Sügispoolaasta grupid on alustanud! Uued grupid jälle kevadel!

Hea lapsevanem!

Tartu linna jalgrattakooli on oodatud 10-15 aastased õpilased, kes soovivad taotleda jalgratturi juhiluba. NB! laps peab olema vähemalt 9.5 aastane, et kursustest osa võtta.

2023.a sügispoolaasta jalgrattakooli gruppide toimumisajad on järgmised:

  • I grupp 14.08. Tunnid toimuvad E, K 13.00-14.30
  • II grupp alustab 4.09. Tunnid toimuvad E ja K 15.30-17.00

Teooriatunnid kestavad 3 nädalat, sõidutund/ -eksam lepitakse kokku kursuse jooksul.

Esimene tund on kõigil gruppidel koos lapsevanematega! Peale teooriaeksamit pannakse paika ühine sõiduõppepäev (nädalavahetusel) Tähtveres, kus tehakse läbi praktilised harjutused.

REGISTREERI JALGRATTAKOOLI 

********

Koolitajateks on kogenud õpetajad Toivo Õnneleid, Jana Õnneleid ja Karlis Õnneleid.

Jalgrattakooli toetab Tartu linn.

Rattakursuse raames leiavad aset nii teooriatunnid kui ka sõiduõpe. Teooriatunnid toimuvad Tartu loodusmajas aadressil Lille 10. Kursuse teooriaosa lõpeb eksamiga. Rattakursuse praktikaosa läbitakse kursuse lõpus ühe päeva jooksul Tähtvere mänguväljaku juures õppeplatsil. Samal päeval sooritatakse ka praktikaeksam. Sõidupäeval on võimalik ka lapsevanematel osaleda rattakoolitusel, kus lapsevanemad saavad näpunäiteid ja juhiseid, kuidas lapsele liikluses toeks ja eeskujuks olla.

*********
Kogu kursuse hind lapse kohta on 30€, ühest perest 2 last kokku 50€

Kursuse eest tasumine:

Makse saaja: Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Konto: SwedBank EE502200221019407978
Makse selgitus: jalgrattakool + lapse nimi

Kõik Jalgrattakooli edukad läbijad saavad endale jalgratta juhtimisõiguse. Juhtimisõigus kajastub liiklusregistri juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmebaasis, eraldi paberkandjal luba ei ole vajalik.

**********

KKK:

  • Õpinguid jalgrattakoolis saab alustada 9.5 aastaselt. Eksamid saab sooritada kuus kuud enne 10 aastaseks saamist.
    Juhtimisõigus hakkab kehtima 10 aastaseks saamisel (päev pärast sünnipäeva).
  • Jalgrattakooli võib laps tulla jalgrattaga, sõites mööda kõnniteed või jalgrattateed.
  • Jalgratast ei pea enne kaasa võtma kui sõiduõppepäeval. Sõiduõppepäev teatatakse lapsevanemale, kas kursuse alguses või kursuse jooksul (sõltub ilmaoludest).
  • Sõiduõppepäeval on lapsel enda ratas kaasas. Jalgratas peab olema tehniliselt korras (ees valge helkur, taga punane helkur, ratta kodarates valge või kollane helkur, korras pidurid ja signaalkell).
  • Sõiduõppepäeval peab laps olema riides vastavalt ilmaoludele. Pigem rohkem, kui vähem riideid. Kaasas peab olema ka meelepärane jook.
  • Kui laps jääb puuduma, teavitab lapsevanem õpetajat.
  • Teooriaeksami tulemustest saab infot õpetaja käest (tulemus, testis tehtud vead + lahendus, kuidas laps saab eksamit uuesti teha).

Botaanilise illustratsiooni baaskursus täiskasvanutele. Algteadmised ja alusjoonistus

KOHAD ON TÄITUNUD

Tartu Loodusmaja koolitustoas
Aeg: 8. oktoober 2022 kell 11.00-15.00
Hind: 49€
Juhendaja: Aet Alev-Kilg, Hollandi Botaaniliste Kunstnike Liidu liige (kursus toimub eesti keeles).

Kursus annab põhiteadmiseid botaanilise illustratsiooni valdkonnast ja võimaluse ise proovida, mida kujutab endast klassikaline botaaniline illustratsioon. Varasem joonistamiskogemus pole otseselt vajalik, aga kui on olemas, siis aitab kindlasti kaasa.
Poolepäevase kursuse ajal on peamine töövahend grafiitpliiats.

Kursus kestab 4 tundi ja selle jooksul
1. Tutvutakse põhiteadmistega. Mida vaja arvestada botaanilise illustratsiooniga tegelema hakates. Näited erinevatest tehnikatest jne. Uuritakse koos juhendajaga, mis on kõige alus ehk A ja O? Miks on oluline taime või taime osa hoolikas vaatlus ja grafiitpliiatsiga tehtud korrektne alusjoonistus.
2. Visandamine ja soojendusharjutused.
3. Kursusel osaleja valib endale juhendaja poolt etteantud objektidest ühe ja alustab selle vaatlust ja üles joonistamist grafiitpliiatsitega.
4. Kursusel osalejal valmib 1-2 erinevat joonistust, mis illustreerib taime või taime osa.
Joonistamise ajal annab juhendaja osalejatele personaalset tagasisidet.

Materjalid ja vajaminevad töövahendid saab kohapeal.
Kaasa ei pea võtma midagi muud peale oma tähelepanu ja silmade sh. prillid, kui Sul neid täppistöö jaoks vaja on. Luupi otseselt sel kursusel veel vaja pole, aga kui kodus on olemas võid kaasa võtta. See aitab paremini detaile uurida.
Küsimuste korral kursuse sisu kohta võib julgelt kirjutada juhendajale aet.alev@gmail.com

NB! Kohtade arv on piiratud (max 12 inimest).

Kursuse eest tasumine:
Makse saaja: Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Konto: SwedBank EE502200221019407978
Makse selgitus: botaaniline joonistamine + osaleja nimi

Kui soovite arvet asutusele, siis märkige arve rekvisiidid registreerimisvormis.

Lisainfo kursuse korralduse (registreerumine, arved) kohta:
Maris Mägi
Tartu loodusmaja koolitusjuht
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
5152884

 

 

 

Kuidas tekitada vähem jäätmeid? Kas tsitruseliste koored sobivad kompostikasti? Kas munakarp on paber või pakend või bioprügi? Kindlasti sorteerivad paljud kodudes jäätmeid juba pikka aega, aga kontoris jäätmekäitlussüsteemi rakendades selgub, et teadmised sorteerimisest ja selle vajalikkusest ei pruugi töötajate hulgas kattuda.

Nüüd on kõigil asutustel võimalik enda jäätmesorteerimise oskusi ja teadmisi praktilise koolituse abil täiendada. Pakume asutustele (ettevõtted, kontorid, koolid, lasteaiad, korteriühistud) jäätmekoolitusi, mis aitavad kas juba olemasolevat sorteerimissüsteemi  paremaks muuta või luua täiesti uus süsteem, mis sobiks just teie elanikele/töötajatele ja vastaks uusimatele jäätmekäitluse nõuetele.

Koolitusel käiakse juhendaja abil läbi eluliste näidete meie igapäevaste jäätmeliikide teekond ning uuritakse, miks on näiteks pakendite puhul endiselt teemaks nende loodusesse jõudmine. Jäätmekoolituse põhiline eesmärk on igapäevaste jäätmete vähendamine läbi praktiliste võtete ja vältimatute jäätmete sorteerimisoskuse parandamine. Koolituse lõpuks on osaleja omandanud praktilisi võtteid oma tarbimisharjumustest lähtudes jäätmetekke analüüsiks ning läbi lihtsate võtete oma igapäevase olmeprügi vähendamiseks.

Koolituse pikkus on kuni 1 h (soovi korral ka kuni 2h). Koolitusi viime läbi asutustes kohapeal, võimalik on koolitus läbi viia ka veebikeskkonnas Zoom.

 

Koolituse väljundid

Koolitusel osaleja:

  • on omandanud lihtsad võtted olmejäätmete tekke vähendamiseks
  • teab, kuidas enda tarbimisharjumustest lähtudes analüüsida jäätmete liigiti kogumise vajadust
  • teab, kuhu pöörduda kui vajab jäätmete liigiti kogumise kohta infot või soovib peatada jäätmevedu
  • teab, kuidas on korraldatud olmejäätmevedu Tartu linnas
  • oskab seostada enda tarbimisharjumusi jäätmete tekkega

Koolitajad: Aili Elts, Kati Kekkonen, Aire Orula

Koolitusel tutvume Padleti kui veebipõhise teadetetahvli võimalustega kaug-, digi- ja kontaktõppel. Katsetame läbi platvormi pakutavad lahendused, tutvume seadete, kujunduse ning erinevate teemade käsitlemise viisidega. Iga osaleja koostab koolituse ajal ühe proovitahvli. Ülesande lahenduse katsetame üle rollimänguga, kus teised koolitusel osalejad kehastuvad õpilasteks. Analüüsime tekkinud probleeme ja küsimusi ning leiame neile üheskoos lahendused. Osalejad saavad ka kirjaliku eestikeelse juhendi Padleti kasutamiseks (saadame enne koolitust, siis saab koolituse ajaks nt välja printida ja märkmeid teha).

Kestus: 4 akadeemilist tundi
Koolitaja: Pille-Riin Pärnsalu

Osalejad saavad ka koolitustunnistused.

Keskkonnasõbralike ja säästlike meetodite tutvustamine (nt paber ja selle taaskasutus, jäätmetekke vähendamine ja jäätmete sorteerimine, vee ja elektrienergia säästlik tarbimine) ja kasutamine töökeskkonnas. Keskkonnahoidliku ja vastutava käitumisviisi kujundamine nii ettevõtete juhtides kui ka töötajates.

Keskkonnaaruande koostamise tutvustamine. Õppe käigus omandatakse teadmised säästlike ja keskkonnasõbralike võtete kasutamisest kodus ja kontoris ning saadakse praktilised oskused säästvaks tarbimiseks.

Võimalikud koolitused: 

  • Keskkonnasõbralik tarbimine kodus ja kontoris
  • Säästev ehitus ja renoveerimine

Koolitajad: Eeva Kirsipuu-Vadi, Aili Elts

Eesmärk on anda ülevaade eluslooduse mitmekesisusest ja seostest keskkonnaga, tutvustada loodust, liike, ökosüsteeme ja kooslusi ning õpetada loodusvaatluste tegemist, looduse ja keskkonna õpetamise metoodikat, töölehtede koostamist, keskkonnamänge, looduskaitset ja selle aluseid. Anda teadmisi maastikest ja geoloogiast, õpperadade koostamisest ja kogude valmistamist. Tutvustada õuesõppe mõistet ja tundide läbiviimise metoodikat. Kujundada keskkonnasäästlikke ja loodussõbralikke hoiakuid.

Võimalikud koolitused: 

  • Loodusvaatlused
  • Geoloogia ja maastikud
  • Kogude koostamine
  • Ökosüsteemid ja välivaatlused
  • Looduse tundmise alused

Juhendajad: Helle Kont, Annelie Ehlvest, Aire Orula, Tiina Lilleleht.

Kutsume õpetajaid, keskkonnahariduse spetsialiste, loodusgiide, retkejuhte, loodusõppeprogrammide juhendajaid jt huvilisi täiendkoolitusele, mis annab osalejatele uusi teadmisi ja tunnetust Eesti elurikkusest ning pakub võimalusi, kuidas õppetöös luua seoseid kestliku arengu ja kliimamuutustega.

Hinnatud koolitajate poolt läbi viidavad tegevused pakuvad osalejatele rohkelt kogemusi liigiõppest kuni õpilaste väärtushinnangute kujundamiseni. Peamine rõhk on praktiliste teadmiste ja erinevate õpetamismeetodite (vaatlused, katsed, kirjeldused) omandamisel.

Täiendkoolituste sari koosneb neljast 2-päevasest praktilisest koolitusest. Koolituste keskmes on põllumajandusmaastikud, märgalad, metsad ja meri ning seda just kestliku arengu vaatenurgast.

2020. a. kevadel ja suvel toimuvad sarja järgmised 2-päevased koolitused:

  • „Metsad ja kestliku arengu haridus“
  • „Märgalad ja kestliku arengu haridus“
  • “Meri ja kestliku arengu haridus”

Koolitajad: Erle Tüür (juhtivkoolitaja metsateemalisel koolitusel), Gedy Matisen (juhtivkoolitaja metsateemalisel koolitusel), Piret Pungas-Kohv (juhtivkoolitaja märgalateemalisel koolitusel)


Koolitust „Põllumajandusmaastikud ja kestlik areng“ viiakse läbi tellimisel


Koolitusel osalejad õpivad tundma:

  • traditsioonilisi ja uudseid Eestis kasvatavaid põllumajanduskultuure,
  • põllumajanduse mõju põllumuldadele, sh teoreetilise info toetamist eksperimentidega
  • jätkusuutlikkust põllumajanduses
  • mahepõllumajanduse eripärasid.

Juhendajad:

  • Peeter Lääniste, Eesti Maaülikool
  • PhD Anne Luik, Eesti Maaülikooli Mahekeskus
  • Elen Peetsmann, Eesti Maaülikooli Mahekeskus
  • PhD Merrit Shanskiy, Eesti Maaülikool

Koolitusmaterjalide kogumik:

Pollumajandusmaastikud_ja KAH_Tartu_loodusmaja

Koolituse väljatöötamist ja 21.-22.08.2019 toimunud koolituse toimumist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Maris Mägi
projektijuht, koolitusspetsialist
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
+372 515 2884

6.-7.08 toimus Tartumaal koolitus „Mets ja kestliku arengu haridus“. Koolitust on edaspidi võimalik läbi viia tellimisel.

Koolitusel keskendutakse Eesti metsadele ja inimtegevuse mõjule. Koolituse lõpuks on osalejad kogemuse võrra rikkamad ning nende metoodiline pagas on suurem, et õpilastele selgitada kestliku arengu vajadust läbi näidete ja praktiliste tööde Eesti metsade teemadel. Iga osaleja saab panustada töölehtede koostamisse ja koolituse lõpuks valmib õppematerjal. Koolitajate poolt läbi viidavad tegevused pakuvad osalejatele rohkelt kogemusi liigiõppest kuni õpilaste väärtushinnangute kujundamiseni. Peamine rõhk on praktiliste teadmiste ja erinevate õpetamismeetodite (vaatlused, katsed, kirjeldused) omandamisel.

Koolituse eesmärk
Koolituse läbinu

  • õpib tundma metsa elurikkust ja selle muutumist seoses globaliseerumisega ja kliima muutumisega;
  • on omandanud erinevaid meetodeid, mida kasutada metsaökosüsteemi uurimiseks, kirjeldamiseks ja õpetamiseks;
  • mõistab väärtustada metsa ökoloogiliste väärtuste kaitse vajalikkust.

Koolitusel käsitletakse kahe päeva jooksul põhjalikumalt järgmisi teemasid:
Mets kui ökosüsteem
Puistu areng ja häiringud
Loodusvarade kestlik kasutus
Säästev ja säästlik metsandus
Metsa looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused
Metsa loodusväärtused- milliseid loodusväärtusi leiab metsast?

Mõlemal päeval toimuvad õppekäigud Tartu ümbruse metsadesse- Vitipallu ja Järvselga. Osalejatel varustada end kindlasti sobiva, ilmastikule vastavate metsariietega.

Koolituse läbinu: mõistab metsa kui ökosüsteemi elemente, oskab määrata väiksemaid ökosüsteeme suuremate sees. Eristab majandusmetsa ja looduslikule arengule jäetud loodusmetsa sisendeid ja väljundeid. Kirjeldab puistut metsatüübirühmani ja hindab metsa loodusväärtusi. Omab ülevaadet metsalooduse hüvedest ehk ökosüsteemiteenustest. Mõistab säästliku metsanduse põhimõtteid ja seostab neid kestliku arengu haridusega.

Juhendajad:

  • Vello Keppart, bioloog ja pikaaegne metsanduse õpetaja
  • Liis Kuresoo, ELFi metsaekspert

Koolitust koordineerib Erle Tüür.

Majutus

Väljaspool Tartut tulijatele on korraldatud majutus.

Osalustasu: küsi pakkumist

Täiendkoolituste sari koosneb neljast 2-päevasest praktilisest koolitusest (toimumisajad: august 2019, kevad-suvi 2020). Koolituste keskmes on põllumajandusmaastikud, märgalad, metsad ja meri ning seda just kestliku arengu vaatenurgast.

Osaleda on võimalik terves koolituste sarjas või üksikute 2-päevaste koolituse kaupa.

2020. a. suvel ja sügisel toimuvad ka teised sarja 2-päevased koolitused:

 

 

21.-22. augustil 2019 toimus esimene koolitus teemal „Põllumajandusmaastikud ja kestlik areng“


Koolitusel osalejad õppisid tundma:

  • traditsioonilisi ja uudseid Eestis kasvatavaid põllumajanduskultuure,
  • põllumajanduse mõju põllumuldadele, sh teoreetilise info toetamist eksperimentidega
  • jätkusuutlikkust põllumajanduses
  • mahepõllumajanduse eripärasid.

Juhendajad:

  • Peeter Lääniste, Eesti Maaülikool
  • PhD Anne Luik, Eesti Maaülikooli Mahekeskus
  • Elen Peetsmann, Eesti Maaülikooli Mahekeskus
  • PhD Merrit Shanskiy, Eesti Maaülikool

Koolitusmaterjalide kogumik:

Pollumajandusmaastikud_ja KAH_Tartu_loodusmaja

Koolituste toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Maris Mägi
projektijuht
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
+372 515 2884

13.-14.08 toimus Saaremaal TÜ Eesti Mereinstituudi Kõiguste välibaasis koolitus “Meri ja kestliku arengu haridus”. Koolitust on võimalik tellida.

Koolitusel keskendutakse Läänemeres toimuvatele muutustele ja nende seostele inimtegevusega. Hinnatud koolitajate poolt läbiviidavad tegevused pakuvad osalejatele rohkelt oskusteavet liigiõppest, seiretööst kui ka õpilaste väärtushinnangute kujundamisest. Peamine rõhk on hiljem rakendavate teadmiste ja õpetamismeetodite (vaatlused, laboratoorsed katsed jms) omandamisel ning Läänemere trendide kohandamisel kohalikku konteksti.

Koolitusel käsitletakse põhjalikumalt järgmisi teemasid:

  • Elurikkus Läänemeres ja selle muutuste uurimine
  • Läänemere võõrliigid ja nende mõjutuste uurimine
  • Kliimamuutuste mõju Läänemere seisundile, trendid
  • Mikroplast ja selle mõju elustikule ning reostusega toime tulemise võimalused
  • Merekeskkonna hindamine ja ökosüsteemiteenused

Koolituse lõpuks on osalejad teadlikumad Läänemere trendidest elurikkuse, võõrliikide, kliimamuutuste, plastireostuse ja ökosüsteemiteenuste kontekstis ning oskavad praktiliste võtetega välja tuua muutuste põhjus-tagajärg seoseid inimtegevusega, mis lihtsustab kestliku arengu vajaduse selgitamist õpilastele Läänemere teemal. Iga osaleja saab panustada töölehtede koostamisse ja koolituse lõpuks valmib õppematerjal haridustöötajatele.

Juhendajad: 

  • PhD Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare ekspert, kes kuulub ka Kaspia hüljeste uurimise rahvusvaheline teaduskonsortsiumisse, on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse mereprogrammi projektide hindamisrühma ekspert ja osaleb HELCOM töögruppide töös.
  • PhD Helen Orav-Kotta, TÜ Eesti Mereinstituudi vanemteadur, kes eelnevalt on olnud ka Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala loodushariduse spetsialist ning praktiseerinud ka bioloogiaõpetajana.
  • Gedy Matisen, UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti koordinaator Eestis, projektijuht ja huviringide juhendaja Tartu loodusmajas.

 

 


21.-22. augustil 2019 toimus esimene koolitus teemal „Põllumajandusmaastikud ja kestlik areng“


Koolitusel osalejad õppisid tundma:

  • traditsioonilisi ja uudseid Eestis kasvatavaid põllumajanduskultuure,
  • põllumajanduse mõju põllumuldadele, sh teoreetilise info toetamist eksperimentidega
  • jätkusuutlikkust põllumajanduses
  • mahepõllumajanduse eripärasid.

Juhendajad:

  • Peeter Lääniste, Eesti Maaülikool
  • PhD Anne Luik, Eesti Maaülikooli Mahekeskus
  • Elen Peetsmann, Eesti Maaülikooli Mahekeskus
  • PhD Merrit Shanskiy, Eesti Maaülikool

Koolitusmaterjalide kogumik:

Pollumajandusmaastikud_ja KAH_Tartu_loodusmaja

Koolituste toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Maris Mägi
projektijuht
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
+372 515 2884

Koolitus toimus 2.-3.10  Tudu õpperajal ja Sirtsi soos. Koolitust on soovi korral võimalik oma meeskonnale tellida.

*************

Kui inimene vahele ei sega, on soo arengu lõppjärguna kõrgsoo ehk raba väga kestlik kooslus. Paraku on rohkemal või vähemal määral jõudnud inimene kõikjale, paraku ka rappa. Koolituse käigus tutvumegi, milline on olnud inimese sekkumine soode toimimisse minevikust tänapäevani ning arutame läbi, miks on nii tehtud. Põhjalikumat käsitlust leiab soode taastamine, mille eesmärk on juhtida nt kõdusoo(metsale) toimetus uuesti siirdesoo või raba radadele.

Koolituse käigus tutvume, kuidas soo taastamine ikkagi käib ja arutame, miks see on vajalik. Proovime erinevaid mõõte- ja õppevahendeid, kuidas saab sood uurida (nt puurime turvast ja tõlgendame nähtu sisu, mõõdame laugaste sügavust, uurime, kuidas võiks teha samblaruutu jms.). Kuna inimese jäetud jälgi on soos mitmesuguseid, käsitleme ka soodega seotud pärandit – kuidas neid jälgi erinevatest andmebaasidest „taga ajada“ ning mida põnevat võib siit-sealt leida.

Koolituse käigus saab iga osaleja panustada olemasolevate õppematerjalidega tutvumise kõrval ka soode taastamist tutvustava ppt-i koostamisse. Toetudes ettepanekutele, kombineerime sobiva esitluse, mida saavad kõik soovijad kasutada.

Koolituse väljundid
Koolituse läbinu:
· teab soode tähtsust globaalsel, regionaalsel ja kohalikul tasandil
· õpib tundma (või tuletab meelde või kordab üle), kuidas soo erinevaid arenguastmeid looduses ära tunda; ühtlasi meenutame tuntumaid rabas kasvavaid taimi
· teab olulisemaid fakte soode (aja)loost
· teab ja oskab selgitada soode taastamise vajalikkust ning tunneb maastikul ära (soode) taastamistegevuse
· on teadlik soodes liikumise eripäradest
· tunneb pärimuslooga seotud andmebaase ja on saanud ülevaate soid käsitlevast eesti kirjandusest
· on läbi proovinud mõõtevahendeid soode uurimisel (nt turbapuur, nn mini-sonar jms)
· on teadlik praegusel ajal olulisematest soodega seotud probleemidest

Koolitusel käsitletakse kahe päeva jooksul põhjalikumalt järgmisi teemasid:
Soo kui ökosüsteem ja tema eripärad
Soo areng ja inimese poolt tekitatud häiringud
Soode pakutavad hüved ehk ökosüsteemiteenused

Juhendajad:
· Marko Kohv, geoloog, ELFi soode taastamise ekspert, TÜ teadur
· Piret Pungas-Kohv, ELFi keskkonnateadlikkuse ekspert soode taastamise teemal

Koolitust koordineerib Piret Pungas-Kohv

Majutus: Matsu talus

Asukoht kaardil

 

Foto: Riin Riiberg

 

***

Koolituse materjalid: 

Koolitusmaterjalide_kogumik_Sood_ja_KAH

Tööleht “Tudu õppeprogramm”, lihtne

Tööleht “Tudu õppeprogramm”, keskmine

Praktiline töö “Soode uurimine kaardirakendust kasutades”