Toimumiskoht: Tartu loodusmaja talveaed ja õppeklass
Lühitutvustus:
Tartu loodusmaja talveaias kasvab palju taimi, kelle looduslik kodumaa on mõnes hoopis soojema kliimaga riigis. Samas on nende taimede viljad (või muud osad) meie igapäevasel toidulaual – banaan, kakao, ananass, vanill, pipar on vaid mõned, keda siin kohata võib.
Lemmikloomadest tutvutakse lähemalt deegude, viirpapagoide, madagaskari sisiprussakate ja kilpkonnadega, kes looduses jääksid Eestimaa külmadel talvedel hätta.
Programmi kestel saavad lapsed läbi aktiivsete tegevuste teada: kus on nende taimede ja loomade kodumaa ning miks nad Eestis kasvada/elada ei saa; milleks tarvitame lõunamaiseid taimi ja kuidas nad meieni jõuavad.
Uurime rõivaste materjalide päritolu- looduslikud (taimsed, loomsed) ja keemilised kiud ja materjalid – vaatame, kas muinasjutt nõgesesärkidest ja lugu mutist, kes endale püksid sai, võiks ka päriselus toimuda. Uurime, mida, mida jutustavad sildid meie riietel ja vaatame, mis meil seljas on. Vaatame (ka suurendusega) ja katsume erinevaid materjale, kangaid, kiudusid, takjakinnist jm. Tutvume haakide, nööpide, rihmade jt kinniste põneva maailmaga. Mängime näituse õppemänge.
Programmi lisainfo: leelo.kurbel@tartuloodusmaja.ee
Rändnäituse oma kooli tellimise lisainfo: anneli.ehlvest@tartuloodusmaja.ee
Märgis nr 791
Sihtrühm: 4.-6. klass
Rühma suurus: kuni 24 õpilast
Kestus: 3 akadeemilist tundi, aastaringselt
Õppekeel: eesti keel
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass ja pargiala, aga võimalik tellida ka haridusasutusse
Lühitutvustus:
Arutleme loomade ja inimeste eluks vajalike tingimuste üle. Tutvume kliimamuutuse olemuse ja põhjustega. Rühmatööna viime läbi katse selgitamaks kasvuhoonegaaside mõju planeedi temperatuurile. Seejärel tutvume õues polaaralade loomade eluga ja mängime mänge, mis aitavad mõista kliimamuutuste mõju polaarloomadele. Klassiruumis lõpetame katsed, arutleme tulemuste üle ja keskendume sellele, mida meie ise saame teha kliimamuutuste pidurdamiseks.
Eesmärk: õpilased teavad mõistete ilm, kliima, kliima soojenemine, kasvuhoonegaas, polaarala, tundra, toiduahel tähendust, mõistavad kliima soojenemise põhjuseid. Oskavad pöörata tähelepanu oma (tarbimis)valikutele ja võimalustele teha planeedisõbralikumaid valikud. Mõistavad kooslustes eksisteerivaid omavahelisi seoseid ning inimese rolli keskkonna mõjutajana. Õpilased julgevad katsetada, oskavad kasutada mõõteriistu ja –vahendeid, arutleda ja teha järeldusi katse tulemuste kohta.
Kestus ja aeg: 2 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg mai-juuni ja september-oktoober
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass, loomatuba ja park
Lühitutvustus:
Loodusmaja elavnurgas ootavad uurimist ja vaatlemist mitmed põnevad selgrootud loomad (ahhaatteod, raagritsikad, tuhatajalad jt.), pargis õpitakse märkama ja leidma meie looduses tavalisi selgrootuid (mardikad, teod, sajajalgsed, tuhatjalad, kimalased, sipelgad, ussid). Leitakse loomade sarnasusi ja erinevusi, tutvutakse nende eluviisi ja välisehitusega, õpitakse selgrootuid kirjeldama. Töö käigus kasutatakse luupe ja mikroskoope. Pisut mängimist ja meisterdamist teeb õppetöö vaheldusrikkamaks ja lõbusamaks.
Eesmärk: Õpilane oskab kirjeldada selgrootute loomade välisehitust, seostada seda elukeskkonnaga ning tuua näiteid nende eluviisi ja tähtsuse kohta; arvestab loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult; tunneb kodukoha levinumaid selgrootute rühmi ja tavalisi liike; oskab käsitseda luupi ja mikroskoopi; mõistab eluslooduse mitmekesisuse ja hoidmise tähtsust.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Programm koosneb 3 erinevast mängulisest ülesandest looduslike objektide uurimiseks ja meeltega tunnetamiseks. Õpilased kehastuvad uurimisrühmadeks ja õpivad nn ekspeditsioonidelt toodud materjale vaatlema, kirjeldama, rühmitama ja saavad üksikute objektide kohta oma teadmisi täiendad. Ülesannete vahel on temaatiline sirutus, võimlemisharjutus.
Eesmärk: Õpilane oskab kirjeldada lihtsaid tuntud objekte ja esitada küsimusi, oskab väljendada omadussõnadega kuju, lõhna, värvi, heli jt. omadusi ning nende alusel esemeid rühmitada; teab, et esemeid võib rühmitada erinevate tunnuste järgi ja seega on mitu õiget lahenduse võimalust, et looduslikest materjalidest saab valmistada erinevaid esemeid, et maailma eri paigus on loodus erinev ja kõiki esemeid Eesti looduses ei ole; tunneb oma meeleorganeid ja nende taju võimekust; mõistab et loodusesse jäetud prügi võib olla loomadele ohtlik.
Kestus: 3 akadeemilist tundi. Toimumise aeg: aastaringselt.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
“Uurime elektrit” õppeprogrammi kaudu tutvutakse praktiliste, uurimuslike meetodite abil vooluringiga, elektri kui mõistega, elektrit juhtivate ja mittejuhtivate materjalidega. Õpitakse mõistma elektriohutuse võtteid, tegema ohutult katseid ja hoidma nii ennast kui teisi. Jätkusuutliku arengu võtmes räägitakse keskkonnasõbralikest valikutest ja sellest, kuidas säästa elektrit.
Programmis käsitletakse riikliku õppekava 3. klassi loodusõpetuse teemasid: Vooluring. Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja säästmine. Ohutusnõuded. Praktilised tööd: Lihtsa vooluringi koostamine (lüliti vajalikkuse kindlaks tegemine, võrdlemine, omakoostatud vooluringi võrdlemine klassis kasutatava vooluringiga, järeldamine).
Lapsed mängivad läbi Tartu loodusmaja jäätmete sorteerimise süsteemi. Vaadeldakse vermikompostri näitel millisest jäätmeliigist tekib muld. Luuakse seoseid jäätmete õige käitlemise ja inimeste heaolu vahel. Rühmatöödena valmivad plakatid toetavad jäätmete vähendamise ja sorteerimise teema mõistmist.
Eesmärk: õpilased oskavad pöörata tähelepanu oma tarbimisvalikutele ja võimalustele teha pakendivabamaid valikuid; teavad mis on pakend ning kuidas neid omavahel valiku tegemisel võrrelda; oskavad prügi sorteerida ja mõistavad selle vajalikust; mõistavad kooslustes eksisteerivaid omavahelisi seoseid ning inimese rolli oma keskkonna mõjutajana; oskavad nimetada vähemalt neli enda igapäevases elus kasutatavat võtet jäätmetetekke vähendamiseks; oskavad leida infot jäätmete sorteerimise kohta ja võrrelda omavahel erinevaid materjale; oskavad kasutada korrektselt luupi ning valmistada ühekordse plastpakendi alternatiivina paberist joogitopsi/pisipakendit.
Kestus ja aeg: 2 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg kevad või sügis
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja park, talveaed ja klass
Lühitutvustus:
Õpitakse tundma ja korratakse taimede põhirühmi ja eluvorme (puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, samblad ja samblikud). Saadakse teada kellele on taimed vajalikud ja mida tähendab liigirikkus. Tutvutakse talveaias kasvavate toidu- ja tarbetaimedega. Teema võetakse kokku õppeklassis praktiliste õppemängudega.
Eesmärk: Praktilise uurimise ja vaatlusega õpitakse pargis tundma levinumaid Eesti taimi ja kasutatakse teadmisi praktilistes õppemängudes. Lapsed mõistavad taimede vajalikkust inimestele ja loodusliku mitmekesisuse tähtsust. Nähakse seoseid ja erinevusi kohalike ja võõramaa taimede vahel.
Programm toimub kohas, kus on õppetööks sobivad metsakooslused ja saab tegutseda võimalikult turvaliselt ja loodust tallamisega kahjustamata. Enamasti toimuvad Tartu loodusmaja juhendatud metsaprogrammid Alam-Pedjal Selli-Sillaotsa õpperajal, Taevaskojas, Vitipalu või Vapramäe õpperajal. Rajal liikudes tutvuvad õpilased metsataimede kasvamisega rinnetena: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, samblad. Õpilased uurivad metsas kasvavaid taimi, seeni, loomi ja nende tegevusjälgi ning liikidevahelisi seoseid, teevad vaatlusi ja lahendavad ülesandeid. Põhirõhk on looduse tunnetamisel kõigi meeltega. Tegevused sõltuvad programmi toimumise aastaajast.
Eesmärk: õpilane teab, et taimed kasvavad metsas rinnetena; tunneb tavalisi kodumaiseid puid ja teisi metsataimi; oskab märgata, vaadelda ja kirjeldada taimi ja loomi; mõistab liikidevahelisi seoseid metsas; mõistab metsa tähtsust inimestele (puit, seened-marjad-ravimtaimed, puhkus); mõistab metsa hoidmise vajadust, oskab metsas säästlikult käituda; tunneb metsaga emotsionaalset sidet.
Kestus ja aeg: 2 akadeemilist tundi. Toimumisaeg kogu õppeaasta jooksul, eelistatud sügis ja talv
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Talvenippide programmis saadakse tuttavaks Eesti taimede ja loomade põhilistest kohastumustest külma- ja toiduvaese talve üleelamiseks. Programmi jooksul arutatakse talve olemuse üle, rühmitatakse taimede talviseid säilitus-osi (seemned, maa-alused säilitusorganid, pungad), jutustatakse ja vaadatakse pilte ning lühikesi filmiklippe loomade talvenippide kohta (pasknääri ja kopra toiduvarumine, varjevärvusega kärp, talveunes olijad, rändajad, rebase „lumesukeldumine hiirepüügil“, lumes liugu laskvad saarmad jm); jagatakse loomade magnetpilte magnettahvlile vastavalt talvitusstrateegijale; tutvutakse looduses talvisel ajal kättesaadavate taimetoitude koguga (seemned, urvad, pungad, käbid ja nende seemned, marjad, puukoor, näritud oksad jm) ning jagatakse selle „metsarestorani“ erinevad road näljaste loomade vahel; tutvutakse imetajate (nirk, mutt, kobras, rebane, saarmas jt) nahkadega ehk „talvekasukatega“; toimub rühmadevaheline teatevõistlus „Pasknäärid koguvad talveks tammetõrusid“. Loomade talvenippe võrreldakse inimeste nippidega talve üleelamiseks.
