Uurime rõivaste materjalide päritolu – looduslikud (taimsed, loomsed) ja keemilised kiud ja materjalid – vaatame, kas muinasjutt nõgesesärkidest ja lugu mutist, kes endale püksid sai, võiks ka päriselus toimuda. Uurime, mida jutustavad sildid meie riietel ja vaatame, mis meil seljas on. Vaatame (ka suurendusega) ja katsume erinevaid materjale, kangaid, kiudusid, takjakinnist jm. Tutvume haakide, nööpide, rihmade jt kinniste põneva maailmaga. Mängime näituse õppemänge.
Programmi lisainfo: leelo.kurbel@tartuloodusmaja.ee
Rändnäituse oma kooli tellimise lisainfo: anneli.ehlvest@tartuloodusmaja.ee
Märgis nr 35
Sihtrühm: 1.-3. klass
Rühma suurus: kuni 24 õpilast
Kestus: 2 akadeemilist tundi
Keel: eesti
Toimumisaeg: aastaringselt
Koht: Tartu loodusmaja õppeklass
Lühitutvustus:
Loodusmaja loomatoas ootavad uurimist ja vaatlemist mitmed põnevad selgrootud loomad (madagaskari sisiprussakad, raagritsikad, tuhatajalad jt). Leitakse loomade sarnasusi ja erinevusi, tutvutakse nende eluviisi ja välisehitusega, õpitakse selgrootuid kirjeldama. Töö käigus kasutatakse luupe ja mikroskoope. Pisut mängimist ja meisterdamist teeb õppetöö vaheldusrikkamaks ja lõbusamaks.
Programm koosneb 3 erinevast mängulisest ülesandest looduslike objektide vaatlemiseks, uurimiseks ja meeltega tunnetamiseks. Õpilased kehastuvad noorteks teadlasteks ja õpivad nn “ekspeditsioonidelt” toodud materjale vaatlema, kirjeldama, rühmitama, oma valikuid põhjendama ja saavad üksikute looduslike objektide kohta oma teadmisi täiendada. Paaride moodustamise ülesandes viiakse kokku kanga materjal ja tooraine ja seostatakse see loodusliku tooraine allikaga. Meeltemängus kirjeldatakse omadussõnadega looduslikku objekti ja kirjelduse alusel püütakse seda ära arvata.
Kestus: 3 akadeemilist tundi. Toimumise aeg: aastaringselt.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
“Uurime elektrit” õppeprogrammis tutvutakse praktiliste, uurimuslike meetodite abil vooluringiga, elektri kui mõistega, elektrit juhtivate ja mittejuhtivate materjalidega. Õpitakse mõistma elektriohutuse võtteid, tegema ohutult katseid ja hoidma nii ennast kui teisi. Jätkusuutliku arengu võtmes räägitakse keskkonnasõbralikest valikutest ja sellest, kuidas säästa elektrit.
Programmis käsitletakse riikliku õppekava 3. klassi loodusõpetuse teemasid: Vooluring. Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja säästmine. Ohutusnõuded. Praktilised tööd: Lihtsa vooluringi koostamine (lüliti vajalikkuse kindlaks tegemine, võrdlemine, omakoostatud vooluringi võrdlemine klassis kasutatava vooluringiga, järeldamine).
Programmi läbivaks teemaks on mõistlik tarbimine ning säästliku arengu põhimõtetest lähtuva jäätmekäitluse süsteemi tutvustamine vastavalt eale. Luuakse seosed jäätmete õige käitlemise ja inimeste heaolu vahel. Mängulises vormis tehakse läbi jäätmete liigiti sorteerimine ning uuritakse, mis saab biojäätmetest ja PET pudelist peale jäätmekasti viskamist ehk ringlusesse suunamist.
Koht: Tartu loodusmaja park, talveaed ja õppeklass
Lühitutvustus:
Programmis vaadeldakse ja õpitakse tundma levinumaid puid ja põõsaid, rohttaimi. Tutvutakse mõnede sambla- ja samblikuliikidega ning saadakse teada (või korratakse üle), mis vahe on samblal ja samblikul. Saadakse teada, kellele on taimed vajalikud ja mida tähendab liigirikkus. Tutvutakse erinevate loodusmaja pargis kasvavate taimedega ning talveaias kasvavate toidu- ja tarbetaimedega. Teema võetakse kokku õppeklassis praktiliste õppemängudega.
Programm toimub kohas, kus on õppetööks sobivad metsakooslused ja saab tegutseda võimalikult turvaliselt ning loodust tallamisega kahjustamata. Enamasti toimuvad Tartu loodusmaja juhendatud metsaprogrammid Vapramäe või Vitipalu õpperajal. Rajal liikudes tutvuvad õpilased metsataimede kasvamisega rinnetena: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, samblad. Õpilased uurivad metsas kasvavaid taimi, seeni, loomi ja nende tegevusjälgi ning liikidevahelisi seoseid, teevad vaatlusi ja lahendavad ülesandeid. Põhirõhk on looduse tunnetamisel kõigi meeltega.
Talvenippide programmis saadakse tuttavaks Eesti taimede ja loomade põhiliste kohastumustega külma- ja toiduvaese talve üleelamiseks. Programmi jooksul arutatakse talve olemuse üle, rühmitatakse taimede talviseid säilitusosi (seemned, maa-alused säilitusorganid, pungad), jutustatakse ja vaadatakse pilte ning lühikesi filmiklippe loomade talvenippide kohta (pasknääri ja kopra toidu varumine, varjevärvusega kärp, rebase „lummesukeldumine hiirepüügil“, lumes liugu laskvad saarmad jm); jaotatakse loomade pildid õigete talvenippide juurde; tutvutakse looduses talvisel ajal kättesaadavate taimetoitudega (seemned, urvad, pungad, käbid ja nende seemned, marjad, puukoor, näritud oksad jm) ning jagatakse selle „metsarestorani“ erinevad road loomade vahel; tutvutakse imetajate (nirk, mutt, kobras, rebane, saarmas jt) nahkadega ehk „talvekasukatega“; toimub mäng „Pasknäärid koguvad talveks tammetõrusid“. Loomade talvenippe võrreldakse inimeste nippidega talve üleelamiseks.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja pargiala; kooliklass ja õueala
Lühitutvustus:
Õppeprogrammis osalejad saavad ülevaate lindudest ja nende liigirühmadest, linnuriigi mitmekesisusest, nende tähtsusest looduses, erinevate liigirühmade kohastumustest ja lindude kaitse vajadusest.
Programmil osalevad õpilased tutvuvad linnuvaatluse põhitõdedega ja õpivad tundma kõige tavalisemaid linnuliike välimuse ning hääle järgi. Samuti saavad õpilased praktilisi teadmisi lindudele soodsamate elutingimuste loomise kohta – tutvutakse erinevatele liikidele sobivate pesakastidega ja talvise lisatoitmise algtõdedega.
Õppeprogrammi läbiviimisel kasutatakse teema näitlikustamiseks linnutopiseid, -sulgi, -mune, -pesasid ja erinevaid tegevusjälgi. Õpitut kinnistatakse läbi kokkuvõtliku liikumismängu.
Märgis nr 133
Sihtrühm: 1.–3. klass
Rühma suurus: kuni 24 õpilast
Kestus: 2 akadeemilist tundi
Keel: eesti
Toimumisaeg: aastaringselt
Koht: Tartu loodusmaja õppeklass või kool
Lühitutvustus:
Programmi käigus tutvuvad õpilased Eesti metsades elavate loomadega, saavad ülevaate nende eluviisist ja toitumisharjumustest. Õpitakse tundma ja eristama metsloomi nende jala- ja tegutsemisjälgede järgi. Tutvutakse metsloomade nahkade, koljude, sarvede, väljaheidete ja toitumisjälgedega. Õpitakse tundma metsloomade omavahelisi suhteid. Teiste hulgas tutvutakse ka mõnede kaitsealuste loomaliikide ning võõrliikidega.
