Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhikavasse kuuluva projekti “Kasvades oma toiduga” samanimelise fotokonkursi võitjad on selgunud. Rahvusvahelisele konkursile laekus üle 1100 foto eelkõige Eestist, aga ka Lätist, Leedust, Poolast, Sloveeniast, Hispaaniast, Gruusiast, Montenegrost ja Suurbritanniast.

Võistlus kutsus üles jäädvustama hetki aias, näidates endale toidu kasvatamise võlu ja valu ka teistele. Oodatud olid üksikfotod ja fotoesseed nii õppe- kui kogukonnaaedadest, aga ka koduaedadest. Töid hindas žürii, kuhu kuulusid fotograafid Heikki Leis ja Urmas Tartes, SA Tartu 2024 programmiliini Elu ja keskkond juht Triin Pikk ning “Kasvades oma toiduga” projekti algataja Karin Pai.

“Loodusteemalisi fotokonkursse on mitmeid, kuid aeda võetakse ju kaasa pigem ämber ja labidas, mitte fotoaparaat. Seda toredam oli näha, et piltidele oli püütud lisaks uhketele saakidele ka töökaid hetki, samuti kauneid aiamustreid ja lummavaid lähikaadreid”, ütles konkursi eestvedaja Rohelise kooli koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi.

Töid hinnati laste, noorte ja täiskasvanute kategooriates. Laste kategooria peaauhind läks Gruusiasse, kus 11-aastase Mariam Meipariani tehtud fotoessee räägib kooliaias iidse nisusordi kasvatamise kogemusest. Noorte kategooria võitis 16-aastane Zala Debelak Sloveeniast, kes oli kaameraga kinni püüdnud hetke, mille pealkirjaks on mänguline ja mitut tähendust loov “Bee Happy!”. Täiskasvanute klassis jäi peaauhind Eestisse ja selle sai Viktor Panasenko töö eest “Jalustrabav kana”.

II koht
Lapsed: Valeria Morgun “Viimane hingetõmme enne talve”
Noored: Oskar Olle Laur “Roheline, punane, must”. Töö pälvis ka Foundation for Environmental Education (FEE) lemmiku tiitli.
Täiskasvanud: Jaana Süld “Kratid saagijahil”

III koht
Lapsed: Rico Sarapik “Pesto materjal”
Noored: Henri Steinberg “Füüsal ja nälkjas”
Täiskasvanud: Sten-Erik Remmel “Õunamahlategu”. Töö pälvis ka Foundation for Environmental Education (FEE) lemmiku tiitli.

Eriauhinnad

  • Talu Toidab: “Väike rabarber” Raigo Tõnisalu
  • Mahepõllumajanduse Koostöökogu: “Noored noortekeskuses” Mona Reitel
  • Eesti Maaülikooli Mahekeskus: fotoessee “Oma porgand” Tatjana Aksenova
  • Publiku lemmik ja Foundation for Environmental Education (FEE) lemmik laste kategoorias: “Restoring endemic species of wheat” Mariam Meiparian
  • Publiku lemmik noorte kategoorias: “Bee Happy!” Zala Debelak
  • Publiku lemmik täiskasvanute kategoorias: “Lapitekk” Evar Ring

Fotokonkursi korraldas Rohelise kooli programm Eestis koostöös projektiga „Kasvades oma toiduga“, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Rohelise kooli programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. ”Kasvades oma toiduga” projekti eesmärgiks on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest.

Fotokonkursi partner oli Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, toetajad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu loodusmaja, Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Talu Toidab OÜ, Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Biomarket OÜ.

Galerii võidutöödest leiab Rohelise kooli programmi Facebooki lehelt.

 

Lisainfo:

Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise kooli programmi ja “Kasvades oma toiduga” projekti koordinaator
Tartu loodusmaja
eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee
tel. 521 3881

Tartu loodusmaja pargis valminud kliimaõpperajal saab  tutvuda praktikatega, mida loodusmaja rakendab pargi hoolduses ja teistes igapäevastes tegevustes eri aastaaegadel. Rada koosneb kümnest tegevuspunktist, mille juurde on loodud ka õppeprogramm.

Kliimaraja eesmärk on inspireerida linnaelanikke kasutama lahendusi kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Õpperada kulgeb läbi Tartu loodusmaja pargi, mis on üks linnaelanike lemmik rekreatsioonialadest kesklinnas. Õpperada toetab ja toob välja Tartu loodusmaja pargialal kasutusel olevaid kliimateadlikke majandamise võtteid. Õpperaja stendidel näitlikustatakse erinevaid aktuaalseid teemasid linnakeskkonnas, näiteks soojussaarte teke, sademevee ärajuhtimine, päikeseenergia kasutamine, transpordiliikide mõjud, kompostimine, niitmissagedus bioloogilise mitmekesisuse hoidmisel, jne. Igal stendil on ka praktiline ja mänguline liikumisülesanne, mida üksi või perega teha.  

Loodusmaja pargis on nüüd lisaks uus ronimismänguväljak, uuenenud puitpingid, istumispakud, korrastatud valgustus ning parandatud teeradade drenaaž, mis aitab hoida pargiteed korras ja võimaldab paremat liikumist ratastooliga. Linnaelanikke ja külalisi oodatakse parki loodust nautima ja õppima, kuidas saame tagada elamiskõlbliku keskkonna säilimise kliimamuutuste tuules.

Sügisel toimusid loodusmajas ka erinevad õpitoad, mille kaudu tutvustati põhjalikumalt õpperajal käsitlevaid teemasid.

Õpitoas “Elurikkust armastav aiapidaja” õpetati osalejatele, kuidas kasutada koduaias ja linnaruumis elurikkust soosivaid aiandusvõtteid, jagati näpunäiteid, kuidas rajada niidulaiku ning kuidas seda hooldada. Loodusmaja pargi majandamise näitel räägiti niitmise sagedusest ning lindudele ja pisiloomadele elupaikade loomisest aias. Peredele mõeldud õpitoas “Kliimakangelane loodusmaja pargis” tutvuti mänguliselt kliimamuutuste tagamaadega ning loodusmaja pargi elurikkuse aaretega. Lisaks tutvustatikliimamuutuste teemalist õppeprogrammi ka õpetajatele. Loodud õppeprogrammi metoodikate hulgas on näiteks kasvuhooneefekti selgitamine mängude ja termokaamerate kasutamise abil. 

Kliimarada on valminud projekti COOLspot raames, mis on toetanud lisaks raja loomisele ka pargi ohutumaks ja ligipääsetavamaks muutmist. 

Projekti ER213 COOLspot kaasrahastas Eesti EL välispiiri programm 2014-2020,  toetuse suurus on 92 709 eurot.

Lisainfo: www.tartuloodusmaja.ee/koostooprojektid/coolspot/

euroopa liit

Antud väljaanne valmis Euroopa Liidu rahalise abiga. Selle väljaande sisu eest vastutab ainuisikuliselt Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhikavasse kuuluva “Kasvades oma toiduga” projekti ja Rohelise kooli programmi koostöös valmis digitaalne kogumik “Aias sadas saia. Õpime õpilastega õppeaias”, kust õpetajad leiavad nii ideid kui tegevusi õppeaia sidumiseks õppetööga. Üle 200-leheküljelise kogumiku koostas Pille-Riin Pärnsalu Tartu loodusmajast ja sellega saab tutvuda aadressil https://kasvadesomatoiduga.emu.ee/loovharidusprogramm/materjalid/.

Kogumikus on kolmteist peatükki, kust leiab nii taime- ja loomaliikide kirjeldustega materjale, mänge, laboratoorseid kui ka loomingulisi ülesandeid alates lasteaias õppivatele aiahuvilistele kuni kolmandas kooliastmes tegutsevatele taimeteadlastele. Õppetegevuste kogumik on jätkuks veebruarikuus valminud juhendile „Õppeaed sügisest sügiseni. Õppeaia loomise abimaterjal“. Mõlemad väljaanded on koostatud õppeasutuste vajadusi silmas pidades, kuid kasulikku teavet leiavad sealt kõik aiandushuvilised.

“Õpetajad on meile öelnud, et puudu on materjalidest ja õpetustest, kuidas toidutaimede kasvatamist kui ellujäämise kunsti siduda õppetööga nii, et lisaks taimede kasvatamise praktilisele oskusele jõuaks laste ja õpilasteni ka teoreetilisi teadmiseid. Paljud kogumikus toodud tegevused on välja kasvanud just õpetajate vajadustele toetudes,” rääkis Rohelise kooli programmi ja “Kasvades oma toiduga” projekti koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi.

Õppematerjali autor ja Tartu loodusmaja õpetaja Pille-Riin Pärnsalu on kõik kogumiku tegevused enda õpilastega läbi proovinud. “Taimemaailm ümbritseb meid igapäevaselt, kuid selle olemasolu peetakse iseenesest mõistetavaks. Nii võib ka kogenud hobiaednik üllatuda, et redise seemned just sedamoodi välja näevad või et aedtilli, porgandi ja aedsalati seemned ja õied on omavahel väga sarnased. Selliste seoste märkamine annab suure eelise aias toimetamiseks ning loob ka õpilastele vau-momendi, kui saadakse teada, et suguluses olevad taimed võivad üksteisele konkurentsi pakkuda ning mitte alati läbi saada just nagu nemad oma õdede-vendadega,” ütles Pärnsalu. Autor arvab, et tehtud katsetuste põhjal on kogumikus kõige rohkem põnevust pakkuvamateks ülesanneteks “Kes kellega käib?”, kus tuleb kokku viia taim ja tema seemned ning “Millist taimeosa sööd sina?”, kus õpilased saavad jagada toidutaimed gruppidesse just selle osa järgi, mida nad toiduks tarvitavad.

Projekt „Kasvades oma toiduga“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Ettevõtmise eestvedajad on Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Tartu loodusmaja koos Rohelise kooli programmiga Eestis.

Lisainfo:

Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise kooli programmi ja “Kasvades oma toiduga” projekti koordinaator
Tartu loodusmaja
eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee
tel. 521 3881

 

Tartu loodusmaja
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
PRESSITEADE
05.09.2023

Aiandusteemaline fotokonkurss “Kasvades oma toiduga” ootab võistlustöid

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhikavasse kuuluv “Kasvades oma toiduga” projekt koos Rohelise kooli programmiga kutsuvad aiandus- ja fotograafiahuvilisi õpilasi, õpetajaid ja kõiki teisi osalema samanimelisel fotokonkursil. Fotosid saab esitada 30. novembrini 2023.

Fotokonkurss “Kasvades oma toiduga” kutsub üles jäädvustama hetki oma aias ning aiapidamise, ise toidu kasvatamise võlu ja valu näitama ka teistele. Oodatud on fotod nii õppe- kui kogukonnaaedadest, aga ka koduaedadest. Fotodega võib jagada lugusid uhkest saagist, ebaõnnestumistest, (õppe)aedades ühiselt toimetamisest, aiapidaja sõpradest ja konkurentidest nii looma- kui taimeriigist.

“Aedades tehakse palju, aga seda näidatakse suhteliselt vähe. Fotokonkurss on võimalus oma tegutsemist sõna otseses mõttes pildile tuua. Märgata läbi fotograafia oma aias olevat tillukest ökosüsteemi, mis tekib inimese käe abil, aga tegelikult paljude eri liikide, organismide koosmõjul. Fotovõistlusel osalemine on hea võimalus õpilastele, kes ehk ise nii suured aiapidamishuvilised ei ole,” arvas Rohelise kooli koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi.

Konkurss toimub kolmes vanusekategoorias: lapsed (kuni 12-aastased k.a), noored (13–18-aastased) ja täiskasvanud.

  • Töid saab esitada 30. novembri keskööni, täpsem info ja osalustingimused siin. Lisaks Eestile oodatakse fotojäädvustusi ka teistest Euroopa riikidest.

“Järjest enam koole ja lasteaedu on võtnud oma südameasjaks õpetada uuele põlvkonnale loodusteadmisi lõimitult praktiliste toidu kasvatamise oskustega. Rahvusvaheline fotovõistlus annab võimaluse vaadata, kas ja kuivõrd aiapidajate väljakutsed ja kordaminekud on universaalsed,” sõnas Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann.

Fotokonkurssi korraldab Rohelise kooli programm Eestis koostöös projektiga „Kasvades oma toiduga“, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Rohelise kooli programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. ”Kasvades oma toiduga” projekti eesmärgiks on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest.

Fotokonkursi partner on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, toetajad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu loodusmaja, Eesti Maaülikooli Mahekeskus. Auhindadega panustavad ka mitmed teised asutused.

 

Lisainfo:

Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise kooli programmi ja “Kasvades oma toiduga” projekti koordinaator
Tartu loodusmaja
eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee
tel. 521 3881 

Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
11.07.2023

Tartu loodusmaja näitab, kuidas linnas kliimamuutustega kohaneda

Tartu loodusmaja juurde valmib aasta lõpuks kliimaõpperada, mida tutvustatakse ka linnaelanikele läbi erinevate ürituste. Loodusmaja tegutseb juba 10 aastat kliimamuutustega hästi kohandatud keskkonnas, nüüd tehakse need kohanemise võtted nähtavaks ka külastajale.

Juulis alanud projekt COOLspot juhib linnaelanike ja külaliste tähelepanu inimese tekitatud keskkonnaprobleemidele, mis on seotud kliimamuutustega ja elurikkuse vähenemisega, ning tutvustab olemasolevaid kliima- ja keskkonnateadlikke lahendusi. “Projekti eesmärk on tuua need teemad avalikku ruumi – Tartu loodusmaja parki kesklinnas. Nii loodusmaja hoonet kui ka parki hooldatakse keskkonnasõbralikult ja kliimateadlikult, kuid hetkel jäävad need tegevused pargi külastajatele nähtamatuks,” selgitab eesmärke projektijuht Maria Ivanova Tartu loodusmajast.

Kliimamuutused on viimasel ajal endast väga tugevalt märku andnud ka Eestis väga mitmel rindel: põud, ekstreemsed temperatuurikõikumised ja sademete hulk, tormid, metsapõlengud, kahjurite levik. Linnaelanikke puudutavad eriti suvised kuumalained ja ägedad vihmatormid. See, kui kerge või raske on linnas taluda ekstreemset kuumust ja ägedaid vihmasadusid, sõltub palju linnaruumi planeerimisest. See, kui palju meil õnnestub kliima soojenemise kiirust aeglustada, sõltub aga inimeste teadlikkusest, otsustest ja käitumisest laiemalt.

Tartu loodusmaja on rakendanud mitmeid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise võtteid ning on valmis oma kogemusi ka jagama. “Meie oleme keskendunud elurikkuse hoidmisele ning kliimamuutusi leevendavale töökeskkonnale ja –kultuurile,” selgitab juhataja Janika Ruusmaa Tartu loodusmaja tegutsemise põhimõtteid. “Lähtume teadmisest, et bioloogiline mitmekesisus on kliimamuutuste ja sellega kaasnevate kriisidega toimetulemise alus ning õpetame seda ka lastele.”

Loodusmaja kliimateadlik tegutsemine väljendub juba maja asukoha valikus ja mitmekesises kohalike puuliikidega kõrghaljastuse säilitamises, sademeid imavate teekatete kasutamises, aiajäätmete kompostimise harjumuses, madalas pargiteede valgustuses, mis ei tekita valgusreostust. See tähendab ka vastutustundlikku tarbimist, energia ja veekasutuse kokkuhoidu, sadevee kogumist ja kasutamist. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kasutatakse loodusmajas ainult rohelist elektrienergiat ning loodusmaja katusel toodavad juba 10 aastat elektrit oma päikesepaneelid. Pargiala hoolduseks kasutatakse fossiilkütusevaba aiahooldustehnikat.

“Lisaks kliimaõpperaja loomisele parandame projekti käigus ka pargiteede drenaaži ja valgusteid, uuendame mänguväljakut ning loome võimaluse pargis jäätmete liigiti kogumiseks. Sügisel tutvustame kliimaraja teemasid kahe avaliku ürituse raames”, täiendab projekti juht Maria Ivanova.

Loodusmaja elurikkusest hoolival tegutsemisel on juba ka head nähtavad tagajärjed. Sellel aastal loodusvaatluste maratoni käigus avastasid maaülikooli teadlased loodusmaja pargi lehekomposti hunnikust kaks liiki haruldasi kakandeid. Kakandit Platyarthrus hoffmannseggii on seni Eestist leitud ainult üks kord – Tartus loodusmaja pargi lähedaselt Päeva tänaval, kus praeguseks on uued majad ja populatsioon arvatavasti hävinud.

Sügisel toimub toel loodusmajas kaks avalikku üritust koos õpitubadega, koolitus huvikooli õpetajatele ja giidiekskursioonid uuele kliimarajale.

Projekti ER213 COOLspot kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames. Eesti EL välispiiri programmi 2014-2020 toetuse suurus on 92 709 eurot.

Lisainfo: www.tartuloodusmaja.ee/koostooprojektid/coolspot/

Antud väljaanne valmis Euroopa Liidu rahalise abiga. Selle väljaande sisu eest vastutab ainuisikuliselt Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.

 

Lisainfo:

Maria Ivanova
Projektijuht
(+372) 5391 9203
maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee

Tartu loodusmaja
Tallinna linn
PRESSITEADE
05.06.2023

Täna tunnustatakse Tallinnas Eesti kõige keskkonnasõbralikumaid koole ja lasteaedu

Täna tunnustatakse maailma keskkonnapäeval Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvivad tubli töö eest keskkonnamärgise „Roheline lipp”. Innovatsioonikeskuses Mektory toimuval sündmusel tervitavad õppeasutusi programmi patroon president Kersti Kaljulaid ja Euroopa rohelise pealinna Tallinna poolt abilinnapea Andrei Kante. Tunnustused jagatakse aktiivse osalemise eest programmis „Roheline kool”, mida koordineerib Tartu loodusmaja.

Sel aastal saavad keskkonnamärgise „Roheline lipp” kokku 62 õppeasutust, neist esmakordselt 14 õppeasutust. Teistkordselt saavad rohelipu kümme õppeasutust ning juba kolmandat-neljandat korda saavad lipu 38 õppeasutust. Lisaks on eelmise aasta kevadest rohelipu kasutusõigus juba 46 õppeasutusel. Rohelipu kasutusõigus antakse õppeasutusele kaheks aastaks.

Rohelise kooli programmi koordinaatori Meeli Metsa sõnul on rõõmustav näha, et programm kogub aina enam hoogu ja tuntust. „Liitunud koolide ja lasteaedade arv ületas sel aastal 200 asutuse piiri. Rekordarv on ka keskkonnamärgiste saajaid, eriti neid, kes pälvivad lipu neljandat korda. Need lasteaiad ja koolid on juba seitse aastat järjepidevalt keskkonnahoidlikku mõtlemist oma noortesse juurutanud. See on omamoodi sümboolne, et jõuame tänavu tagasi Tallinna, selle aasta Euroopa rohelisse pealinna. Rohelise kooli programm sai 2016. aastal alguse just siit ja seepärast on ka meie kõige pikemaajalisemad liikmed just Tallinna õppeasutused.”

Tallinna abilinnapea Andrei Kante märkis, et tal on siiralt hea meel, et pealinnas on juba väga palju koole ja lasteaedu, kus on võetud keskkonnaharidus südameasjaks. „Oma osa on kindlasti ka selles, et Euroopa rohelise pealinna aastal on kõigis Tallinna haridusasutustes pööratud suuremat tähelepanu loodusele ja keskkonnahoiule. Rohelise pealinna aastal oleme kutsunud koole ja lasteaedu üles liituma Rohelise kooli programmiga, sest see annab lastele ja õpetajatel palju uusi võimalusi tegeleda aktiivselt looduse tundmaõppimise ning keskkonnahoiuga,“ lisas Kante.

„Noored on tulevased otsustajad ja innovaatorid. Juba täna kostub just noorte hääl kõige kõvemini, kui räägime rohelisest tulevikust. Arusaadav, kuivõrd see on eelkõige ju nende tulevik. On südantsoojendav näha, kui paljud Eesti õppeasutused on „Rohelise kooli“ visiooni omaks võtnud. Minu soov on, et igas Eesti koolis ja lasteaias kerkiks roheline lipp, märk sellest, et me hoolime meie planeedist ja püüame igapäevaste valikutega muuta maailma paremaks.“ võtab programmi olulisuse kokku patroon president Kersti Kaljulaid.

Rohelise kooli programm on tuntuim ülemaailmne keskkonnaharidusprogramm õppeasutustele, mille eesmärgiks on süsteemselt ja jätkusuutlikult integreerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja käitumist kooli või lasteaia tegevustesse. Üle maailma on võrgustikus 74 riiki. Programmi juhib Taanis asuv Foundation of Environmental Education (FEE), Eestis on tegevuste koordinaatoriks Tartu loodusmaja.

Programmi koordineerimist ja tegevuste elluviimist Eestis toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja President Kaljulaidi Fond koostöös eraisik Janek Pohlaga. Tallinna linna õppeasutuste osalemist toetab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Tallinna Haridusamet, Pärnu õppeasutuste osalemist toetab Pärnu Linnavalitsus.

5. juuni tunnustusürituse veebiülekanne on jälgitav Worksup platvormil.

Ajakava ja keskkonnamärgiste pälvijate nimekiri on leitav kodulehelt.

Lisainfo:

Liina Vakrööm
Rohelise kooli programmi kommunikatsioonispetsialist
liina.vakroom@tartuloodusmaja.ee
53326476

Maikuu kui keskkonnakuu toob jooksval nädalal Tartusse kaks teemakohast näitust ning jätkusuutliku tarbimise seminari. Näitused avatakse Tartu loodusmajas ja Eesti Rahva Muuseumis.

Tartu loodusmaja avab 25. mai õhtul näituse “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel”, mis räägib meie rõivaste saamise loo. Uuritakse, kust on meie riided pärit, millistest materjalidest need on tehtud ja milline on selle kõige keskkonnamõju. Väljapanekul saab suurendusega vaadata erinevaid kiudusid, materjale ja kangatüüpe, proovida erinevaid käsitöövõtteid, mängida ja jälgida meie riiete teekonda ümber maailma. Väljapanekuga juhitakse tähelepanu meie igapäevastele tarbimisvalikutele ja teadlikkusele, millised on kiirmoe telgitagused.

Näitus on avatud sügiseni, kooliõpilastele pakutakse temaatilisi rühmakülastusi ja õppeprogramme.

ERM pöörab jätkusuutliku tarbimise päevaga 26. mail tähelepanu keskkonnateemadele ja kestlikule tarbimiskultuurile. Sellel päeval avatakse Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ja moedisaineri Reet Ausi tudengite taaskasutusprojektide näitus „Prügi uued sihid“, mis jääb ERMis avatuks 7. juulini. Näitus käsitleb keskkonnaprobleeme läbi praktiliste ja loominguliste tööde, mis loovad uut väärtust tarbetuks muutunud esemetele ja materjalidele.

Päev jätkub ERMis kell 15 populaarteaduslike ettekannetega, mis keskenduvad masstootmise ja -tarbimise probleemidele, pakkudes välja vaateid ja võimalusi jätkusuutlikumaks tarbimiseks. Seminaril on võimalik osaleda nii ERMis kohapeal kui jälgida üle veebi. Lisainfo: https://www.erm.ee/et/jatkusuutlik-tarbimine

Praktilise lisaprogrammina on kell 14–18 ERMi A-sissepääsu juures Paranduskeldri paranduspunktis võimalik parandada või hooldada oma jalgratast rattameistri abiga.

ERMi jätkusuutliku tarbimise päeva kohta annab lisainfot ERMi teadur Tenno Teidearu, telefon 736 3024.
Tartu loodusmaja kontaktiks on näituste koordinaator Annelie Ehlvest, telefon 5344 2160.

Eesti Maaülikooli Mahekeskus
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
27.02.2023

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekti “Kasvades oma toiduga” eestvedamisel valmis abimaterjal, mille järgi saavad haridusasutused endale õppeaia rajada. Digitaalne juhend keskendub kooli ja lasteaia tingimustesse sobivatele taimekasvatuse lahendustele, aga neid teadmisi saab kasutada ka era- või kogukonnaaias toimetades. Ligi sajaleheküljelise materjali koostas Anneli Ehlvest Tartu loodusmajast. Huvilised saavad juhendiga tutvuda aadressil https://kasvadesomatoiduga.emu.ee/loovharidusprogramm/materjalid/.

Eestis on väga häid näiteid koolide ja lasteaedade juures asuvatest õppeaedadest. Samas on palju õppeasutusi, kus on soov ja valmisolek aeda rajada või täiustada, kuid puudu on teadmised ja oskused. Seni puudus abimaterjal, mille toel aianduses esimesi samme tegevatel õpetajatel oleks lihtsam alustada. “Aia rajamise ja taimekasvatuse põhimõtteid on väga palju. Selles abimaterjalis on nii teoreetiline taust kui ka praktilised näited, mis lasteasutustes toimivad ja seda kõike mahepõllumajanduse põhimõttel,” rääkis Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja ja “Kasvades oma toiduga” projektijuht Elen Peetsmann.

Toidu kasvatamine on ellujäämise kunst, mis aitab maailma mõista. “Julgustame toidu kasvatamise oskuste edasi andmist nii kodus kui koolis. Läbi nende oskuste ja teadmiste saavad lapsed ja täiskasvanud uurida meid toitvaid taimi, mõista mulla ja komposti olulisust, näha seoseid, aga ka õues liikuda ja palju muud,” lisas Rohelise kooli programmi eestvedaja Eeva-Kirsipuu Vadi.

Projekt „Kasvades oma toiduga“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Ettevõtmise eestvedajad on Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Tartu loodusmaja koos Rohelise kooli programmiga Eestis.

Projekti eesmärgiks on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest. Tegevused toetavad Tartu ja Lõuna-Eesti lasteaedade ja koolide juurde aedade rajamist ning soodustavad Tartu kogukonnaaedade võrgustiku loomist. “Kasvades oma toiduga” haridusasutuste võrgustikku kuulub ligi 40 Tartu ja Lõuna-Eesti lasteaeda või kooli.

Lisainfo:

Elen Peetsmann
“Kasvades oma toiduga” projektijuht
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
elen.peetsmann@emu.ee
tel. 5304 4003

Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
16.01.2023

Detsembri alguses toimusid Tallinnas ja Tartus seminarid, kus Unesco ühendkoolide võrgustiku Läänemere projekt tutvustas õpetajatele uusi kliima- ja elurikkuse teemalisi tunnikavasid ning Mission Terra kliimamuutuste ja ressursikasutuse teemalist hariduslikku mängu, mis eelmisel aastal eesti keelde tõlgiti.

6.detsembril said eri Eesti otstest pärit õpetajad ja gümnaasiumiõpilased panna proovile oma meeskonnatööoskuse ja strateegilise mõtlemise võimed uue haridusliku mängu Mission Terra esitlusel MTÜ Mondo kontoris Tallinnas. Kogeti, kuidas teadlaste kliimamuutuste teemalised hoiatused jäid õigel ajal tähelepanuta ja millised olid tagajärjed . Missioon Terra on interaktiivne, hariduslik meeskonnamäng, mis käsitleb kliimamuutuste, säästliku ressursikasutuse, rahu, konfliktide, rände ja territooriumide hõivamise teemasid. Mäng on eestindatud versioon aastatel 2014-2016 loodud mängust Mission Z: One Last Chance. Mängu saavad laenutada mängujuhi koolituse läbinud õpetajad või saab tellida koos juhendajaga enda kooli. Laenutamisvõimaluse lisainfo on peatselt tulemas Mondo Maailmakooli lehele.

9. detsembril toimus Tartu loodusmajas kliima- ja elurikkuse teemalisi tunnikavasid tutvustav seminar. Seminaril osales 11 õpetajat ja huviringijuhendajat nii alushariduse kui ka põhikooli astmest. Seminaril tutvustati tegevusi ja mänge, läbi mille saab nooremate õpilastega käsitleda kliimamuutuste ja elurikkuse kao teemasid. Tunnikavad sisaldavad katseid, mänge ja loomingulisi tegevusi. Õpetajate sõnul oli koolituse juures tore see, et nad said ülesannetes kaasa teha ja häid ideid, kuidas tegevusi oma õpetamistöös kasutada. Tekkis mõte tunnikavades sisalduvate polaarloomade alade näitel teha sarnane rada ka Eesti kohalike loomade kohta ja käsitleda seda, kuidas kliimamuutused just neid mõjutavad. Mänge saab kohendada ka noorematele ja vanematele õpilastele.

Mängu materjalidega on võimalik tutvuda Keskkonnaharidus.ee portaalis.

Seminaride toimumist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

Lisainfo:

Maria Ivanova

Läänemere Projekti koordinaator

maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee

+372 53 919 203

 

 

Jaanuaris sai alguse pooleaastane veebikursus, mis pakub põhjaliku kursusena üldhariduskoolide õpetajatele teadmisi, kuidas lõimida oma õppetöösse loodus- ja keskkonnavaatlusi ning panustada saadud tulemustega Eesti teadusesse ja elurikkuse kaardistamisse. Kursust korraldab Tartu loodusmaja UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti tegevuste raames.

Harrastusteadus on inimeste vabatahtlik panus teadusesse. Aidates loodusteadustes laiendada elurikkuse uurimise haaret, sest nii saab andmeid koguda ka paikadest, kuhu teadlased ei jõua. Ka kõige tavalisemate liikide vaatlused nagu kodutuvi pesa leid on väärtuslik, kuna teadlased ise neid igal pool ja ajal jäädvustada ei jõua. Seega võiks õpilastel ja koolidel olla suur potentsiaal kanda harrastusteaduses olulist rolli, kuna neid on arvuliselt palju ja nad saavad seda kombineerida oma öppetööga, õppides nii praktiliselt kohalikke liike ja keskkonnaseisundit tundma.

“Koolide ja huvikoolide lähedal on üldjuhul olemas haljasalad – pargid või lausa kooliaiad – mis on tihtipeale kasutamata võimalus loodus- ja keskkonnavaatlusteks. Vaatluste tegemine võib tunduda õpetajatele keerulisem kui see tegelikult on, ka linnaloodus sobib selleks suurepäraselt. Kooli lähedal või oma asulas vaatluste tegemine, näiteks putuka- ja linnuliikide õppimine või õhukvaliteedi hindamine samblikute abil toob ümbritseva keskkonna õpilastele lähemale ja motiveerib neid loodetavasti sellest rohkem hoolima.” – võtab kursuse kokku Läänemere Projekti koordinaator Maria Ivanova.

Kursuse jooksul tegeletakse küsimustega, kuidas koolides loodusvaatlusi planeerida ja lastega koos kvaliteetseid andmeid koguda. Osalejad saavad ise praktiliselt katsetada elurikkuse uurimiseks mõeldud veebiplatvorme ja telefonirakendusi ning jagatakse ideid, kuidas sealt saadavaid andmeid hiljem tundides ja uurimistöödes kasutada. Koolitajateks on Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpetaja Lauri Mällo, kes on loonud oma koolis valikaine “Teeme ise rahvusvahelist loodusteadust” ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi spetsialist Veljo Runnel, kes koordineerib iga-aastaselt loodusvaatluste maratoni.

Osalejate seas on eelkõige kooliõpetajad, aga ka muuseumipedagooge ja hariduskeskuste huviringide juhendajad, kes kõik ootavad kursuselt praktilisi oskusi andmete sisestamiseks ja inspiratsiooni, et loodusvaatlused õpilastele põnevaks ja motiveerivaks muuta. Olulisel kohal on ka õpetajate omavaheline kogemuste jagamine. Huviringide juhendajad soovivad jällegi rikastada oma õpperadasid, õppeprogramme ja huviringide tegevusi.

 

Lisainfo:

Maria Ivanova

Läänemere Projekti koordinaator

(+372) 5391 9203

maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee