Rabakivi, mille suured kaaliumpäevakivi kristallid – ovoidid – on ilma Ca-päevakivi – plagioklassi – ääriseta, nimetatakse piiterliidiks. Piiterliidi nimetus tuleneb Piiterlahti lahe järgi Soome lahes, kust seda veeti Peterburgi ehituskivimiks.
Piiterliit on võrdterine rabakivi erim ja sellel puuduvad punased, Viiburgiidile omased, kaaliumpäevakivi ümarad “silmad”.
Rabakivid on üheks enamlevinumaks rändrahnude kivimiks Eestis. Eesti üks tuntumaid kaitsealuseid rändrahne, Jaani-Tooma Suurkivi Lahemaal on samuti rabakivi.
Rabakivi koosneb kvartsist, K-päevakivist, plagioklassist ja tumedatest mineraalidest (biotiit jt.).
Rabakivi nimetus tuleneb soome keelsest sõnast rapea ehk eesti keeles rabe. Nagu nimi vihjab on see kivim tõepoolest väga rabe ja tavalise graniidiga võrreldes mureneb suhteliselt kergesti.