Rohesoovitus: Kuidas valida keskkonnahoidlikumalt jõulupuud?

Peagi on saabumas pühadeaeg ja nii õppeasutustesse kui ka kodudesse tuuakse jõulupuu. Erinevatest taaskasutusvahenditest tehtud jõulupuude galerii on suur, internet on täis geniaalseid ideid ja kauneid fotosid, kust saab inspiratsiooni. Aga milline puu oleks keskkonna peale mõeldes kõige õigem valida juhul, kui on vastupandamatu soov sel aastal ikkagi päris puu tuppa tuua?

Valikuid on tõesti palju – kas tuua kuusk ise enda või tuttava metsast, tasu eest riigimetsast või osta kaubanduskeskusest istanduse puu. Peale hariliku kuuse võib valida mõne muu kuuseliigi (kanada kuusk, serbia kuusk, hõbekuusk) või euroopa nulu (kaukaasia nulg, fraseri nulg, korea nulg) vahel. Mitmeid nendest liikidest kasvatakse ka Eestis, ent paljud tarnitakse siiski Euroopa suuristandustest. Alternatiiviks on tehiskuusk, mille keskkonnasäästlikkuse üle on palju arutletud ning millel on dekoratsioonina enda koht. Kindlasti ei mängi kuuse valikul rolli ainult mõistuspärane valik, loevad ka inimlikud igatsused – kuuse lõhn ja selle puudutuse tunne. Esimesena tasuks puud valides mõelda kui kaua te vajate, et see ruumis esteetiliselt ilus püsiks – kas piisab paarist päevast, nädalast, kuust või lausa mitmest? Seejärel tasub mõelda teiste tegurite peale, millest mõned toome siin välja.

Vastupidavus

Harilik kuusk peab soojas ruumis okkaid langetamata vastu maksimaalselt paar nädalat, teised kuuseliigid veidi kauem, kaukaasia nulg püsib ilus 6-7 nädala ringis. Nulgu peetaksegi sobivamaks jõulupuuks tihti sellepärast, sest ta ei poeta nii palju okkaid ja peab kuivamisele paremini vastu. Nii et kui on vajadus väga kaua ilusana säiliva puu järgi, siis on targem osta üks nulg, mitte uuendada kuuski. Kõige vastupidavam on kindlasti kunstkuusk, mida saab kasutada aastaid, mis ei aja okkaid ega vaja vett, vajades ainult hoiustamiseks ruumi. Samas oleneb tehismaterjali vastupidavus tugevalt tootmiskvaliteedist ja kasutamisest. Eraldi teema on tehiskuuse päritolu ehk kuidas tagada seda, et jõulurõõm ei ole seotud keskkonnahävingu ja inimõiguste rikkumisega.

Kasvatamine vs kasvamine

Kui minna ise enda või tuttava maa pealt kuuske otsima, siis tasub kindlasti valida kuusk, mis suureks kasvada ei saa – kasvab ta siis teisele puule nii lähedal, et pole ruumi sirguda, metsasihil, elektriliini all, teepervele liiga lähedal, jne. Kui soovite ise tuua puu riigimetsast, siis saab RMK lehelt https://www.rmk.ee/kuuseke otsida kaardilt sobiva koha ning endale tasu eest sobiva puu raiuda. Riigimetsas on samad reeglid – puu palutakse langetada kohas, mis lähevad samuti nagunii raiesse, nagu teede ja kraavide servad, elektriliinide alune, metsasihid, valgustusraiesse minev metsaalune. Kindlasti ei tohi puud võtta looduskaitsealalt.

Eesti istandustes kasvatatakse jõulupuudeks eelkõige harilikku kuuske, hõbekuuske, Serbia kuuske ja fraseri nulgu. Euroopa populaarseimat jõulupuud, Kaukaasia nulgu Eestis kliima pärast kasvatada ei saa, kuigi sellega saartel katsetatakse. Seega pärinebki enamik meil müüdavatest jõulupuudest, just nulgudest Saksamaalt ja Taanist, aga harilikku kuuske tuuakse tihti ka Poolast. Istandustest puu ostmine ei ole sama, mis metsast puu raiumine, kuna puud ongi spetsiaalselt jõulude tarbeks kasvatatud. Istandustes kasvab üks puu 7-10 aastat ning selle asemel istutatakse kohe uus puu. Positiivse poolena tarbivad suured ja aina noorendatavad istandused üleliigset süsihappegaasi, pakuvad mingil määral elupaiku, aitavad söötijäänud põllumajanduseks kõlbmatut maad ära kasutada ning tagavad väikeettevõtjatele maal sissetuleku. Mõnedes riikides aitavad istandused nõlvu kaitsta ka erosiooni eest. Siiski on suure hulga vaid paarinädalaseks kasutamiseks mõeldud jõulukuuskede kasvatamine suhteliselt ressursikulukas ettevõtmine nagu igasugune taimekasvatus ikka. Istandus ei ole paku samasuguseid looduse hüvesid nagu mets, see on siiski põllumajanduslik tootmine, omades sarnaseid murekohti.

Tootmise mõttes kõige saastavam potentsiaal on tehispuudel. Enamus tehiskuuskedest toodetakse Hiinas, kasutades selleks tõenäoliselt kivisöeenergiat ja neid transporditakse suure vahemaa tagant Euroopasse. Tehiskuused on tihti tehtud polüvinüülkloriidist (PVC), millest võib eralduda tervisele kahjulikke aineid, sh raskemetalle ja tina. Tehiskuuski on materjalina keerukas ja kallis ümbertöödelda, seetõttu seda peaaegu ei tehta. Lisaks võivad tootmisel toimuda võimalikud inimõiguste rikkumised. Kui on siiski põhjendatud vajadus kunstpuu järgi, tuleks eelistada kõrge kvaliteediga PE (polüetüleen) plastikust kuuski, võimalusel taaskasutatud plastist, mis on Euroopas valmistatud ning mille jätate kasutusse aastakümneks.

Elurikkus

Ka kuuseistandustes, mis on omamoodi monokultuuri kasvatamine, on tihtilugu vaja kasutada samuti sünteetilisi väetiseid, haiguste- ja kahjuritõrjet, umbrohutõrjet. Just nulgude kasvatamisel on vaja neid enam pritsida erinevate kahjurite vastu. See omakorda kurnab ja kahjustab mulda ning vähendab sealset elurikkust, mis omakorda teeb mulla toitainetevaesemaks. Üleliigne väetis võib jõuda ka pinnavette, jõudes nii veekogudesse ja kahjustades omakorda sealset elurikkust. Ilmselgelt on elurikkuse osas hariliku kuuse kasvukeskkond Eestis parem valik ning kui võtta arvesse ainult elurikkuse aspekti, siis võiks kuuse tuua metsast, eriti sellisest, kus noor kuusevõsa vajab nagunii harvendamist ja ühe kuuse võtmine annab teistele kasvuruumi ning ei halvenda antud elupaika. Plussina võib ainult välja tuua, et jõulukuuse istandused Euroopas on tihti rajatud vähem viljakatele põllumaadele ja selle tegevusega on asendatud nõudlikum üheaastane põllukultuur vähenõudlikuma kümneaastase kultuuriga, vähendades potentsiaalselt pinnase töötlemise, väetamise ja erinevate tõrjeainete hulka.

Transport

Vähendamaks sõitmist on kõige mõistlikum soetada puu võimalikult lähedalt, kas siis ise hankides või ostes. Just ostes tasub küsida, kus Eesti otsas puu tegelikult kasvanud ja toodud on, sest ostja lähedal müümine ei tähenda, et puu ise üldsegi seal lähedal kasvanud on. Suured istandused kasutavad üleeuroopalist transpordivõrgustikku ja puid transporditakse suurte veoautodega, mille koormas on korraga kuni 500 jõulupuud. Kütusekulu poolest võib mõnikord Taanist toodud kuusk olla samaväärne kui ise metsast toodud, võrreldes kui pead puu toomiseks spetsiaalselt ainult sellepärast kümnete kilomeetrite kaugusele suure tühja autoga sõitma ja tagasi. Keskkonnasõbralikumad valikud nõuavadki tihti pikemat ette planeerimist ning teadliku tarbimisega võib vähemalt esialgu kaasneda suurem ajakulu, näiteks sobivate puude otsimine ja omavahel võrdlemine.

Jäätmed

Loomulikult on jäätmekäitluse mõttes parim ikka päris puu, mis lihtsalt laguneb ära! Selle saab ahjus, saunas või lõkkes ära põletada, multšiks purustada, aias kuuseoksi taimede lisakatmiseks kasutada, komposti panna, jne. Tehiskuuske ei saa ümbertöödelda ja olmeprügis see ei kõdune, lagunedes lihtsalt mikroplastiks. Erinevate arvutuste järgi tuleks kunstkuuske kasutada 10-20 aastat järjest, et selle keskkonnamõju oleks väiksem kui päris kuusel.

Kokkuvõttes on keskkonnaaspektist parim looduslikult kasvanud kuusk, mis on raiutud kohas, kus ta kasvada ei saaks ja mis on ostjale võimalikult lähedal kasvanud ning minimaalselt transporditud. Kui on aga vajadus kaua ilusana püsiva puu järgi, mis seisaks kooliaulas terve pühade aja vältel, siis on mõistlik osta näiteks Euroopa istandusest pärit sobiv nulg, eelistatult mahedalt kasvatatud. Peale pühi peaks puu lõpuni mõistlikult ära kasutama, näiteks meisterdusteks või kevadel aias taimede toena.

 

Tekst ilmus esialgselt Eesti Rohelise kooli programmi Sügis-Talv 2021 uudiskirjas.