Sel aastal tähistame Taimede lummuse päeva kohe pikemalt. Selle raames toimuvad tegevused nii loodusmajas see kui ka pargis:

• 5.-18.mai õpilastööde näitusel “TAIMEST INSPIREERITUD” saab imetleda õpilaste endi käe läbi valmisnud taimedest inspireeritud kotte ning riideid.
• 12.-18.mai on kõikidel õpilastel võimalus läbida taimede teemalist SEIKLUSRADA loodusmaja pargis.
• 13.mail panevad jõud kokku Tartu loodusmaja Rohelise Kooli keskkonnatöörühma liikmed ning korrastame koos aednikuga meie maitsetaime peenrad.
• 17.mail kell 10:00 -13:00 toimub loodusmajas suur PEREPÄEV, kus Taimetarkade õpilased etendavad uut näidendit “Hr. Kurk ja teised”.  (Pilet 4 EUR)
• 17.mail toimub loodusmaja TAIMELAAT, kus müügiks tuleb õpilaste enda kasvatatud taimed.

KASVAME KOOS TAIMEDEGA!

Tartu loodusmaja perepäev “Taimede lummuses” toimub 17. mai kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Mai ehk lehekuul õpime paremini tundma meid ümbritsevaid rohelisi sõpru! Kell 11 ja 12 saab nautida taimetarkade huviringi noorte esituses õpetlikku ja naljakat lavastust “Hr. Kurk ja teised”. Härra Kurk jutustab oma lapsepõlve loo, kuidas ta väikse kurgina kasvuhoones üles kasvas ning millised sõpru kohtas – tegelasteks on värvikad kurgid, tšillid, tavalised ja käsnkõrvitsad, porgandid ja isegi mõni krokodill.

Loodusmaja pargis on avatud seiklusrada “Otsi tolmeldajat ”, mille jooksul jahime õitel toimetavaid triibulisi, sumisevaid ja tiivulisi elanikke ning lahendame ülesandeid.  Meisterdusnurkades ootavad lapsi taimeraamatu valmistamise töötuba ning taimekunsti töötuba. Maja ees õues on avatud taimelaat, kus loodusmaja huviringide lapsed müüvad enda ettekasvatatud taimi – nii köögivilju kui ilutaimi! Sekka võib sattuda ka meie talveaia taimede pojakesi. Ostlejatel palume kaasa võtta sularaha.

Perepäeval on avatud ka loomatuba ja talveaed.

Osalustasu 4 eurot.

Perepäeva sündmus Facebookis.

Perepäev on osa Karlova päevade programmist.

Näitus “TAIMEST INSPIREERITUD” sündis Tartu loodusmaja õppejuhi ja õpetaja Pille-Riin Pärnsalu ideest kombineerida loodus ja loovus.

Näitusel on väljas keskkonnasõbraliku disaini õpilaste taimedest inspireeritud, disainitud ja õmmeldud kotid ning riideesemed, mis on valminud nende endi käe läbi. Näitusel olevad riideesemed osalevad juuni alguses toimuval Moekese konkursil, kus lavale jõuab kollektsioon “Aias sadas saia”.

Lisaks on näitusel külaliskuntsniku, Tartu Katoliku Hariduskeskuse õpilase Miranda Mirabel Rajamäe teosed, kellega kohtus Pille-Riin Õpilaste Teadusfestivalil ning mõned loodusmaja õpetaja Ülle Kaasiku joonised Rohelise kooli korraldatud kampaaniast “Tunne tolmeldajat”.

Taaskord on kätte jõudnud koolivaheaeg, mis algab juba 14.aprillil ning saab lõpu 20.aprillil. Sellesse vahemikku jääb ka Suur reede, seega soovib loodusmaja kõikidele oma sõpradele mõnusat munade võõpamist ja võite nende koksimisel. Seoses koolivaheajaga huviringe ei toimu, kui just ei ole teistmoodi õpetajaga kokku lepitud. Küll on kevadvaheaeg täis erinevaid tegevusi, mida koos loodusmajaga saab ette võtta:

• 12, 15 ja 17. aprillil on võimalik kummikud jalga panna, õng õlale visata ja sammud vee äärde seada, sest toimuvad õpilastele mõeldud kalastuspäevad. Rohkem infot Kalastuspäevad
• 19.aprillil toimub taaskord traditsiooniline perepäev, mille teemaks on sellel korral tolmeldajad. Just need pisikesed tegelased, tänu kellele värsked porgandid, kapsad ja kartulid söögilauale jõuavad. Rohkem infot Perepäev “Märka tolmeldajat”
• Saalis saab pilgu peale heita Ahja, Mehikoorma ja Võnnu koolilaste näitusele, kus on üleval ka mõne loodusmaja õpilase kunstiteosed. Rohkem infot Minu (hääbuv) loodus
• Ööpäevaringselt on avatud meie pargiala ning loodusmaja lahtioleku ajal tasub pilk peale visata talveaia kaktusepeenrale, kus nii mõnigi kaktus ennast õitega ehtinud on.

“Nad tegid seda jälle! Tartu loodusmaja ornitoloogiaringi õpilased on Eesti parimad noored linnutundjad! Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Linnuvaatleja korraldataval üleeestilisel linnuviktoriinil saavutas võistkond Pimpelmees koosseisus Rahel Värton, Elvine Sünter ja Georg Andre Põldpaju esikoha nii nooremas vanuseastmes kui üldarvestuses. Auhinnalise kolmanda koha nooremas vanuseastmes sai võistkond Võsaööbikud koosseisus Saskia Kuusemets ja Lenna Haidak. Palju õnne ja kõrget lendu!” ornitoloogiarigi õpetaja Aire Orula.

25.aprillil kell 17:00-18:30 toimub Tartu loodusmaja traditsiooniline Maa päeva konverents, kus astuvad lavale huvikooli õpilased, et tutvustada vabas valitud vormis kaaslastele mõnda looduse ja keskkonnaga seotud teemat.

Sellel päeval võtavad konverentsi ajal toimuvate huviringide õpilased osa konverentsi publikuna, seega traditsioonilisi ringitunde ei toimu.

MIKS KONVERENTSIL OSALEDA?
Konverentsil esinemine kasvatab õpilase enesekindlust, annab võimaluse oma südamelähedastest teemadest teistele rääkida, arendab kuulamisoskust ning ettekande koostamisel digipädevust. Lisaks saab õpilane olla kümneks minutiks teadlane just ise valitud teemal nii sisu loomisel kui ka ettekandmisel, mis valmistab teda ette üldhariduskooli uurimus- ja loovtööde kaitsmiseks. Lapsevanema osalemine publikus tagab õpilasele kindlustunde ning võimaluse oma huvisid läbi konverentsil osalemise vanemani tuua.

KUIDAS KONVERENTSIL OSALEDA?
Kuna konverentsi vorm on vaba, siis on lubatud loodus- ja keskkonnateemalisi ettekandeid esitada just endale sobival viisil, olgu selleks traditsiooniline esitlus, näidend, posterettekanne, katse vms.

Lisainfo:
Pille-Riin Pärnsalu
pilleriin.parnsalu@tartuloodusmaja.ee

Veebiviktoriinis osalenud koolid
Viktoriinil osales kokku 185 õppeasutust üle Eesti.

Vaata, kas leiad oma õppeasutuse kaardilt üles, kui millegipärast ei ole seda kaardil märgitud, anna sellest meile kindlasti teada (pilleriin.parnsalu@tartuloodusmaja.ee).

Veebiviktoriinis osalenud klassid

Kõige rohkem õpilasi osales 7.klassidest, kindlal teisel kohal olid 6.klassid ning pronksmedali teenisid 8.klassis õppivad noored. Au tuleb anda ka hulgale 1. ja 4.klassi õpilastele, kes olid ennast proovile pannud lisaks oma vanuseastme küsimustele ka kõige vanematele mõeldud viktoriinis.

Kõige raskem ja kergem küsimus

Kuna kõikides vanusegruppides tekitas probleeme mõisted talveUNI ja taliUINAK, siis toome siin täpsemalt välja, mis on nende erinevused. Naljakas oli see, et 7. – 12. klassi vanusegrupi küsimustes käsitles kõige kergem ehk kõige rohkem õigeid vastuseid saanud küsimus just seda sama teemat (vaata ülevalt poolt).

24. veebruar – 2. märts on huvikoolis koolivaheaeg ehk huviringe selles vahemikus ei toimu, kui ei ole õpetajaga teistmoodi kokku lepitud.

Kõige täpsema info saab otse ringiõpetajalt, kelle kohtaktid leiab
Huviringide juhendajad

Vaheaeg on koolist pausi tegemise aeg, mil õpilased saavad oma peakesed kooli tegevustest välja lülitada ning puhata ja valmistuda teguderohkeks kevadperioodiks. Sarnaselt lülitavad ennast teisele lainele ka huvikooli õpetajad, kes käivad koolitustel, konverentsidel ning loevad mõnda uut põnevat erialakirjandust, et puhanu ja uute teadmistega taas koos õpilastega tegutsema hakata.

Soovitused ja tegevused koolivaheajaks:

• naudi õuesolekut
• pane tähele ja jäädvusta saabuvaid kevade märke
• pista mulda tsillid, paprikad ja muud kaua idanemiseks aega vajavate taimede seemned
• hoia silma peal loodusmaja infokanalitel, et ei jääks hiljaks jääpüügile registreerimisega
• naudi eesti Vabariigi aastapäeva!

Päikeseküllast vaheaega ja kaunist Eesti sünnipäeva!

Talv on tore aastaaeg: sajab lund, kõik on ilus valge, saab kelgutada ning lumesõda pidada! Ainult nina ja varbad hakkavad vahel külmetama, kuid siis saame minna sooja tuppa ning süüa  ema keedetud maasikamoosi ja kanda vanaema kootud sooje sokke. Ühesõnaga – meie oleme talveks valmis!

AGA KUIDAS SAAVAD LOOMAD TALVEL HAKKAMA?

Kätte ongi  jõudnud Tartu loodusmaja traditsiooniline veebiviktoriin ning sel aastal keskendume Eestis loomadele, et saada teada, kuidas nad talve üle elavad.

Veebiviktoriin toimub 10. – 16. veebruaril siinsamas Tartu loodusmaja kodulehel. Osa saavad võtta kõik 1. – 12. klassi õpilased.

Viktoriini küsimused on koostatud kolmes erinevas raskusastmes:

• 1.-3. klassile (küsimused 1-10)
• 4.-6. klassile (küsimused 1-20)
• 7.-12. klassile (küsimused 1-30)

Oma raskusastme(d) valib iga osaleja ise, see tähendab, et osaleda võib ka keerulisemas astmes, kuid mitte lihtsamas.

Viktoriini eesmärk on õppida tundma meid ümbritsevat keskkonda. Nagu traditsiooniks kujunenud, loosime auhinnad välja kõikide osalejate vahel.

Tähelepanu õpetajad, kes viivad viktoriini läbi tunnis!

Sel aastal saavad õpilased oma vastused kohe teada ehk kui õpilane on vastanud kõik valikvastustega küsimused, siis vastuste kinnitamisel näevad nad kohe ka tulemusi.

Suundu viktoriini tegema:

ÕPIME KOOS VIKTORIINIKS!

Mõnel loomal on talvine karvakasukas soojem ja sageli heledam kui suvine. Osad loomad poevad mitmekesi ühte pessa või magavad talve lihtsalt maha, olles talveunes või taliuinakus. Paljud loomad jätavad talvehooaja üldse vahele ja lendavad ära neile sobivamasse kohta. Sageli on hoopis kavalam koguda naha vahele tublisti varurasva või hoida inimeste lähedale kui toidutagavarad on otsakorral.

Need on ainult paar kavalt võtet, mida meie loomad kasutavad. Nüüd on sinu kord vaadata üle ning uurida, millised NIMEKIRJAS olevad loomad välja näevad ja mida nad talvel teevad.

LAE LOOMADE NIMEKIRI ALLA SIIT!

Lisainfo:

Tiina Lilleleht tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee
Liisgren Pärnsalu liisgren.parnsalu@tartuloodusmaja.ee

Meie pargis tegutsevad mitmed linnaloodusele iseloomulikud tiivulised, nagu rasvatihane, sinitihane, hallvares, põld- ja koduvarblane ning rohevint. Lisaks on siin märgatud hulganisti rändlinde!

Selleks, et linnud meie kodude ümbrusse pikemaks ajaks peatuma ja pesitsema jääksid, saame paljugi ära teha. Enamik meist on kindlasti meisterdanud kuldnoka või rasvatihase pesakasti, kuid kas oled mõelnud, et pesakasti saab teha ka pääsukestele, linavästrikule, kärbsenäpile või isegi mõnele kakulisele või toonekurele? Lisaks pesakastidele on palju muid nippe, kuidas parandada lindude pesitsusolusid, et ka haruldasemad tiivulised meid rõõmustaksid.

Lindudest on rõõmu mitte ainult nende laulu ja ilu pärast, vaid ka aiapidajale. Näiteks suudab üks tihasepere ära süüa mitukümmend tuhat putukat ja röövikut, kellest paljud on aiakahjurid. Rästad aitavad tigudega võidelda ja pääsukesed pistavad nahka sadu tuhandeid sääski ja kärbseid – üks suitsupääsukese pesakond võib hävitada koguni sada tuhat putukat!

Tule uudista loodusmaja pargialal uut ja põnevat lindude infostendi. Leiad erinevate pesakastide näidiseid, infot linnuliikide kohta ja vihjeid, kuidas pesakasti ehitada. Kas tead, milline pesa sobib tihasele? Või kuidas eristada varblast rohevindist? Tartu loodusmaja pargi infostend ootab sind – tule ja saa teada, kuidas teha linnud oma sõpradeks!

Kui soovid rohkem teada lindude kohta, loe siit.

Infostend on paigaldatud Noorte Heaks projektivooru abiga. Aitäh, et aitate muuta Tartu loodusmaja pargi noortele ja peredele veelgi põnevamaks õpikeskkonnaks!