Rohesoovitus: Appi, sügisene aedviljauputus – mida teha ülejääva toiduga?

Septembri lõpus, 29.09 on rahvusvaheline toidukao ja toidujäätmete alase teadlikkuse päev. Kas sa teadsid, et ka Eestis tekib kodumajapidamistes iga meie inimese kohta aastas keskmiselt 61 kg toidujäätmeid, millest toidukadu moodustab 42% ehk 26 kg? Toidukadu ehk raisatud toit on toit või toiduaine, mis mingil põhjusel jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära. See tähendab, et toidukaona viskavad Eesti pered ära kokku üle 34 000 tonni aastas. See prügi koosnebki valmistoidust või toiduainetest, mille kasutamist oleme lihtsalt halvasti planeerinud – kui palju me sööme, mida me soovime-ei soovi süüa ja kui kaua see säilib. Isegi kui proovime olla keskkonnahoidlikumad, kasvatades oma koduaias juur- ja puuvilju ise, siis kahjuks ka endakasvatatud toidust osa lõpetab toidukaona prügis või kompostihunnikus. Kuidas seda parandada?

Planeeri ette

Ideaalne oleks, et toitu üle ei jääkski, seda ei ostes ega ise kasvatades. Poest ostetud toidu puhul, isegi kui see on võimalikult mahe ja kohalik, on selle tootmiseks, transpordiks ja säilitamiseks kasutatud palju energiat, mis läheb toitu ära visates lihtsalt raisku – isegi juhul, kui eeskujulikult selle toidujäätme komposti viskad. Samuti ise aedvilju kasvatades me tegelikult tarbime mullast väärtuslikke toitaineid, tihti pumpame üles kastmiseks vajalikku põhja- või pinnavett, väetame, külvame uute aretatud ja siia transporditud sortide seemneid, jne. Kõik see energiatarbimine osutub mõttetuks, kui lõpuks kasvatatud toidust isegi osa prügikasti viskame. Seega planeeri poest ostes toidukorrad ette pikemalt, et ei ostaks ebavajalikku. Vanad head trikid – ära mine tühja kõhuga poodi, tee ette nädalamenüü ostunimekiri ja pea sellest kinni. Lisaks kasuta oma toidujääke leidlikult uutes toitudes ja külmuta valmistoidu ülejäägid. Ja kui sa tead, et kipud oma aias liiga palju köögiviljataimi maha panema, siis pea sügiseti aiapäevikut, kuhu märgid taimede arvud ja saagikuse üles ning vali sordid, mis on hästi säilivad ja millest saad endale sobivaid hoidiseid teha.

Teavita

Teavita julgelt pereliikmeid, sõpru, töökaaslasi, naabreid ja tuttavaid toidust, mida sul üle on. Kui enda tutvusringkonnas pole huvilisi, liitu näiteks kohaliku toidujagamise sotsiaalmeedia gruppidega. Facebookist leiad sobivaid gruppe – Foodsharing Tartu, Foodsharing Tallinn, Toiduringlus Võrumaal, Toidujagamine Võrus, Harku valla toidujagamine, Lääne-Harju toiduringlus, Toiduringlus Ida-Virumaal, jne. Kui endale sobivat ei leia, loo julgelt ise oma kohalik grupp, nt oma tutvusringkonna, küla, oma linnaosa, linna oma. Kui elad eramajas või aedlinnas, pane aia äärde silt ja kast, kust saab tasuta aiasaadusi kaasa võtta. Maakodust kortermajja aiasaadusi ära tuues võib ju samuti liigse panna kastiga maja ette või koridori. Kortermajades on huvilisi ilmselt rohkemgi!

Jaga asutuste kaudu laiali

  • Suuremates linnades on viimaste aastate jooksul avatud toidukappe ja toidujagamispunkte, kuhu saab viia enda ülejäänud ja hästisäilivat toitu ning samuti sealt seda võtta. Näitena leiab Tartu omad leiab siit.
  • Paku oma hästisäilivaid ja puhtaid aiasaadusi kohalikele lasteaedadele, sotsiaalasutustele nagu varjupaigad, hoolekandeasutused, päevakeskused. Samuti näiteks kohalikku toitu pakkuvatele kohvikutele. Tihti ei osata ega julgeta annetusi küsida, aga pakkumisel võetakse tänuga vastu.
  • Paku Tallinna loomaaeda, kes sügiseti loomadele aedvilju kogub (õunad, peedid, kaalikad, porgandid, kõrvitsad, jne) või kohalikele loomi pidavatele taludele.
  • Kauasäilivad ja pakendatud toiduaineid võid pakkuda Toidupangale.

Kasulikke materjale ja lugemist:

 

Tekst ilmus esialgselt Eesti Rohelise kooli programmi Sügis 2021 uudiskirjas.