Projekt täisnimi: Eesti elurikkust tutvustav koomiksisari

Projekti toetab: SA Keskkonnanvesteeringute Keskus

Projekti kestus: 31.05.2016-31.05.2017

Projektijuht: Maris Mägi, maris.magi@tartuloodusmaja.ee

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on läbi atraktiivse, tabava ja humoorika koomiksisarja laiema avalikkuse teadlikkuse kasv Eesti looduse rikkusest, selle väärtustest, ohtudest ja inimeste enda käitumise mõjust.

Projekti tegevused: Iga nädal ilmub Eesti Päevalehes ja veebiblogis koomiksiriba. Kõik koomiksid koos taustalugudega koondatakse veebikogumikku. Kokku ilmub 52 koomiksit.

Blogi aadress: www.rikaselu.blogspot.com

Veebikogumik asub aadressil: https://drive.google.com/file/d/0B1ejg0drmePeTEdQLUNIcXNYOEE/view?ts=594a2a67

Printimiseks: https://drive.google.com/file/d/0B1ejg0drmePeNmh2bnhkZEx5eDQ/view?ts=594a2ab4

Projekt täisnimi: Keskkonnauuringute välipraktikad Palupõhjas 2016-2017

Projekti toetavad: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Projekti kestus: 01.08.2016 – 31.07.2017

Projektijuht: Gedy Siimenson, gedy.siimenson@tartuloodusmaja.ee, 56466887

Projekti partnerid: Juhtpartner Tartu loodusmaja.

Projekti eesmärk: Loodus- ja keskkonnauuringute huviringi õpilaste seas lisaks loodushuvi tekitamisele ja keskkonnasõbralike käitumisharjumuste kujundamisele ka teadusliku mõtlemise juurutamine ja uurimuslike oskuste arendamine.

Projekti tegevused:  2016.a. sügisel korraldatakse keskkonnauuringute huviiringi õpilastele (7.-12.klass) üks kolmepäevane laager Palupõhja Looduskoolis ning teine laager 2017.a. kevadel. Laagris õpitakse koostama uurimustööd, märkama loomade tegevusjälgi ning hindama loomade arvukust, kasutama erinevaid vahendeid püügiks ja liikide detekteerimiseks, õpitakse määrama liike ning saadud tulemustest tegema järeldusi erinevate biotoopide liigilise koosseisu ja ökoloogilise tasakaalu kohta. Töö tulemusena valmivad postrid või muul moel visualiseeritud ettekanded, mida esitatakse Tartu loodusmaja sügiskonverentsil 2017. Uuritakse iga piirkonnas leitud liigi osa ökosüsteemis ning nende osa ökoloogilise tasakaalu säilitamisel. Kirjeldatakse erinevates paikkondades nähtud, kirjeldatud ja püütud isendite põhjal sealset looduse mitmekesisust.

Projekti koduleht: Tulemused, samuti fotod pannakse huviringi Facebooki lehele https://www.facebook.com/LKuuring ning hea kogemuse kohta kirjutatakse kokkuvõttev artikkel portaali Keskkonnaharidus.ee.

Projekti üritused:

Sügisene laager lükkus edasi maisse 2017.

26.-28. MAI 2017 – Esimene praktikum, 3 päeva: Eesti kalad, teod ja karbid.

Moodustatakse 2 uurimisgruppi ning juhendmaterjal kohandatakse erinevatele kooliastmetele.

1) Ihtüoloogiline uurimine aitab õpilastel mõista mageveekalastiku liigilist koosseisu ja õppida kalade põhitunnused. Õpilased saavad ülevaate Eesti kalanduse seisundist, Eesti siseveekalade liigirikkusest ja probleemidest, õpilased praktiseerivad kalapüüki, kalade määramist ning lahkamist. Uuritakse majanduslikult tähtsamate ja väärtuslikumate kalade liigilist kuuluvust, bioloogiat, varude seisundit ning nende kasutamise ja kaitsega seonduvaid küsimusi.

2) Malakoloogiline uurimine õpetab pisikesi Eesti tigusid ökosüsteemi oluliste lülidena hindama, nende kogumiseks kasutama ruudu- ja sõelameetodit, tigusid määrama, looma teaduslikku kogu ning saadud tulemuste põhjal tegema järeldusi liigirikkuse ja arvukuse kohta.

9.-11.JUUNI Teine praktikum, 3 päeva: Eesti pisiimetajad ja putukad.

Moodustatakse 2 uurimisgruppi ning juhendmaterjal kohandatakse erinevatele kooliastmetele.

1)Pisiimetajad on Eestis varjulise eluviisiga ja tegutsevad enamjaolt öösiti, mistõttu kasutatakse spetsiaalseid võtteid nende ajutiseks eluspüügiks ja uurimiseks. Kooliprogrammides on sellised praktilised oskused ja teadmised puudulikud, niisamuti ka teadmised looduskaitse elluviimise koha pealt. Paljud pisiimetajad vajavad eestis aga kaitset ning õpilaste teadlikkus sellest peab kasvama. Pisiimetajate tegevusjälgi ja käitumist tundma õppides, suudab õpilane teha järeldusi mingi biotoobi elurikkuse kohta. Keskendutakse käsitiivaliste, näriliste ja putuktoiduliste uurimisele.

2) Putukad on Eestis, nagu ka mujal maailmas, kõige arvukam loomade klass. Seepärast käsitletakse praktikumil vaid arvukamate putukaseltside sagedasemaid esindajaid ja neid isendeid, kes piirkonnas levinumad on (mardikalised, kahetiivalised, kiletiivalised, liblikalised). Õpilased õpivad putukaid püüdma, neid seltside viisi eristama, määrama ning kollektsioone looma. Õpilased õpivad iga putukaliigi kohta neile eripäraseid tegutsemisviise ning mõistavad nende kohta ökosüsteemis. Õpilased valivad välja oma uurimisobjekti ja püstitavad uurimisküsimuse, millele praktikumi käigus vastuse leiavad.

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on laste, noorte ja täiskasvanute suurem keskkonnateadlikkus seentega seotud teemade osas. Näituse külastajad saavad meelde tuletada söödavad seened ja seente kasutamisega seotud ettevaatusabinõud, samuti teadmisi seente tähtsusest looduses ja rollist tehnoloogilistes kasutusvaldkondades. Projekti tulemusel on näitustel osalejad teadlikumad:
1. Eesti looduses kasvavatest nii söödavatest kui mürgistest seentest, nende kasutamisest ja seente ökoloogilisest tähtsusest looduses;
2. Eesti looduse rikkusest ja looduse mitmekesistest teenustest elusolendite, seejuures inimese heaoluks.

Projekti tegevused:

• Seenenäitus Tartu loodusmajas 13.-16. september 2016.
• Virtuaalne seenenäitus internetis seenenäitusel eksponeeritud liikidest.
• Seeneetikettide täiendatud komplekti kujundus ja trükk.

Seenenäitus oli avatud kell 9-18 nelja päeva jooksul. Näitust külastasid nii linnakodanikud kui ka eelregistreeritud lasteaiarühmad ja kooliklassid. Registreeritud rühmi juhendasid giidid, võimalus oli täita eakohaseid töölehti, osaleda väikese seenelabori töös ning soovi korral vaadata seeneteemalisi õppefilme.Pargialal oli lihtne “kännunäitus” 5 seeneliigiga ja lipukeste ja seente nimetustega tähistatud 7 liiki pargis kasvavaid seeni.

Näitust külastas 1056 kooliõpilast rühmakülastustes+ 20 üksikkülastust, 514 lasteaialast rühmakülastustes +13 koos peredega üksikkülastusena, 159 rühmi saatvat õpetajat; 195 täiskasvanut üksikkülastajat. Pargis ja õues kändudel eksponeeritud õuenäituse külastajaid ei registreeritud. Kokku tutvus näitusega 1957 registreeritud külastajat.

Virtuaalne seenenäitust Tartu loodusmaja FB lehel ja kodulehel uuendati jooksvalt vastavalt näitusele lisandunud liikidega. Virtuaalne näitus kogus vähemalt 111 meeldimist ja seda ka jagati aktiivselt (vähemalt 213 jagamist).

Projekti käigus koostatud materjalid:
Virtuaalset näitust saad vaadata siit.

Seenenäituse uuendatud etikette saad vaadata siit.

Projekti toetab: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Projekti kestus: 1.01.2015- 31.12.2016

Projektijuht: Kersti Sõgel, kersti.sogel@teec.ee, 55983328

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on luua Tartu loodusmaja töötajatest ühtne keskkonnateadlik kollektiiv, kes on valmis jagama oma teadmisi ja kogemusi keskkonnasõbraliku töökorralduse rakendamisest teiste organisatsioonide ja loodusmaja külastajatega.

Projekti tegevused:

1) viia läbi keskkonnamõju hindamine

2) sõnastada, teadvustada ja avalikustada oma asutuse keskkonnapoliitika ja tegevuskava

3) koolitada kõiki oma töötajaid

4) luua paremad võimalused loodusmaja energiatarbe jälgimiseks ja selle esitlemiseks

5) jagada ideid ning nippe igapäevaseks keskkonnateadlikuks käitumiseks külastajate, laste ja lapsevanematega.

Projekti üritused:

13.veebruar 2015 – rohelise meeskonna 1. kohtumine. Vaatame koos rohelise kontori kontrollküsimustiku, mis aitab kaardistada organisatsiooni hetke olukorda ja seada eesmärke.

6.märts 2015  –  koolitus: rohelise kontori kontseptsioon.

10.aprill 2015 – tegevuskava koostamine ja indikaatorite loomine.

30.aprill 2015 – action learningu meetodi tutvustus.

8.mai 2015 – koolitus: ökoloogilise jalajälje mõõtmine.

2.oktoober 2015 –  koolitus: energiatarbimine ja transport, kontori sisekliima ja kontoritehnika.

21. – 22.oktoober 2015 – Helsingi taaskasutuskeskuse töötajad tutvustavad oma meetodeid kuidas edastada oma teadmisi, kuidas läheneda ja kaasata erinevad huvigruppe.

2.detsember 2015 –  koolitus keskkonnahoidlikud hanked ja säästev tarbimine.

10.detsember 2015 – õppekäik Helsingi taaskasutuskeskusesesse.

6.jaanuar 2016  – koolitus: jäätmekäitlus, paberi ja vee tarbimine, toitlustus, koolitused, koristamine.

Projekti toetab:  Keskonnainvesteeringute Keskus

Projekti kestus: 01.2016-09.2016

Projektijuht: Aivo Tamm, aivo.tamm@ut.ee, 5111724

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on õpilaste loodusalaste teadmiste suurendamine ning ökoloogilise tasakaalu mõistmine läbi praktiliste õppetegevuste looduslaagris. Selleks korraldame Tartu loodusmaja zooloogia huviringi õpilastele 4 õppelaagrit erinevatel aastaaegadel 2016. aasta talvel, kevadel ja suvel.

Projekti tegevused:   Korraldatakse 2 kolmepäevast laagrit Palupõhjale, 2 kolmepäevast laagrit Kirna õppekeskuses, Alam-Pedja looduskaitseala looduskeskuses. Koostatakse laagripiirkondade loomastiku ülevaated ja süstemaatilised nimestikud.

Projekti üritused:

Laagrid:
Palupõhja 19.-21.02.2016

Palupõhja 4.-6.03.2016

Kirna 2.-4.08.2016

Kirna 9.-11.08.2016

Projekti toetavad: Nordplus Adult ja

Projekti kestus: august 2015 – august 2017

Projektijuht: Gedy Siimenson, gedy.siimenson@tartuloodusmaja.ee,(+372) 736 6103

Projekti partnerid: Juhtpartner on SYKLI Environmental School of Finland  ning kaasalöövad LV-Waste Management Association of Latvia (LV-LASA), LV-Liepajas RAS, Tartu loodusmaja.

Projekti eesmärk: Euroopa Liidu jäätmepoliitika põhineb jäätmete vältimisel ja ringlusse võtul. Selle aluseks on ka tõhus sorteerimine. Selleks, et inimesed oleksid motiveeritud korrektselt sorteerima on vaja põhjalikku nõustamisteenust. Nõustamine on üks tõhusamaid vahendeid, selleks, et inimesed sorteeriks oma jäätmeid. Nõustamine toimub paljudes nii era- kui avaliku sektori organisatsioonides ning paljudel erinevatel meetoditel vastavalt sihtrühmale.

Käesoleva projekti eesmärk on:
1. ehitada rahvusvaheline jäätmenõustajate võrgustik.
2. koguda kokku parimad näited jäätmete nõustamise vallas.
3. levitada parimaid tavasid ja meetodeid ning koguda need kokku e-õppe platvorm
4. Testida e-õppe platvormi ja erinevaid meetodeid.

Projekti tegevused:

1. Projekti plaani koostamine
2. Materjalide ja meetodite kogumine ja tõlkimine.
3. E-õppe platvormi planeerimine
4. E-õppe platvormi üleehitamine ja sissejuhatava kursuse koostamine
6. Täiustamine
7. Projekti lõpetamine.

Projekti üritused:

4.- 6.oktoober 2015 – Projektipartnerite avakohtumine Soomes, Helsingis.

1.-3.juuni 2016 – Projektipartnerite kohtumine Eestis, Tartus.

17.-19.mai 2017 – Projektikohtumine Lätis, Riias

Projekti materjalid:

Jäätmealase info andmebaasi kasutusjuhend

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on laste, noorte ja täiskasvanute suurem keskkonnateadlikkus seentega seotud teemade osas. Näituse külastajad saavad meelde tuletada söödavad seened ja seente kasutamisega seotud ettevaatusabinõud, samuti teadmisi seente tähtsusest looduses ja rollist tehnoloogilistes kasutusvaldkondades. Projekti tulemusel on näitustel osalejad teadlikumad:
1. Eesti looduses kasvavatest nii söödavatest kui mürgistest seentest, nende kasutamisest ja seente ökoloogilisest tähtsusest looduses;
2. Eesti looduse rikkusest ja looduse mitmekesistest teenustest elusolendite, seejuures inimese heaoluks.

Projekti tegevused:

• Seenenäitus Tartu loodusmajas 15.-18. september 2015.
• Külli-Kalamees-Pani fotonäitus Eesti seentest.

Seenenäitus oli avatud kell 9-18 nelja päeva jooksul. Näitust külastasid nii linnakodanikud kui ka eelregistreeritud lasteaiarühmad ja kooliklassid. Registreeritud rühmad said osaleda näitusega seotud seeneprogrammil, täita eakohaseid töölehti, osaleda väikese seenelabori töös ning soovi korral vaadata seeneteemalisi õppefilme. Lasteaiarühmadele oli pargialal ka lihtne “kännunäitus” 5 seeneliigiga ja loodusmaja pargialal oli tähistatud lipukeste ja seente nimetustega pargialal kasvavaid seeni (9 liiki). Näitusel oli võimalik saada spetsialisti nõuandeid ja seenemääramist kõigil seenehuvilistel. Näitust külastas nelja päeva jooksul 639 kooliõpilast klassidega programmidel, 36 kooliõpilast perede või üksikkülastusega, 207 Tartu loodusmaja kooliealist õpilast; 410 lasteaialast näituse ja programmiga, 16 eelkooliealist last peredega ja 260 täiskasvanut. Loodusmaja saalis oli eksponeeritud Külli Kalamees-Pani seenefotode näitus.

Projekti lühike nimi: #C-YOU-2

Projekti toetavad:  Nordplus Junior (MOBILITY – Class Exchange)

Projekti kestus: 08.2015 – 07.2016

Projektijuht: Gedy Siimenson, gedy.siimenson@tartuloodusmaja.ee, 56466887

Projekti partnerid: SØnderskov Secondary School (Taani), Nacka gymnasium (Rootsi), Seljaskóli (Island). Juhtpartner on Tartu loodusmaja.

Projekti eesmärk: Koostöö ja üksteise mõistmise arendamine Balti- ja Põhjamaa kooliõpilaste vahel, et jagada keskkonnasäästlike praktikaid väikese CO₂ emissiooniga koolide loomiseks ning õppida Põhjamaade keelt ja kultuuri.

Projekti tegevused: Toimus 4 õpilasvahetust (Eestisse, Rootsi, Taani ja Islandile, üks vahetus kestis 7 päeva), mille käigus õpilased võtsid osa koolitööst, käisid ekskursioonidel, korraldasid ise töötubasid ja teavitusüritusi, tegid uurimistööd kohalike ja regionaalsete keskkonnaprobleemide kohta ning leidsid lahendusi, kuidas koolid saaksid anda oma panuse parema keskkonnaseisundi loomiseks. Projektis osalesid Tartu loodusmaja ning lisaks kaasati õpilasi ja õpetajaid Tartu Tamme Gümnaasiumist, Nõo Põhikoolist, Tartu Forseliuse Koolist, Tartu Tamme Koolist, Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Tartu Karlova Koolist, Miina Härma Gümnaasiumist, Mart Reiniku Koolist, Tartu Hansa Koolist, Ülenurme Gümnaasiumist ja Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist.  Projektiidee kasvas välja UNESCO Läänemere Projekti  (http://www.b-s-p.org/home/) võrgustiku kooliõpetajate koostööst.

Projekti koduleht: http://nordplusjunior.wix.com/c-you-2

Projekti üritused:

1.august, 2015 – projekti osapooled loovad projektile blogi, mille kaudu kõik huvitatud meie tegevusi jälgida saavad: http://nordplusjunior.wixsite.com/c-you-2/blog

18.august, 2015 – toimus koordinaatorite Skype koosolek, mille käigus otsustatakse noortevahetusse kandideerimise info.

9.-15.NOVEMBER, 2015– 27 õpilast (9 taanlast, 9 rootsalast, 9 islandlast) ja 5 õpetajat (1 taanlane, 2 islandlast, 2 rootslast) külastasid Eestit. Õpilased ööbisid kodumajutuses. Pildid leiab siit: http://nordplusjunior.wixsite.com/c-you-2/mest

 1-7.VEEBRUAR, 2016 – 27 õpilast (9 taanlast, 9 rootsalast, 9 eestlast) ja 4 õpetajat (1 Taanist, 1 Eestits, 2 Rootsist) käisid Isalndil. Õpilased ööbisid kodumajutuses. Pildid: http://nordplusjunior.wixsite.com/c-you-2/mice

7-13.MÄRTS, 2016 – 27 õpilast (9 taanlast, 9 islandlast, 9 eestlast) ja 4 õpetajat (1 Taanist, 1 Eestits, 2 Islandilt) käisid Rootsis. Õpilased ööbisid kodumajutuses. Pildid: http://nordplusjunior.wixsite.com/c-you-2/mswe

9-15.MAI, 2016 – – 27 õpilast (9 rootslast, 9 islandlast, 9 eestlast) ja 5 õpetajat (2 Rootsist, 1 Eestits, 2 Islandilt) käisid Rootsis. Õpilased ööbisid kodumajutuses. Pildid: http://nordplusjunior.wixsite.com/c-you-2/mden