Projekt täisnimi: UNESCO ühendkoolide võrgustiku ja Läänemere Projekti (BSP) kestliku arengu haridust toetavad tegevused Eesti koolidele 2020-2022 (projekt nr 17624)
Projekti toetab: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Projekti partnerid: Juhtpartner Tartu loodusmaja, koostööpartneriteks MTÜ Mondo, UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on rahvusvahelise võrgustiku koostöö kaudu kasvatada osalevatest Eesti õpilastest keskkonnahoidlikud inimesed, kes oma teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute abil mõistavad, kuidas ühiskonna liige saab mõjutada oma elukeskkonda ning kuidas olla vastutustundlik maailmakodanik. Projekti tegevused toetavad kestliku arengu eesmärki 4.7 saavutamist: „Aastaks 2030 on kõikidel õppijatel kestliku arengu edendamiseks vajalikud teadmised ja oskused, sh kestlikku arengut toetava hariduse, inimõiguste, võrdõiguslikkuse, rahuhariduse, maailmakodanikuhariduse ja kultuuride mitmekesisuse väärtustamise kaudu”.
Projektiga toetatakse järgmisi tegevusi:
Läänemere Projekti õpilaste purjeõpperetk Läänemere uuringuteks ja rahvusvahelise Läänemere Päeva tähistamiseks (25.-29.08.2020)
Lisaks valmivad õpetaja juhendmaterjalid kodanikuteaduse programmide (lindude ökoloogia, õhu kvaliteet, rannikuvaatlus ja mikroplast, fenoloogia, jõevaatlus, järve- ja tiigivaatlus), kus on konkreetsed näited sellest, kuidas nimetatud teemasid ja uuringuid koolis erinevate sihtgruppidega (1.-6-klass, 7.-9.klass, 10.-12.klass) läbi viia. Kõik valminud materjalid pannakse üles ka Keskkonnaharidus.ee portaali (tähtaeg 30.04.2022)
Projekti eesmärk:
Laagri eesmärgiks on pakkuda ornitoloogiahuvilistele õpilastele võimalust praktilisest rõngastustööst osa saada ja selle läbi linde paremini tundma õppida. Lisaks rõngastustegevusele viiakse ümbruskonnas läbi ka retked vee- ning metsalindude tundmaõppimiseks, harjutatakse binokli ja vaatlustoru kasutamist, vaatluspäeviku täitmist ja vaatlusandmete sisestamist andmebaasidesse.
Käsitletavad teemad:
– lindude märgistamise eesmärgid ning meetodid
– lindude märgistamise ajalugu maailmas ja Eestis
– lindude sügisränne
– Võrtsjärve põhjakalda linnustik
– lindude roll eluslooduse süsteemis
Laager:
Laager toimus Vaibla linnujaamas Võrtsjärve põhjakaldal, ööbimine Veldemani puhkemajas 19.-21. oktoober 2020. Laagris osales 15 4.-9. klassi ornitoloogiahuvilist õpilast. Algselt plaanisime 20 õpilase osalemist, kuid riigis valitseva epidemioloogilise olukorra tõttu oli osalejaid veidi vähem. Mitmel huvilisel avaldusid vahetult enne laagri toimumist haigusnähud ja seetõttu nad ei osalenud. Laagri põhirõhk oli lindude rõngastamisel Vaibla linnujaamas Art Villem ning Kristjan Adojaani juhendamisel. Vaibla linnujaam on vahelduva eduga tegutsenud 1987. aastast, mil Heinrich Veromanni algatusel alustati Võrtsjärve põhjakalda roostikus lindude rõngastamisega. Vaiblas on linde rõngastatud aastatel 1987-1993, 2001-2008 ning uuesti alates 2015. aastast, mil seal toimusid esimesed Tartu loodusmaja rõngastuspraktikumid. Tänasel päeval ongi rõngastusjaama eestvedajateks just Tartu loodusmaja vilistlastest bioloogia tudengid. Vaibla linnujaam on ainus sisemaal tegutsev linnujaam, kus huvilised saavad lindude rõngastamist praktiseerida ja oskusi omandada. Linnujaamas püütakse linde roostikusse ja vähemal määral ka põõsastikku paigaldatud loorvõrkude abil. Rõngastusprotsess ning andmete kirjapanek toimub lähedal asuvas rõngastuskuuris. Kolmel laagripäeval veetsid õpilased kogu valge aja (8.30-18) rõngastusjaamas. Umbes iga tunni aja tagant tuli võrguring läbi kontrollida, püütud linnud kottidesse-kastidesse asetada ning rõngastuskuuris määrata, mõõta, rõngastada ning taas vabastada. Püügiandmed tuli korrektselt tabelisse kanda. Kõik osalejad said ise harjutada lindude võrgust väljavõtmist, mõõtmist, kaalumist ning rõngastamist. Õpiti määrama eri linnuliike, võimaluse korral ka nende sugu ja vanust hindama. Saadi teadmisi eri liikide käitumisiseärasuste, elu- ja rändeviisi kohta. Võrkude kontrollimisest vaba ajal tehti lühemaid õppekäike lähedal asuvas metsas ja vaadeldi avaveel olevaid linde. Harjutati binokli, vaatlustoru ning linnumääraja kasutamist ja kuulati ettekannet Vaibla linnjaama ajaloo ning tegemiste kohta. Kolme laagripäeva jooksul rõngastati 121 lindu 12 liigist. Ööbimine toimus lähedal asuvas Veldemani puhkemajas, kus õhtutundidel käidi õues ööhääli kuulamas, mängiti loodusteemalisi laua- ja seltskonnamänge, kuulati ettekannet ornitoloogiaringi tegemistest viimase 9 aasta jooksul ning vaadati ühiselt ETV saadet Osoon, kus kajastati Vaibla linnujaama tööd 2020. aasta suvel.
Fotod: Annika Rääbis
Fotod: Kristjan Adojaan
Projekti täisnimi: Tartu loodusmaja huvikooli sügislaager 2020
Projekti toetab: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti kestus: laager toimus 19. – 22. oktoober 2020 Madsa puhkekeskuses (Otepää vald, Valga maakond)
Projektijuht: Tiina Lilleleht, tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee
Projekti eesmärk:
1. Laagris osalenud õpilaste keskkonnateadlikkuse tõus
Õpilane mõistab, et inimene on osa loodusest
Õpilane tunneb loodusliku tasakaalu mõistet ja selle olemust
Mõistab inimese rolli looduse tasakaalu muutumisel
Tunneb tähtsamaid biotoope õppepäevade toimumiskohas
Mõistab tähtsamaid seoseid elustikurühmade vahel
Tunneb tavalisemaid taime- ja loomaliike laagri toimumiskohas
Mõistab bioloogilise mitmekesisuse tähtsust
Tunneb loodushoiu ja looduskaitse põhimõtteid
Oskab looduses (endale ja loodusele) ohutult liikuda
2. Võimaldada õpilastele hariv ja tervistav vaba aeg looduses.
Projekti tegevused:
Osales 45 1. – 5. klassi õpilast
1. Laagri jooksul toimusid erinevad õppekäigud ja õpitoad:
seened (õpikäik metsas, seente korjamine, määramine, valmis väike seenenäitus)
mets (õpikäik metsas, metsakoosluste areng, vaenlased, näit. üraskid, metsa kasutamine (sh.marjad ja taimed) ning kaitse).
Puud ja põõsad (õpikäik laagri ümbruses, liikide tundmaõppimine, lehed, viljad)
Kaitsealused loomad (õpilaste koostatud esitlused, mäng)
Linnud. (Õpikäik laagri ümbruses ja metsas. Rändlindude vaatlus. Paigalindude vaatlus.)
Samblad ja samblikud (õppekäik metsas, samblakaartide valmistamine)
2. Toimus loeng teemal „Kuidas uuritakse nahkhiiri?“, lektor Rauno Kalda.
3. Teadusteatri Kolm Põrsakest töötoas „Teeme ise jäätist“ osales korraga 15 õpilast, st toimus 2 töötuba eesti keeles ja 1 vene keeles.
Projekt: Empowering youth and teacher network of the Eco-Schools programme for the Sustainable Baltic Sea region (Rohelise kooli programmi õpilaste ja õpetajate võrgustiku tugevdamine jätkusuutliku Läänemere piirkonna heaks)
Projekti lühinimi: Baltic Youth Eco Hub
Kestus: 01.10.2020 – 31.12.2021
Projekti toetab: Põhjamaade Ministrite Nõukogu (Nordic Council of Ministers)
Projekti kogueelarve: 582 419 DDK (ca 78 230 eur), sh omafinantseering 82 892 DDK
Tartu loodusmaja eelarve: 72 505 DDK (ca 15 243 eur)
Projekti koordinaator: Getrin Laanesoo
Projekti partnerid: juhtpartner Läti Keskkonnahariduse Sihtasutus, FEE Läti (Foundation of Environmental Education Latvia, FEE Latvia), Soome Keskkonnahariduse Liit (FEE Finland), MTÜ Peipsi Järve Projekt (Venemaa),
Projektis osalevad koolid: Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Vabakool, Tartu Rahvusvaheline Kool, Muraste Kool, Võru Kesklinna Kool
Lühikirjeldus:
Meie eesmärk on edendada kogemuste vahetust ja koostööd Põhja- ja Baltimaade valitsusväliste organisatsioonide vahel, kes tegelevad säästva arengu haridusega (ESD), tuues välja keskkonnateemasid ja töötades välja meetodeid noorte võimestamiseks. Antud koostööprojekti nime kõla elavdamiseks mõtles meeskond välja lühinime “Baltic Youth Eco Hub”. Sama lühendit kasutame ka projekti sotsiaalmeedias, tagamaks, et meie tegevusi oleks lihtne üles leida.
Rohelise kooli programm pakub noortele head võimalust eakaaslaste seas sarnaste huvide ja väärtushinnangutega gruppide moodustamiseks, olles seejuures valmis oma ideede ja veendumuste eest seisma. Oluline on tugevdada koolitajate pädevusi ning toetada õpetajad, mentoreid, et nad oskaksid noori paremini kõnetada ja kaasata ning hoida nende motivatsioon ja kaasatus kõrge. Selleks töötatakse metoodiline materjal välja täielikult osalusmeetodil, ühendades noorsooalgatuste rakendamiseks mitteformaalse ja kogemusliku õppimise meetodid ja lähenemisviisid ning juhendades seda protsessi, edendades samas noorte kodakondsuse, juhtimise, ettevõtlikkuse ja mentorluse pädevusi.
Lõppeesmärk – organisatsioonide ja haridustöötajate, noorte ja Läänemere piirkondade vaheline uus koostöö, uued kogemused ja ressursid, korraldatud kohalikud ja rahvusvahelised kohtumised, missioonid ning nende mõju kohalikele kogukondadele. Ootame Rohelise kooli programmi esindajate vahel uut tulevast koostööd ning metoodilist materjali saaks tõlkida ja levitada nii piirkonnas kui ka üle kogu maailma.
Projekti tegevused:
Suutlikkuse suurendamine ja kogemuste vahetamine partnerite vahel – tegevused partner organisatsioonidele Läänemere piirkonna uue võrgustiku arendamiseks, kogemuste ja parimate tavade vahetamine Rohelise kooli programmi rakendamisel, erinevate programmist kasu saavate vaatajaskondadega töötamine ning uue metoodika materjali väljatöötamine noorte mõjuvõimu suurendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Noorte osaluseks ja võimestamiseks suunitletud tegevused – noorte kõnetamine ja kaasamine aktiivseks kodanikuks olemises, uurides erinevaid keskkonnateemasid, viies ellu tegevusi ning toetades õpetajate, mentorite abiga nende mõtteid ja tegevusi. Projektis saab osaleda 5 noortegruppi (neli õpilast vanuses 11-20 koos õpetaja/juhendajaga) igast riigist.
Õpetajate, juhendajate ja/või vabatahtlike pädevuste arendamine – arendada vajalikke pädevusi noorte aktiivse kodaniku rolli suurendamiseks ning asjakohase abi ja toetuse pakkumiseks.
Oodatavad tulemused on võrgustike loomine, uute kogemuste, pädevuste ja parimate tavade omandamine, metoodiline materjal kui Rohelise kooli programmi uus vahend nii noortele kui ka koolitajatele, keskkonnahariduse ja jätkusuutlikkuse laialdasem nähtavus ja tunnustamine.
Getrin Laanesoo
Projektijuht Eestis
E-post: getrin.laanesoo@tartuloodusmaja.ee
Tartu loodusmaja, Lille 10, Tartu 51010
Projekti täisnimi: Seenenäitus Tartu loodusmajas 2020
Projekti toetab: KIK
Projekti kestus: juuli-oktoober 2020 Projektijuht: Liina Vakrööm, liina.vakroom@tartuloodusmaja.ee.ee, 53326476
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on laste, noorte ja täiskasvanute suurem keskkonnateadlikkus seentega seotud teemade osas. Näituse külastajad saavad meelde tuletada söödavad seened ja seente kasutamisega seotud ettevaatusabinõud, samuti teadmisi seente tähtsusest looduses ja rollist tehnoloogilistes kasutusvaldkondades. Projekti tulemusel on näitustel osalejad teadlikumad:
1. Eesti looduses kasvavatest nii söödavatest kui mürgistest seentest, nende kasutamisest ja seente ökoloogilisest tähtsusest looduses;
2. Eesti looduse rikkusest ja looduse mitmekesistest teenustest elusolendite, seejuures inimese heaoluks.
Projekti tegevused:
Seenenäitus Tartu loodusmajas 22.-25. september 2020.
Näituse rühmakülastuste juhendamine koolidele ja lasteaedadele.
Loodusmaja pargis kasvavate seente tähistamine etikettide ja raamidega
Seenenäitus oli avatud kell 9-18 nelja päeva jooksul. Näitust külastasid nii linnakodanikud kui ka eelregistreeritud lasteaiarühmad ja kooliklassid. Registreeritud rühmi juhendasid giidid, võimalus oli täita eakohaseid töölehti ja osaleda väikese seenelabori töös. Pargialal oli lihtne “kännunäitus” 6 seeneliigiga ja lipukeste ja seente nimetustega tähistatud pargis kasvavad seened.
Näitust külastas 4 päeva jooksul kokku 1887 külastajat, kellest 1317 olid lasteaia- ja kooligruppidega lapsed, 119 õpetajad ja 451 eri vanuses üksikkülastajad.
Projekt: Projektikonkurs “PickUp: Briti eri”
Kestus: 24.08.2020 – 31.11.2020
Projekti toetab: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühing (ANK) ja British Council
Projekti kogueelarve: 1 000 eurot
Projektijuhid: Getrin Laanesoo ja Jelisaveta Dzigurski
Projekti eesmärk: Projektikonkursi „PickUp- Briti Eri“ eesmärk on toetada erineva keele- ja kultuuritaustaga noorte kogukonda arendavate omaalgatuslike ideede väljatöötamist ja elluviimist. Nimetatud konkursi kaudu omandavad noored uusi oskusi, saavad uusi kogemusi, arendavad ettevõtlikust panustades kogukonna ellu ning seda koostöös teistest kultuuriruumidest pärit noortega. Tegevuste tulemused aitavad edendada noorte aktiivset eluhoiakut, mille läbi noored panustavad kogukonna arengusse. Seeläbi tõuseb noorte teadlikkus ühiskonnas toimuvast ning suureneb ka valmisolek vabatahtlikult tegutseda. Alaeesmärk on eesti kultuuri ja keskkonna tundma õppimine läbi erinevate tegevuste.
Projekti tegevused: Projekti raames toimub loodusmajas 4 erinevat üritust, mis on mõeldud Tartu loodusmaja Rahvusvahelise Klubi pilootüritusteks.
AllThings.BioPRO projekti fookuses on soodustada biomajandusele üleminekut kaasavalt ja läbi koosloome protsessi.
Projekti kestus: september 2020 – august 2023
Projekti eesmärk on
suurendada inimeste teadlikkust biomajandusest ning kaasata neid vastavatesse protsessidesse;
nutikalt kombineerida mobiilimänge, nutirakendusi ja kommunikatsioonikampaaniaid, et koguda tarbijate tagasisidet ja ideid;
kasutada ja arendada edasi AllThings.bio veebiplatvormi ja integreerida sinna mängustamise elemente;
levitada projekti tulemusi ja tagada nende kasutuselevõtt läbi regionaalsete partnerite, kodanike ja teiste huvigruppide kaasamise.
Projektis keskendutakse neljale teemale, kus biomajandusel on suur potentsiaal kaasa tuua muutusi – töökohad ja karjäärid, lapsed ja koolid, mood ja tekstiilid, toidupakendid. Iga teema tutvustamiseks luuakse õppeotstarbelised arvutimängud.
Tartu loodusmaja koordineerib projektis laste ja koolide teemat, mille esmane sihtgrupp on noored vanuses 10 – 14 aastat. Kooliteema ehk kooli missiooni eesmärk on luua õpimäng, kus lapsed uurivad ja avastavad läbi mängulise tegevuse erinevate biopõhiste toodete ja nende kasutusvõimaluste kohta koolimajas ja klassiruumis. Mängu täpsem sisu ja kontseptsioon töötatakse välja ühiselt kaasates lapsi fookusgrupi intervjuudesse ning koosloome töötubadesse. Mängu koosloome protsess kestab kuni sügis 2021 ning peale seda hakkavad mängu arendajad mängu looma. Sellele järgneb mängu testimine ja tagasiside andmine.
“Mission BioHero” mobiilimäng
“Mission BioHero” on õpetlik ja kaasahaarav mobiilimäng, kus sul tuleb aidata inimkonnal teha keskkonnasõbralikumaid otsuseid, et päästa meie planeet Maa. Lahenda mõistatusi, ülesandeid ja väljakutseid, et koguda punkte ja saada mängu kangelaseks. Mäng aitab avab biomajanduse mõiste taga peituvat lõputute võimaluste maailma ja paneb mõtlema meie igapäevaste tarbimisharjumuste peale.
Üks põhjus, miks biomajanduse teema on keeruline, on see, et see hõlmab paljusid erinevaid valdkondi. On tõestatud, et mängud aitavad keerulisi teemasid lihtsustada. Projekti Allthings.bioPRO raames on valminud keskkonnahariduslik interaktiivne mäng Mission BioHero (tõlge: Ökokangelase väljakutsed). Mission BioHero mängus on kaheksa taset ning need keskenduvad neljale põhiteemale – toidupakendid, mood ja tekstiil, igapäevased valikud tarbijana ning tuleviku karjäärivõimaluses seoses üha areneva biomajandusega.
Mängus on väljakutsed, kus peab vastama viktoriinidele ja täitma reaalselt igapäevaelus ka ülesandeid, nagu näiteks enda riidekapi külastamine ja riiete siltide skaneerimine, et kontrollida, millest need on valmistatud. Selle ülesande toetamiseks on valmis AllThingsBio raames ka nutirakendus “Label Bio-Hero”, mis on eelkõige mõeldud selleks, et aidata inimestel mõista, milliseid silte usaldada ja mida need tähendavad. See aitab inimesel märgata, millised tooted on valmistatud pbiopõhistest materjalidest ning keskkonnasõbralikumad.
Huvilistel on võimalik mobiilimäng ja nutirakendus enda telefoni laadida:
Projekt: Rohelise kooli programm Eestis 2020/2021 õppeaastal Kestus: 1.09.2020- 31.08.2021, COVID tõttu edasi lükkunud tegevuste tõttu pikendatud kuni juuli 2022 Projekti toetab: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Projekti kogueelarve: 98 050 eur KIKi toetus: 95 000 eur
Projekti juhib: SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Tartu loodusmaja (ametliku nimega Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskuse) on rahvusvahelise organisatsiooni Foundation for Environmental Education (FEE) sidusliige ja Eco-Schools global ehk Rohelise kooli programmi elluviimise eest vastutaja Eestis.
Projekti eesmärk: Rahvusvahelise Rohelise kooli programmi võrgustik Eestis on laienenud – liitunud on umbes 155 haridusasutust, kes korraldavad oma keskkonnahariduslikke tegevusi vastavalt ülemaailmse Eco-Schools global programmi põhimõtetele. Osalevad haridusasutused on järginud programmi 7-sammulise strateegia koostamise põhimõtteid, lõiminud keskkonnateemad õppetöösse ning kaasanud keskkonnategevustesse õpetajad jt töötajad, õpilased/lasteaialapsed ja lapsevanemad. Rohelise kooli programm on ühiskonnas senisest enam tuntud ja väärtustatud ning võrgustiku identiteet on tänu ühisüritustele tugevnenud.
Projekti tegevused:
Rohelise kooli võrgustiku arendamine, sh nii Eesti-sisene suhtlus kui koostöö rahvusvahelise võrgustikuga
Programmi turundus ja kommunikatsioon, sh uudiskirja koostamine, video
Digikoristusnädala ettevalmistus ja läbiviimine
Võrgustikuseminaride läbiviimine – 18 seminari õpetajatele ja 3 koolimeeskondadele
Keskkonnamärgise Roheline lipp taotlemise ettevalmistus ja läbiviimine, tunnustusürituse-konverentsi korraldamine 2021.a kevadel
Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise kooli programmi koordinaator
E-post: eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee
Tartu loodusmaja, Lille 10, Tartu 51010
Projektist lähemalt
Projekt: Rändnäitus “Kuues laine ja mina” maailma ohustatud liikidest ja tarbimisharjumuste mõjust sellele Kestus: 1.08.2019- 31.04.2021 Projekti toetab: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Projekti kogueelarve: 37 204.19 eur KIKi toetus: 37 204.19 eur
Projekti eesmärk: Rohkem õpilasi ja täiskasvanuid teadvustab enam elurikkuse olulisust ja tajub selgemalt süvenevate keskkonnaprobleemide hulgas paljude liikide viletsat seisundit ja liigirikkuse vähenemise mastaapsust, tagajärgi ning selle põhjuseid ning inimkonna, sealhulgas meie igaühe osa selles. Inimesed teavad paremini võimalikke probleemi leevendusvariante ning on rohkem motiveeritud tegema oma igapäevastes valikutes elurikkust toetavaid valikuid. Mõistetakse rohkem, et murettekitavad protsessid ei ole vaid kusagil eemal ja kaugel, vaid puudutavad meist igaühte nii selle kaudu, et probleemid jõuavad meie koduõuele, kui ka selle kaudu, et meie igapäevased tarbimisharjumused ja ka argised valikud on selle sama protsessi vältimatu osa. Tuletatakse meelde, et igaühel on võimalus väljasuremislainele hoogu anda või siis vastupidi, veidi pidurdada. Koolidele, looduskeskustele ja laiemale avalikkusele on lisandunud teemakohaseid materjale, mis liikide ja elupaikade vähenemise olemust selgitab.
Projekti tegevused:
Elurikkuse kao teemalise rändnäituse ja veebilehe veebilehe ning nendega seotud toetavate materjalide loomine eesti ja vene keeles.
Näituse eksponeerimine Tartu loodusmajas avalikkusele, näituse reklaam ja tutvustus
Rändnäituse laenutuse reklaam, tutvustus ja korraldus.
Lisainformatsioon:
Anneli Ehlvest
projekti koordinaator
E-post: anneli.ehlvest@tartuloodusmaja.ee
Tartu loodusmaja, Lille 10, Tartu 51010
Projekti täisnimi: Keskkonnasõbralikku eluviisi tutvustavad perepäevad Tartu loodusmajas 2019/2020
Projekti toetab: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Projekti kestus: 01.01.2020 – 31.10.2020
Projektijuht: Tiina Lilleleht, tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee
Projekti eesmärk: Perepäevade eesmärgiks on kujundada sihtrühmas arusaama, et inimene on osa loodusest, loodus on majanduse ja kultuuri alus ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal. Tahame pakkuda lastega peredele sobivat ja eakohast võimalust üheskoos harivalt aega veeta ning näidata, et perega koosveedetud aeg saab olla hariv ja lõbus ning seda saab teha keskkonnasõbralikult.
Projekti tegevused:
Toimub 9 perepäeva, kus tutvutakse lähemalt mõne keskkonnateemaga.
Lumememmepäev
Tähistame ülemaailmset lumememmepäeva. Mis on lumi? Kuidas tekkivad ja millised on lumehelbed? Kus lund sajab? Lumi ja kliima soojenemine.
(Looma)Sõbrapäev
Tähistame sõbrapäeva. Loomad – meie sõbrad. Keskkonnasäästlike kingituste valmistamine. Lemmikloomad.
Kevade tervitamise päev
Tähistame maailma vee päeva. Toredad katsed veega. Otsime kevade märke. Istutame toidutaimi pottidesse.
Muna-ja linnupäev
Uurime mune ja munejaid(kanad, vutid). Värvime keskkonna- ja tervisesõbralikult mune. Tutvume esimeste rändlindudega: linnuhääled, linnupesad. Linnumängud.
Ussipäev
Tähistame rahvakalendrist ussikuningapäeva. Ussid ja maod. Vihmausside elu, tähtsus looduses ja põllumajanduses. Vermikompost.
Vee- ja lillepäev
Tähistame ülemaailmset veepäeva. Vesi taimede ja loomade elus. Kevadlilled aias. Lilleretk pargis.
Putukapäev
Kes on putukad? Luubi ja mikroskoobi kasutamine. Tavalised putukad aias, pargis ja metsas. Mesilased ja kimalased. Mesi. Putukate tähtsus
Sügisandide päev
Tervislik toitumine. Toidu ökoloogiline jalajälg. Kodumaise toidu eelistamine. Toit rabast ja metsast: marjad, seened. Erinevad viljad ja seemned.
Loomapäev
Tähistame ülemaailmset loomade päeva. Loomade mitmekesisus. Loomade vajadused. Inimese vastutus. Lemmikloomad.
