Maikuus toimus Pedeli jõel järjekordne Valga-Valka kooliõpilaste ühisuurimine. Sellel korral vaadeldi jõe elurikkust iNaturalist rakenduse abil. Õppepäeva viisid läbi Tartu loodusmaja keskkonnahariduse spetsialist Annelie Ehlvest ja Läänemere Projekti koordinaator Maria Ivanova.

Pedeli jõel läbi viidud vaatluste käigus leidsime mitmeid nii jõe kui ka järve selgrootuid.

Leidsime puhta vee selgrootuid, kuid kahjuks ei teinud me ühtegi vaatlust – seega õppetund järgmiseks korraks: tehke võimalikult palju vaatlusi, isegi kui te ise määrata ei suuda – heade piltide abil saavad teised harrastusteadlased taksonid kindlaks teha.

Aeglase voolu ja mõõdukat stressi taluvatest liike leidus meie vaatlusaladel kõige enam, kuid sarnaselt puhta vee indikaatorliikidele ei teinud me oranžiga märgitud liikidele vaatlusi.

Meie leitud selgrootud, kes taluvad tugevat stressi (orgaaniline reostus, setete ladestumine). Neid esineb väga sageli ka seisvas vees, samuti ei saa öelda, et need oleksid meie proovides domineerinud, leidsime ka palju teisi liike.

Vaatluste tulemuste kohta võime järeldada:

• Me ei saa vee kvaliteedi kohta usaldusväärseid järeldusi teha, kuna meie peamine ülesanne oli õppida, kuidas vaatlusi teha ja me ei arvutanud püütud taksonite arvukust, et määrata keda oli rohkem ja keda vähem.
• Tegime vaatlusi erinevates elupaikades – ühes kiire vooluga veekogus, teises rahulikumas veekogus ja kolmandas väikeses ojas. Määramistabeliga, mida me kasutame on võimalik määrata vee kvaliteedi ainult vooluveekogudes.
• Leidsime liike kõigist kolmest rühmast: neid, kes taluvad tugevat stressi, mõõdukat stressi ja neid, kes eelistavad puhast voolavat vett. Seega tundub, et üldiselt oli meie vaatluste järgi elurikkus ja veekvaliteet Eesti jaoks üsna keskmine.

Sama sündmuse kohta on võimalik lisainfot saada Balti Keskkonnafoorumi sotsiaalmeediast:

Maikuus kogunesid Salacriva ja Pärnu Kuninga kooli õpilased Salacgriva jõe ja selle suudmealale, et läbi viia plastikupiraatide võitlus prügiga.

Sarnaselt Pedeli jõega, millel viidi vaatlused läbi mõni nädal varem, võeti ka Salacgriva jõest ja selle suudemalalt rannast erinevaid mikroplastiku proove, mis lähemalt uurimiseks saadeti Läti Hüdroökoloogia Instituuti (LHEI) laboritesse.

Peale proovide võtmist analüüsiti kogu vaatluspäeva üheskoos ning leiti vastused järgnevatele küsimusetele:

• Kuidas on plastiku piraatide kampaania muutnud teie vaadet plastjäätmete probleemile?
• Mis oli tegevuse käigus eriti üllatav?
• Mida peate suurimaks väljakutseks?
• Kellele te sooviksite kampaania tegevustest rääkida ja miks?
• Mida olete kampaania käigus enda kohta teada saanud?
• Kuidas on teie arusaam terminist „teadus” kampaania käigus muutunud?

Sama sündmuse kohta on võimalik lisainfot saada Balti Keskkonnafoorumi sotsiaalmeediast:

Projekt “OUTWISE – Outdoor Learning for Wellbeing, Inclusion and Sustainability in Education” on Nordplus Horizontal programmi koostööprojekt, mis ühendab partnereid Eestist, Soomest ja Norrast, et tugevdada õuesõppe lähenemisi, mis toetavad heaolu, kaasatust ja kestlikkust hariduses ning kogukondlikus õppes.

• Projekti juhib SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus (Tartu loodusmaja) (Eesti); kontaktisik Gedy Matisen (gedy.matisen@tartuloodusmaja.ee).
• Soome Loodus- ja Keskkonnakoolide Liit (LYKE võrgustik) (Soome); kontaktisik Johanna Sunikka (johanna.sunikka@luontokoulut.fi).
• FEE Norway (Norra); kontaktisik Lene Jeanette Øverby Haakonsen (ljh@fee.no).
• Norra Sporditeaduste Ülikool (NIH) (Norra); kontaktisik Mai-Sissel Linløkken (maisissell@nih.no).

Projekti rahastab Nordplus Horizontal programm summas 60 000 eurot perioodil mai 2026 – august 2027.

Projekti eesmärk

OUTWISE projekti eesmärk on arendada ja katsetada uuenduslikke õuesõppe lähenemisi, mis toetavad:

• heaolu ja vaimset vastupidavust;
• kaasatust ja ligipääsetavust;
• kestlikkuse ja keskkonnateadlikkuse arengut;
• valdkondadevahelist koostööd;
• aktiivset osalemist kohalikes kogukondades.

Projekt ühendab keskkonnahariduse, õuesõppe, kõrghariduse, heaolu edendamise ning vabaühenduste õpivõrgustike teadmised ja kogemused.

Planeeritud tegevused

• Rahvusvaheliste koostöökohtumiste korraldamine ja osalemine Põhja- ja Baltimaade õuesõppe ning teadusüritustel, sealhulgas 9.-11. juunil 2026 Tamperes toimuval konverentsil ULOS–UT–OUT – Outdoor Learning Conference ning 22.-26. juunil 2026 Oslos toimuval 11. rahvusvahelisel õuesõppe teaduskonverentsil (IOERC11);
• Heaolu, kestlikkust ja kaasatust ühendavate praktiliste õuesõppe meetodite loomine ja katsetamine piloottegevustel;
• Heade kogemuste ja praktikate jagamine õpetajate, teadlaste ja vabaühenduste vahel;
• Õuesõppe teavitustegevuste ja levitusmaterjalide loomine ja jagamine laiemale haridusvaldkonna kogukonnale.

Soovitud tulemused

Projekt soovib:

• tugevdada Põhja- ja Baltimaade haridusorganisatsioonide koostööd;
• parandada õuesõppe kvaliteeti ja ligipääsetavust;
• toetada õpetajaid praktiliste ja teaduspõhiste meetoditega;
• suurendada teadlikkust looduse ja õuesõppe rollist heaolu ja kaasatuse toetamisel;
• panustada kestlikumate ja kaasavamate õpikeskkondade arengusse.

Projekti tulemusi jagatakse partnerite võrgustikes, sündmustel, veebikanalites ning haridusvaldkonna levitustegevuste kaudu. 2027. aasta kevadel kohtuvad partnerid Eestis Tartus toimuval õuesõppe nädalal ning 2027. aasta suvel toimub rahvusvaheline veebiseminar, kus jagatakse projekti parimaid praktikaid ja tulemusi.

Projekt täisnimi: UNESCO ühendkoolide võrgustiku ja Läänemere Projekti (BSP) kestliku arengu haridust toetavad tegevused Eesti koolidele 2025-2026 (RES.4.04.25-0116)

Projekti toetab: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Projekti kestus: 01.09.2025 – 30.09.2026

Projektijuht: Maria Ivanova, maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee

Projekti partnerid: Juhtpartner Tartu loodusmaja

Projekti on kaasatud  MTÜ Mondo. Projekti omaosalust toetab ka Goethe Instituut.

PROJEKTI EESMÄRK

Projekti eesmärk on rahvusvahelise ja üleriigilise võrgustiku koostöö kaudu kasvatada Eesti õpilastes aktiivset keskkonnateadlikku hoiakut. Projekt toetab koole kestliku arengu põhimõtete järgimisel õppetöös jm tegevustes ning pakub võimalusi koolituseks, roheoskuste arendamiseks ja õppetöö mitmekesistamiseks. Projektis osalemine annab õpilastele võimaluse omandada teadmisi ja oskuseid ning kujundada hoiakuid ja väärtushinnanguid vastutustundlikuks maailmakodanikuks kujunemisel.

PROJEKTI TULEMUSED

1. UNESCO koolide Läänemere Projekti koordineerimine ning võrgustiku tegevused

Võrgustiku koordinaator kavandab ja koordineerib võrgustiku keskkonnahariduslikke tegevusi (kuue loodusvaatlusprogrammi tegevused, töövarjupäevad teadlastega õpilastele, koolitused, koostöövõimaluste loomine ja pakkumine koolidele jm), suhtleb koolidega ja nõustab liikmeid võrgustiku tegevuste osas, aidates luua koolides tegevuste järjepidevust. Ta kaasab võrgustiku liikmeid arendustegevusse rahvusvahelisel tasandil (laagrite ja konverentside raames), et parandada ühistegevuste kvaliteeti. 2025/2026. õppeaastal kavandab ja viib läbi ühe kontakt- ja vähemalt ühe veebipõhise rahvusvahelise koostööseminari võrgustiku liikmetele, eesmärgiga jagada toimivaid praktikaid ja leida sõpruskoole. Kontakseminaril toimub ka minikoolitus õpetajatele kliimahariduslikul teemal. Toimub võrgustiku 2-päevane aastakonverents, mis on oluline sündmus võrgustiku sidususe tagamiseks ning liikmete vahel usalduse loomisel ja hoidmisel. Mainitud tegevustesse on planeeritud kaasata umbes 100 inimest.

2. Harrastusteaduse koolitused

Harrastusteaduse ja digioskuste edendamiseks korraldatakse kolm õppepäeva eri aastaaegadel (sügis, talv, suvi), mis on omavahel seotud ning tuginevad Läänemere Projekti loodusvaatlusprogrammidele, mille jaoks on varasematel aastatel loodud põhjalikud juhend- ja õppematerjalid. Õppepäevade fookuses on digitaalsete andmebaaside kasutamine loodusvaatluste edastamiseks ja praktilised tegevused. Igale õppepäevale on oodatud 25 osalejat: õpetajad koos ühe-kahe oma õpilasega. Õppepäevade eesmärk on aidata õpetajal süstemaatiliselt lõimida harrastusteadust ja elurikkuse teema käsitlemist oma õppetöösse. Koolitused tagavad, et harrastusteaduslikke loodusvaatlusi viiakse võrgustiku koolides läbi ka järgmistel aastatel. Kokku osaleb harrastusteaduse koolitustel 75 inimest ning lisaks osaleb koolides kohapeal toimuva õppetöö raames loodusvaatlustes vähemalt 1500 õpilast.

3. Läänemere-teemalise virtuaalse põgenemistoa loomine ja sellekohane kampaania koolidele

Eesmärk on luua interaktiivne õppekogemus õpilastele, mis viib neid virtuaalselt kohtadesse, kuhu nad muidu ei satuks (nt vetikafarmi), ning pakub uusi teadmisi Läänemere keskkonnaprobleemidest ja võimalikest lahendustest. Virtuaalse põgenemistoa juurde loome ka õpetaja juhendmaterjali eeltegevustega, mis tutvustavad uusi teemasid ning oskusi, nagu näiteks infoallikate usaldusväärsuse hindamine. Mängukogemus omakorda võimaldab kinnistada teadmisi, harjutada oskusi ning tekitab lisahuvi ja põnevust. Kaasame võrgustikukoole digiõppematerjali testimisse kampaania kaudu, mis kaasab vähemalt 1500 osalejat. Virtuaalse põgenemistoa kampaania asendab sel õppeaastal veebiviktoriini, mille formaat on tänapäeval tehisintellekti arengut ja kättesaadavust arvestades vananenud. Põgenemistuba jääb ka pärast projekti lõppu avalikult kasutatavaks.

4. Eesti õpetajate ja õpilaste osalemine rahvusvahelises õppelaagris ja konverentsil.

BSP on Saksamaa koordinaatori juhtimisel alates 2024. aasta sügisest käivitanud kliimaharidusliku algatuse “Cold matters”. Sellesse algatusse panustab hetkel nelja erineva profiiliga Eesti BSP kooli õpetajatest ja õpilastest koosnev meeskond, kes töötab rahvusvahelises koostöös välja kliimahariduslikku kampaaniat ja õppetegevusi, mis ühendavad loodusteadusi ja kunsti ning aitavad selle abil kliimamuutustega seotud teemasid õpilastele ja kooli kogukondadele mõistetavamaks teha. “Cold matters” algatuse raames toimub 2025/2026 õppeaastal rahvusvaheline laager Põhja-Soomes ja konverents Saksamaal, kuhu on oodatud kokku 16 Eesti esindajat. Toetame nende osalust ja aktiivset panustamist, et pakkuda kogu BSP võrgustikule pikaajalises perspektiivis kliimahariduslikke ja rahvusvaheliselt ühendavaid õppetegevusi.

Projekti koduleht:

Tegevused ja nende tulemused kajastatakse võrgustiku Läänemere Projekti riiklikul kodulehel ja rahvusvahelisel kodulehel ning tegevused lingitakse ära Maailmakooli kodulehel.

Projekti täisnimi: Community cooperation for rivers and coasts

Projekti lühend: CoCoRiCo

Kaasrahastajad: Euroopa Liit | Interreg Eesti-Läti

Projekti periood: 09/2025–12/2026

Projekti number: EE-LV00218

Projekti eelarve: 87 470€ kokku (programmi rahastus 69 976 €, omafinatseering 17 494 €)

Projekti juhtimine: Balti Keskkonnafoorum-Läti

Projekti partnerid:

• Läti Hüdroekoloogia Instituut (https://lhei.lv/en/)
• Tartu Loodusmaja (https://www.tartuloodusmaja.ee/en/)

Kontaktisik Tartu loodusmajas: Maria Ivanova

Projekti eesmärk: luua harrastusteaduse kogukond Eesti-Läti piiril, edendades koostööd noorte ja õpetajate (Pärnu-Salacgrīva; Valga-Valka koolid), keskonnateadlikkust ja -haridust edendavate organisatsioonide (BEF-Läti ja Tartu loodusmaja) ning teadlaste (LHEI) vahel Lätis ja Eestis, keskendudes vee kaitsele, plastireostuse vähendamisele ja elurikkuse säilitamisele. Projekti jooksul viiakse läbi erinevaid keskkonnahariduslike ja harrastusteaduslike ühistegevusi piiriülestes vesikondades (Salaca, Pärnu, Pedele) ja Liivi lahe rannikualadel.

Projekti taust: projekt tegeleb ühise keskkonnaprobleemiga – plastprügi reostuse ja selle mõjuga elurikkusele Lätis ja Eestis ühiste veekogude ökosüsteemides (jõed ja rannikualad). Olulised piiriülesed jõeökosüsteemid, nagu Gauja-Koiva ja Pedele vesikonnad, on üha enam ohustatud makro- ja mikroplasti reostusest. Rannikualade vesikonnad, sealhulgas Salaca ja Pärnu, samuti Liivi lahe ühised rannikualad, on samuti mõjutatud merereostusest, sealhulgas plastist. See reostus ohustab mitte ainult veeelustikku, vaid mõjutab ka kogukondi, kes sõltuvad nendest ökosüsteemidest ressursside ja vaba aja veetmise jaoks.

Osalemine piiriülestes ühistegevustes ka pärast projekti lõppu.

Projekti nimi: Rohelise kooli programm Eestis

Projekti kestus: uuendatakse jooksvalt

Projekti toetab: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Projektijuht: Maris Mägi, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus

Projekti eesmärk: Haridusasutuste säästvat arengut toetava ülemaailmse Rohelise kooli programmi võrgustiku jätkuv koordineerimine ja tegevuste elluviimine Eestis ligi 250 õppeasutusega. Projekti elluviimise tulemusena on Rohelise Kooli programm ühiskonnas senisest enam tuntud ja väärtustatud ning võrgustiku identiteet on tänu ühisüritustele ja kampaaniale tugevnenud, liitunud on rohkem aktiivseid haridusasutusi.

Projekti tegevused: uuendamisel

• Rohelise kooli võrgustiku arendamine, sh nii Eesti-sisene suhtlus kui koostöö rahvusvahelise võrgustikuga
• Programmi turundus ja kommunikatsioon, sh uudiskirja koostamine – vt ilmunud uudiskirju siit
• Võrgustikuseminaride läbiviimine
• Digikoristusnädala ettevalmistus ja läbiviimine
• Keskkonnamärgise Roheline lipp taotlemise ettevalmistus ja läbiviimine, tunnustusürituse-konverentsi korraldamine

Projekti koduleht: www.rohelinekool.ee

Lisainfo: Maris Mägi, maris.magi@tartuloodusmaja.ee