Gneisid on graniidile sarnase koostise ja vöödilise ilmega moondekivimid, millel on palju erimeid.
Et gneissidel vahet teha lisatakse mõnikord põhinime ette gneisis sisalduva mineraali nimetus – küünekivigneiss, biotiitgneiss, jt. Nimetuse esimene pool võib viidata ka tera suurusele kivimis, struktuurile (silmisgneiss), kivimilisele koostisele (granitoidne gneiss) jne.
Maakera kõige vanemad teadaolevad kivimid on kuskil 3,8-4 miljardi aasta vanused Gröönimaalt leitud „hallid gneisid“.
Kuigi päevakivi nimetuses sisaldub sõna ‘kivi’, on tegemist siiski just maakoores enim levinud ‘mineraalidega’. Koostise alusel jagatakse päevakivid kahte rühma, milleks on naatrium-kaltsiumpäevakivid ehk plagioklassid ja kaalium-naatriumpäevakivid ehk leelispäevakivid. Päevakivid on enamasti heledad – valged, roosakaspunased.