Tartu loodusmaja seenenäitus toob kuni reedeni metsast välja üle 150 liigi seeni
****
Tartu loodusmajas avatakse 22.septembril iga-aastane traditsiooniline seenenäitus “Fungime!”. Tutvuda saab võimalikult erinevate Eesti seentega nii näitusel kui laboris ning kohal on ka seeneeksperdid, kes head määramisnõu annavad.
Seenehooaeg on hoogsalt käimas ja loodusmaja paneb taas neljal sügispäeval saali imetlemiseks ja tutvumiseks välja valiku meie metsade, niitude, parkide ja lodude seentest. Kirglikud loodusmaja töötajatest seenekogujad toovad värsket seenesaaki näitusele iga päev juurde, seega on näitus pidevalt kasvav ja muutuv sõltuvalt seeneõnnest. Teisipäeva hommikul on avamisel väljas vähemalt 155 liiki seeni, tavapärastest söödavatest kukeseentest kuni jalgpallisuuruse hiidmunani ning mürgistest kärbseseentest söödamatute limakuteni.
Huvilised saavad taas meelde tuletada, millised seened kuidas ja mis otstarbeks sobivad. Saab teada, keda tasub süüa ja keda mitte, kellega on hea lõnga värvida ja kellel on looduses muu oluline roll. Väikeses seenelaboris on võimalik suurendusvahendite abiga sügavamale sukelduda – näiteks teha tutvust seeneniidistiku ja „seeneussidega“. Igal päeval kell 14:00-18:00 on näitusel kohal ka ekspert, kes seeneteemalistele küsimustele vastab ja võimalusel külastajate kaasatoodud seentele nime leiab. Seente määramisel on loodusmajal abiks seeneekspert Külli Kalamees-Pani TÜ loodusmuuseumist. Loodusmaja pargiski tähistatakse kohalikud seened ja oodatakse põnevusega, kes pargi vähemalt 30 seeneliigist end viljakehade näol ilmutab.
Lisaks käivad juhendatud külastustel Tartu linna ja maakonna lasteaiarühmad, kes tutvuvad Eesti levinuimate seentega, nende rolliga looduses, täidavad töölehti ja uurivad seenemaailma mikroskoobi all.
Näitus on avatud Tartu loodusmaja saalis 22.–25.09.2020 kell 9-18.
Pilet 2€, koolieelikutele tasuta.
NB! Iga päev kuni kella 16ni on näituse külastuskoormus suurem, sest näitust külastavad kooligrupid. Külastuskoormus on väiksem kella 16.30-18.00 vahel. Soovi korral saab külastaja osta ühekordse maski infolauast.
Seenenäitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Rohkem infot:
Liina Vakrööm
näituse koordinaator
liina.vakroom@tartuloodusmaja.ee
53326476
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
24.08.2020
Läänemere päeval toimub esmakordselt 9 riigi ühine kodanikuteaduse loodusvaatlus Bioblitz
******* 27. august on rahvusvaheline Läänemere päev ning selle algatusega liitunud, kutsub UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti võrgustik esmakordselt kõigi 9 Läänemere-äärse riigi kodanikke üheskoos 24 tunni jooksul loodusvaatlusi tegema. Üritus toimub rahvusvaheliselt levinud Bioblitz formaadis ehk loodusvaatluste tegijateks on vabatahtlikud huvilised, kes 24 tunni jooksul endale sobival ajal oma kodukandi looduses levinud liike üles pildistavad ja kogutud andmeid ülemaailmsesse elurikkuse andmebaasi saadavad, toetades sellega uuringuid Läänemere seisundi parandamiseks.
Läänemere päeva tähistatakse Eestis sel aastal esmakordselt Soome Instituudi ja Soome suursaatkonna eestvedamisel. Päeva eesmärk on pöörata tähelepanu Läänemerele kui meie erakordsele looduslikule varandusele ja julgustada inimesi võtma midagi toredat ette just Läänemere heaks. UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti võrgustik valis selleks rahvusvahelise loodusvaatluste formaadi Bioblitz, kus kindlas paigas ja ajavahemikul tuvastatakse nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Läänemere päeva Bioblitzil viiakse vabatahtlike abiga 24 tunni jooksul läbi omamoodi elurikkuse inventuur, et teha kindlaks võimalikult palju eri maastikutüüpides elavaid liike, mis jäävad Läänemerd ümbritseva 9 riigi piiresse (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Venemaa). 27.augustil kutsutakse kõiki ööpäeva jooksul kontaktivabalt vaatlusi ja fotosid tegema nii enda aias, linnamurul, pargis, metsas, soos või mere ääres – osaleja saab ise enda lemmikala valida, peaasi, et see jääks 9 riigi piiridesse.
Bioblitze korraldatakse üle terve maailma juba mitukümmend aastat, olles üks kodanikuteaduse parimaid näiteid. Harrastusteadlaste ja vabatahtlike huviliste poolt sisestatud tulemused saadetakse iNaturalisti rakenduse kaudu automaatselt ülemaailmsesse elurikkuse andmebaasi GBIF, mille toimimine on rahastatud erinevate riikide valitsuste poolt, et igal ajal ja igal pool oleks inimestel võimalik koguda andmeid Maal eksisteerivate eluvormide kohta. Harrastajad ei suuda küll teha ühe paiga tervet liikide inventuuri, aga edastavad vaatlustega teadlastele indikatiivset infot erinevate alade elurikkuse kohta. Bioblitz on ka hea võimalus veeta terve perega, sõpradega või omaette aega looduses ning alandada igapäevaste toimetustega kuhjunud stressi.
Läänemere Bioblitzi koordineerib Tartu loodusmajas töötav UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti Eesti tegevuste koordinaator Gedy Matisen ja korraldusmeeskond koosneb võrgustiku rahvusvahelisest kodanikuteaduse programmide meeskonnast. “Läänemere elustiku kaitsmiseks on ülioluline, et uuringuid ja pingutusi teevad kõiki mereäärsed riigid ja nende kodanikud, sest mere ökosüsteemiteenuste vahendusel oleme me kõik ühenduses. Halvad looduskaitselised otsused mõjutavad meie kõigi elukvaliteeti, sealhulgas toidulauda. Pidades lugu oma kodumerest, saab iga kodanik anda oma panuse looduskaitsesse.” sõnab Gedy Matisen.
Läänemere päeva puhul korraldataval Bioblitzil osalemiseks tuleb laadida nutitelefoni iNaturalist rakendus ning järgida juhiseid võrgustiku kodulehel: https://bsp.tartuloodusmaja.ee/uudised/laanemere-paeva-bioblitz-27-08-2020/. Osaleda saab ka koduarvutit ja fotoaparaati kasutades. Osalejate vahel loositakse välja keskkonnasõbralikke auhindu. Nii lihtne see ongi!
Muuseas pakutakse Läänemere Projekti võrgustikuga liitunud Eesti koolidele Läänemere päeval veel üht erilist kogemust – 26 õpetajat ja õpilast purjetavad 25.-29. augustil Läänemerel, peatudes 27.augustil ühel Soome saarel, kus elurikkuse inventuur ühiselt läbi viiakse. Lisaks testitakse purjekal mikroplasti traalerit ning korraldatakse rannikuvaatlus, mille käigus korjatakse kokku looduses lebav prügi. Purjeretke korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja retke viib läbi Eesti Noorte Purjeõppeselts STA Estonia koos TTÜ Eesti Mereakadeemiaga.
Lisainfo:
Gedy Matisen
UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti (BSP) koordinaator Eestis
gedy.matisen@tartuloodusmaja.ee
56466887
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
13.08.2020
Loodusmaja perepäev ootab uudistama tundlate, suiste ja tiibade kirjut maailma
******
Tartu loodusmaja jätkab kevadel pooleli jäänud traditsiooniliste perepäevadega, mis õpetavad nii lastele kui täiskasvanutele nippe keskkonnasäästlikumaks eluks ja tutvustavad erinevate loodusnähtuste, aastaaegade ja pühadega seotud tegevusi. Sel laupäeval 15. augustil on teemaks “Putukate kirju maailm” – lapsi ootavad putukad nii peidetuna pargis, mikrosoobi all laboris kui ka paberina meisterdustöötoas. Järgmised perepäevad on plaanitud sügisesse, toimudes korra kuus.
Perepäeval uuritakse koos laste ja vanematega, mis teeb putukast putuka – kui palju jalgu, tiibu ja silmi peaks ühel õigel putukal olema ja miks tal neid kõiki vaja on. Arutatakse, mis roll putukatel meie looduses on ja miks nende ärakadumine teeks elu meie planeedil võimatuks. Pargis saab lahendada otsimismängu “Peidus putukad”, mille jooksul saavad selgeks kõik juba tuttavad, aga ka uued veidrad putukanimed; saalis asub suur putukalabor, kus saab mikroskoobi ja luubiga uurida putukate tillukest sisemaailma ja meisterdustöökojas saab endale koju kaasa kleepida-värvida ühe triibulise mesilase. Lisaks on tervel hommikupoolikul võimalik loodusmaja loomatoas uudistada ja toita erinevaid lemmikloomi hiidtigudest vöötoravani, talveaias saab tutvuda troopiliste taimede ja kilpkonnadega. Oodatud on suuremad ja väikesemad lapsed koos vanemate, vanavanemate ja õdede-vendadega.
Tartu loodusmaja kolmas perepäev toimub 15.augustil kell 10:00-13:00. Üritusega võib liituda terve hommikupooliku jooksul ja tegevused on hajutatud terve maja ja pargiala peale. Osalustasu 2 eurot.
Perehommikute toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.
Sündmuse lisainfo Tartu loodusmaja kodulehel ja Facebookis. Soovitatav on etteregistreerimine kodulehel.
Lisainfo:
Tiina Lilleleht
Perepäevade projektijuht
tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee
5334 1013
Tartu loodusmaja, MTÜ Peipsimaa Turism, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus PRESSITEADE 27.07.2020
Suvesündmuste keskkonnajalajälg saab tulevikus olla väiksem
********
Suvi on täis kontserte, etendusi, laatasid ja muid sündmusi, mille korraldus ja külastus paratamatult keskkonda jälje jätavad. Olenemata sündmuse suurusest ja olemusest peaks iga korraldaja mõtlema, kuidas korraldada üritus keskkonnasõbralikumalt ning tekitada vähem jäätmeid.
Eestis on mitmeid festivale, kes on mitu aastat palju tähelepanu pööranud keskkonnamõjude vähendamisele. Julgetakse mõelda teistmoodi ning katsetada uusi tooteid ja teenuseid. Oluline on korraldajate enda keskkonnavalikud ja eeskuju, kuid seda saavad võimendada ka samade vaadetega külastajad. Keskkonnasõbralikkust suurendada soovivad korraldajad saavad tähelepanu pöörata toimumiskohale, majutuskohtade valikule, toitlustuse toorainele ja seal kasutatavatele nõudele, topsidele, lisaks esinejate, külastajate ja teenusepakkujate transpordile, et optimeerida logistikat. Järjest enam on alustatud jäätmete sorteerimist, puhta joogivee võimaluse pakkumist külastajatele, aga ka festivalitrükiste hulga vähendamist. Oluline on sündmuse kommunikeerimine, et kõik osapooled kuuleksid ettevõetud sammude kohta. Keskkonnasõbralike ürituste korraldamise praktilisest juhendist leiab ka sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise kestlikkuse nõuandeid.
Juuli keskel toimunud Peipsi Järvefestivali korraldaja Kadi Ploomi sõnul on nad oma festivaliga esimesed sammud keskkonnasõbralikkuse poole teinud: “Sel aastal alustasime vaikselt Peipsi festivali keskkonnajalajäljele tähelepanu pööramisega. Meie jaoks on väga oluline Peipsimaa kohalike tootjate toetamine ja nende toodete tutvustamine külastajatele. Esmakordselt paigaldasime festivali alale topsid suitsukonide jaoks, mida suitsetajad ka meeleldi kasutasid. Oma veepudeliga tulijatel oli festivalil võimalus pudel taas puhta veega täita. Loodame, et järgnevate aastate jooksul saame olla eeskujuks teistelegi festivalidele. ”
Peipsimaa suvekampaania teine video tutvustab võimalusi puhkuse veetmiseks ning näitab head eeskuju, kuidas loodussõbralikult kultuuri nautida. Suvekampaania jooksul keskendutakse kolmele teemale – looduse hoidmine ja looduses puhkamine, keskkonnasõbralik kultuur ning kohalik toit. Kampaania jooksul ootavad MTÜ Peipsimaa Turism, Tartu loodusmaja ning Peipsi Koostöö Keskus inimeste oma kogemusi Peipsimaa võludest kasutades teematrelle #puhaspeipsimaa ja #puhkapeipsimaal.
Tegemist on Tartu loodusmaja, MTÜ Peipsimaa Turism ja Peipsi Koostöö Keskuse ühise suvekampaaniaga, mille eesmärk on juhtida Peipsi piirkonnas elavate ja liikuvate inimeste tähelepanu Peipsi järve keskkonnaseisundile ja meie võimalustele seda parandada, samuti säästvale looduslähedasele turismile. Kampaania tegevusi finantseeritakse Peipsiveere programmi projekti “Peipsimaa turundamine”, Kesk-Läänemere Programmi projekti “Lakesperinece” ja Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 projekti “Green Mind” eelarvest.
Pressiteate sisu eest vastutavad kampaania läbiviijad ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu.
Lisainfo:
Katrin Juhanson Tartu loodusmaja katrin.juhanson@tartuloodusmaja.ee
50 555 27
#puhaspeipsimaa
#puhkapeipsimaal
Tartu loodusmaja, MTÜ Peipsimaa Turism, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus PRESSITEADE
26.06.2020
Peipsimaa suvekampaania kutsub väärtustama meid ümbritsevaid paiku ja loodust
********
Igaüks meist tahab kogeda põnevaid seiklusi ja meeldejäävaid hetki. Kõike seda on võimalik kogeda siinsamas Eestis. Eestimaa loodus on imeline ning suvi on just parim aeg, et avastada uusi paiku ning osata hinnata erinevaid võimalusi, mida siinsamas lähedal leidub. Võrreldes Lõuna- ja Kesk-Euroopaga on Eestis säilinud palju loodusväärtusi ja lisaks on meil palju huvitava kultuurilooga kohti. Peipsi-äärsed kalurikülad ja matkarajad pakuvad just seda põnevust, et sõprade või perega korralikult puhata. Miks mitte korraldada keskkonnasõbralik piknik looduses, samal ajal õppida, kuidas jäätmete teket vältida ja vähendada, et ikka hoida ja märgata ümbritsevat loodust.
Peipsimaa suvekampaania tutvustab võimalusi puhkuse veetmiseks ning jagab inimestele näpunäiteid, kuidas meid ümbritsevat loodust rohkem hoida ning väärtustada. Selle jooksul keskendutakse kolmele teemale – looduse hoidmine ja looduses puhkamine, keskkonnasõbralik kultuur ning kohalik toit. Kampaania jooksul jagavad MTÜ Peipsimaa Turism, Tartu loodusmaja ning Peipsi Koostöö Keskus erinevaid videoklippe ning postitusi, mis tutvustavad erinevaid võimalusi, häid näpunäiteid ning ootab ka inimesi jagama oma kogemusi Peipsimaa võludest kasutades teematrelle #puhaspeipsimaa ja #puhkapeipsimaal.
Esimese suvekampaania video peategelasteks on armastatud muusik Ruslan Trochynskyi oma perega: “Peipsimaaga seondub mulle esimesena Peipsi festival ja lodjal esinemine. Oleme ilmselt igal sellel festivalil esinenud. Alati, kui bändiga sealkandis esineme või sellel teel üles Ida-Virumaale esinema sõidame, siis pean koju kaasa ostma sibulat ja kala! Siin on teistmoodi külad, mis veidi meenutavad Ukrainat, aga samas ka mitte. Ning muidugi Peipsimaa lahked inimesed!”
Esimene kampaaniavideo koos Ruslan Trochynskyi ja tema perega:
Tegemist on Tartu loodusmaja, MTÜ Peipsimaa Turism ja Peipsi Koostöö Keskuse ühise suvekampaaniaga, mille eesmärk on juhtida Peipsi piirkonnas elavate ja liikuvate inimeste tähelepanu Peipsi järve keskkonnaseisundile ja meie võimalustele seda parandada, samuti säästvale looduslähedasele turismile.
Kampaania tegevusi finantseeritakse Peipsiveere programmi projekti “Peipsimaa turundamine”, Kesk-Läänemere Programmi projekti “Lakesperinece” ja Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 projekti “Green Mind” eelarvest.
Kampaania sisu eest vastutavad ainuisikuliselt kampaania läbiviijad ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
02.06.2020
Tartu loodusmaja näitus “Kuues laine” tutvustab sel suvel liikide väljasuremise lugusid
****
Tartu loodusmajas ootab 2. juunist alates külalisi uhiuus näitus “Kuues laine”, mis tutvustab erinevaid elurikkuse vähenemise ja liikide väljasuremisega seotud teemasid, arutleb Antropotseeni olemuse üle ja otsib võimalusi, kuidas saaksime ise elukeskkonda hoida.
Väljapanekul käsitletakse teemasid nii looma kui ka taimeriigi liikide ja elupaikade hävinemise põhjustest, kliimamuutuste ja erinevate tööstusharude rollist sellest, samuti saab teada, kuidas tekivad invasiivsed võõrliigid. Näitusel räägitakse ka elurikkuse edulugudest – liigid, mille kaitsmisel on isendite arvukus tõusmas ja elupaigad taastumas. “Kuuenda laine” eesmärk on peegeldada loomaliikide kurbloolisi saatusi meie enda eduloo taustal ning aidata teadvustada, et need lood käivad paratamatult käsikäes ja on meie enda kirjutada.
Näitusel on 14 tekstistendi, mälestustahvlid kümnele väljasurnud liigile ning toetavad töölehed ja ristsõnad aktiivsematele külastajale. Näituse stendid ja töölehed on nii eesti kui ka vene keeles. Väljapanek “Kuues laine” sündis koostöös bioloogi ja looduskaitsja Rein Kuresooga, kes koostas tekstid ja on ka illustratsioonide autor. Rahaliselt toetas näitust SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Näituse sisuga saab tutvuda eraldi veebilehel, kust saab infot liikide kadumise ja seda mõjutavate keskkonnaprobleemide kohta ning lehelt saab ka häid nõuandeid, kuidas enda igapäevaste valikutega elurikkuse säilimisele kaasa aidata – https://kuueslaine.tartuloodusmaja.ee/
Uuel kooliaastal on kavas korraldada kooliklassidele näituse rühmakülastusi ja 2021. aasta aprillist on näitus valmis asuma rännule koolidesse, loodusmajadesse, külastuskeskustesse ja teiste loodus- ja haridusasutuste juurde.
Suvel saab näitust vaadata Tartu loodusmajas, Lille 10 teisipäevast reedeni kell 10-18 ja laupäeviti kell 11-15. Näituse pilet 2€/3€.
Tartu Lotte Lasteaias jagati täna 33-le õppeasutusele Rohelised Lipud
*************
Täna, 5.juunil toimus Lotte Lasteaias Rohelise Kooli programmi tunnustusüritus, kus president Kersti Kaljulaid pidas kõne ning tunnustas edukalt programmis osalenud õppeasutusi keskkonnamärgisega Roheline Lipp. Sellel aastal jagati roheline lipp 33 õppeasutusele, kellest 12 said tunnustuse juba teist korda.
President Kersti Kaljulaid pidas avakõne ning andis kohapeal pidulikult üle Rohelise Lipu Lotte Lasteaiale. „Rohelise Kooli liikumine hoiab noored ühes rohelises inforuumis mitte ainult Eestis, vaid igal pool maailmas. See on oluline, et noored ei tunneks end abituna kliimamuutustega vastamisi seistes või nähes, kuidas ökosüsteemid vaesuvad,“ ütles president Kaljulaid, kellest sai üleilmse programmi Eesti patroon. Tema sõnul saavad noored selle abil tööriistad, et anda oma panus keskkonnakaitsesse ja nii on ühiskonnas rohkem keskkonnateadlikult mõtlevaid inimesi.
Sel aastal antakse roheline lipp 21 uuele õppeasutusele ning 12 lasteaeda ja kooli saavad tunnustuse teist korda. Lisaks on 43 õppeasutust, kellel on roheline lipp juba eelmisest aastast ning kes on edukalt esitanud enda tegevuste aruanded. Keskkonnamärgise Roheline Lipp kasutusõigus antakse õppeasutusele kaheks aastaks, kuid aasta möödudes tuleb vahearuandega näidata oma tegevuste jätkuvat süsteemsust ja terviklikkust.
Esmakordselt anti keskkonnamärgis Roheline Lipp järgmistele õppeasutustele:
Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Kohta-Järve Lasteaed Kirju-Mirju, Rakvere Kungla Lasteaed, Eralasteaed Kaur, Rakke Kool, Paldiski Ühisgümnaasium, Paldiski Lasteaed Naerulind, Laagri Lasteaed, Randvere Kool, Jüri Gümnaasium, Tallinna Virmalise Lasteaed, Tallinna Liivamäe Lasteaed, Tallinna Unistuse Lasteaed, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tallinna Mesimummu Lasteaed, Sutlema Lasteaed Linnupesa, Pärnu Tammsaare Lasteaed, Paikuse Lasteaed Paikuse maja, Tartu Lasteaed Lotte, Elva Lasteaed Murumuna, Luunja Lasteaed Midrimaa
Juba teist korda omistati rohelipp järgmisele koolidele ja lasteaedadele:
Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Meelespea Lasteaed, Rannamõisa Lasteaed, Tallinna Lasteaed Sipsik, Tallinna Seli Lasteaed, Tallinna Lindakivi Lasteaed, Tallinna Lasteaed Südameke, Tallinna Liikuri Lasteaed, Tallinna Kivimurru Lasteaed, Tallinna Tondi Põhikool, Kadrioru Lasteaed ja Tallinna Liivalossi Lasteaed.
Enne sündmuse ametlikku algust tutvus president ka Lotte Lasteaiaga, kes tutvustas on tegemisi Rohelise Kooli programmis. Lapsed tervitasid presidenti lauludega, kinkisid purgi oma heade soovide ja ideedega ning üheskoos istutati rajatavasse aeda õunapuu.
Lisaks lipu saajatele osalesid virtuaalsel tunnustusüritusel ka teised võrgustiku liikmed, koostööpartnerid ja toetajad. Koha peal õnnitles Lotte Lasteaeda ka Tartu linnapea Urmas Klaas. Kokku osales sündmusel üle 300 osaleja. Sündmuse lindistus on Tartu loodusmaja kodulehel uuest nädalast ka järelvaadatav.
President tunnustab rahvusvahelisel keskkonnapäeval rohelisi koole ja lasteaedasid
*************
5.juunil toimub Rohelise Kooli programmi tunnustusüritus, kus edukalt programmis osalenud õppeasutusi tunnustatakse keskkonnamärgisega Roheline Lipp. Esmakordselt osaleb lippude jagamisel president Kersti Kaljulaid, kes juuni algusest on ametlikult Rohelise Kooli programmi patroon. Sündmus toimub veebiülekandena Tartu Lotte Lasteaiast, kes on üks 33 Eesti õppeasutusest, kes tänavu Rohelise Lipu tunnustuse saavad.
Rohelise Kooli programmi näol on tegemist tuntuima ülemaailmse keskkonnaharidusprogrammiga õppeasutustele, mille eesmärgiks on süsteemselt ja jätkusuutlikult integreerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja käitumist kooli või lasteaia tegevustesse. Eestis on tänaseks Rohelise Kooli programmiga liitunud üle 140 kooli ja lasteaia. Üle maailma on võrgustikus lisaks Eestile veel 63 riiki ja kokku üle 59 000 õppeasutuse. Programmi juhib Taanis asuv Foundation of Environmental Education (FEE). Eestis on programmijuhiks Eesti Looduskaitse Selts, võrgustiku eestvedajaks ning tegevuste koordineerijaks on Tartu loodusmaja. Teist õppeaastat on programm ka üle-eestiline.
Rohelise Kooli kohaliku koordinaatori Eeva Kirsipuu-Vadi sõnul on see aasta võrgustikule väga eriline ja erandlik: “Esimest korda osaleb programmi tunnustusüritusel Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes ühtlasi kinnitas, et hakkab Rohelise Kooli programmi patrooniks. Mul on väga hea meel, et meie võrgustik on jätkanud kasvamist ning keskkonnahoidlik maailmavaade on oluline väärtus järjest rohkematele õppeasutustele”. Lisaks toimub tunnustusüritus esimest korda väljaspool Tallinna ja veebipõhiselt.
Sel aastal jagatakse roheline lipp 33 õppeasutusele, kellest 12 saavad tunnustuse teist korda. Lisaks on üle 40 õppeasutuse, kellel on roheline lipp juba eelmisest aastast ning kes on edukalt esitanud enda tegevuste aruanded. Keskkonnamärgise Roheline Lipp kasutusõigus antakse õppeasutusele kaheks aastaks, kuid aasta möödudes tuleb vahearuandega näidata oma tegevuste jätkuvat süsteemsust ja terviklikkust. Võrreldes eelmise aastaga antakse keskkonnamärgis Roheline Lipp üle väiksemale arvule õppeasutustele – eriolukord mõjutas mitmeid tegevusi, sealhulgas õppeasutuste keskkonnakampaaniate elluviimist. Samas ongi keskkonnahoidliku maailmavaate kujundamisel olulisim järjepidev ja stabiilne tegevus, mille mõju õpilaste mõtteviisile võib ilmneda alles aastate jooksul.
Eriolukorrast väljumise piirangute järgimiseks toimub Rohelise Kooli konverents veebisilla vahendusel ning võrgustiku liikmed liituvad sündmusega virtuaalselt. Ülekanne Tartu Lotte Lasteaiast algab 05.06 kell 11.00. Sündmuse avab president Kersti Kaljulaid avakõnega, tunnustusüritust juhib Kristo Elias ning ettekannetega esinevad veel geograaf Taavi Pae, Sloveenia kogemusi jagab Gregor Cerar ning Eesti Rohelise Kooli võrgustiku koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi teeb kokkuvõtte aasta tegemistest.
Programmi koordineerimist ja tegevuste elluviimist Eestis toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ning alates sellest kevadest ka Janek Pohla koostöös SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastuga. Tallinna linna õppeasutuste osalemist toetab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Tallinna Haridusamet, Pärnu õppeasutuste osalemist toetab Pärnu Linnavalitsus.
Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise Kooli programmi koordinaator Eestis
tel. 5213881, eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee
Katrin Juhanson
Tartu loodusmaja
Külastuskeskuse- ja kommunikatsioonijuht
tel. 5055527, katrin.juhanson@tartuloodusmaja.ee
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
15.06.2020
16. juunil kell 18:00 Tartu loodusmaja saalis toimuval loodusõhtul avatakse illustratsioonide näitus “Elu peotäies merevees”, mis toob külastajateni mikromaailma detailjoonistused Lennart Lennuki käe alt.
Näituse avamisega kaasneb ka teemaõhtu, kus tuleb juttu mere mikroelustiku käekäigust ja põhilistest probleemidest – kuidas läheb Läänemere kõige pisematel asukatel, miks nad meile eluliselt olulised on ja kuidas plastireostus ka mikromaailmani jõuab. Lennart Lennuk (1985) on Raplamaalt pärit merebioloog ja zooloog. Ta on joonistamisega hobikorras tegelenud kogu oma elu. Teadusliku illustratsiooniga on Lennuk tegelenud aastast 2010. Läbivaks teemaks on olnud merebioloogilised, eelkõige planktonialased joonistused. Autor ise kommenteerib enda hobi nii: “Mere mikroelustiku uurimise käigus tekib sageli vajadus liike jäädvustada. Parima tulemuse annab selleks teaduslik illustratsioon mikroskoobi abil. Bioloogile annab joonistamisoskus juurde olulise mõõtme. Pliiatsiga jooni vedades on võimalik tõeliselt tunnetada liigile omast morfoloogiat ja kehaehitust.” Lennuki joonistused mere mikroelust on ilmunud põhiliselt Eesti Looduse kaante vahel.
Näitus jääb külastajatele avatuks 17. juuni – 23. august 2020.
T-R kell 10-18
L kell 11-15
Näituse avaüritus tasuta, hilisem näituse külastamine maja piletiga 2€/3€.
Loodusõhtut toetab Tartu linn.
Tartu loodusmaja PRESSITEADE
11.05.2020
Selgusid õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkursi võitjad
*****
7. ja 8. mail selgusid veebikonverentsil õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde üle-eestilise konkursi võitjad. Alates 2009. aastast korraldab konkurssi Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Tänavu kvalifitseerus konkursile 45 uurimust. Retsensentide hinnangute põhjal said veebikonverentsil oma töid esitleda 11 parima põhikooli ja 9 parima gümnaasiumi vanuseastme uurimistöö autorid.
Retsensentide ja žürii hinnangute põhjal saavutasid esikolmiku kohad järgmised tööd:
5.-7. klassi arvestuses
I koht Kristin Poopuu Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Kobras (Castor fiber): bioloogia, levik, tema kasulikkus ning kahjulikkus looduses ja inimese elus ning kopra arvukuse muutustest Saare maakonnas“
II koht Juhan Tuulik Lümanda Põhikoolist tööga „Taimekoosluste muutumine kinnikasvanud puisniidul“
III koht Hanna Ellermaa ja Marta Merilaid Aste Põhikoolist ja Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Erikaelsed nurmenukud Saare maakonnas“
8.-9. klassi arvestuses
I koht Kirke Medri ja Karmen Ehanurm Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Plast: 20. sajandi üks tähtsamatest ja arvatavasti vihatumatest leiutistest. Elu võimalikkusest plastpakenditeta.“
II koht Merit Matt Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Kliimakatastroof: selle olemus ja teadlikkus Saaremaa Ühisgümnaasiumi 8.-9. klasside õpilaste hulgas“
III koht Markko Gerassimov Valga Põhikoolist tööga „Veebikaameraga pesakast kuldnokkade pesitsuse uurimiseks“
III koht Anni Hipp Visla Risti Põhikoolis tööga „Läänemere reostuse muutused Nõva piirkonnas 13 aasta jooksul lestade (Platichtys Flesus) näitel“
10.-12. klassi arvestuses
I koht Johanna Juhkami Rocca al Mare Koolist tööga „Mikroplastiku mõju vetikale Raphidocelis subcapitata“
II koht Mari Remm Hugo Treffneri Gümnaasiumist tööga „Eesti levinumate roolinnuliikide (Acrocephalus) rändekiirus ja -suund“
III koht Kaja Asi Jaan Poska Gümnaasiumist tööga „Tartu reoveepuhasti väljavoolu mikroobide antibiootikumitundlikkus“
Žürii otsustas tunnustada eripreemiaga Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilasi kõrgetasemeliste keskkonnaalaste uurimistööde koostamise eest ja õpetaja Inge Vahterit õpilaste juhendamise eest.
Keskkonnaalaste uurimistööde konkurssi toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, MTÜ Loodusajakiri ja Total Eesti OÜ.
Kõik lõppvooru tulemused on näha siin (avaneb pdf failina).
