Õppeprogramm käsitleb kliimamuutuste füüsikalist tausta – läbi praktiliste tegevuste saadakse kogemus, kuidas on seotud soojuskiirgus, CO2 ja fossiilkütused kasvuhooneefektiga. Õppeprogrammi eesmärk on vähendada kliimamuutuste teemalist ärevust noortes ning pakkuda kliimamuutuste füüsikalise tausta (nt kasvuhooneefekti ning CO2 kontsentratsiooni suurenemise) põhjustest arusaamisele keskenduvat lähenemist. Õppeprogramm avab vaate kliimamuutustega kohanemise võimaluste mitmekesisusele ja praktilistele näidetele Tartu loodusmaja ja selle ümber paikneva pargiala kasutamise näitel.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, võimalik tellida ka haridusasutusse
Lühitutvustus: Õppeprogramm tutvustab tolmeldajate rolli looduses ja toidutootmises. Õpilased uurivad mikroskoobi all putukate kehaehitust, seostavad õisi, vilju ja seemneid tolmeldamise protsessiga ning kavandavad tolmeldajasõbraliku põllu. Arutelude ja mänguliste tegevuste kaudu mõistetakse, kuidas inimtekkelised keskkonnaprobleemid mõjutavad tolmeldajaid ning kuidas neid kaitsta.
Toimumiskoht: Tartu loodusmajas, kuid tellitav on ka haridusasutusse või mujale.
Lühikirjeldus:
Õpilased tutvuvad rollimängus ekvatoriaalse kliima eripärade, eluks vajalike loodusressursside, mussoonide ja kõrgusvööndilisusega. Ootamatute loodusnähtuste (maavärin, vulkaanipurse vm) tagajärjel eluks vajalike loodusressursside kadumise ning seetõttu elukohast kolimise vajadusega. Rollimängus puututakse kokku erinevate inimkultuuridega, inimkultuuride ja looduse vaheliste seoste, ning kohanemisvajadusega.
Aeg ja kestus: 3 akadeemilist tundi, aprillist oktoobrini
Toimumiskoht: Veekogu ääres (Emajõe kallas, tiik kooli lähistel, vm)
Lühitutvustus:
Uurimuslikul õppel põhinev programm kus tutvutakse tiigi, jõe või järve elustikuga (sh plankton), veeselgrootute mitmekesisuse, eluviisi ja kohastumustega vee keskkonnas elamiseks ning erinevate veeorganismide esinemise ja arvukuse seostega veekogu iseloomu ja keskkonnanäitajatega.
Tutvutakse suurselgrootute ja taimestiku ohtruse alusel veekogu seisundi hindamise põhimõtetega. Kasutatakse erinevaid vahendeid veeselgrootute püüdmiseks, määratakse leitud taimi ja hinnatakse võimalusel leidude alusel uuritud veekogu seisundit.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass ja pargi kivirada
Lühitutvustus:
Programmi käigus saadakse teada, kuidas kivimid tekivad, millest nad koosnevad ja miks murenevad, millised Eestis leiduvatest settekivimitest on maavarad ja millised probleemid kaasnevad nende kaevandamisega. Praktiliste tööde käigus õpitakse põgusalt tundma tähtsamaid kivimit moodustavaid mineraale, tard- ja moondekivimite enamlevinud tüüpe, kivimite murenemisel tekkivat settematerjali, Eesti aluspõhja settekivimeid ja neis leiduvaid Vanaaegkonna fossiile, eesti maavarasid. Tutvutakse Eesti geoloogilise kaardi ja geokronoloogilise tabeliga ning loodusmaja pargi rändkivide rajaga. Programmi on võimalik kohandada vastavalt osaleja soovile.
Programmi kestel õpitakse kaardi lugemist, silmamõõdulist ja lihtsamate instrumentidega maastikuelementide mõõtmist ning plaani joonistamist looduses. Võimalik korraldada nii paaris- kui rühmatööd või individuaalselt ülesannete täitmist. Loodusõpetuse, geograafia ja matemaatika kursuste lõimimine.
Eesmärk: õpilased oskavad lugeda kaarti ja plaani, oskavad hinnata kaugusi ja kõrgusi looduses silmamõõduliselt ning kasutada lihtsamaid mõõdistamisvõtteid, teavad kuidas looduses orienteeruda ja miks on vaja maa-ala plaani keskkonna kujundamiseks. Õpilased oskavad hinnata ja mõõta puu kõrgust, veekogu pindalat.
Esitluste, katsete ja arutluste kaudu omandavad õpilased teadmisi energialiikidest, taimede ja loomade energeetilistest protsessidest ja toidu energiast. Õpilased saavad teada, kuidas saab toitu valides olla ressursisäästlikum ja loodushoidlikum.
Eesmärk: Õpilased teavad, kust tuleb toidu sisse energia, miks on üks toiduaine parem kui teine ja kuidas saab toitu valides olla loodust säästvam. Õpilased oskavad korraldada katseid, teha
vaatlusandmete põhjal graafikuid ja diagramme, neid lugeda ja teha järeldusi. Õpilased saavad teada, kuidas teha toidukorvi koostamisel paremaid valikuid ja olla säästlik tarbija.
Rühma suurus: optimaalne kuni 24 õpilast, maksimaalne kuni 28 õpilast
Kestus ja aeg: 3 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg oktoober-märts
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või erandkorras kohapeal koolis
Lühitutvustus:
Programm tutvustab esitluse, erinevate praktiliste tööde, vaatluste ja ülesannete kaudu kalade välis- ja siseehitust, elupaikade ja eluviiside seoseid, kalade meeli, toitumist ja kaitset ning Eesti kalade mitmekesisust. Tutvutakse päris kalade baasil vähemalt 15 Eesti kalaliigiga ja erinevatest kaladest valmistatud roogadega. Väikestes (3 õpilast) rühmades viiakse läbi kala põhjalik välis- ja siseehituse uurimine, 6 kalaliigi soomuste suurendusega vaatamine ja võrdlemine, elusate akvaariumikalade vaatlus, kaitsealuse sägaga tutvumine. Programm lõpeb viktoriiniga.
Rühma suurus: optimaalne 24 õpilast, maksimaalselt 32 õpilast
Kestus ja aeg: 3 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg külmematel kuudel
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass ja maja ümbrus
Lühitutvustus:
Sooja maja programm on energeetika teemaline loodusainete praktikum, mille käigus õpitakse maja soojapidavuse põhimõtteid. Praktikumi esimene osa toimub spetsiaalsete maja makettidega, mille õpilased mõõtmisteks ette valmistavad ning seejärel nende soojenemist jälgivad. Kogutud andmete põhjal viiakse läbi katsetulemuste analüüs, võrreldakse rühmade tulemusi ning tehakse järeldused materjalide soojusjuhtivuse ja soojuse liikumise kohta. Praktikumi teises osas mõõdavad lapsed soojuskaameratega enda koolimajas soojuslekke kohti, õppides sellega soojusülekande põhimõtteid ja tehes järeldusi enda koolimaja ehituskvaliteedi kohta.
Õppeprogrammis osalejad saavad teadmisi liikide levimisest Maal minevikus ning tänapäeval kliimamuutuse valguses, liikide omavahelistest suhetest, Maal aset leidnud suurtest liikide väljasuremislainetest ning inimese osatähtsusest liikide levimisel. Õpilased läbivad kaheksa praktilist tööpunkti, saades teadmisi ohtlike võõrliikide levimise ning mõjust kohalikele kooslustele, tutvuvad ohustatud liikide kaitsetegevusega euroopa naaritsa näitel, tutvuvad Tartu loodusmajas elavate lemmikloomadega, kellest osad liigid kuuluvad samuti ohtlike võõrliikide nimekirja. Praktilise tööna läbitakse liikide levimise katse laeva ballastveega. Programmis kasutatakse ka loomanahku (hunt, rebane, kährik, mink, euroopa naarits) ja lindude (valgepõsk-lagle,
mustlagle) topiseid.
