Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või lasteaias kohapeal (vajalik esitlustehnika olemasolu)
Lühitutvustus:
Programmi käigus tutvuvad lapsed Eesti looduses elavate tavalisemate imetajaliikidega, saades läbi mänguliste ja praktiliste tegevuste ülevaate nende eluviisist, toitumisharjumustest ja omavahelistest seostest.
Lapsed õpivad tundma ja eristama metsloomi erinevate märkide ja jälgede järgi. Uuritakse metsloomade nahku, koljusid, sarvi, väljaheiteid ja toitumisjälgi. Arutletakse selle üle, miks osasid liike on vaja kaitsta, aga teistele tuleb jahti pidada.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja talveaed ja õppeklass
Lühitutvustus:
Tartu loodusmaja talveaias kasvab palju taimi, kelle looduslik kodumaa on mõnes hoopis soojema kliimaga riigis. Samas on nende taimede viljad (või muud osad) meie igapäevasel toidulaual – banaan, kakao, ananass, vanill, pipar on vaid mõned, keda siin kohata võib.
Lemmikloomadest tutvutakse lähemalt deegude, viirpapagoide, madagaskari sisiprussakate ja kilpkonnadega, kes looduses jääksid Eestimaa külmadel talvedel hätta.
Programmi kestel saavad lapsed läbi aktiivsete tegevuste teada: kus on nende taimede ja loomade kodumaa ning miks nad Eestis kasvada/elada ei saa; milleks tarvitame lõunamaiseid taimi ja kuidas nad meieni jõuavad.
Uurime rõivaste materjalide päritolu – looduslikud (taimsed, loomsed) ja keemilised kiud ja materjalid – vaatame, kas muinasjutt nõgesesärkidest ja lugu mutist, kes endale püksid sai, võiks ka päriselus toimuda. Uurime, mida jutustavad sildid meie riietel ja vaatame, mis meil seljas on. Vaatame (ka suurendusega) ja katsume erinevaid materjale, kangaid, kiudusid, takjakinnist jm. Tutvume haakide, nööpide, rihmade jt kinniste põneva maailmaga. Mängime näituse õppemänge.
Programmi lisainfo: leelo.kurbel@tartuloodusmaja.ee
Rändnäituse oma kooli tellimise lisainfo: anneli.ehlvest@tartuloodusmaja.ee
Sihtrühm: 4.-6. klass
Rühma suurus: kuni 25 õpilast
Kestus: 90 minutit
Õppekeel: eesti keel
Toimumise aeg: aastaringselt
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, võimalik tellida ka haridusasutusse
Lühitutvustus:
Programmis ,,Rändkivide ja kivististe jälgedes” saavad õpilased uurida ürgset maailma erinevate kivimite ja kaasavate ülesannete abil. Programm algab õuesõppe ülesandega, kus grupitööna püütakse leida loodusmaja ümbritsevast pargist üles nii palju rändkive kui võimalik. Juhendaja räägib kuidas mandriliustik on rändkivid Skandinaavia aladelt Eestisse toonud ning millist rolli on suuremad rändrahnud Eesti kultuuriloos mänginud. Seejärel liigutakse tubasesse õppeklassi, kus vaadatakse, kuidas nägi Eesti välja veel palju enne viimast jääaega. Vaadatakse sadade miljonite aastate taguse mereelustiku rekonstruktsioon-videot ning seejärel püüavad õpilased põlevkivist, fosforiidist ning lubjakivist leida luubi ning mikroskoobi abiga nende samade ürgloomade kivistisi, neid üles joonistada ning ka määrajate abiga ära tunda. Programmi lõpus vaadatakse erinevatest maailma paikadest kogutud liivasid: magnetliiva, vulkaanilist liiva jne. Õpilased jõuavad abistavatele küsimustele toetudes uue teadmisteni ning püüavad viia kokku liiva proovi tema päritolu asukohaga kaardil.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass ja pargiala, aga võimalik tellida ka haridusasutusse
Lühitutvustus:
Arutleme loomade ja inimeste eluks vajalike tingimuste üle. Tutvume kliimamuutuse olemuse ja põhjustega. Rühmatööna viime läbi katse selgitamaks kasvuhoonegaaside mõju planeedi temperatuurile. Seejärel tutvume õues polaaralade loomade eluga ja mängime mänge, mis aitavad mõista kliimamuutuste mõju polaarloomadele. Klassiruumis lõpetame katsed, arutleme tulemuste üle ja keskendume sellele, mida meie ise saame teha kliimamuutuste pidurdamiseks.
Eesmärk: õpilased teavad mõistete ilm, kliima, kliima soojenemine, kasvuhoonegaas, polaarala, tundra, toiduahel tähendust, mõistavad kliima soojenemise põhjuseid. Oskavad pöörata tähelepanu oma (tarbimis)valikutele ja võimalustele teha planeedisõbralikumaid valikud. Mõistavad kooslustes eksisteerivaid omavahelisi seoseid ning inimese rolli keskkonna mõjutajana. Õpilased julgevad katsetada, oskavad kasutada mõõteriistu ja –vahendeid, arutleda ja teha järeldusi katse tulemuste kohta.
Kestus ja aeg: 2 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg mai-juuni ja september-oktoober
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass, loomatuba ja park
Lühitutvustus:
Loodusmaja elavnurgas ootavad uurimist ja vaatlemist mitmed põnevad selgrootud loomad (ahhaatteod, raagritsikad, tuhatajalad jt.), pargis õpitakse märkama ja leidma meie looduses tavalisi selgrootuid (mardikad, teod, sajajalgsed, tuhatjalad, kimalased, sipelgad, ussid). Leitakse loomade sarnasusi ja erinevusi, tutvutakse nende eluviisi ja välisehitusega, õpitakse selgrootuid kirjeldama. Töö käigus kasutatakse luupe ja mikroskoope. Pisut mängimist ja meisterdamist teeb õppetöö vaheldusrikkamaks ja lõbusamaks.
Eesmärk: Õpilane oskab kirjeldada selgrootute loomade välisehitust, seostada seda elukeskkonnaga ning tuua näiteid nende eluviisi ja tähtsuse kohta; arvestab loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult; tunneb kodukoha levinumaid selgrootute rühmi ja tavalisi liike; oskab käsitseda luupi ja mikroskoopi; mõistab eluslooduse mitmekesisuse ja hoidmise tähtsust.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Programm koosneb 3 erinevast mängulisest ülesandest looduslike objektide uurimiseks ja meeltega tunnetamiseks. Õpilased kehastuvad uurimisrühmadeks ja õpivad nn ekspeditsioonidelt toodud materjale vaatlema, kirjeldama, rühmitama ja saavad üksikute objektide kohta oma teadmisi täiendad. Ülesannete vahel on temaatiline sirutus, võimlemisharjutus.
Eesmärk: Õpilane oskab kirjeldada lihtsaid tuntud objekte ja esitada küsimusi, oskab väljendada omadussõnadega kuju, lõhna, värvi, heli jt. omadusi ning nende alusel esemeid rühmitada; teab, et esemeid võib rühmitada erinevate tunnuste järgi ja seega on mitu õiget lahenduse võimalust, et looduslikest materjalidest saab valmistada erinevaid esemeid, et maailma eri paigus on loodus erinev ja kõiki esemeid Eesti looduses ei ole; tunneb oma meeleorganeid ja nende taju võimekust; mõistab et loodusesse jäetud prügi võib olla loomadele ohtlik.
Kestus: 3 akadeemilist tundi. Toimumise aeg: aastaringselt.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
“Uurime elektrit” õppeprogrammis tutvutakse praktiliste, uurimuslike meetodite abil vooluringiga, elektri kui mõistega, elektrit juhtivate ja mittejuhtivate materjalidega. Õpitakse mõistma elektriohutuse võtteid, tegema ohutult katseid ja hoidma nii ennast kui teisi. Jätkusuutliku arengu võtmes räägitakse keskkonnasõbralikest valikutest ja sellest, kuidas säästa elektrit.
Programmis käsitletakse riikliku õppekava 3. klassi loodusõpetuse teemasid: Vooluring. Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja säästmine. Ohutusnõuded. Praktilised tööd: Lihtsa vooluringi koostamine (lüliti vajalikkuse kindlaks tegemine, võrdlemine, omakoostatud vooluringi võrdlemine klassis kasutatava vooluringiga, järeldamine).
Lapsed mängivad läbi Tartu loodusmaja jäätmete sorteerimise süsteemi. Vaadeldakse vermikompostri näitel millisest jäätmeliigist tekib muld. Luuakse seoseid jäätmete õige käitlemise ja inimeste heaolu vahel. Rühmatöödena valmivad plakatid toetavad jäätmete vähendamise ja sorteerimise teema mõistmist.
Eesmärk: õpilased oskavad pöörata tähelepanu oma tarbimisvalikutele ja võimalustele teha pakendivabamaid valikuid; teavad mis on pakend ning kuidas neid omavahel valiku tegemisel võrrelda; oskavad prügi sorteerida ja mõistavad selle vajalikust; mõistavad kooslustes eksisteerivaid omavahelisi seoseid ning inimese rolli oma keskkonna mõjutajana; oskavad nimetada vähemalt neli enda igapäevases elus kasutatavat võtet jäätmetetekke vähendamiseks; oskavad leida infot jäätmete sorteerimise kohta ja võrrelda omavahel erinevaid materjale; oskavad kasutada korrektselt luupi ning valmistada ühekordse plastpakendi alternatiivina paberist joogitopsi/pisipakendit.
Kestus ja aeg: 2 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg kevad või sügis
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja park, talveaed ja klass
Lühitutvustus:
Õpitakse tundma ja korratakse taimede põhirühmi ja eluvorme (puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, samblad ja samblikud). Saadakse teada kellele on taimed vajalikud ja mida tähendab liigirikkus. Tutvutakse talveaias kasvavate toidu- ja tarbetaimedega. Teema võetakse kokku õppeklassis praktiliste õppemängudega.
Eesmärk: Praktilise uurimise ja vaatlusega õpitakse pargis tundma levinumaid Eesti taimi ja kasutatakse teadmisi praktilistes õppemängudes. Lapsed mõistavad taimede vajalikkust inimestele ja loodusliku mitmekesisuse tähtsust. Nähakse seoseid ja erinevusi kohalike ja võõramaa taimede vahel.
