Tartu loodusmajas saab sel suvel tutvuda isade hoole ja hooletusega looduses ning uurida keerukamaid pärilikkuse küsimusi.
Mai lõpus loodusmajas avatav Eesti Loodusmuuseumi näitus “Isad ja pojad” jaguneb mitmeks suuremaks teemaks ning pakub avastamist igas vanuses külastajatele. Lisaks isade rollidele oma järglaste kasvatamisel teeb näitus lihtsaks ja arusaadavaks keerukad teemad nagu mõlemasoolisus, soo muutumine ning neitsisigimine. Luubi alla võetakse ka rakutasand – mulaažide ja mängude abil avatakse muidu silmale nähtamatu maailm, et paremini mõista viljastumist ja pärilikkust.
Näituse “Isad ja pojad” keskmes on isad looma- ja taimeriigis, nende seotus oma järeltulijatega, sugupõlvede kestmine ja liikide tulevik. “Isahoolele looduses on väga vähe tähelepanu pööratud ning isade olulisust üldiselt pigem alahinnatud, ometigi on see liigi jätkamise seisukohalt eluoluline,” räägib näituse kuraator Lennart Lennuk.
Näitusel leiab säravaid näited Eesti liikidest, kes tõestavad, et isahoolt esineb paljudes loomarühmades, aga ka värvikaid näiteid isastest, kellel isahool puudub. Näitusesaalis saab teada ka seda, millised isad on hundid, karud ja ogalikud ning kas ja millist rolli mängivad nad oma järglaste kasvatamisel.
Väjapanekul leiab nii lugemist-vaatamist kui ka mitmeid eksponaate, kus külastajad saavad oma oskused ja teadmised proovile panna. Saab leida erinevatele linnuliikidele õigeid pesasid ja juhtida tolmutera selle teekonnal õige sihtpunktini, proovida ise pesa ehitada ning panna ennast käo „kasuisa“ rolli, proovida kätt linnu, imetaja, putuka ja taime soo määramise mängus ning järjestada meioosi eri etappe.
Näitus on eesti, inglise ja vene keeles.
TUURID NÄITUSEL
Lisaks saab tulla juhendatud näituse külastustele koos bioloog Anna-Grete Joametsaga:
E, 8.07 kl 18.00
N, 11.07 kl 18.00
E, 29.07 kl 18.00
N, 1.08 kl 18.00
Ekskursioonile tulijate rõõmuks on maja ka kauem avatud – kella 20.00ni ning lisaks näituse külastamisele jõuab ringi vaadata ka talveaias ja külastada juhendaja saatel loomatuba.
Ette registreeruma ei pea, sissepääs majapiletiga 5 eur/3eur. Alla 5-aastastele ja loodusmaja õpilastele tasuta.
Näitus on avatud 31.05.-28.08.2024
E-R 10-18
Pilet: täispilet 5€/sooduspilet 3€/perepilet 13€
Lisainfo:
Annelie Ehlvest
Näituste koordinaator
(+372) 5344 2160
anneli.ehlvest@tartuloodusmaja.ee
Maikuus lõppes 2023/2024. õppeaasta koolitusseeria, mille raames said pea 30 õpetajat ja keskkonnahariduse spetsialisti harjutada PlutoF Go rakendusega loodusvaatluste tegemist looduslikes kohtades eri organismirühmade näitel. Õppepäevi korraldas Tartu loodusmaja UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti tegevuste raames ning koolitajateks olid Veljo Runnel ja Lauri Mällo.
Kui 2022/2023. aasta kursus keskendus põhjalikule tutvumisele harrastusteaduse põhimõtete ning PlutoF andmebaasi ja rakenduse funktsioonidega, siis tänavu läksid osalejad “põllule” eri aastaaegadel, et kätt korralikult vaatluste tegemisel harjutada.
Toimus kolm päevapikkust koolitust Lõuna-Eesti looduses: novembris Vapramäel, veebruaris Tõraveres ning mais Palupõhjas. Koolitused pakkusid väljakutset nii algajatele digilahenduste kasutajatele kui edasijõudnud loodusvaatlejatele. Õppepäeva jooksul harjutati üksikute vaatluste salvestamist, liikide määramist piltide ja heli abil, ning katsetati ka grupis teatud alal valitud organismirühma kaardistamist ning andmebaasist päringute tegemist.
Koolituse osalejad hindasid kõrgelt võimalust pingevabalt ja rahulikus tempos loodusvaatluste tegemist harjutada, saada häid nippe ja õppevahendite soovitusi koolitajate ning kolleegide poolt. “Oli väga vahva näha, kuidas õppepäevadel tekkis kogukonnatunne ning mitmed osalejad on toonud kogetu märksõnadeks sõbralikust, kollegiaalsust, ning rikastavat seltskonda. Kindlasti keskendume võrgustumisele ja kogemuste jagamisele ka edaspidi,” – kommenteeris koolituste korraldaja UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti koordinaator Maria Ivanova.
Koolituse raames sisestati kokku 311 vaatlust eri Eesti nurkades ning mitmed õpetajad said tänu koolitusele julgustust ja oskusi, et oma kooli õpilastega osaleda üle-eestilisel Loodusvaatluste minimaratonil 2024, mille korraldas Tartu Ülikooli Loodusmuuseum.
Koolitustel osalejad tõid esile ka põnevust ja inspiratsiooni, mida õppepäevad on neile pakkunud. Näiteks üks osalejatest avastas enda jaoks, et vaatluste tegemine on lihtne ja väga põnev ning see on hea võimalus õpilasi kaasata, loodusarmastusega nakatada ning nende silmaringi laiendada. Jagus ka teisi avastusi: kohtuti laulva ämblikuga Hygrolycosa rubrofasciata ja erakmesilaste kolooniaga kase all, leiti karu ja teiste loomade jälgi, külastati huvitavaid kohti nagu Vapramäe loodusmaja, Tõravere observatoorium ja Palupõhja looduskool.
Järgmisele õppepäevade seeriale 2024/2025. õppeaastal ootame haridustöötajaid koos õpilastega, et pakkuda võimalust harjutada õpilaste juhendamist rakenduse kasutamisel ja vaatluste tegemisel. Infot jagame 2024 a. sügisel.
Õpetajate digioskuste arendamist läbi harrastusteaduslike loodusvaatluste toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti “UNESCO ühendkoolide võrgustiku ja Läänemere Projekti (BSP) kestliku arengu haridust toetavad tegevused Eesti koolidele 2023-2024” raames.
Paljud rohekoolid ja -lasteaiad kasvatavad oma õppeaedades ja peenrakastides ravimtaimi või korjavad neid enda tarbeks Eesti loodusest suve jooksul. See on loodussõbralik ja keskkonnahoidlik viis endale talveks tee tagavara varuda, kohalikke taimi tundma õppida ja miks mitte ka võimalus õppeasutustel kingitusteks enda korjatud teesegusid valmistada.
Selleks, et taimed enda raviomadusi ei kaotaks, tervisele ohutud oleks, kaua säiliks ning et korjamisega loodusele kahju ei tehtaks, tuleb teada, millal ja kuidas on õige ravimtaimi korjata.
Ohutus
Korja ainult taimi, mida sa tunned! Kui sa kahtled taime liigis, siis jäta parem korjatama. Mõnel taimel on ainult teatud taimeosad tarbitavad ja muud taimeosad mürgised, nii et tuleb kindlalt kontrollida, milliseid osi korjata. Ravimtaimi on hea varuda vaid kohtadest, mis pole saastatud ja on looduslikult puhtad paigad. Korjekoht peaks kindlasti eemal olema autoteedest, et vältida asfaldi- ja rehvitolmu ning väljaheitegaasidest eralduvaid aineid. Suure maantee ja korjekoha vahele võiks ideaalselt jääda minimaalselt 100 m. Samuti võiks korjekoht olla eemal tööstusettevõtetest, intensiivpõllumajanduslikest põldudest ning sõnnikuhoidlatest.
Keskkonnahoidlikkus
Kui korjad loodusest, siis alati peaks jätma osa taimi kasvama, et liik sellest kohast ei kaoks. Järelikult on kõige õigem korjata seal, kus seda liiki on massiliselt. Kui korjad näiteks taime lehti, siis võta igalt varrelt ainult mõni, mitte ära tee tervet vart korraga lehtedest puhtaks. Koguda ei tohi looduskaitsealuseid liike ja liigselt trampida taimede otsas, mida sa ei korja.
Samuti korja ainult seda osa taimest, mida vajad ja vajadusel kasuta kääre või nuga, ära kunagi tõmba tervet taime koos juurtega välja.
Ravitoime
Korja taimi õigel ajal ehk kui toimeaineid on kõige rohkem – siis kui taim on oma täieliku kasvu ja suuruse peaaegu saavutanud. Korjama peab taimi kuiva ja eelistatult päikesepaistelise ilmaga.
- Lehed – kogutakse ainult täiskasvanud lehti enne taime õitsemist või õitsemise ajal. Igihaljaste taimede lehti võib korjata ka varakevadel, kui lumi sulab. Kogutakse kuiva ilmaga, keskpäeval.
- Õied – kogutakse õitsemise algul, kõige parem kui tegemist on noore õisikuga, millest on puhkenud alles kolmandik või pool, olgu selleks siis kevadel, suvel või hoopis sügisel õitsejad. Kogutakse kuiva ilmaga, keskpäeval.
- Ürt ehk kogu maapealne osa – kogutakse õitsemise algul. Ürdi pikkus sõltub ravimtaime liigist – mõnel korjatakse kogu taime maapealne osa, mõnel ainult ladvaosa. Lõigatakse kääride või noaga.
- Viljad – kogutakse täiesti valminult, sest siis on neis suhkruid ja mitmeid teisi toimeaineid kõige rohkem. Vilju võib koguda ka hommikul või õhtul, aga need peaks siiski võimalikult kuivad olema, mitte kastemärjad. Ülevalminult viljade säilivusaeg väheneb.
Ei maksa noppida riknenud, tolmuseid, juba veidi närtsinud või värvi kaotanud taimi, ei sobi ka haiged või putukate poolt rüüstatud.
Hoiustamine
Ravimtaimi on õige korjata õhku läbilaskvasse kotti või pealt lahtisesse nõusse, mitte kilekotti. Taimed tuleb kuivatada kohe pärast kogumist, soojas tolmuvabas kohas trükivärvita paberil või papil, aeg-ajalt segades. Võib siduda ka hõredatesse kimpudesse ja riputada üles õhurikkasse ruumi. Väldi otsest päikesepaistet ja liigset kuumust, näiteks pliidi lähedal kuivatates ei tohiks temperatuur tõusta üle 40 kraadi.
Taim on piisavalt kuiv siis, kui jämedam osa, näiteks vars murdub krõpsuga pooleks. Hea on ka teada, et mida kiiremini taim on kuivanud, seda väärtuslikum see on – taim peaks olema juba paari päevaga krõmpsuvalt kuiv. Säilita kuivatatud taimi näiteks paberkottides, klaasnõudes või kastides, mis lasevad õhku läbi. Neid peaks säilitama ruumis ja kohas, kus on madal õhuniiskus ja pimedus. Ravimtaimed on soovituslik ära tarbida enamasti kuni 2 aasta jooksul, peale seda hakkab nende ravitoime ja väärtus vähenema. Selleks märgi kindlasti hoiustamisnõule korjamisaasta peale!
Artikli koostamisel kasutatud allikas:
Tartu Ülikooli Loodusteadusliku hariduse keskuses veebipõhine õpikeskkond www.bio.edu.ee/taimed
Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Suvi 2024 uudiskirjas.
Rahvusvaheline kogemuste jagamine on keskkonnahariduse vallas ülimalt oluline, kuna see võimaldab kvaliteetsemaid ja mitmekülgsemaid õpetamismeetodeid. Läbi rahvusvaheliste koostööprojektide ja vahetusprogrammide saavad haridustöötajad ja õpilased erinevatest riikidest rikastada oma teadmisi ning arendada uusi perspektiive keskkonnaküsimustes.
Eesti, oma unikaalse looduse ja Tartu loodusmaja oma keskkonnaprojektidega, on väärtuslik panustaja rahvusvahelisel tasandil, pakkudes oma kogemusi ja teadmisi teistele riikidele ning samas õppides nendelt. See sümbioos tugevdab globaalselt keskkonnateadlikkust ning aitab kaasa kestlikuma tuleviku kujundamisele.
Kui aprillikuu lõppes sellega, et 8 loodusmaja töötajat käisid Helsingis õppereisil ja UNESCO ühendkoolide seast valiti välja 19 õpilast, kes saavad augustis osaleda Läänemere Projekti purjeõppesõidul Soome, siis 6.-8.mail külastasid meid norrakad asutusest Re Innovasjon, et jätkata Duo Networking projektitegevusi. Külastus oli osa ECOC 2024 Duo Networking projektist ja seda toetavad Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra Kuningriigi programmide grandid.
Paralleelselt said külalised ja Tartu loodusmaja töötajad osaleda Tartu Kunstikooli korraldatud Euroopa kunstikoolide võrgustiku kohtumisel, mis võimaldas kuulata loengut kestlikest lahendustest kunstivaldkonnas, osaleda mitmetes praktilistes töötubades ja ühisaruteludes kunstihariduse edendajatega kõikjalt Euroopast.
Ja juba 16. mail uurisid loodusmaja ja tutvusid meie heade praktikatega Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi rahvusvahelise noorsootöö magistrikursusel osalejad, kelle seas oli külalisi ka näiteks Mehhikost ja Kolumbiast. Sellele järgnes 21.mail toimunud Põhjamaade sõpruslinnade võrgustiku noortevahetusprogramm, mille läbiviimisel abistasid noored loodusmaja vilistlased Brita Lii Sei, Merlyn Leigh Dunderdale ja Katariina Kurina, kes ühtlasi tutvustasid osalejatele oma kunagist projekti F.O.O.D.
Ja see pole veel kõik. 28. mail andis meie juhataja Janika Ruusmaa ja rahvusvahelise koostöö koordinaator Gedy Matisen intervjuud Soome sisearhitektile, disainieksperdile Riikka Manninenile, kes kogub Põhjamaadest ja Eestist infot oma raamatu pealkirjaga “Tulevik ruumides: meie elukeskkond kui lahendus meie aja kriisidele” käsikirja jaoks. Riika õppereise ja raamatu valmimist toetab Bryggmani Fond.
Lisaks külaliste vastuvõtmisele toimub Tartu loodusmaja partnerlusel jätkuvalt 6000-kilomeetrine retk ümber Läänemere “Save the Baltic Sea” , kus osaleb ka saarlanna Liisi Preedin. Matkaseltskonna vastuvõtuks ja avaliku teavitussündmuse korraldamiseks 16. oktoobril Eestis sai Tartu loodusmaja rahastuse Nordplus Horizontal programmist – projekti “Kestliku arengu hariduse edendamine õuesõppe meetoditega Läänemere tervise parandamiseks” käivitamine toimus samuti maikuus.
Soovime teile kestlikku juunikuud!
Tule liitu 8. juunil loodusvaatluste maratonil Tartus loodusmajas asuva vaatlusalaga ning võta osa töötubadest, mis aitavad Tartu linnaloodust paremini tundma õppida!
Mis on loodusvaatluste maraton?
Loodusvaatluste maraton on sündmus, mille käigus panevad inimesed eelnevalt registreeritud vaatlusaladel, näiteks nagu Tartu loodusmaja park, 24 tunni jooksul kirja nii palju kohatud liike kui võimalik. Vaatlused sisestatakse andmeportaali, kus need on avalikult kõigile kättesaadavad. Loodusvaatluste maraton on teaduslike andmete kogumise aktsioon, mille kaudu saab igaüks panustada teadusandmete kogumisse.
Vaatlused loodusmaja pargis:
Loodusvaatluste maratoni vaatlustena lähevad kirja kõik vaatlused, mis toimuvad Tartu loodusmaja vaatlussalal 8. juuni kell 12 kuni 9. juuni kell 12. Kõik on oodatud vaatlema nii omal käel ja vabalt valitud ajal kui ka töötubade ajal, kus loodusmajakad aitavad liike määrata ning vaatlusi sisestada, kasutades PlutoF GO nutirakendust või legulus.tools veebirakendust.
Töötubade ajakava:
- kell 10.00 ja kell 11.00 Kliimaõpperada. Maria Ivanova
Projekti “COOLspot – kliimateadlikud lahendused linnakeskkonnas läbi haridusliku kliimaraja” raames pargi alale valminud raja tutvustus.
- kell 12.00–13.30 Tigude määramise töötuba. Annelie Ehlvest. Tutvutakse tigude määramise ja vaatlusalalt leitavate liikidega.
- kell 13.30–14.30 Avatud labor. Aili Elts
Vaatlusala liikide määramiseks saab kasutada erinevaid mikroskoope ja mõõtmisvahendeid.
Liitu Facebooki sündmusega.
Loodusvaatluste maratoni korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed loodusharidust edendavate asutuste ning vabatahtlikega üle Eesti. Sündmus kuulub Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali programmi, mis toimub 5.–15. juunini. Festival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Loe pikemalt https://loodusfestival.ee/lvm/
Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.
Sel suvel saab Tartu loodusmaja saalis nautida Kaie Šestakova-Karu maalinäitust “Tumedast heledaks”.
Näituse avamine 3. juunil kell 18! Avamine tasuta.
Kaie kaunid loodusmaalid toovad õitsva kevade ja suve alates 4. juunist loodusmaja saali. Autor ise iseloomustab enda töid järgmiselt: “Tähtis koht minu elus on värvidel ja just sellepärast iseloomustab minu töid suur värviküllus. Oli periood, kus mulle meeldis maalida pastoosselt ja oli ka aeg mil minu maalid olid enamuses tumedates toonides. Inspiratsiooni oma maalide loomiseks olen saanud näiteks oma koduaiast, lemmikloomadest, luulest, muusikast, teatrist.”
Kaie Šestakova-Karu on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja on Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on esinenud paljudel Liidu ühisnäitustel, korraldanud korduvalt isiknäitusi ja näitusi välismaal ning paljud tema tööd on koha leidnud erakogudes. Samuti on ta pikka aega töötanud teatris Vanemuine grimmeerijana. Näituse maale on võimalik ka osta.
Avamise Facebooki sündmus.
Näitus “Tumedast heledaks” Tartu loodusmajas
4. juuni – 30. august 2024
E-R 10-18
(Enne näituse külastust soovitame täpsustada sobivaimat külastusaega telefonil 736 6120, sest saalis võib olla üritus)
Pilet: täispilet 5€/sooduspilet 3€/täispilet 13€
4.juunil, tähistamaks maailma keskkonnapäeva, tunnustab rahvusvaheline Rohelise kooli programm iga-aastaselt Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvivad keskkonnamärgise “Roheline lipp”.
Sel aastal pälvivad oma tubli töö eest tunnustuse 58 lasteaeda ja kooli üle Eesti.
Otseülekannet Tallinnas toimuvalt tunnustusürituselt saab jälgida veebis nii Facebooki sündmuse alt kui ka Youtubes. Vaatajad saavad ettekannetele ka küsimusi esitada ja kommentaare anda. Kuulama on oodatud kõigi rohekoolide õpetajad, töötajad, õpilased, lapsevanemad ja keskkonnahariduse sõbrad!
Ajakava:
4. juunil 2024 Tallinna Kultuurikatlas, päeva juhib Sander Olo.
10.30-10.50 Avasõnad: Tartu loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa
Haridus- ja Teadusministeeriumi rohepoliitika nõunik Ülle Napa
Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu
10.50-11.10 Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas “Keskkonnahariduse roll rohereformis”
11.10-11.40 Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskuse tegevjuht ja psühholoog Kristi Raava “Milleks meile kontakt loodusega?”
11.40-11.45 liikumispaus, Liikuma Kutsuv Kool
11.45-12.15 Tallinna Ülikool, Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro “Eesti õpilaste keskkonnateadlikkuse uuring”
12.15-12.20 liikumispaus, Liikuma Kutsuv Kool
12.20-12.55 Õpetajate paneelarutelu “Kas Sina meeldid loodusele?”
Panelistid:
Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro, Jaak Albert Metsoja, Tartu Rahvusvahelise Kooli õpetaja, Kaidi Pugatšev, Tallinna Virmalise Lasteaia direktor Oliver Andreas Põldre, Paldiski Ühisgümnaasiumi abiturient
13.00-14.00 lõunapaus ja messiala
14.00-14.10 tervitus president Kersti Kaljulaidilt, Rohelise kooli programmi patroon
14.10-14.30 Keskkonnamärgise „Roheline lipp üleandmine“ 1.lipud
Aste Põhikool, Haabersti Vene Gümnaasium, Illuka Kool, Lasteaed Mesipuu, Lusti Lasteaed, Maardu Põhikool, Merivälja Lasteaed, Narva Lasteaed Käoke, Pirita Kose Lasteaed, Tallinna Kiisa Lasteaed, Tallinna Lastesõim Mõmmik, Tartu Forseliuse Kool, Tartu Lasteaed Ristikhein, Tartu Rahvusvaheline Kool, Tarvastu Lasteaed, Turba Kooli lasteaed, Valgamaa Kutseõppekeskus, Värska Gümnaasium, Võsukese Lasteaed
14.30-14.45 Rohekooli aasta kokkuvõte, Maris Mägi
Taimse Teisipäeva tunnustus, Kristel Külmallik
14.45-14.55 Kultuurikatla tutvustus, Kultuurikatla juhatuse liige Liina Oja
14.55-15.10 Keskkonnamärgise „Roheline lipp üleandmine“ 2.lipud
Pernova Hariduskeskus, Aruheina Lasteaed, Kohila Gümnaasium, Kohila Lasteaed Männi, Pelguranna Lasteaed, Pirita Lasteaed, Pühajärve Põhikool, Rakvere Triinu Lasteaed, Tallinna Jaan Poska Lasteaed, Tallinna Lasteaed Delfiin, Tallinna Lasteaed Päevalill, Tallinna Lepistiku Lasteaed, Tallinna Linnamäe Lasteaed, Tallinna Sitsi Lasteaed
15.10-15.30 Joosep Matjus, Katri Rannastu film „Rohelisem Tallinn“
15.30-15.45 Keskkonnamärgise „Roheline lipp üleandmine“ 3.lipud
Eralasteaed KAUR, Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju, Laagri Lasteaed, Luunja Lasteaed Midrimaa, Paikuse Lasteaed, Paldiski Lasteaed Naerulind, Paldiski Ühisgümnaasium, Rakke Kool, Rakvere Kungla Lasteaed, Sutlema – Aespa Lasteaed, Tallinna Kadaka Lasteaed, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tallinna Unistuse Lasteaed, Tallinna Virmalise Lasteaed, Tartu Lasteaed Lotte
15.45-15.50 liikumispaus, Liikuma Kutsuv Kool
15.50-16.10 Keskkonnamärgise „Roheline lipp üleandmine“ 4.lipud
Kadrioru Lasteaed, Rannamõisa Lasteaed, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Lasteaed Meelespea, Tallinna Lasteaed Sipsik, Tallinna Lasteaed Südameke, Tallinna Liikuri Lasteaed, Tallinna Liivalossi Lasteaed, Tallinna Lindakivi Lasteaed, Tallinna Tondi Kool
16.10-17.00 lõppsõnad, tordisöömine ja ühispilt
Konverentsile ootame rohekooli õpilasi, õpetajaid jt meeskonnaliikmeid.
Rohelise kooli aastakonverentsi toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tallinna Linnavalitsus ja Kersti Kaljulaidi Fond.
Tartu loodusmaja otsib enda toredasse rohelisse majja uut kohusetundlikku puhtusemajakat, kes hoiaks nädalavahetustel meie maja särava ja plekituna. Töö on väikese osakoormusega ja sobib hästi teise töö või õppimise kõrvale, samuti pensionäridele. Tartu loodusmaja sõbralik kollektiiv pakub tuge ja kohapeal väljaõpet, nii et eelnev sama ala töökogemus ei ole kohustuslik.
Asukoht: Tartu, Lille 10.
Töö kirjeldus: loodusmaja ruumide koristamine nädalavahetustel, vajadusel põhikoristaja asendamine puhkuse- ja haigestumisperioodil nädala sees õhtuti.
Töö tüüp: töö toimub töövõtulepingu alusel, töökoormus vastavalt toimuvate ürituste broneeringutele. Keskmiselt 25 tundi kuus.
Tööaeg: nädalavahetused, vastavalt ürituste graafikule.
Töötasu: 5€/h (bruto)
Kandideerimiseks helistage või saatke oma CV meiliaadressile andres.aedviir@tartuloodusmaja.ee. Kandideerimise tähtaeg ja tööle asumine – niipea kui võimalik.
Kontaktisik:
Andres Aedviir
Haldusjuht
(+372) 5692 8229
andres.aedviir@tartuloodusmaja.ee
Kevad 2024 gruppidesse registreerumine on avatud!
Tartu linna jalgrattakooli on oodatud 10-15 aastased õpilased, kes soovivad taotleda jalgratturi juhiluba. NB! laps peab olema vähemalt 9.5 aastane, et kursustest osa võtta.
2024.a kevadpoolaasta jalgrattakooli gruppide toimumisajad on järgmised:
III grupp 15. mai-3. juuni; esmaspäev ja kolmapäev kell 15.30-17.00 (täitunud)
IV grupp 21.mai- 6.juuni teisipäev ja neljapäev kell 15.30-17.00
Teooriatunnid kestavad 3 nädalat, sõidutund/ -eksam lepitakse kokku kursuse jooksul.
Esimene tund on kõigil gruppidel koos lapsevanematega! Peale teooriaeksamit pannakse paika ühine sõiduõppepäev (nädalavahetusel) Tähtveres, kus tehakse läbi praktilised harjutused.
REGISTREERI JALGRATTAKOOLI
********
Koolitajateks on kogenud õpetajad Toivo Õnneleid, Jana Õnneleid ja Karlis Õnneleid.
Jalgrattakooli toetab Tartu linn.
Rattakursuse raames leiavad aset nii teooriatunnid kui ka sõiduõpe. Teooriatunnid toimuvad Tartu loodusmajas aadressil Lille 10. Kursuse teooriaosa lõpeb eksamiga. Rattakursuse praktikaosa läbitakse kursuse lõpus ühe päeva jooksul Tähtvere mänguväljaku juures õppeplatsil. Samal päeval sooritatakse ka praktikaeksam. Sõidupäeval on võimalik ka lapsevanematel osaleda rattakoolitusel, kus lapsevanemad saavad näpunäiteid ja juhiseid, kuidas lapsele liikluses toeks ja eeskujuks olla.
*********
Kogu kursuse hind lapse kohta on 30€, ühest perest 2 last kokku 50€
Kursuse eest tasumine:
Makse saaja: Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Konto: SwedBank EE502200221019407978
Makse selgitus: jalgrattakool + lapse nimi
Kõik Jalgrattakooli edukad läbijad saavad endale jalgratta juhtimisõiguse. Juhtimisõigus kajastub liiklusregistri juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmebaasis, eraldi paberkandjal luba ei ole vajalik.
**********
KKK:
- Õpinguid jalgrattakoolis saab alustada 9.5 aastaselt. Eksamid saab sooritada kuus kuud enne 10 aastaseks saamist.
Juhtimisõigus hakkab kehtima 10 aastaseks saamisel (päev pärast sünnipäeva).
- Jalgrattakooli võib laps tulla jalgrattaga, sõites mööda kõnniteed või jalgrattateed.
- Jalgratast ei pea enne kaasa võtma kui sõiduõppepäeval. Sõiduõppepäev teatatakse lapsevanemale, kas kursuse alguses või kursuse jooksul (sõltub ilmaoludest).
- Sõiduõppepäeval on lapsel enda ratas kaasas. Jalgratas peab olema tehniliselt korras (ees valge helkur, taga punane helkur, ratta kodarates valge või kollane helkur, korras pidurid ja signaalkell).
- Sõiduõppepäeval peab laps olema riides vastavalt ilmaoludele. Pigem rohkem, kui vähem riideid. Kaasas peab olema ka meelepärane jook.
- Kui laps jääb puuduma, teavitab lapsevanem õpetajat.
- Teooriaeksami tulemustest saab infot õpetaja käest (tulemus, testis tehtud vead + lahendus, kuidas laps saab eksamit uuesti teha).
Semiootiline jalutuskäik ,,Aed kui looduse kultuuripeegel” kulgeb loodusmaja pargialal N, 16.mail kl. 17.30-18.30.
Loodusmaja aias jalutades leiame ja analüüsime jälgi sellest, kuidas inimesed end ümbritseva loodusega suhestuvad ja seda mõtestavad. Ühtlasi saame teada, mida aedade kujundamine meie ja meie (kultuuri-)ajaloo kohta ütleb. Retk algab loodusmaja eest ning üritus on tasuta!
Juhendab PhD Nelly Mäekivi Tartu ülikooli semiootika rakenduskeskusest.
Üritus on osa Karlova päevade programmist.