Gneiss on moondekivim, mis koosneb kvartsist, päevakividest ning ühest või mitmest tumedast mineraalist (vilk jt).
Gneisid võivad tekkida nii magmakivimite kui settekivimite süvamoondel. Tavalised moondeprotsessid toimuvad tahketes kivimites, migmatiidis on lisaks juba toimunud ka osaline sulamine. Prossa järve ääres asuv Kalevipoja lingukivi on samuti migmatiidist.
Gneissi ja migmatiiti võib olla keeruline eristada, sest osaliselt ülessulanud gneiss ongi migmatiit. Samas puudub ka kindel määr kui palju peab gneiss olema üles sulanud, et olla migmatiit. Seetõttu kasutatakse sellist kiviminime nagu migmatiseerunud gneiss.
Migmatiseerunud gneiss on hinnatud dekoratiivkivid. Migmatos tähendab kreeka keeles „segu“, mis väljendub ka gneisi heleda-tumeda vöödilises välimuses. Eestis leidub gneissi pinnakatte aluskorras kui ka rändkividena.