Rühma suurus: optimaalne kuni 18 õpilast, maksimaalne kuni 24 õpilast
Õppekeel: eesti, inglise
Kestus: 3 akadeemilist tundi
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või labor
Lühitutvustus:
Programmi kestel õpitakse kasutama mikroskoopi ja binokulaari. Juhendaja tutvustab organismide rakulist ehitust (kui teema on koolis läbitud, meenutatakse õpitut). Järgneb iseseisev töö, töölehtede täitmine, analüüs ja kokkuvõte.
Eesmärk: Programm kinnistab õpilaste teadmisi rakkudest, kudedest ja organismidest ning eluavaldustest. Peale programmi õpilane tunneb ja oskab kasutada valgusmikroskoopi rakkude, kudede ja organismide uurimisel; valmistab iseseisvalt märgpreparaadi ja nimetab selle erinevusi võrreldes püsipreparaadiga; mõistab valgusmikroskoobi tööpõhimõtet ning võrdleb selle suurendusvõimsust luubi, digiluubi ja elektronmikroskoobiga.
Kestus ja aeg: 3-4 akadeemilist tundi. Toimumisaeg aastaringselt, eelistatult kevad või sügis
Toimumiskoht: valitud metsa õpperada
Lühitutvustus:
Programm toimub kohas, kus on õppetööks sobivad metsakooslused ja saab tegutseda võimalikult turvaliselt ja loodust tallamisega kahjustamata. Enamasti toimuvad Tartu loodusmaja juhendatud metsaprogrammid Alam-Pedjal Selli-Sillaotsa õpperajal, Taevaskojas, Vitipalu või Vapramäe õpperajal. Rajal liikudes tutvuvad õpilased erinevate metsatüüpidega, õpivad tundma kodumaiseid puuliike ja puude seoseid teiste elusolenditega (taimed, seened, loomad). Õpilased uurivad metsa elustiku mitmekesisust, teevad vaatlusi, mõõtmisi ja lahendavad ülesandeid. Tegevused sõltuvad programmi toimumise aastaajast.
Eesmärk: õpilane teab, et metsatüüp sõltub kasvukoha omadustest; tunneb tavalisi kodumaiseid puid ja teisi metsataimi; oskab märgata, vaadelda ja kirjeldada taimi, loomi ja seeni; omab teadmisi metsaökosüsteemi toimimisest, liigirikkusest ja inimmõjust sellele; mõistab metsade tähtsust; teab loodushoiu põhimõtteid ja oskab neid metsas liikudes rakendada.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Programmil võrreldakse erinevaid pakendeid ja materjale (ühekordsed, korduvkasutatavad jm.) ning räägitakse toote eluringist, aga ka sellest, kuidas saab ise looduse heaks midagi ära teha. Praktilise töö käigus uuritakse binokulaaridega mikroplasti näitel looduslike ja tehismaterjalide lagunemisprotsessi erinevusi vees ning mullas. Ringmajanduse näidete abil uuritakse, kuidas mõjutab teadlik tarbimine enda tervist ja keskkonna hoidmist? Mängitakse keskkonnateadlikkuse bingot. Mängulises vormis mudeldatakse prügipimedust ning inimtegevuse mõju toiduvõrgustikule.
Toimumiskoht: Veekogu ääres (Emajõe kallas, tiik kooli lähedal, vm)
Lühitutvustus:
Programmis tutvutakse tiigi, jõe või järve elustikuga, veeorganismide kohastumustega veekeskonnas elamiseks ja veekogu toiduahelatega. Kasutatakse erinevaid vahendeid veeselgrootute püüdmiseks, määratakse leitud taimi ja loomi ning leitakse nende asetus veekogu toiduvõrgustikus.
Programmis saavad noored rühmades vee-elustikku vaadelda ja juhendite abil määrata. Toimub praktiline kahvapüük, planktoniproovi võtmine ja suurenduste kasutamine (luup, binokulaar).
Rühma suurus: optimaalne kuni 24 õpilast, maksimaalne 28 õpilast
Kestus ja aeg: 3 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg oktoober-märts
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass
Lühitutvustus:
Programm pakub võimalust tutvuda erinevate praktiliste tööde, vaatluste ja ülesannete kaudu Läänemere iseloomulike tingimuste ja elustikuga. 3-4 liikmelistes rühmades töötades läbitakse üheksa erinevat Läänemere teemalist tööpunkti, täites ka töölehte. Tööpunktides degusteeritakse erineva soolsusega veeproovide ja viiakse need kokku mängu proovivõtukohtade
vahel soolsuskaardi alusel; otsitakse mereheidisest meretaimede ja loomade jäänuseid ja määratakse neid, täites merebingo lehte; tutvutakse erinevate Läänemere kaladega; koostatakse Läänemere elustiku toitumisahelaid, määratakse taimi, selgrootuid, linde ja imetajaid; tutvutakse Läänemere hüljestega; arutletakse Läänemere keskkonnaprobleemide üle ja koostatakse plakat
mere kaitseks; vaadatakse lühikesi videoklippe erinevatel Läänemere teemadel ja hülgekaamere hooajal jälgitakse hetkeolukorda hallhüljeste koloonias.
Sihtrühm: III kooliaste (eelkõige 8. klass), sobib ka IV kooliastmele
Rühma suurus: optimaalne kuni 24 õpilast, maksimaalne 28 õpilast
Kestus: 3 akadeemilist tundi
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või kohapeal koolis. Aprillis, mais ja septembris vaatluste ja katsete osa õues.
Lühitutvustus:
Limuste programm pakub võimalust tutvuda erinevate praktiliste tööde, vaatluste, ülesannete ja esitluse kaudu tigude ja karpide mitmekesisuse, neile oluliste keskkonnatingimuste, eluviisi, kaitse ja rolliga looduses ning inimese elus. Programmis osalejad saavad ülevaate Eesti limuste kohast toiduahelates nii vee- kui maismaaökosüsteemides, määravad kodade alusel 6 Eesti maismaatigu, vaatlevad elusate tigude kehaehitust ja liikumist, määravad liikumiskiirust, hindavad karpide vanust, tutvuvad kogu baasil limuste kasutusvaldkondadega inimese elus.
Rühma suurus: optimaalne kuni 24 õpilast, maksimaalne kuni 28 õpilast
Kestus: 3 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg oktoober – märts
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Programm tutvustab erinevate praktiliste tööde, vaatluste ja ülesannete kaudu Eesti looduskaitse aspekte. Keskendutakse põhiliselt Tartumaa looduskaitsealustele liikidele ja objektidele ning kaitsealadele. 3-4 liikmelistes rühmades töötades läbitakse kümme tööpunkti, täites töölehte. Tutvutakse Tartu linna ja maakonna kaitsealuste liikide ja üksikobjektidega, lahendatakse salakirja, uuritakse kimalaste katmikaladel kasutatavat tehispesa, määratakse kimalasi, kahepaikseid, pisitigusid; võrreldakse arusisalikku ja tähnikvesilikku, valge- ja must-toonekurge ning nende eluviisi sarnasusi ja erinevusi; tutvutakse säga, ebapärlikarbi, jõekarbi jt euroopa direktiiviga kaitstavate selgrootutega; õpitakse kasutama maa-ameti geoportaali looduskaitse ja Natura 2000 alamlehe kaardirakendust.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, võimalik tellida ka haridusasutusse
Lühitutvustus:
,,Kivide krüptovõti” on 7.–9. klassi õpilastele suunatud aktiivõppeprogramm, mis ühendab praktilised geoloogia, matemaatika, keemia teadmised lõbusate aga eluliste loogikaülesannetega. Õues õpitakse tundma rändrahne, mõõdetakse ja arvutatakse nende ruumala ja massi, kasutades loovust ja meeskonnatööd ette antud probleemi lahendamisel. Siseruumides lahendavad õpilased põneva koodimurdmise mängu abil ülesandeid, mis tutvustavad Eesti kivimeid, maavarasid ja fossiile. Nii jõuavad nad samm-sammult lähemale üllatusauhinna avamisele. Programmi eesmärk on arendada õpilaste geoloogiateadmisi, uudishimu, praktilisi- ja meeskonnatöö oskusi, sidudes loodusteaduseid igapäevaelu ja mängulisusega.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, võimalik tellida ka haridusasutusse
Lühitutvustus:
Tutvume ringmajanduse põhimõtetega, keskendudes noorte endi jalanõudele. Kaalume erinevate jalatsite materjalide saamise, jalavarju eluea pikendamise, hoidmise ja taaskasutamise võimalusi. Otsime ülesandeid lahendades ja ka koostöiselt mängides erinevaid võimalusi ressursside paremaks kasutamiseks ning jäätmete vähendamiseks nii meie isiklike valikute kaudu tarbijana kui ka tarbijast erinevatel tasanditel (tootmises, toote- ja majandusterviku disainis, poliitiliselt jm).
Uurime rõivaste materjalide päritolu – looduslikud kiud (taimsed, loomsed), keemilised kiud ja materjalid. Saame aimu materjalide ja tehnoloogiate arengust ajaloos, tutvume T-särgi teekonnaga ja eluringiga (põllult prügimäeni) ja kogu elutsükli keskkonnamõjuga. Arutame, millised riided on loodussõbralikumad ja millised vähem ning kuidas riideid hoida ja väärtustada. Tutvume sellega, mida jutustavad sildid meie riietel, vaatame (ka suurendusega) ja katsume erinevaid materjale. Arutleme kiirmoe teemadel ja mõtiskleme sellest, mis vahe on sellel, mida me tahame ja mida me vajame. Teeme erinevaid tegevusi, arutelusid, rühmatöid ja mängime riidenäituse eksponaatidega.
