Tartu loodusmajas avati täna, 13. septembril iga-aastane traditsiooniline seenenäitus, mis sel aastal kannab nime “Sõida seenele!”. Tutvuda saab võimalikult erinevate Eesti seentega nii näitusel kui ka mikroskoobi all, näitus on avatud reedeni. Seenenäitus on loodusmaja ajaloos üks populaarsemaid ja pikaajalisemaid näituseid, mis toimub juba 1957. aastast.
Vaatamata ääretult seenevaesele aastale õnnestus loodusmaja töötajatel taas neljal sügispäeval saali imetlemiseks ja tutvumiseks välja panna valiku Lõuna-Eesti metsade, niitude, parkide ja lodude seentest. Teisipäeva hommikul on avamisel väljas isegi üle 100 liiki seeni, tavapärastest söödavatest kukeseentest kuni veidrate “surnud mehe sõrmedeni” ning tugevalt ja ebameeldivalt lõhnava tanuseeneni.
Huvilised saavad taas meelde tuletada, millised seened kuidas ja mis otstarbeks sobivad. Saab teada, keda tasub süüa ja keda mitte, kellega on hea lõnga värvida ja kellel on looduses muu oluline roll. Kolmapäeval kell 15-18 on kohal ka seeneekspert. Väikeses seenelaboris on võimalik suurendusvahendite abiga sügavamale sukelduda – näiteks teha tutvust seeneniidistiku ja „seeneussidega“.
Lisaks käivad juhendatud külastustel Tartu linna ja maakonna lasteaiarühmad, kes tutvuvad Eesti levinuimate seentega, nende rolliga looduses, täidavad töölehti ja uurivad seenemaailma mikroskoobi all.
Näitus on avatud Tartu loodusmaja saalis 13.–16.09 kell 10-18.
Pilet 2€/3€, koolieelikutele tasuta.
Lisainfo Tartu loodusmaja kodulehel ja Facebooki ürituses.
Info edastas:
Liina Vakrööm
Kommunikatsioonispetsialist
liina.vakroom@tartuloodusmaja.ee
Tartu loodusmaja
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
PRESSITEADE
13.10.2022
Tartu loodusmaja perepäeval “Lehed toiduks” saab kompostimise teadmisi ja meisterdada päris enda lehekompostri
***
Tartu loodusmaja igakuine perepäev keskendub oktoobris kompostimisele. 15. oktoobri sündmus “Lehed toiduks” toimub koostöös Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projektiga „Kasvades oma toiduga“. Huvilistel on võimalik tutvuda erinevate kompostimise viisidega, uurida kompostis elavaid elukaid ja valmistada endale lehekomposter.
Tartu loodusmajas on kompostimisega tegeletud juba päris algusest. “Meie pargis ja majas on võimalik tutvuda erinevate kompostimisviisidega. Laupäeval saab kompostirajal seigeldes tutvuda kompostis elavate putukatega. Silmaga nähtamatut kompostielu saab toas mikroskoobi all piiluda,” rääkis perepäeva korraldaja ja Rohelise kooli programmi eestvedaja Eeva-Kirsipuu Vadi. Avatud on ka loodusmaja loomatuba, talveaed ning näitused.
Ajavahemikus 10–13 toimub tegevusi nii suurtele kui väikestele. Esimesed huvilised saavad endale meistrimehe näpunäidete järgi valmistada liigutatava lehekompostri, mis sobib hästi linnamaja õuealale. “Linnas on toidu kasvatamiseks sobivat mulda ja maapinda üsna vähe. Selle eest on sügisel puulehti väga palju. Ise lehekomposti tehes saab parandada mullaviljakust ja luua taimede kasvatamiseks sobivat mulda, nii et ka kõige kriitilisemates oludes saab enda ellujäämiseks vajalikku toitu kasvatada,” lisas Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja ja “Kasvades oma toiduga” projektijuht Elen Peetsmann.
Tartu loodusmaja pika traditsiooniga perepäevad õpetavad nii lastele kui täiskasvanutele nippe keskkonnasäästlikumaks eluks ja tutvustavad erinevate loodusnähtuste, aastaaegade ja pühadega seotud tegevusi. Ka Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 üks peamiseid väärtuseid on keskkonnahoidlik eluviis. Selliselt viib kultuuripealinn ellu revolutsiooni keskkonnahoidlikus kultuurikorralduses ja korraldab veerandi Eestiga kõiki sündmuseid samade keskkonnahoidlike põhimõtete järgi.
Perepäeval osalemine maksab 3 eurot.
Perepäeva korraldavad Tartu loodusmaja, Rohelise kooli programm ja Eesti Maaülikooli Mahekeskus. Sündmuse partner on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, toetajad Tartu linn ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
„Kasvades oma toiduga“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Projekti eesmärgiks on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest. Tegevused toetavad Tartu ja Lõuna-Eesti lasteaedade ja koolide juurde aedade rajamist ning soodustavad Tartu kogukonnaaedade võrgustiku loomist.
Lisainfo:
Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise kooli programmi eestvedaja
Tartu loodusmaja
eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee
tel 521 3881
Tartu loodusmaja
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
PRESSITEADE
15.09.2022
Tartu loodusmaja perepäeval “Kubiseb ubinaist” saab õunatarkust, ise mahla teha ja õunaussi meisterdada
***
Tartu loodusmaja igakuine perepäev keskendub septembris õuntele. 17. septembri “Kubiseb ubinaist” toimub koostöös Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projektiga „Kasvades oma toiduga“. Üritusel saab tutvuda erinevate õunasortidega, jagatakse õunakasvatamise nippe ning saab maitsta eri sordist õunu. Nooremaid külastajaid ootavad meisterdamistöötoad, laborinurk, avatud on loomatuba ja õues toimub õunamahlategu.
“Erinevad toidu kasvatamisega seotud oskused ja teadmised on omamoodi ellujäämise kunst. Sel korral piilume natuke lähemalt õunte maailma,” rääkis Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja ja “Kasvades oma toiduga” projektijuht Elen Peetsmann. Perepäeval on huvilistel võimalik esitada küsimusi õunviljaliste uurijale Reijo Simsonile, kes töötab Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses. Simsoni ettekanded toimuvad 17.09 kell 11.00 ja kell 12.00.
Loodusmaja õues toimub õunamahlategu, kus mehaanilise õunapurustaja ja mahlapressi juures saavad huvilised ise käed külge panna ning tasuks mahla juua. Perepäevale kohaselt toimub tegevusi ka lastele. “Meisterdustoas saab valmistada endale taaskasutusmaterjalidest lõbusa õunaussi, mille saab koju kaasa võtta. Laboris uuritakse, mis vahe on õuna- ja seeneussidel ning milline näeb välja õunahallitus mikroskoobi all,” lisas perepäeva korraldaja ja Rohelise kooli programmi eestvedaja Eeva-Kirsipuu Vadi. Avatud on ka loodusmaja loomatuba, talveaed ja näitused.
Tartu loodusmaja pika traditsiooniga perepäevad õpetavad nii lastele kui täiskasvanutele nippe keskkonnasäästlikumaks eluks ja tutvustavad erinevate loodusnähtuste, aastaaegade ja pühadega seotud tegevusi.
Perepäeval osalemine 3 eurot.
Perepäeva korraldavad Tartu loodusmaja, Rohelise kooli programm ja Eesti Maaülikooli Mahekeskus. Sündmuse partner on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, toetajad Tartu linn ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
„Kasvades oma toiduga“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Projekti eesmärgiks on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest. Tegevused toetavad Tartu ja Lõuna-Eesti lasteaedade ja koolide juurde aedade rajamist ning soodustavad Tartu kogukonnaaedade võrgustiku loomist.
Lisainfo:
Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise kooli programmi eestvedaja
Tartu loodusmaja
eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee
Tel. 521 3881
UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekt töötas eelneva aasta jooksul välja kõigi õppeastmete loodusainete õpetajatele mõeldud õppe- ja abimaterjalid, mis aitavad õpetajatel oma õpilastega kooliümbruses, kohalikus looduses või õppesõitudel harrastusteaduslikke vaatlusi läbi viia. Materjalide loomise eesmärk on teha õpetajatele mugavamaks ja metoodilisemaks loodusvaatluste tegemine ning sealt saadavate tulemuste tõlgendamine ja harrastusteaduses kasutamine.
Materjalide valikus on juhendmaterjalid ja töölehed nii ranniku-, jõe-, järve- ja tiigivaatlusteks, linnuvaatlusteks, õhukvaliteedi analüüsiks kui ka kevadel fenoloogiliste vaatluste tegemiseks. Nii saavad neid kasutada nii rannikul kui ka sisemaal asuvad õppeasutused, nii linnas kui ka maal asuvad õppeasutused, sest väikese roheala ja veekogu leiab igalt poolt.
Juhendmaterjalid said testitud eelmisel õppeaastal toimunud koolitustel, kuhu olid kutsutud huvitatud õpetajad ja õpilased. Läänemere Projekti koordinaator Maria Ivanova: “Mulle pakkus suurt rõõmu, kui koolituse lõpus olid osalejad valmis proovima oma koolis loodusvaatlusi klassiga teha, kuna nad on saanud selleks julgustust ja tööriistakasti. Üks meie võrgustiku lasteaed kohandas I astme jõevaatlust ning tegi sellest põnevat seiklusekspeditsiooni lastele. Tore on näha, kuidas materjalid inspireerivad ōpetajaid oma õppetööd rikastada.”
Abimaterjalide seas leidub lamineerimiseks mõeldud määramistabeleid ja pildikaarte, et kõige levinumaid liike oleks lihtne kohapeal ära tunda ja materjalid saaks õue kaasa võtta.
Juhendmaterjalid annavad õpetajale näpunäiteid, mida loodusvaatluste tegemisel jälgida, millises järjekorras tegutseda, mis vaatlusi ja mõõdistamisi võiks läbi viia ning milliseid tulemusi koguda. Ka töölehed on materjali juures olemas ja õpetajad ei pea seega hakkama neid ise koostama.
Samuti on lisatud toetavad näpunäited ja viited, kuidas oma vaatlusi Eesti elurikkuse avalikku andmeportaali eElurikkus sisestada. Läänemere Projekti üks eesmärke on populariseerida Eesti õpetajate ja õpilaste hulgas vabatahtlikku panustamist teadusesse läbi vaatluste tegemise. Harrastusteadlaste panus laiendab elurikkuse uurimise haaret, aidates andmeid koguda ka paikadest, kuhu teadlased ei jõua.
Loodud õppematerjalid:
Õppematerjalid on avalikud ja kasutamiseks kõigile soovijatele. Samuti toetavad need Läänemere Projekti harrastusteaduse programme, milles saavad osaleda kõik Unesco ühendkoolide võrgustikuga liitunud koolid, kes saavad sel juhul lisaks programmijuhtidelt tuge. Iga võrgustiku liige osaleb aastas vähemalt ühes UNESCO ühendkoolide võrgustiku poolt pakutavas tegevuses, näiteks võibki selleks olla üks kodanikuteaduse vaatlusprogramm. Lisaks korraldab võrgustik toetavad õppepäevi õpetajatele.
Koostatud õppematerjalid leiab Läänemere Projekti kodulehelt ja Keskkonnaharidus.ee portaalist.
Õppematerjalide koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo:
Maria Ivanova
UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti koordinaator
maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee
Lastekaitsepäeval, 1.juunil alustab taas H2O külastusmäng, mis viib suve jooksul loodussõpru seiklema Eestimaa põnevatesse loodus- ja teaduskeskustesse, kus koos pere ja sõpradega nuputades targaks saada. Mängus osaleb kokku 12 Tartu linna ja Lõuna-Eesti keskust, kus saab sel aastal rohkem teada kliimamuutustest, nende mõjust loodusele ja sellest, kuidas meie koduplaneeti hoida.
Oma kuuendat hooaega alustav suvine külastusmäng on aastate jooksul kasvanud, muutudes ka Tartumaa perede hulgas aina populaarsemaks ning iga suvi toob midagi uut. Külastusmäng pakub ideaalse põhjuse koos perega või sõpradega kvaliteetaega veeta, kohalikku loodust ja vaatamisväärsusi avastada, looduse ja keskkonnasõbraliku eluviisi kohta uusi teadmisi ammutada, põsed liikumisest punaseks saada ning kui veab, siis auhindu võita! Suuri ja väikseid mängijaid ootavad igas keskuses just mängu tarbeks koostatud ülesanded ja kohalikud matkarajad.
“H2O külastusmängus osalevad looduskeskused on väikesed pärlid keset Eestimaad ning peidavad endas üllatavaid teadmisi meie looduse ja kultuuri kohta. Mitmed looduskeskused asuvad eemal suurtest linnadest ja sinna iga turist ei satu. H2O külastusmäng juhatab uute teadmisteni mängu kaudu, pakkudes avastusrõõmu kõigile. Kui sõidate ühest loodus- või teaduskeskusest teise, siis märgake kindlasti ka Eestimaa kaunist loodust, uhkeid puid, järvi ja jõgesid” soovitab mängu korraldava Tartu loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa.
Mängus osalemiseks on vajalik H2O loodus- ja teaduskeskuste külastusmängu vihik, mille saavad huvilised endale osalevatest keskustest. Külastusmängu vihikusse saab igast keskusest koguda pärast etteantud ülesannete lahendamist templeid ja vähemalt kaheksat keskust külastanud mängijate vahel loositakse septembris välja mitmesuguseid loosiauhindu. Kõiki keskusi külastanute vahel lähevad loosi pea- ja eriauhinnad, mille panevad välja Tartu Ronimisministeerium, Biomarket, VSpa, Terminal ja BioMari.
Külastusmängus osalevad: Tartu loodusmaja, Jääaja Keskus, Vapramäe Loodusmaja, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Teaduskeskus AHHAA, RMK Elistvere loomapark, Järvemuuseum Akva:rium, Alatskivi Looduskeskus, Eesti Maanteemuuseum, Kalevipoja Koda.
H2O külastusmängu läbiviimist toetab Eesti Teadusagentuur.
Lisainfo H2O külastusmängu kohta leiab kodulehelt www.kulastusmang.ee ja Facebookist. Mäng kestab 1.juunist 1.septembrini.
Lisainfo:
Maris Mägi
Külastusmängu projektijuht
5152 884
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
Täna, 6. juunil tunnustab rahvusvaheline programm “Roheline kool” Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvivad keskkonnamärgise “Roheline lipp”. Igal aastal antakse keskkonnamärgised kätte just ülemaailmse keskkonnapäeva paiku. Tartu loodusmajas toimuval sündmusel tervitab õppeasutusi Rohelise kooli programmi patroon president Kersti Kaljulaid, kes tänab videosilla vahendusel neid tehtud töö eest. Samuti tervitab ja tunnustab õppeasutusi kohapeal Tartu linnapea Urmas Klaas.
Rohelise kooli programmi koordinaatori Eeva Kirsipuu-Vadi sõnul on väga rõõmustav näha, et mitmendat korda märgise pälvivad koolid ja lasteaiad jõuavad enda tegevustes ka kogukonnaliikmeteni: “On rõõm lugeda, kuidas lasteaedade ja koolide keskkonnategevuste mõju jõuab järjest enam kodude ja kogukonnani – see ongi üks rohekooli programmi eesmärkidest. Mitmed õpetajad tõid näiteid, et lapsevanemad ei olnud varem ühe või teise keskkonnaküsimuse peale mõelnudki ning lapselt saadud info ja uued seosed igapäevaste valikutega olid mõtlemapanevad. Väikese inimese eeskuju võib olla väga suur ning läbi selle avardub ka teiste pereliikmete silmaring. Laiemas pildis on õpilaste perede kaasamine ülioluline osa meie keskkonnahariduse väljakutsetest”.
Sel aastal saavad keskkonnamärgise “Roheline lipp” kokku 46 õppeasutust, neist esmakordselt 14 õppeasutust. Teistkordselt saavad rohelipu 20 õppeasutust ning juba kolmandat korda saavad lipu 12 õppeasutust. Lisaks on eelmise aasta kevadest rohelipu kasutusõigus juba 56 õppeasutusel. Rohelipu kasutusõigus antakse õppeasutusele kaheks aastaks, misjärel tuleb seda uuesti taotleda.
Rohelise kooli programmi näol on tegemist tuntuima ülemaailmse keskkonnaharidusprogrammiga õppeasutustele, mille eesmärgiks on süsteemselt ja jätkusuutlikult integreerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja käitumist kooli või lasteaia tegevustesse. Eestis on tänaseks Rohelise kooli programmiga liitunud u 180 kooli ja lasteaeda, sh mitu huvikooli. Üle maailma on võrgustikus 72 riiki ja kokku üle 59 000 õppeasutuse. Programmi juhib Taanis asuv Foundation of Environmental Education (FEE), Eestis on tegevuste koordinaatoriks Tartu loodusmaja.
Esmakordselt antakse keskkonnamärgis Roheline lipp järgmistele õppeasutustele:
Tallinna Päevalille Lasteaed, Pernova Hariduskeskus, Rakvere Triinu Lasteaed, Kohila Männi Lasteaed, Sitsi Lasteaed, Pelguranna Lasteaed, Tallinna Lasteaed Delfiin, Pirita Lasteaed, Tallinna Linnamäe Lasteaed, Aruheina Lasteaed, Tallinna Lepistiku Lasteaed, Pühajärve Põhikool, Tallinna Jaan Poska Lasteaed, Kohila Gümnaasium.
Teist korda omistatakse rohelipp järgmistele õppeasutustele:
Laagri Lasteaed, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Tallinna Unistuse Lasteaed, Tallinna Laagna Gümnaasium, Elva Lasteaed Murumuna, Eralasteaed Kaur, Paldiski Ühisgümnaasium, Rakke Kool, Rakvere Kungla Lasteaed, Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju, Tallinna Virmalise Lasteaed, Paldiski Lasteaed Naerulind, Pärnu Tammsaare Lasteaed, Tallinna Liivamäe Lasteaed, Luunja Lasteaed Midrimaa, Tartu Lasteaed Lotte, Randvere Kool, Sutlema Lasteaed Linnupesa, Paikuse Lasteaia Paikuse maja, Jüri Gümnaasium.
Kolmandat korda omistatakse rohelipp järgmistele õppeasutustele:
Tallinna Kivimurru Lasteaed, Rannamõisa Lasteaed, Tallinna Lasteaed Südameke, Kadrioru Lasteaed, Tallinna Seli Lasteaed, Tallinna Meelespea Lasteaed, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Liivalossi Lasteaed, Tallinna Lindakivi Lasteaed, Tallinna Liikuri Lasteaed, Tallinna Tondi Kool, Tallinna Lasteaed Sipsik.
Rohelise kooli programmi koordineerimist ja tegevuste elluviimist Eestis toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Janek Pohla koostöös president Kaljulaidi fondiga. Tallinna linna õppeasutuste osalemist toetab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Tallinna Haridusamet, Pärnu õppeasutuste osalemist toetab Pärnu Linnavalitsus.
6. juuni tunnustusüritus on ülekandena jälgitav Eesti Rohelise kooli programmi Facebooki lehelt.
Lisainfo:
Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise kooli programmi koordinaator Eestis
tel. 5213881, eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee
Katrin Juhanson
Tartu loodusmaja kommunikatsioonijuht
tel. 5055527, katrin.juhanson@tartuloodusmaja.ee
Foto: Evelin Lumi
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
22.04.2022
„Kasvades oma toiduga“ kutsub tähistama Maa päeva toiduteemalise viktoriiniga
****
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projekt „Kasvades oma toiduga“ kutsub tähistama Maa päeva ja osalema viktoriinil. Eesti Maaülikooli Mahekeskuse ja Tartu loodusmaja koordineeritava Rohelise kooli programmi viktoriiniga pööratakse tähelepanu toidu ja toidu kasvatamisega seotud teemadele.
****
Endale toidu kasvatamine mahepõllunduse põhimõtete järgi aitab vähendada sõltuvust imporditavast toidust, suurendada elurikkust, väärtustada kohalikke taimesorte ja kõigele lisaks mõista, kuidas toimib looduse ainering. „Toidu kasvatamine, kasvõi aknalaual maitsetaimede külvamine, aitab meil ka looduses toimuvatest protsessidest paremini aru saada. Need teadmised ja oskused mõjutavad positiivselt muutlikus maailmas hakkama saamist ja õpetavad hindama toidu väärtust,“ rääkis Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja ja projekti „Kasvades oma toiduga“ juht Elen Peetsmann.
Küsimustele saab vastata Tartu loodusmaja kodulehel 12. maini 2022 aadressil https://www.tartuloodusmaja.ee/toidu-viktoriin-2022/. Vastama on oodatud kõik huvilised sõltumata nende eelteadmistest ja vanusest. Viktoriin sobib omal käel vastamiseks alates 5. klassist. Parima tulemuse saanute vahel loositakse välja hariduslikke materjale ja kõhtu paitavaid mahetooteid.
Tartu loodusmajas on õpilaste poolt ise toidutaimede kasvatamisel ja sellest protsessist õppimisel pikk ajalugu. Tegeletud on seemnete kogumisest jääkide kompostimiseni, põimides tegevusse ka elurikkuse tundmaõppimist. „Loodusmaja kogemus ütleb, et mängulised viktoriinid aitavad kaasa huvi tekitamisele ning annavad osalejatele uusi teadmisi,“ lisas Tartu loodusmaja projektijuht ja Rohelise kooli programmi Eesti koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi.
„Kasvades oma toiduga“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Projekti eesmärgiks on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest. Tegevused toetavad Tartu ja Lõuna-Eesti lasteaedade ja koolide juurde aedade rajamist ning soodustavad Tartu kogukonnaaedade võrgustiku loomist. Projekti viivad ellu Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Tartu loodusmaja koordineeritav Rohelise kooli programm.
Projekti Facebooki leht: https://www.facebook.com/kasvadesomatoiduga
Projekti koduleht: https://tartu2024.ee/kasvadesomatoiduga
Uudise illustreerimiseks võib kasutada fotot (autor: Evelin Lumi): https://drive.google.com/drive/folders/1Z3bsI0bjuE54ruIlxeKPSArOHUhkJw0s
Lisainfo:
Elen Peetsmann
“Kasvades oma toiduga” projektijuht
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
elen.peetsmann@emu.ee
tel. 5304 4003
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
5.10.2021
Valminud on Peipsi õpimapp koos metoodiliste juhenditega õpetajatele
29. oktoobril tutvustatakse Tartu loodusmajas toimuval infoseminaril Peipsi järve õpimappi ja metoodikavihikut, mille abil saab õpetada Peipsi piirkonna jaoks olulisi keskkonna ja säästva arengu teemasid.
„Peipsi järve õpimapp“ koosneb 6 peatükist. Käsitletakse kõiki olulisi teemasid, mis mõjutavad Peipsi järve heaolu. Informatsiooni on Peipsi järve geograafia ja valgala, füüsikalis-keemiliste näitajate, hüdrobiontide, järvede tüpoloogia, veepoliitika raamdirektiivi, looduskaitse, järvede majandamise jpm kohta. Iga peatüki lõpus on õpilastele töölehed, vaatluskaardid, määramistabelid, lisaks on teoses QR- koodide abil leitavad lisamaterjalid, mida kasutades saab õpetaja tundi huvitavalt ja sisukalt läbi viia.
Õpimappi täiendab metoodikavihik „Keskkonnahariduslikud projektid õpilastele“, mis on mõeldud teise kooliastme lõpu ja kolmanda kooliastme õpetajale. Metoodikavihiku on kokku pannud Tartu loodusmaja keskkonnahariduse õpetajad. Vihikust leiab mänge, nuputamisülesandeid, pikemaid ja lühemaid projekte, mida loodusõpetuse, geograafia või bioloogia tunnis kasutada. Sinna on kogutud ka Venemaa õpetajate keskkonnateemalisi metoodikaid, et rikastada ja mitmekihistada temaatika käsitust.
Peipsi õpimapp ja metoodikavihik on valminud Eesti-Vene koostööprogrammi „GreenMind“ raames. Peipsi õpimapi koostas Pille-Riin Pärnsalu ning selle valmimisele aitasid kaasa paljud Tartu loodusmaja töötajad. Metoodilised näited on koostanud Tartu loodusmaja, Pihkva oblasti andekate laste ja noorte arenduskeskuse ja Petseri 3. keskuse pedagoogid. Materjalid valmisid Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammi 2014-2020 ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalise abiga. Lisaks Tartu loodusmajale aitab “GreenMind” projekti tegevusi Eestis ellu viia ka MTÜ Peipsi Koostöökeskus.
Valminud õppematerjale ning metoodikavihikut tutvustatakse 29. oktoobril Tartu loodusmajas toimuval infoseminaril. Infoseminarile on eelkõige kutsutud osalema õpetajad, kes loodusainetunde annavad. Osalejad saavad endale kingituseks Peipsi õpimapi ning metoodikavihiku, millega edaspidi oma ainetundi rikastada.
Sündmuse täpsem ajakava ja registreerimisvorm Tartu loodusmaja kodulehel (registreerimistähtaeg 22.10):
https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/keskkonnahariduslike-oppematerjalide-tutvustamise-seminar-29-10-2021/
Lisainfo:
Eelika Laane-Hannus
Projekti „GreenMind“ koordinaator
eelika.laane-hannus@tartuloodusmaja.ee
Infoseminar toimub “GreenMind” projekti tegevuste raames, mida rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 ning kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Seminari sisu eest vastutab Tartu loodusmaja ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti. Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsioonivahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri.
Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu.
Tartu loodusmajas avati eile, 13.septembril iga-aastane traditsiooniline seenenäitus, mis sel aastal kannab nime “Mükomaania”. Tutvuda saab võimalikult erinevate Eesti seentega nii näitusel kui ka mikroskoobi all, näitus on avatud reedeni.
Seenehooaeg on hoogsalt käimas ja loodusmaja paneb taas neljal sügispäeval saali imetlemiseks ja tutvumiseks välja valiku Tartumaa metsade, niitude, parkide ja lodude seentest. Teisipäeva hommikul on avamisel väljas vähemalt 150 liiki seeni, tavapärastest söödavatest kukeseentest kuni veidrate “surnud mehe sõrmedeni” ning mürgistest kärbseseentest söödamatute limakuteni.
Huvilised saavad taas meelde tuletada, millised seened kuidas ja mis otstarbeks sobivad. Saab teada, keda tasub süüa ja keda mitte, kellega on hea lõnga värvida ja kellel on looduses muu oluline roll. Väikeses seenelaboris on võimalik suurendusvahendite abiga sügavamale sukelduda – näiteks teha tutvust seeneniidistiku ja „seeneussidega“. Loodusmaja pargiski tähistatakse kohalikud seened ja oodatakse põnevusega, kes pargi vähemalt 30 seeneliigist end viljakehade näol ilmutab.
Lisaks käivad juhendatud külastustel Tartu linna ja maakonna lasteaiarühmad, kes tutvuvad Eesti levinuimate seentega, nende rolliga looduses, täidavad töölehti ja uurivad seenemaailma mikroskoobi all.
Näitus on avatud Tartu loodusmaja saalis 14.–17.09.2020 kell 10-18.
Pilet 2€/3€, koolieelikutele tasuta.
Lisainfo Tartu loodusmaja kodulehel ja Facebooki ürituses.
