Tartu loodusmaja MTÜ Peipsi Koostöö Keskus PRESSITEADE 29.07.2021
#peastRoheline suvekampaania ärgitab inimesi läbi sõbraliku huumoriprisma keskkonnasõbralikumaid valikuid tegema
***
“Kõik, mis biolaguneb, ei ole ju veel muld” või “Peast roheline olla on uhke ja hää” on vaid mõned näited Tartu loodusmaja ja MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse uue suvekampaania tunnuslausetest, mida augustikuus peamiselt sotsiaalmeediakanalites märgata võib. Kampaania sõnumid keskenduvad sellele, et me kõik väldiksime ühekordset plasti ning mõtleksime rohkem selle peale, mida meist igaüks iga päev saaks keskkonna heaks ära teha.
***
Tegemist on keskkonnateadlikkuse suurendamisele keskenduva suvekampaaniaga, mille raames jagatakse erinevaid üleskutseid ja sõnumeid, mis ärgitavad ja innustavad inimest rohelisemalt mõtlema ja keskkonnasõbralikumaid valikuid tegema.
Keskkonnast hooliv mõtteviis ja keskkonnasõbralik käitumine puudutab meid kõiki, kuid #peastRoheline suvekampaania on suunatud eelkõige noortele, täiskasvanutele ja lastega peredele, kes suvel palju ringi liiguvad ja külastavad aktiivselt suvesündmusi, aktiivselt sõidavad mööda Eestit ringi ning külastavad erinevaid kohvikuid ja restorane, ostavad tanklakettidest erinevaid jooke, snäkke ja suupisteid.
Tartu loodusmaja ja MTÜ Peipsi Koostöö Keskus kutsuvad üles kõiki inimesi meie kampaaniast aktiivselt osa võtma ja sellele hoogu andma. Kuidas täpsemalt? Seda saab uurida www.tartuloodusmaja.ee/peastroheline (kampaania kestus 29.07 – 31.08.2021). Kõikide osalejate vahel loositakse ka vahvaid auhindu nagu näiteks metallist joogikõrred, makrameekotid, lauamängud, korduvkasutatavad metallist joogitopsid, vanadest kardinatest puu- ja juurviljakotid.
Kampaania viiakse läbi“GreenMind” projekti tegevuste raames Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 rahalise abiga. Kampaania sisu eest vastutab ainuisikuliselt kampaania läbiviija Tartu loodusmaja ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.
“Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht onwww.estoniarussia.eu.
(Foto: Rohelise kooli programmi tunnustusüritus 2020 Tartu Lotte Lasteaias, autor Mattias Tammet, Vabariigi Presidendi Kantselei)
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
03.06.2021
Rahvusvahelise keskkonnapäeva eel tunnustatakse Eesti tublimaid Rohelisi koole ja lasteaedu
4. juunil, tähistamaks saabuvat ülemaailmset keskkonnapäeva, tunnustab rahvusvaheline Rohelise kooli programm iga-aastaselt Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvivad keskkonnamärgise “Roheline lipp”. Sündmuse avab kõnega president Kersti Kaljulaid, kes olles Rohelise kooli programmi patroon, tänab õppeasutusi tehtud töö eest ja annab sümboolselt veebi teel üle rohelised lipud. Sündmus toimub veebiülekandena Järvamaalt Laupa Põhikoolist, kes on üks 56 Eesti õppeasutusest, kes tänavu Rohelise lipu tunnustuse saavad.
Rohelise kooli riikliku koordinaatori Eeva Kirsipuu-Vadi sõnul on väga rõõmustav näha, et vaatamata keerulisele õppeaastale on nii paljud koolid ja lasteaiad programmis osalemist vapralt jätkanud: “Tervishoidlikud piirangud on tugevalt mõjutanud koolide ja lasteaedade tegevuste elluviimist, aga nüüd rohelippe jagades saab tõdeda, et paljud on suutnud edukalt keskkonnateemadel fookust hoida ja ka kaugõppel leidnud uusi loovaid meetodeid, kuidas keskkonnahoidlikku mõtteviisi üldharidusse põimida. Keskkonnasäästliku maailmavaate kujundamisel on olulisim just järjepidev ja stabiilne tegevus. Suuremas pildis on see ülioluline osa meie haridusest ja mõjutab meie elukeskkonna tulevikku rohkem kui käesolev pandeemia”.
Rohelise kooli patrooni president Kersti Kaljulaidi sõnul muutuvad loodus ja looduse kaitse ühiskonnas aina tähtsamaks: „Nii aktivistid kui ajakirjandus hoiavad aina enam valgusvihku keskkonnateemadel – alates metsa majandamisest prügisorteerimise ja energiatootmise rohelisemaks muutmiseni. Meie noore põlvkonna jaoks on planeedi päästmine väga oluline ning Rohelise kooli programm kasvatab neile liitlasi ja kaasamõtlejaid. Selleks, et loodust kaitsta, tuleb seda kõigepealt tunda ja märgata – ning ka siin on Rohelisel koolil oluline mõju, et juba lasteaialapsed suudaksid näha lihtsalt rohelise muru asemel erinevaid taimi ja nende vahel toimetavaid putukaid.“
Sel aastal saavad keskkonnamärgise “Roheline lipp” kokku 56 õppeasutust, neist esmakordselt 14 õppeasutust. Teistkordselt saavad rohelipu 27 õppeasutust ning juba kolmandat korda saavad lipu 15 õppeasutust. Lisaks on eelmise aasta kevadest rohelipu kasutusõigus juba 33 õppeasutusel, seega on alates 4. juunist on Eestis 89 keskkonnamärgisega “Roheline lipp” tunnustatud õppeasutust – 63 lasteaeda, 24 üldhariduskooli ja 2 huvikooli. Rohelipu kasutusõigus antakse õppeasutusele kaheks aastaks, misjärel tuleb seda uuesti taotleda.
Tervishoidlike piirangute järgimiseks toimub Rohelise kooli tunnustusüritus sel aastal veebisilla vahendusel ning võrgustiku liikmed liituvad sündmusega virtuaalselt. Ülekanne Laupa Põhikoolist toimub 04.06 kell 11.00-13.00. Sündmuse avab president Kersti Kaljulaid tervituskõnega ja vestlusega keskkonnahariduse olulisusest meie õppeastustes, tunnustusüritust juhib Kristo Elias. Ettekannetega esinevad veel zooloog Aleksei Turovski, Malaisia rohekoolide kogemusi jagab Jessie Chew ja palmiõlist räägib Jeslyn Ng, Eesti Rohelise kooli võrgustiku koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi teeb kokkuvõtte aasta tegemistest. Lisaks otseintervjuud kolme õppeasutuse rohekooli eestvedajatega.
Rohelise kooli programmi näol on tegemist tuntuima ülemaailmse keskkonnaharidusprogrammiga õppeasutustele, mille eesmärgiks on süsteemselt ja jätkusuutlikult integreerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja käitumist kooli või lasteaia tegevustesse. Eestis on tänaseks Rohelise kooli programmiga liitunud üle 170 kooli ja lasteaia, sh mitu huvikooli. Üle maailma on võrgustikus lisaks Eestile veel 70 riiki ja kokku üle 56 000 õppeasutuse. Programmi juhib Taanis asuv Foundation of Environmental Education (FEE), Eestis on tegevuste koordinaatoriks Tartu loodusmaja.
Esmakordselt antakse keskkonnamärgis Roheline lipp järgmistele õppeasutustele:
Kohila Lasteaed Sipsik, Pärnu Lasteaed Pöialpoiss, Tallinna Vormsi Lasteaed, Lasteaed Väike Pauline, Tallinna Lasteaed Pääsusilm, Tallinna Padriku Lasteaed, Keila Rukkilille Lasteaed, Tallinna Männikäbi Lasteaed, Muuga Lasteaed, Laulasmaa Kooli Klooga Lasteaed, Tallinna Taime Lasteaed, Tallinna Pääsküla Kool, Pärnu Vabakool, Laupa Põhikool.
Teist korda omistati rohelipp järgmistele õppeasutustele:
Tallinna Kadaka lasteaed, Anni Lasteaed, Tallinna Kullerkupu Lasteaed, Rakvere Rohuaia Lasteaed, Tallinna Sõbrakese Lasteaed, Harku Lasteaed, Nõo Lasteaed Krõll, Pärnu Vana-Sauga Lasteaed Päikesejänku maja, Paikuse lasteaia Seljametsa maja, Tallinna Lasteaed Kikas, Pärnu Kesklinna Lasteaed, Tallinna Lasteaed Vikerkaar, Pangapealse Lasteaed, Tallinna Lehola Lasteaed, Lasteaed Neeme Mudila, Tallinna Suur-Pae Lasteaed, Tallinna Lasnamäe Põhikool, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Otepää Gümnaasium, Muraste Kool, Oru Põhikool, Mõniste Kool, Viimsi Kool, Gaia Kool, Muuga-Laekvere Kooli Laekvere õppehoone, Tartu loodusmaja huvikool, Viljandi Huvikool.
Kolmandat korda omistati rohelipp järgmistele õppeasutustele:
Lasteaed Maasikas, Tallinna Asunduse Lasteaed, Tallinna Kristiine Lasteaed, Tallinna Lasteaed Rabarüblik, Tallinna Lasteaed Sinilind, Tallinna Ümera Lasteaed, Tallinna Lepatriinu Lasteaed, Tallinna Lasteaed Sikupilli, Tallinna Arbu Lasteaed, Tallinna Linnupesa Lasteaed, Tallinna Tehnikagümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Mahtra Põhikooli, Tallinna Ühisgümnaasium, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium.
Rohelise kooli programmi koordineerimist ja tegevuste elluviimist Eestis toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Janek Pohla koostöös SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastuga. Tallinna linna õppeasutuste osalemist toetab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Tallinna Haridusamet, Pärnu õppeasutuste osalemist toetab Pärnu Linnavalitsus.
4. juuni tunnustusüritus on jälgitav Eesti Rohelise kooli programmi Facebooki lehelt.
Lisainfo:
Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise kooli programmi koordinaator Eestis
tel. 5213881, eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee
Katrin Juhanson
Tartu loodusmaja kommunikatsioonijuht
tel. 5055527, katrin.juhanson@tartuloodusmaja.ee
Tartu loodusmaja kutsub sel suvel külastama kogu perele mõeldud näitust “Mina, superorganism”, mis tutvustab bakterite kasulikkust ja rolli meie maailmas ning mida meil on võimalik ise ära teha, et ennast bakterite abil tervena hoida. Näituse on loonud Eesti Tervisemuuseum ja see on Tartu loodusmajas avatud alates 14. maist.
Bakterinäitus tutvustab erinevaid mikroorganisme, kellega me igapäevaselt koos elame ja kuidas need meile kasulikud on. Täpsemalt, et kuidas meie keha mikroobikooslused mõjutavad meie tervist ja heaolu ning mida meil on võimalik ise ära teha, et oma mikrobioomi tasakaalus ja tervena hoida. Näitusel saab bakterimaailma uurida mänguliselt – näiteks avastada UV-lambiga meie köögi bakteririkkamaid paiku, jälgida bakterite võidujooksu, vaadata animatsioone ning panna kõrva taha toitumissoovitusi. Näitusel saab teada, milliseid teid kaudu bakterid meie keha elu jooksul asustavad nii pealt kui seest, kus on inimkeha kõige elurikkamad piirkonnad bakterite osas ja kuidas oma heade bakterite eest hoolt kanda. Tegevust jätkub nii täiskasvanud kui ka noortele külastajatele.
Inimkond on mikroorganismidega koos elanud kogu aeg ning meie vahel on väljakujunenud tugev sümbioos. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on võimaldanud tuvastada tuhandeid uusi bakteriliike ja mikrobioomiuuringud on kiirelt arenev teadusuuringute valdkond. Meie kooselu bakteritega pole kunagi varem nii oluliseks peetud või paremini mõistetud. Ajal, mil meditsiin liigub patsiendikeskse lähenemise poole, on see suurte võimalustega tulevikuteadus. Üks näituse loojatest, Eesti Tervisemuuseumi kuraator Ülle Kask ütleb, et näituse põhieesmärk oligi tutvustada inimestele bakterite suurt rolli meie tervises: „Viimase saja aastaga on tasakaal inimeste bakterikoosluses muutunud. Me elame steriilsemas maailmas, sööme vähem elu toetavat toitu ning tarbime palju ravimeid, mistõttu oleme kaotanud mitmeid kasulikke bakteriliike ja kasvatanud ohtlikke, ravile allumatuid mikroobe. Selleks, et mikrobioota oleks tasakaalus, tuleb panustada kasulike bakterite vajadustele. Me ei tea veel paljut, kuid siiski piisavalt, et mõista, kuidas nende eest paremini hoolitseda.“
Ka Tartu loodusmaja näituste kuraatori Annelie Ehlvesti sõnul on oluline bakterite rolli rohkem teadvustada: “Bakterid on osa looduse mitmekesisusest ja ka selles mikromaailmas saab rääkida elurikkuse hoidmise vajalikkusest nagu loodushoius üldiselt praegu rõhutatakse. Näituselt saab tervise hoidmiseks vajalikke teadmisi, miks peame tervislikult toituma, kuidas mõjutab meie toit bakterite elu ja kuidas mõjutavad bakterid omakorda meie toitu, isusid, meeleolu ja käitumist. Meie tervis on paratamatult selle nähtamatu mikromaailmaga ühte põimunud”.
Bakterite olemusest ja põnevast maailmast jutustava näituse on koostööna loonud mitu tippteadusasutust ja näitusel saab mänguliselt tutvuda saab nii bakteroloogia uusimate teadmistega kui ka ajalooga. Näituse on loonud Eesti Tervisemuuseum koostöös Toidu ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) ning Biokompetentsi keskuse (BIOCC) mikrobioloogidega ning TalTechi teaduritega.
Näitust on mais ja juunis võimalik külastada ka kooliklassidel koos juhendajaga, lisainfo loodusmaja kodulehel. Kõik näituse tekstid on eesti, vene ja inglise keeles. Näituse korraldamist Tartu loodusmajas toetas Eesti Teadusagentuur.
Näitus “Mina, superorganism” on Tartu loodusmajas avatud 14.05.-01.09.2021, sissepääs näituse piletiga täis 3 €/soodus 2 €/pere 10 €.
Selgusid õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkursi võitjad
23. ja 25. märtsil selgusid veebikonverentsil õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde üle-eestilise konkursi võitjad. Tänavu kvalifitseerus konkursile 43 uurimust, enim esikolmiku auhindu läks Saaremaa koolide õpilastele. Kokku said retsensentide hinnangute põhjal veebikonverentsil oma töid esitleda 9 parima põhikooli ja 10 parima gümnaasiumi vanuseastme uurimistöö autorid.
Keskkonnaalaste uurimistööde konkurss on üks pikemaealisemaid pidevalt toimunud keskkonnahariduslikke projekte Eestis. Alates 2009. aastast korraldab konkurssi Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkursi eesmärgiks on innustada õpilasi märkama ja põhjalikumalt uurima neid ümbritsevat keskkonda. See on noortele ideaalne võimalus harjutada avalikult uurimistööde esitlemist, saada retsensentidelt tagasisidet ja teha esimesed sammud teadusmaailmas. Konkursi tulemusi võtavad arvesse ülikoolide vastuvõtukomisjonid ning parimate uurimistööde autorid saavad võimaluse esindada Eestit mõnel rahvusvahelisel keskkonnaalasel konkursil. Konkursi auhindadeks on parimate tööde koostajatele ja juhendajatele rahalised preemiad.
Retsensentide ja žürii hinnangute põhjal saavutasid esikolmiku kohad järgmised tööd:
5.-7. klassi arvestuses
I koht Britta Truu Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Lemmikloomad Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1.-9. KLASSI õpilaste kodudes aastatel 1996 ja 2021“
II koht Ralf Martin Mill Emili koolist tööga „Pakendikonteinerite täituvus Viimsi Miiduranna, Haabneeme ja Pringi piirkonna pakendipunktides“
III koht Kairiin Orb ja Berit Vendel Aste Põhikoolist tööga „Valmisolek distantsõppeks Aste Põhikoolis 2020. aastal“
8.-9. klassi arvestuses
I koht Annett Arula Risti Põhikoolist tööga „Loomaaialoomade elukeskkonna rikastamine lõhnade abil Tallinna Loomaaia amuuri leopardi (Panthera pardus orientalis) näitel“
II koht Liisi Parm Kääpa Põhikoolist tööga „Lämmastiku, fosfori ja süsiniku ärakanne rabast ja põllumaalt“
III koht Hanna Ellermaa ja Maria Merelaid Aste Põhikoolist ja Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Erinevalt hooldatud murualade mullaselgrootute mitmekesisus“
10.-12. klassi arvestuses
I koht Jaak Pärtel Hugo Treffneri Gümnaasiumist tööga „Tehisintellekti võimekus Eesti taimede määramisel“
II koht Lii Lopp Tartu Tamme Gümnaasiumist tööga „Põllumajanduse mõju veekvaliteedile ja avaveelise tehismärgala veepuhastuse efektiivsus“
III koht Torm Vatsfeld Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Euroopa naaritsa (Mustela lutreola) taasasustamise võimalikkusest Saaremaal“
UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekt suunab igal aastal koole samuti meie konkursil osalema ning tänavu anti välja 3 eriauhinda kolmele tööle, mis kõige enam kajastas UNESCO põhiteemasid ja olid olulised Läänemere seisundi uurimise valdkonnas. Eriauhinnad Läänemere valdkonna uurimistöödele lähevad järgmistele õpilastele: Lii Lopp (Tartu Tamme Gümnaasium), Liisi Parm (Kääpa Põhikool) ja Martin-Rasmus Kass (Pirita Majandusgümnaasium).
Keskkonnaalaste uurimistööde konkurssi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Kõigi finaali jõudnud tööde tulemustega on võimalik tutvuda konkursi kodulehel.
Tartu loodusmaja & Weekdone OÜ
PRESSITEADE 15.03.2021
Tartu idufirma kinkis ülemaailmse π-päeva tähistamiseks kohalikele gümnasistidele arvutid
***
14. märtsil tähistatakse Eestis Emakeelepäeva. Ülemaailmselt on see päev tuntud peamiselt aga π-päevana, mil tähistatakse matemaatilise konstandi sünnipäeva. Tartu startupi’i maastikul tegutsev idufirma Weekdone otsustas päeva tähistamiseks kinkida Tartu Loodusmaja huviringile “Keskkonnaseire ja digilahendused*” 16 kompaktset, kuid võimekat Raspberry Pi arvutit, mis võimaldavad õpilastel ka keerulisel koroonaajal oma huviringidest maksimumi võtta.
Kursuse läbiviija Vahur Lelli sõnul tuli annetus väga soodsal ajal, sest uue koroonakriisi keskel ei saa õpilased enam vahendeid kollektiivselt jagada, vaid kursuse õnnestumiseks peab igal õpilasel isiklik arvuti kodus olema. “Käesolev koroonakriis andis meie tegevusele suure paugu ja kursuse toimimine oleks ilma sellise välise toetuseta olnud ebatõenäoline,” tõdeb Lell.
Weekdone’i tegevjuhi Jüri Kaljundi sõnul tuleks eraettevõtete seas populariseerida haridusse panustamist. «Ettevõtjatena on meil kõige vabamad käed toetada haridust just sealt, kus meie silmis seda enim vajatakse. Toetus ei pea olema alati tingimata suur, kuid võib sellele vaatamata aidata paljusid,» nendib Kaljundi.
Foto: Laura Maria Meltsas
Weekdone on varasemaltki väljendanud oma seisukohti rohe- ja keskkonnateemadel. Eelmisel aastal otsustas ettevõte kaasata kümneid abilisi ja üheskoos sai istutatud tuhandeid puid üle Eesti. Samuti on firma olnud oma tegevustes pea uskumatult energiasäästlik ning juba aastal 2019 tuli kogu nende tarbitav energia taastuvatest allikatest, peamiselt päikeseenergiast (Allikas: https://weekdone.com/about/green ).
Katrin Juhanson
Tartu loodusmaja, katrin.juhanson@tartuloodusmaja.ee
Markus Jõeveer
Weekdone OÜ, markus@weekdone.ee
Tartu loodusmaja PRESSITEADE 28.01.2021
Rahvusvaheline koostööprojekt “Baltic Youth Eco Hub” kutsub rohekoolide õpilasi ja õpetajaid enda keskkonnaalgatusi ellu viima
***
Algas meeskondade kandideerimine osalemaks keskkonnaalastele noortealgatustele keskenduvas koostööprojektis “Baltic Youth Eco Hub”. Kokku tuleb panna viie liikmeline meeskond, kuhu kuuluvad noored vanuses 11-20 aastat ning nende mentor. Projekti tegevustest osa saamiseks tuleb hiljemalt 15.01.2021 täita Tartu loodusmaja kodulehel kandideerimisavaldus.
Kandideerima on oodatud 5-liikmelised meeskonnad, kus on 4 noort (11-20-aastased) ja nende mentor/õpetaja. Projekti otsitakse noori, kes soovivad ise midagi enda kogukonna ja keskkonna heaks ära teha ning õppida, kuidas enda ideid mitteformaalse ja kogemusliku õppimise meetodite abil ellu viia.
Ajal, kus mure kliimamuutuste ja suurenevate keskkonnaohtude teemal kasvab, ei ole jätkusuutliku teguviisi valimine enam valik, vaid igaühe kohustus. Noored on ennast oluliste teemade tõstatamise ning muutuste käimalükkamisega tõestanud. Selle projekti üks eesmärk on jõustada noorte algatusi veel enam, pakkudes neile tuge, vajalikke teadmisi ja oskusi enda ideede elluviimiseks.
Koostööprojektis osaleb neli riiki – Soome, Läti, Venemaa ja Eesti ning igast riigist valitakse välja 5 meeskonda. 2021 aasta sügiseni kestva ühisprojekti eesmärk on edendada koostööd Läänemere piirkonna Roheliste koolide noorte vahel, kes on huvitatud oma teadlikkuse tõstmisest kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse ja ringmajanduse teemadel. Peamine idee on anda noortele aega ja ruumi inspiratsiooni leidmiseks, oma ideede arendamiseks ja elluviimiseks vastavalt nende vanusele ja vajadustele. “Baltic Youth Eco Hub” keskendub erinevate oskuste, nagu ettevõtlikkus, juhtimine, jm, arendamisele ning ka nende oskuste rakendamisele kogukonnas. Koostööprojekti raames toimuvad veebruarikuus erinevad koolitused igas osalevas riigis, mille tulemusena saavad noored kevadel oma keskkonnaalaseid algatusi ellu viia. Seejuures jagatakse kohalikke ja rahvusvahelisi missioone, mis eeldab partnerite külastamist teistes projektis osalevates riikides.
Lisaks organisatsioonide, koolitajate ja noorte koostööle läänemere piirkonnas koostatakse projekti raames metoodiline materjal tulevaste algatuste planeerimiseks ja elluviimiseks.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud projekt „Säästva Läänemere piirkonna Roheliste Koolide programmi noorte ja õpetajate võrgustiku tugevdamine“ (nr 1020460).
Tartu loodusmaja
22.12.2020
Pressiteade
Rahvusvaheline Läänemere veebiviktoriin on selleks aastaks lõppenud, kogudes rekordiliselt palju osalejaid, eriti Eesti koolide õpilaste hulgas. UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti poolt korraldatud viktoriin toimus juba kaheksandat korda ja osalema olid oodatud Läänemere-äärsete riikide õpilased vanuses 10-19a. Viktoriini eesmärk on alati olnud juhtida tähelepanu Läänemere elustiku ja ökoloogilistele probleemkohtadele ning kasvatada õpilastes keskkonnateadlikku mõtteviisi.
Sel aastal oli osalejaid lausa kolm korda rohkem kui eelmisel aastal, püstitades sellega kõigi aegade rekordi. Kokku nuputas viktoriinil 3748 õpilast 8 Läänemere-äärsest riigist, kellele lisaks proovisid oma nutikust ka 14 täiskasvanud loodushuvilist ja õpetajat. Kõige rohkem osalejaid oli Eesti koolidest – 2811 õpilast ja õpetajat. Teiste Läänemere-äärsete riikide seast oli kõige suurem huvi Venemaal (382 osalejat), seejärel Lätis (230 osalejat), Leedus (127), Soomes (124), Poolas (64), Saksamaal (20) ja viimaks Taanis (4). Vaid üks Läänemere Projekti riik jäi sel korral osalejate seast välja – Rootsi. Sel aastal toimus veebiviktoriin esimest korda kolmes vanuseastmes, kõige populaarsem oli viktoriin 14-16aastaste seas (1671 õpilast), seejärel 10-13aastaste vanuserühmas (1154 õpilast) ja viimaks 17-19aastaste hulgas (923 õpilasest).
Rekord püstitati tänavu ka osalevate koolide arvu poolest – kokku osales 83 kooli üle Eesti, sealhulgas üks täiskasvanute gümnaasium, üks huvikool ja mitu rahvusvahelist kooli. Kõige arvukamalt oli esindatud Tallinna 21. Kool (451 osalejat), mis kuulub UNESCO ühendkoolide võrgustiku (sh Läänemere Projekti) aktiivsete liikmete hulka ning kes tänavu said tunnustavalt ka võrgustikku kuulumist tähistava metallsildi. Kiili Gümnaasiumist, mis on eelnevalt olnud Läänemere Projekti kool, aga hetkel aktiivselt uuenenud võrgustikku ei kuulu, osales 234 õpilast. Viimsi Koolist osales 215 õpilast ning Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist osales 202 õpilast – mõlemad koolid on võrgustiku aktiivsed liikmed, kes samuti sel aastal tunnustava metallsildi said.
Kui eelmisel aastal sai maksimumtulemuse vaid üks õpilane, siis tänavu oli igas vanusegrupis maksimaalse tulemuse saavutanud õpilasi päris palju – noorimatest alates vastavalt 35, 32 ja 54 õpilast. Kuna auhinnad pandi välja 30 parimale, siis igas vanusegrupis täistulemuse saanud õpilaste seast loositi välja need kümme, kes uuel aastal premeeritud saavad. Lisaks andsime välja 3 auhinda maksimaalse punktisumma saanud vähe esindatud võrgustiku liikmetele – nii Ülenurme Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium kui ka Tamsalu Gümnaasium said igaüks ühe auhinna. Lisaks jagati välja eriauhindu võimalikele kandidaatkoolidele: suure osaluse eest Kiili Gümnaasiumile (3 auhinda) ja parimaid tulemusi saanud vähe esindatud koolidele – Elva Gümnaasium (1 auhind), Tootsi Lasteaed-Põhikool (1), Saue Gümnaasium (1). Lõpetuseks said kolm eriauhinda Rohelise kooli riikliku koordinaatori, Eeva Kirsipuu-Vadi poolt Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Saue Gümnaasium ja Miina Härma Gümnaasium. Rahvusvahelisi auhindu jagati välja 22.
2020. aasta veebiviktoriini auhindadeks on nii Eesti kui ka rahvusvahelistele õpilastele erinevad õiglase kaubanduse ja mahepõllumajanduse tooted, sealhulgas hariduslikud materjalid, mis tutvustavad õpilastele õiglase kaubanduse ja mahepõllumajanduse väärtusi ja vajalikkust. Peaauhindadeks on väärtuslikud kogemused loodusteadustes – nimelt vaid UNESCO ühendkoolide võrgustikku kuuluvate koolide iga vanuseastme 10 noort saavad endale valida sobiva töövarjupäeva, laagrikogemuse või õppepäeva 2021.a kevadiseks või suviseks ajaks. Kokku saadab Läänemere Projekt töövarjupäevadele, laagritesse ja õppepäevadele 30 õpilast, kes saavad läbi praktiliste kogemuste ja eeskujude aimu loodusteaduste valdkonna võimalikest karjäärivalikutest. Töövarjud võtavad 2021.aastal vastu näiteks Eesti Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjon jpt.
Veebiviktoriini läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning küsimused on kogutud võrgustikku kuuluvatelt õpetajatelt, koordinaatoritelt, teadusasutustelt ja koostööpartneritelt üheksast võrgustikuga liitunud riikidest.
Heateopuu kingikampaaniaga täidetakse Tartu loodusmaja loomatoa elanike soovid
********
Tartu loodusmajas alustatakse heateopuu kingikampaaniaga “Iga tegu jätab jälje”. Kampaania raames kokku kogutud tulu annetatakse loodusmaja loomatoas elavate loomade toidu- ja ravikulude katteks. Kingitusi on võimalik valida kohapeal või interaktiivselt kodulehe kaudu. Heateo kingikampaania kestab jaanuarikuu lõpuni.
Loodusmaja fuajeesse seatakse pühade perioodiks üles heateopuu, mida kaunistavad kingisoovi ja annetussummaga käsitööehted. Kingisummad on vahemikus üks kuni kakskümmend eurot ning iga heategija saab noppida puult kõige südamelähedasema ehte, tasudes selle eest infolauda ning tehes seeläbi valitud loomale ehtel kujutatud jõulukingituse. Annetajate tehtud kingitused jõuavad loomadeni terve järgneva aasta jooksul. Näiteks saab heateokampaanias osaleja aidata katta tuvide toidulauda, tasuda roti ravikulusid või hankida tšintšiljadele vannitarbeid! Kõik kingikampaanias osalejad saavad võimaluse külastada loodusmaja talveaeda ning eelneval kokkuleppel ka loomatuba.
Tartu loodusmaja kõige erilisemas toas elab üle 20 liigi karvaseid, sulelisi ja vesiseid elanikke, kellest paljud on jõudnud majja oma eelmistest kodudest. Vöötorav, küülikud, raagritsikad, tuhatjalad, deegud, lembelinnud, Mehhiko tömpsuu, kääbushamster jt on nii laste kui täiskasvanute suured lemmikud. Loomatoa elanikel on oluline roll laste huvihariduses, tänu neile saavad loodusmaja huviringide lapsed loomade käitumist ja vajadusi lähemalt tundma õppida ning nende eest hoolitsemist harjutada. Mõnele lapsele võib see olla esimene või ka ainuke lähedane kontakt lemmikloomaga. Jõulud on aeg, mil Tartu loodusmaja töötajad soovivad enda lemmikutele midagi vastu kinkida selle rõõmu eest, mida loomad meie lastesse igapäevaselt süstivad.
Loodusmajas on igal aastal detsembris toimunud traditsiooniline heategevuslik jõululaat, kus erinevate omavalmistatud käsitööesemete, hoidiste, jõulukaartide ning muude meisterduste müügist saadud tulu annetatakse loodusmaja lemmikloomade heaoluks.
Sellel aastal jõululaata traditsioonilisel kujul ei toimu, kuid loodusmaja sündmuste koordinaatori Eelika Laane-Hannus sõnul sooviti loomatoa elanikele annetuste kogumine ikkagi korralda, kuna see on loodusmaja õpilastele jõuluajal alati oluline tegevus olnud. Igal aastal on jõululaata külastanud suur hulk inimesi, kuid seekord ootame leibkondi ja peresid enda juurde külla rahulikult omas tempos, terve pühadeaja vältel.
Kingikampaania “Iga tegu jätab jälje” kestab kuni 2021.a jaanuari lõpuni. Oma annetuse saab teha ka pangaülekandega ning kingisoovidega tutvumiseks ei pea ilmtingimata loodusmajja kohale tulema. Huvilised leiavad interaktiivse heateopuu Tartu loodusmaja kodulehelt (www.tartuloodusmaja.ee/heateopuu).
Lisainfo:
Eelika Laane-Hannus
Tartu loodusmaja sündmuste koordinaator/ Huvikooli juhendaja
55622798
eelikalaane@gmail.com
Uuri lähemalt loomatoa elanike kingisoove kodust ka kodust lahkumata.
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
28.10.2020
Tartu loodusmajas avatakse neljapäeval kunstnik Peeter Lauritsa näitus „Randevuu metslastega“
****** Tartu loodusmaja saalis saab selle aasta lõpuni vaadata kunstnik Peeter Lauritsa fotonäitust “Randevuu metslastega”, mis kasutab loodusfotode digitaalseid manipulatsioone lahkamaks putukate uuristatavaid mustreid kui omamoodi kommunikatsiooni inimkultuui keskel.
Näituse tööd toovad vaatajani kaunid ja põnevad kooreüraskite tehtud mustrid puidul, tõlgendades neid loomariigi kui ühe tsivilisatsiooni suhtlusvahendina – milliseid sõnumeid sooviksid need väikesed putukad läbi enda “kirja” meile rääkida, endast märgina maha jätta ja mida tunneme me ise neid vaadates? Peeter Laurits kommenteerib enda näitust järgmiselt: „Selle mikronäituse pealkirjas kasutan ma mõistet metslased pisut harjumatus tähenduses. Enamasti kutsutakse metslasteks inimesi, kes elavad väljapool tsivilisatsiooni, metsas. Peale metsikute inimeste elab metsas aga tohutult palju rahvast – loomi, taimi, linde, puid ja putukaid, seenevõrgustikke, samblaid, vetikaid ja mikroorganisme, kes moodustavad suuri seltskondi ja keeruliste suhtlusvormidega tsivilisatsioone. Ma kasutan oma piltides kooreüraskite haudmekäike nende nõiduslike tsivilisatsioonide sümbolina. Üraskimustrid meenutavad hieroglüüfe – metsa imelikku kirja – ja äratavad soovi seda kirja lugeda, nuusutada, tantsida ja laulda.“
Peeter Laurits (sündinud 6. märtsil 1962) on eesti kunstnik. Peeter Laurits hakkas kunstilise fotograafiaga tegelema 1980. aastate keskel ja tema peamisteks väljendusvahenditeks on fotograafia ning digitaalsed manipulatsioonid. Kui algselt tegeles ta meediakriitiliste mängudega, kuid pöördus peagi süvaökoloogiasse, kolis metsa ning ühendas oma elus ja loomingus neoliitilised printsiibid postindustriaalsetega. Praegu on ta loomingu keskmes posthumanistlik eetika. Laurits on teinud isiknäitusi nii Londonis, Berliinis, Moskvas kui Chiang Mais, ta töid on ostetud muuseumitesse ja erakogudesse ning tellitud monumentaalteoseid avalikku ruumi.
Näituse avamine toimub 29.10. kell 19:00, üritus on tasuta ja autoriga kohtuma on oodatud kõik huvilised.
Näitus “Randevuu metsalastega” on avatud Tartu loodusmajas 29.10. – 30.12.2020.
Külastamiseks sobilike aegade infot on võimalik saada jooksvalt telefonil 736 6120, kuna näitusesaalis võib toimuda üritus ja ligipääs näitusele on piiratud.
Külastamine majapiletiga.
Rahvusvaheline Läänemere veebiviktoriin suunab õpilasi veebi teel kodumerd uurima
*****
Läänemere veebiviktoriin toimub juba kaheksandat korda ja sellest võtab osa peaaegu 1200 kooliõpilast üheksast Läänemere-äärsest riigist. Osalema on oodatud ka kõik Eesti üldharidus- ja huvikoolide õpilased vanuses 10-19a. Viktoriini eesmärk on juhtida tähelepanu Läänemere elustiku ja ökoloogilistele probleemkohtadele ning kasvatada õpilastes keskkonnateadlikku mõtteviisi.
UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekt kutsub üles õpetajaid koos õpilastega osalema iga-aastasel Läänemere veebiviktoriinil. Viktoriin on meetod, mida saab hõlpsasti loodusainete tunnikavasse liita ning mida on ka kaugõppes võimalik kasutada.
Peale uute teadmiste võimaldab veebiviktoriin arendada õpilaste iseseisvat info otsimise oskust, sest viktoriin ei ole mälumäng – vastuseid ei pea peast teadma, vaid oskama ise veebist otsida ja analüüsida. Välistatud ei ole ka klassisisene koostöö viktoriini lahendusteni jõudmiseks. “Eesmärk on parandada õpilaste kriitilise mõtlemise oskust, mis aitab neil infokülluses eristada olulist vähem olulisest – see oskus on tänapäeval järjest vajalikum”kommenteerib viktoriini korraldaja Gedy Matisen, kes koordineerib UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti tegevusi Eestis Tartu loodusmajast. Kuna viktoriin on rahvusvaheline ja ingliskeelne, saab õpilane laiendada ka võõrkeelset sõnavara.
Veebiviktoriini läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning küsimused on kogutud võrgustikku kuuluvatelt õpetajatelt, koordinaatoritelt, teadusasutustelt ja koostööpartneritelt üheksast võrgustikuga liitunud riikidest. Näiteks sel aastal vormistas küsimusi ka Eesti Keskkonnaagentuur ja MTÜ Mondo.
Viktoriinis osalemiseks on kindlasti vaja internetiühendust ja hästi toimivat arvutitehnikat, aega kulub vastavalt vanusegrupile 30-60 minutit. Viktoriinis võivad osaleda kõikide koolide 4.-12. klassi õpilased,kuid vaid UNESCO ühendkoolide võrgustiku liikmeskoolid osalevad auhinnaloosis. Viktoriini saab lahendada näiteks kooli arvutiklassis inglise keele, geograafia või bioloogia tunnis. Oluline on teadmine, et küsimustele tuleb vastata kindlas järjekorras ning oma vastust muuta ei saa.
