ka keerulisemas astmes, kuid mitte lihtsamas.

Viktoriini eesmärk on õppida tundma meid ümbritsevat keskkonda. Nagu traditsiooniks kujunenud, loosime auhinnad välja kõikide osalejate vahel.

Tähelepanu õpetajad, kes viivad viktoriini läbi tunnis!

Sel aastal saavad õpilased oma vastused kohe teada ehk kui õpilane on vastanud kõik valikvastustega küsimused, siis vastuste kinnitamisel näevad nad kohe ka tulemusi.


Suundu viktoriini tegema:

1. -3. klassile 4. -6. klassile 7. -12. klassile

 

ÕPIME KOOS VIKTORIINIKS!

Mõnel loomal on talvine karvakasukas soojem ja sageli heledam kui suvine. Osad loomad poevad mitmekesi ühte pessa või magavad talve lihtsalt maha, olles talveunes või taliuinakus. Paljud loomad jätavad talvehooaja üldse vahele ja lendavad ära neile sobivamasse kohta. Sageli on hoopis kavalam koguda naha vahele tublisti varurasva või hoida inimeste lähedale kui toidutagavarad on otsakorral.

Need on ainult paar kavalt võtet, mida meie loomad kasutavad. Nüüd on sinu kord vaadata üle ning uurida, millised NIMEKIRJAS olevad loomad välja näevad ja mida nad talvel teevad.

LAE LOOMADE NIMEKIRI ALLA SIIT!

 

Lisainfo:

Tiina Lilleleht tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee
Liisgren Pärnsalu liisgren.parnsalu@tartuloodusmaja.ee

Meie pargis tegutsevad mitmed linnaloodusele iseloomulikud tiivulised, nagu rasvatihane, sinitihane, hallvares, põld- ja koduvarblane ning rohevint. Lisaks on siin märgatud hulganisti rändlinde!

Selleks, et linnud meie kodude ümbrusse pikemaks ajaks peatuma ja pesitsema jääksid, saame paljugi ära teha. Enamik meist on kindlasti meisterdanud kuldnoka või rasvatihase pesakasti, kuid kas oled mõelnud, et pesakasti saab teha ka pääsukestele, linavästrikule, kärbsenäpile või isegi mõnele kakulisele või toonekurele? Lisaks pesakastidele on palju muid nippe, kuidas parandada lindude pesitsusolusid, et ka haruldasemad tiivulised meid rõõmustaksid.

Lindudest on rõõmu mitte ainult nende laulu ja ilu pärast, vaid ka aiapidajale. Näiteks suudab üks tihasepere ära süüa mitukümmend tuhat putukat ja röövikut, kellest paljud on aiakahjurid. Rästad aitavad tigudega võidelda ja pääsukesed pistavad nahka sadu tuhandeid sääski ja kärbseid – üks suitsupääsukese pesakond võib hävitada koguni sada tuhat putukat!

Tule uudista loodusmaja pargialal uut ja põnevat lindude infostendi. Leiad erinevate pesakastide näidiseid, infot linnuliikide kohta ja vihjeid, kuidas pesakasti ehitada. Kas tead, milline pesa sobib tihasele? Või kuidas eristada varblast rohevindist? Tartu loodusmaja pargi infostend ootab sind – tule ja saa teada, kuidas teha linnud oma sõpradeks!

Kui soovid rohkem teada lindude kohta, loe siit.

Infostend on paigaldatud Noorte Heaks projektivooru abiga. Aitäh, et aitate muuta Tartu loodusmaja pargi noortele ja peredele veelgi põnevamaks õpikeskkonnaks!

2024.aasta sügisel paigaldati Tartu loodusmaja pargialale tänu “Noorte heaks” projektile 13 infotahvlit aasta puude kohta. Infotahvlitelt on võimalik uurida kolmeteistkümne Eestis enamlevinud ning aasta puuks valitud puuliigi tunnuseid, kasvukoha eelistusi jpm.

Lisaks infotahvlitel olevalevale tarkusele on soovi korral võimalik liikuda läbi qr-koodi Tartu loodusmaja kodulehele, kus ootab puude huvilisi pikem liigikirjeldus. Kodulehel saab lisaks tahvlitega märgistatud puudele leida infot ka teiste, vähemlevinud aasta puu tiitliga pärjatud liikide või perekondadega. Infotahvlitega märgistatud liikide ja nende asukohtade valikul andsid oma panuse Rohelise kooli keskkonnatöörühma liikmed, kuna huvikoolis on erilise tähelepanu alla igal õppeaastal Rohelise kooli teemade valikust just elurikkus ja õueala.

Kuna loodusmaja ümbritsev park on huvikooli õpilaste peamine õuesõppe asukoht, on infotahvlid juba mitmetele neist uusi teadmisi edastanud. Küll on tehtud infotahvlite ülesleidmiseks orienteerumismänge kaarti ja kaardita, vastatud erinevatele küsimustele nii vaid neil oleva info kui ka nutiseadmeid kasutades kodulehel leitava info põhjal või proovitud leida õpetaja Ülle loodud kaunite liigitunnuste joonistega sarnaseid taimeosi ning neid seejärel ise maalida üritatud. Kindlasti lisandub siia veel mitmeid ülesandeid kevade saabudes, sest siis on sügisel puuduvaid õisi ning suvel, kui puud on täislehtes.

 

Puude infotahvlid seati loodusmajja parki üles projektivooru Noorte Heaks abil.

2024/2025 õppeaasta hea loodusetundja konkursil osales üle saja loodusmaja õpilase, kellest moodustas enamuse I kooliaste ehk 1.-3.klassi loodusetundjad. Osalenute seast pärjati auhindadega kahte esimest kohta, kuid tubli osavõtu eest loositi lisaks neile veel 24 õpilast, kes samuti tühjade kätega koju ei lähe.

Auhinnad saab kätte oma ringiõpetaja käest!

1.-3.klass
I koht Mirjam meisterdajate ringist
II koht Tobias loomasõprade ringist

4.-6.klass
I koht Ida keskkonnasõbraliku disaini ringist
II koht Hanna Marie keskkonnasõbraliku disaini ringist

7.-12. klass
I koht Helena keskkonnasõbraliku disaini ringist
II koht Aleksandra loodusteadlaste ringist

PALJU ÕNNE!

 

 

Head huvikooli õpilased ja lapsevanemad!

Huvikoolil on jõuluvaheaeg 23. detsember 2024.a. – 5. jaanuar 2025.a.
Selles ajavahemikus huviringe ei toimu (kui õpetajaga pole kokkulepitud teistmoodi).

Rõõmsaid ja lumiseid seiklusi looduses soovib loodusmaja!