Oleme 29.märtsil suletud, ilusaid pühi! Ootame teid majja aga laupäeval 30.märtsil kell 11-14 kui toimub LinnaLinnuLaupäevak 2024!

Tartu loodusmaja ootab linnuhuvilisi laupäeval, 30.märtsil kell 11:00–14:00 LinnaLinnuLaupäevakule!

LiLiLa on Tartu loodusmajas juba traditsiooniks kujunenud kevadine lindude teemapäev. LiLiLale alati olnud oodatud nii loodusmaja huvikooli lapsed koos vanematega kui ka kõik teised pered ja eri vanuses linnuhuvilised. Tähistame saabuvat pesitsusaega, ehitades koos lindude pesakaste ning uurime ja õpime erinevate lindude kohta. Avatud on ka talveaed ja loomatuba.

• Kuldnokkadele ja tihastele pesakastide juhendatud meisterdamine
• Pesakastide ülespaneku, hooldamise ja puhastamise näpunäited
• Erinevate Eesti lindude pesakastide ja tehispesade näitus
• Linnulaulu kuulamise tuur loodusmaja pargis kell 12:00

Lindudele pesakastide ehitamine võib tunduda esmapilgul lihtsa ülesandena, ent sobiv pesakast ehitatakse ikka konkreetsete linnuliikide mõõtmeid ja pesitsusvajadusi arvestades, muidu võib pesakast saada linnuperele isegi saatuslikuks. Sellepärast on seda esmakordselt tehes kasulik saada näpunäiteid kogenenud kastimeistritelt ja linnutundjatelt. Samamoodi tuleks teada, kuidas hiljem pesakaste igakevadiselt hooldada ja puhastada. LinnaLinnuLaupäevak pakub head võimalust pesakasti ehitamise käigus samaaegselt nende lindude kohta õppida ja erinevaid linnaruumis levinud linnuliike ka pargis ise silmata või kuulda.

Pesakastide ehitamise tarkusi jagab ornitoloog Margus Ots portaalist Linnuvaatleja.ee ja linnuteemalisi teabematerjale jagab Eesti Ornitoloogiaühing.

Pesakastide puitmaterjaliga toetab meid mitmendat aastat järjest AS Raitwood. Suur aitäh!

Osalemine on tasuta!

Sündmus Facebookis.

Tartu loodusmaja perepäevad on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.

Perepäevade toimumist toetab Tartu linn.

****

ENG

Tartu Nature House awaits bird enthusiasts on Saturday, 30 March from 11:00-14:00 to CityBirdSaturday!

CityBirdSaturday is a spring bird theme day that has already become a tradition at Tartu Nature House. Families and bird enthusiasts of different ages are welcome to celebrate the coming breeding season by building nest boxes for birds together. We will build nest boxes mainly for starlings and different tits.

Ornithologist will give tips for putting up, maintaining and cleaning nest boxes for different species, also there will be an exhibition of nest boxes and artificial nests. A bird song listening tour will take people to the Nature House park at 12:00. CityLinnuSaturdayk offers a good opportunity to learn about the birds at the same time during the construction of the nest boxes and to see or hear different bird species common in a city park. Event takes place in estonian.

Family mornings in Tartu Nature House are a part of the European Capital of Culture Tartu 2024 side programme.

Lisainfo:

Aire Orula

aire.orula@tartuloodusmaja.ee

509 3784

Tulemas on ülestõusmispühad, mis on üks suuremaid munade tarbimise aegu aastaringis. Selleks, et meie pühaderõõm ei käiks käsikäes keskkonnaprobleemide ja loomaõiguste rikkumisega, tasub süveneda, kust on meie värvitavad munad pärit. Poes mune ostes tasub pakendilt vaadata, kas tegemist on mahemunadega, vabalt peetavate kanade, õrrekanade või puuris peetavate kanade munadega ning mõelda, kas sööme kõik need värvimishoos kaunistatud munad ka pärast ära.

Üks muna hommikusöögiks pole justkui palju, aga aasta kohta on see Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 240 muna aastas. Eestis peetakse 2023. aasta augustikuu seisuga kokku 752 667 munakana, kellest 68,2% on puurikanad, 5,2% on õrrekanad, 6,4% on vabapidamisel kanad ja 2,7% on mahepõllumajanduslikult peetavad kanad ning 17,5% juhul ei ole tootmisviis teada. Ehk sinu tarbimisvalikud mõjutavad siiski aasta peale paljude loomade heaolu ja ümbritseva keskkonna seisundit.

Kõige olulisem on tarbida mõistlikult – osta ja värvida ainult nii palju mune, kui sa päriselt peale pühi soovid ära süüa. Samuti on kasvatusviisidest mõistlik tarbida mõne tuttava talu- või kanapidaja käest saadud mune, teades kus ja kuidas neid kanu kasvatatakse. Poes müüdavate munade, ka mahetootjate omadega, kaasnevad tihti ikka munatööstuse küsimused – näiteks kanade lühike eluiga ja isaste tibude ülejääk.

Munatööstus

Ükskõik, kuidas munatööstuses kanu pidada, on isased tibud munatööstuse jaoks tegelikult nö jääk, kuna nad ei saa muneda ega sobi lihatootmiseks ning kuuluvad hukkamisele. Selline tegevus on tavapraktika kogu maailma kanafarmides. Lugematu arv kuketibusid hävitatakse juba oma esimesel elupäeval, enamasti nad kas jahvatatakse või lämmatatakse gaasi abil. Euroopas on nüüd sellise praktika keelustanud näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa, kohustades oma ettevõtjaid kasutama teisi meetodeid, et vältida isaste tibude sündimist, näiteks tuvastades tehnoloogiaga looma soo enne koorumist. Selline tehnoloogia on aga veel vähelevinud ja kallis.

Munade tootmiseks kasvatatavad kanad on aretatud munema kordades rohkem mune, kui nad seda loomulikult teeksid. Loomupäraselt muneksid kanad umbes kümmekond muna aastas, ent aastatega on kanad aretatud munema sadu mune aastas. Pidev intensiivne munemine on kana kehale kurnav. Pärast umbes 1,5 aastat, kui kana ei suuda enam nii palju muneda, ei ole temast enam tööstusele kasu ning tema liha läheb enamasti toiduks lemmikloomadele. Kanade loomulik eluiga on aga kuni kümmekond aastat.

Mahepõllumajanduslik tootmine ja vabapidamine

Kõige looma- ja keskkonnasõbralikumad munade tootmisviisid on mahetalupidamine ja vabapidamine. Mahepõllumajanduslikul loomapidamisel on kanadel vaba juurdepääs õue ja mahedalt toodetud söödale. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks. Mahekanad saavad õues siblida, kraapida, toitu otsida, liivavanne võtta, nautida värsket õhku ja päikest. Võimaldades kanadel käituda vastavalt oma instinktidele, on neile tagatud tunduvalt parem vaimne ja füüsiline heaolu võrreldes puurides peetavate lindudega.

Vabapidamisel kanad elavad kinnistes hoonetes, kuid neil on lisaks vaba pääs sisejooksuaeda, mis on sobiva pinnasega siblimiseks. Samas ei tähenda ei vabapidamine ega mahepõllumajandus teiste probleemide lahenemist, näiteks kanade eluea pikenemist ja isaste tibude mittehävitamist. See oleneb pigem, kas tegemist on tööstusettevõttega või mitte ehk kui suurt tootlikkust soovitakse ja millised on talupidaja väärtused.

Õrrekanad

Õrrekanasid peetakse sarnastes hoonetes, kus vabalt peetavaid, seega nad ei ela puuris, kuid neil puudub vaba pääs jooksuaeda. Nad saavad siiski vabalt allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

Puuris peetavate kanade munad

Puuris peetavad kanad elavad tihedalt asustatud puurides, kus neil on umbes A4 paberilehe jagu põrandaruumi ja osa puuri pinnast on võrestik. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks. Tihti esineb kitsas ruumis konkurents ning sellest tulenevalt on lindude vahelised suhted pingelised – esineb üksteise nokkimist, väga tihti sulgede kaotust, isegi ja hukkumist. Eestis on 68% munatööstuse kanadest just puurikanad.

Munade valimine

Euroopa Liidus müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema märgistatud, et saaksime panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad meie eelistusele.

Kanamune ostes saad koodi alusel teada nende kasvatusviisi:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmine
1 – vabalt peetavate kanade munad
2 – õrrekanade munad
3 – puuris peetavate kanade munad

Peale tootmise tasub pakendilt otsida ka päritoluriiki – kaugemalt munade transportimine suurendab samuti nende keskkonnajalajälge.

Ja kindlasti ei tasu pühadeks otsida meeleheitlikult ainult valgeid mune, ka pruunidele ja muud värvi munadele saab anda väga põnevaid toone – näiteks pruuni muna kohviga värvides saab mõnusalt tumeda šokolaadipruuni, mida valge munaga ei saavutaks. Munade looduslike vahenditega värvimisest oleme enne juba uudiskirjas kirjutanud – LOE SIIT.

Allikad:

MTÜ Nähtamatud Loomad – www.nahtamatudloomad.ee

Statistikaamet

Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Kevad 2024 uudiskirjas.

Tartu loodusmaja perepäev “Piilume kõrbesse!” toimub 16. märtsil kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Alustame kevadhooaja perepäevi eriti päikeselise ja kuuma teemaga – otsime liiva alt üles kõrbeloomad! Laborinurgas saab mikroskoobi all uurida erinevatest maailmanurkadest pärit liivasid ja mõistatada, millistest mineraalidest need koosnevad. Avatud liivakastide toas aga saab päriselt liivaseid urge ja orge kaevata ning lihtsalt mõnuga mängida! Meisterdustoas valmistame endale ühe okkalise sõbra – kaktuse. Maja peal saab lisaks liigelda mööda kõrbeloomade rada, õppides nende kohta põnevaid fakte.

Avatud on loomatuba ja talveaed.

Perepäevalistel on võimalus saada osa samaaegselt majas toimuvast lindude raamatu esitlusest kell 12:00.

Eelmise aasta lõpus ilmus talvelinde tutvustav Daila Ozola raamat “Klikk-klikk!”, mille läti keelest tõlkis Contra. Autor Daila Ozola on õppinud bioloogiat, ema poolt on ta eestlanna ning see on tema esimene emakeeles ilmunud raamat. Raamat sobib lasteaialastele ja algklasside lastele, aga muidugi ka kõigile linnuhuvilistele. Lastega vestlevad raamatu autor Daila Ozola ja Contra. Kohapeal saab osta raamatuid soodushinnaga.

Osalustasu 4 eurot.

Perepäeva sündmus Facebookis.

Tartu loodusmaja perepäevad on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.

Perepäevade toimumist toetab Tartu linn.

****

ENG

Family morning “Peek into the desert!” will take place on March 16 from 10:00 a.m. to 1:00 p.m. in Tartu Nature House. Let’s start the spring season with a particularly sunny and hot topic – desert animals. In the laboratory corner, you can examine sands from different parts of the world under a microscope and guess what minerals they are made of. In the open sandbox room, you can dig around and just have fun playing! In the craft room, we will make a prickly friend for ourselves – a cactus.  Around the house, a searching game of desert animals will teach fascinating facts about them. At 12 o’clock there will be a book launch – latvian author Daila Ozola’s children’s bird book “Klikk-klikk!” that is now translated into estonian. Event takes place in estonian.

Family mornings in Tartu Nature House are a part of the European Capital of Culture Tartu 2024 side programme.

Tartu loodusmaja tänab osalemast.

ÕIGED VASTUSED LEIAD

HUVIKOOLI TEADETE TAHVLILT

Kätte on jõudnud Tartu loodusmaja traditsiooniline veebiviktoriin, millest saavad osa võtta kõik 1.-12. klassi õpilased. Sel aastal keskendume võõrliikidele, kes on leidnud tee Eestisse ning siia otsustanud elama jääda.

Eestimaa loodus on  imeline  ja mitmekesine. Enamust taimi ja loomi, kes siin elavad, saame kutsuda nö pärismaisteks, st et Eesti ongi nende looduslik kodumaa. Lisaks pärismaistele loomadele-taimedele elab meie looduses ka päris palju võõrliike. Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt inimese poolt tahtlikult või tahtmatult uutele aladele asustatud liike, mis on Eestisse jõudnud alates 19. sajandi lõpust, taimede puhul loetakse selliseks piiriks 18. sajandi keskpaika.

Võõrliikide teemat reguleerib Eestis looduskaitseseadus, mis ütleb, et  võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud. Seega tuleb välistada igasugune võõrliikide koduhoovist ja/või toast loodusesse sattumine, sh nt üleliigsete akvaariumikalade järve kallamine, rohitud või väljakaevatud taimede metsa alla viimine jne.

Invasiivne võõrliik ohustab teisi liike, muutes elupaiku ja looduslikku tasakaalu. Kiirelt levides põhjustab invasiivne liik kahju majandusele ja keskkonnale ning nende pidamine ja kasvatamine on keelatud (ka oma kodus). Lisaks ei tohi neid ka paljundada, müüa ega vahetada.

Mõne tuttava taime või looma puhul ei oska me kahtlustadagi, et ta on meil Eestis võõrliik.

Aga kuidas me teame, kes on võõrliik ja kes ei ole?

ÕPIME KOOS VIKTORIINIKS!

Kuna võõrliikide nimestik täieneb pidevalt, siis oleme teinud valiku ja keskendume seekord ainult allolevas nimekirjas olevatele liikidele. Väike nipp piltide leidmiseks – kasuta ladinakeelseid liiginimesid.

Lae liiginimede tabel alla siit → Võõrliikide veebiviktoriin 12-1.

REEGLID

• Viktoriin toimub 12.-29. veebruari hilisõhtuni.
• Viktoriinil saavad osaleda 1.-12. klassi õpilased.
• Viktoriini küsimused on koostatud kolmes erinevas raskusastmes:

1.-3. klassile (küsimused 1-10)

4.-6. klassile (küsimused 1-20)

7.-12. klassile (küsimused 1-30)

• Oma raskusastme(d) valib iga osaleja ise, see tähendab, et osaleda võib ka keerulisemas astmes, kuid mitte lihtsamas.
• Pange tähele, et punktiarvestuses läheb kirja esimene sooritus!
• Sel korral loosime auhinnad välja kõigi osalejate vahel.

ALUSTA VIKTORIINIGA

Lisainfo:

• Tiina Lilleleht tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee
• Liisgren Pärnsalu liisgren.parnsalu@tartuloodusmaja.ee

Uuel aastal uue hooga!

Nii on täienenud ka huvikooli read uute juhendajate ja ringidega.

Juba 5.märtsil, teisipäeval kell 16:30-18:00 alustab uus 7.-9.klassi õpilastele mõeldud TOIDUTEADUSE huviring, kus igapäevane toidutegemine seletatakse lahti füüsikas, keemias ja bioloogias tuntud mõistete ja protsessidega.

Kui oled huvitatud kokkamisest, küpsetamisest või meeldib sulle avastada toidu salapärast maailma ning soovid teada, miks vahukoor vahtu läheb või miks muna mõnikord panni külge kinni jääb, siis pane ennast julgelt uute huviringi kirja!

Huviringis tutvutakse järgmiste teemadega:

• jäätis ja soojusülekanne
• hüdrofoobsus ja lahtised šokolaadipirukad
• neutralisatsioonireaktsioon ja muffinid
• besee ja valgustruktuur
• maitsevõi ja rasvad
• jne

Huviringi registreerumise täpsem info

Huviringi kirjeldus

• Huviringi tegevuste kohta oskab täpsemat infot anda ringijuhendaja Triinu Vaher triinu.vaher2@gmail.com
• Registreerimise ja muude korralduslike küsimuste puhul pöördu õppejuht Pille-Riini Pärnsalu poole pilleriin.parnsalu@tartuloodusmaja.ee või +372 5625 3402

Loodusmaja saalis on nüüd veebruari lõpuni avatud fotonäitus, kus on nautimiseks väljas Tallinna loomaaia fotovõistluse ZoFo2023 paremad tööd.

Tallinna Loomaaia sünnipäeval, 25. augustil kuulutati välja loomaaia fotovõistluse ZoFo 2023 võitjad. Näituse 29 fotovõistluse paremat tööd annavad lisaks ilule ka hea ülevaate Tallinna loomaaia kollektsiooni mitmekülgsusest ja selles peituvatest looduslikest väärtustest.

Fotosid hindasid tunnustatud loodusfotograafid Urmas Tartes ja Remo Savisaar ning loomaaia fotoringi juhendaja Heiko Kruusi. Žürii hindas kõige kõrgemalt fotot „Mõtisklus“, mille autor on Anette Parksepp. Fotol vaatab jaapani makaak unistaval pilgul välja aknast, mille teised ahvid olid eelnevalt poriseks määrinud.

Näituse koostaja Heiko Kruusi sõnul on vaatamiseks väljas 29 fotot, mis moodustasid ka žürii arvates esitatud tööde paremiku ning samas annavad hea ülevaate Tallinna loomaaia kollektsiooni mitmekülgsusest ja selles peituvatest looduslikest väärtustest. „Tipus oli tase ühtlane ja auhinna piltide valik keeruline, millest annab märku ka asjaolu, et täiskasvanute kolmandat kohta jäid lõpuni jagama kaks pilti,“ rääkis Kruusi. Iga näitusefoto on varustatud lühikese hariva tekstiga nii eesti kui ka inglise keeles, mis tutvustab pildil kujutatud looma.

Sel korral saadeti võistlustulle 668 pilti 185 autorilt, neist noorte töid oli 159 ja noori autoreid 43. Võistlusele kutsuti kokku osalema kõikide Tallinna koolide õpilasi. Enne võistlust oli soovijatel võimalus osaleda kolmel loodusfotograafia koolitusel, mida pidasid žürii liikmed.

Fotovõistlus ZoFo toimus Tallinna Haridusameti loodus- ja keskkonnahoiu teema-aasta 2022–2023 raames. Fotovõistlust ZoFo 2023 toetasid Overall Eesti, Canon, Fotoluks, kirjastused Varrak ja Pesapaik.

Näitus on avatud 17.01. – 29.02.2024 E-R kell 10-18

Sissepääs majapiletiga: sooduspilet 2€/ täispilet 3€.

Pikemalt võitjatest: https://tallinnzoo.ee/loomaaed-kuulutas-valja-fotokonkurss-zofo-2023-voitjad/

Tartu loodusmaja perepäev “Lemmikloomasõbrapäev” toimub 17. veebruaril kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Sõbrapäevamaigulisel perepäeval tutvume loomadega, kes meile tihtipeale kodudes seltsilisteks on. Kust nad pärit on, kuidas nende eest õigesti hoolitseda ja millele peaks enne mõtlema kui lemmiklooma võtta? Õpime tundma loodusmajas elavaid eksootilisi lemmikloomi ning küülikuaedikus saab ka pikk-kõrvadele pai teha. Kell 11.00 saab tutvust teha raamatukoer Mustikaga. Meisterdustoas meisterdame endale lõngast lemmiku ning joonistame ja värvime karvaseid ja sulelisi sõpru. Talveaias saab mängida otsimismängu.

Osalustasu 4 eurot.

Perepäeva sündmus Facebookis.

Tartu loodusmaja perepäevad on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.

Perepäevade toimumist toetab Tartu linn.

****

ENG

Family morning “Pet Lover’s Day” will take place on February 17 from 10:00 a.m. to 1:00 p.m. in Tartu Nature House. We will get to know the animals that often keep us company at home. Where do they come from and how to take care of them properly? Let’s meet and pet the exotic pets living in the Nature House. At 11:00 you can also meet the book dog Blueberry. In the craft room, we will craft yarn pets and draw furry and feathered friends. You can play a searching game in the conservatory. Event takes place in estonian.

Family mornings in Tartu Nature House are a part of the European Capital of Culture Tartu 2024 side programme.

Näitus “Looduse fantaasia” loodusmaja fuajees on avab autor Enn Ratassepa armastust looduse vastu.

Fotod on tehtud loodusest sellistest objektidest, millel autori silm on märganud fantaasiarikkaid kujundeid. Teisel samasugusel fotol on autor pliiatsiga markeerinud, millist kujundit tema pildistamisel nägi. Meie ajul on oskus otsida ümbritsevast mustreid ja eriti silmi ning erinevaid nägusid. Kui fantaasiat kasutada, kangastub palju toredaid tegelasi ja lugusid ka kõige tavalisemates kivides, puudes ja pilvedes. Pilvelambaid oleme ilmselt enamus taevas vaadanud… Fantaasiamängud teevad meie viibimise looduses huvitavamaks, vaheldusrikkamaks ja ergutavad loodust lähemalt tundma õppima. Head looduse omapära avastamist fantaasia kaudu!

Autor Enn Ratassepp ütleb enda kohta järgmist: “Olen pensionär. Lapsepõlv möödus maal. Looduse võlu ja salapäraga olin ümbritsetud iga päev. Arvan, et looduse mõju minu isiksuse kujunemisele oli päris märkimisväärne. Viibin ka praegu palju looduses. Kogun sealt positiivseid emotsioone ja tugevdan tervist. Soovin kõigile armastust looduse vastu. Uskuge, loodus annab teile kuhjaga head vastu!”

PANE KA OMA FANTAASIA PROOVILE!

• Näituse fotodest on tehtud koopiad, leiad need joonistuslaua kandikult.
• Vali endale inspireeriv foto (võid neid keerata igat pidi!).
• Täienda fotod nii, et see kujund, mida sina fotol näed, ka teistele nähtavaks muutuks. Kasuta selleks sobivaid joonistusvahendeid.
• Valminud pildi alumisse nurka kirjuta oma nimi või initsiaalid.
• Kui soovid, siis lisa oma pilt näitusele sobivale stendile (küsi selleks magnetid infopunktist!).

Näitus on avatud Tartu loodusmaja fuajees 17.01. – 29.02.2024 kell E-R 10-18.

Eesti Rohelise kooli programm kutsub õppeasutusi, õpilasi ja kõiki huvilisi osa võtma suurest digitaalsest koristusnädalast 22.-28.01.2024!*

Võtame ette enda digiseadmed tööl, kodus või koolis ning korrastame enda digielu, kustutades kõik ebavajaliku infomüra ja failid, mis kuhjudes digitaalseks prügiks on muutunud. Igal nädalapäeval ootab ees üks päevateema, mis annab nippe, kust ja kuidas efektiivselt digikoristada.

E-postkasti ummistavad listikirjad, sorteerimata sajad udused puhkusefotod ning eri kasutute teenuste kontod tarbivad kõik energiat läbi seadmete ja programmide, kus neid hoiustatakse ja liigutatakse. Kõik need väikesed igapäeva digiteod kuhjuvad aastatega aga meie planeeti mõjutavaks reaalseks CO2 jalajäljeks. Kui paljud nendest failidest, kirjadest, kontodest aga tegelikult sulle vajalikud ja säilitamist väärt on? Peale heateo loodusele, muudad digikoristades oma elu turvalisemaks, vähendad infomüra ja võidad edaspidi aega, kuna leiad enda asju paremini üles.

Digikoristusnädal astub ühte sammu üle-eestilise Telia Digikoristuspäevaga 26.jaanuaril, kuhu kutsume samuti end kirja panema.

NB! Kooliklassidega osaledes on ülesanded sobilikud pigem põhikooli teisest astmest alates, sobides noortele, kes juba iseseisvalt digiseadmetega toimetavad ja erinevaid keskkondi kasutavad.

Digikoristusnädalat 2024 korraldab Eesti Rohelise kooli programm koostöös Tartu loodusmajaga. Kampaania partneriks on Telia Digikoristuspäev.

* Tulenevalt üle-eestilise õpetajate streigi kuupäevast pikendame osalemisaega 26.veebruarini ehk kooliklassiga ühiselt osalemiseks võib kampaania tegevusi järgi teha ka veebruaris ja auhinnaloosis osalemiseks anda tagasiside hiljemalt 26.veebruariks.

Liitu digikoristuse Facebooki üritusega!

• Lae plakat oma õppeasutusse alla siit – printimiseks ja veebilehele.

#digikoristusnädal2024

OSALEMINE

1. Pane ennast kirja kas õppeasutuse meeskonna (kooli/lasteaia õpetajate ja töötajate rühm, keskkonnatöörühm, vms), kooliklassi, pere või üksikosalejana SIIN.
2. Vali seadmed, kus nädala jooksul digipuhastust teed – kas telefonis või arvutis (nii tööl, koolis kui kodus), eriti agar digipuhastaja võib sukelduda kordamööda kõigisse.
3. Sea sihiks kindel aeg, kui kaua saad digikoristusega selle nädala jooksul tegeleda – näiteks iga päev 15 minutit või lausa tunni ning pea sellest rõõmuga kinni.
4. Järgi igal hommikul ülesannet, mis Facebooki üritusse või Instagrami #digikoristusnädal2024 ilmub ning pane käed külge!
5. Jaga edusamme, et koos puhtamaid seadmeid ja päid tähistada! Anna meile digikoristusnädala lõpus tagasisidevormis märku, mitu ülesannet nädala jooksul tegid, mida enda kohta õppisid ja millise uue koristusharjumuse endaga kampaaniast kaasa võtad. Kui soovid, märgi endale nädala jooksul üles mis mahus ebavajalikke faile digiseadmetest kustutasid.

• Õpetajad saavad meilile päevateemade kava ette, et õppetegevusi paremini planeerida. Kooliklassidele on lisategevuseks Kahooti viktoriin.

AUHINNAD ja TOETAJAD

Ülesandeid edukalt täitnud osalejate vahel lähevad jagamisele loosiauhinnad.

• Kõigi osalenud õppeasutuste vahel loosime välja ergutusauhinna.
• Rohelise kooli programmiga liitunud õppeasutuste vahel loosime välja lisaks kaks auhinda. Ühele õppeasutuse meeskonnale ja ühele klassile on auhinnaks ekskursioonid elektroonika ringmajandusettevõtetesse Foxway (asukohaga Tartus) ja GreenDice (asukohaga Tallinnas) koos reisitoetusega 500 euro ulatuses. Reisitoetuse väljaandmist toetab Telia.
• Kõigi üksi või perega osalevate digikoristushuviliste vahel loosime välja koostööpartner Telia poolt välja pandud kõvaketta või ringmajandusettevõtte GreenDice kogukonnateenuse kasutamisvõimaluse aastaks.

Auhindade loosimises saavad osaleda kõik registreerunud osalejad, kes on jaganud tagasidevormis enda, pere, meeskonna või klassi digikoristusnädala edusamme ja muljeid.

Lisaks toetas kampaaniat viktoriini küsimuste loomisel TalTechi küberturvalisuse teadur, koolitaja ja õpetaja Birgy Lorenz.

Lisainfo:

Liina Vakrööm

liina.vakroom@tartuloodusmaja.ee

53326476

Digikoristusnädal 2024 koordinaator

Rohelise kooli programmi tegevusi toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Janek Pohla koostöös President Kaljulaidi Fondiga ning Haridus- ja Teadusministeerium.