Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass ja pargiala, aga võimalik tellida ka haridusasutusse
Lühitutvustus:
Arutleme loomade ja inimeste eluks vajalike tingimuste üle. Tutvume kliimamuutuse olemuse ja põhjustega. Rühmatööna viime läbi katse selgitamaks kasvuhoonegaaside mõju planeedi temperatuurile. Seejärel tutvume õues polaaralade loomade eluga ja mängime mänge, mis aitavad mõista kliimamuutuste mõju polaarloomadele. Klassiruumis lõpetame katsed, arutleme tulemuste üle ja keskendume sellele, mida meie ise saame teha kliimamuutuste pidurdamiseks.
Eesmärk: õpilased teavad mõistete ilm, kliima, kliima soojenemine, kasvuhoonegaas, polaarala, tundra, toiduahel tähendust, mõistavad kliima soojenemise põhjuseid. Oskavad pöörata tähelepanu oma (tarbimis)valikutele ja võimalustele teha planeedisõbralikumaid valikud. Mõistavad kooslustes eksisteerivaid omavahelisi seoseid ning inimese rolli keskkonna mõjutajana. Õpilased julgevad katsetada, oskavad kasutada mõõteriistu ja –vahendeid, arutleda ja teha järeldusi katse tulemuste kohta.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Programm koosneb 3 erinevast mängulisest ülesandest looduslike objektide uurimiseks ja meeltega tunnetamiseks. Õpilased kehastuvad uurimisrühmadeks ja õpivad nn ekspeditsioonidelt toodud materjale vaatlema, kirjeldama, rühmitama ja saavad üksikute objektide kohta oma teadmisi täiendad. Ülesannete vahel on temaatiline sirutus, võimlemisharjutus.
Eesmärk: Õpilane oskab kirjeldada lihtsaid tuntud objekte ja esitada küsimusi, oskab väljendada omadussõnadega kuju, lõhna, värvi, heli jt. omadusi ning nende alusel esemeid rühmitada; teab, et esemeid võib rühmitada erinevate tunnuste järgi ja seega on mitu õiget lahenduse võimalust, et looduslikest materjalidest saab valmistada erinevaid esemeid, et maailma eri paigus on loodus erinev ja kõiki esemeid Eesti looduses ei ole; tunneb oma meeleorganeid ja nende taju võimekust; mõistab et loodusesse jäetud prügi võib olla loomadele ohtlik.
Lapsed mängivad läbi Tartu loodusmaja jäätmete sorteerimise süsteemi. Vaadeldakse vermikompostri näitel millisest jäätmeliigist tekib muld. Luuakse seoseid jäätmete õige käitlemise ja inimeste heaolu vahel. Rühmatöödena valmivad plakatid toetavad jäätmete vähendamise ja sorteerimise teema mõistmist.
Eesmärk: õpilased oskavad pöörata tähelepanu oma tarbimisvalikutele ja võimalustele teha pakendivabamaid valikuid; teavad mis on pakend ning kuidas neid omavahel valiku tegemisel võrrelda; oskavad prügi sorteerida ja mõistavad selle vajalikust; mõistavad kooslustes eksisteerivaid omavahelisi seoseid ning inimese rolli oma keskkonna mõjutajana; oskavad nimetada vähemalt neli enda igapäevases elus kasutatavat võtet jäätmetetekke vähendamiseks; oskavad leida infot jäätmete sorteerimise kohta ja võrrelda omavahel erinevaid materjale; oskavad kasutada korrektselt luupi ning valmistada ühekordse plastpakendi alternatiivina paberist joogitopsi/pisipakendit.
Kestus ja aeg: 2 akadeemilist tundi. Toimumisaeg kogu õppeaasta jooksul, eelistatud sügis ja talv
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Talvenippide programmis saadakse tuttavaks Eesti taimede ja loomade põhilistest kohastumustest külma- ja toiduvaese talve üleelamiseks. Programmi jooksul arutatakse talve olemuse üle, rühmitatakse taimede talviseid säilitus-osi (seemned, maa-alused säilitusorganid, pungad), jutustatakse ja vaadatakse pilte ning lühikesi filmiklippe loomade talvenippide kohta (pasknääri ja kopra toiduvarumine, varjevärvusega kärp, talveunes olijad, rändajad, rebase „lumesukeldumine hiirepüügil“, lumes liugu laskvad saarmad jm); jagatakse loomade magnetpilte magnettahvlile vastavalt talvitusstrateegijale; tutvutakse looduses talvisel ajal kättesaadavate taimetoitude koguga (seemned, urvad, pungad, käbid ja nende seemned, marjad, puukoor, näritud oksad jm) ning jagatakse selle „metsarestorani“ erinevad road näljaste loomade vahel; tutvutakse imetajate (nirk, mutt, kobras, rebane, saarmas jt) nahkadega ehk „talvekasukatega“; toimub rühmadevaheline teatevõistlus „Pasknäärid koguvad talveks tammetõrusid“. Loomade talvenippe võrreldakse inimeste nippidega talve üleelamiseks.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja pargiala; kooliklass ja õueala
Lühitutvustus:
Õppeprogrammis osalejad saavad ülevaate lindudest ja nende liigirühmadest, linnuriigi mitmekesisusest, nende tähtsusest looduses, erinevate liigirühmade kohastumustest ja lindude kaitse vajadusest.
Programmil osalevad õpilased tutvuvad linnuvaatluse põhitõdedega ja õpivad tundma kõige tavalisemaid linnuliike välimuse ning hääle järgi. Samuti saavad õpilased praktilisi teadmisi lindudele soodsamate elutingimuste loomise kohta – tutvutakse erinevatele liikidele sobivate pesakastidega ja talvise lisatoitmise algtõdedega.
Õppeprogrammi läbiviimisel kasutatakse teema näitlikustamiseks linnutopiseid, -sulgi, -mune, -pesasid ja erinevaid tegevusjälgi. Õpitut kinnistatakse läbi kokkuvõtliku liikumismängu.
Märgis nr 212
Sihtrühm: 1.–6. klass
Rühma suurus: kuni 24 õpilast
Kestus: 2 akadeemilist tundi
Keel: eesti, vene
Toimumiskoht: Tartu loodusmajas või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Programmi käigus tutvuvad õpilased Eesti metsades elavate loomadega, saavad ülevaate nende eluviisist ja toitumisharjumustest. Õpitakse tundma ja eristama metsloomi nende jala- ja tegutsemisjälgede järgi. Tutvutakse metsloomade nahkade, koljude, sarvede, väljaheidete ja toitumisjälgedega. Õpitakse tundma metsloomade omavahelisi suhteid. Tutvutakse Eesti tähtsamate kaitsealuste loomaliikidega ja ohtlike võõrliikidega.
Eesmärk: mõistab eluslooduse mitmekesisuse ja selle hoidmise tähtsust; tunneb Eesti metsloomi ja nende tegevusjälgi; oskab märgata ja mõista „loomade märke“
Rühma suurus: optimaalne kuni 24 õpilast, maksimaalne 28 õpilast
Kestus ja aeg: 3 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg oktoober-märts
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass
Lühitutvustus:
Programm pakub võimalust tutvuda erinevate praktiliste tööde, vaatluste ja ülesannete kaudu Läänemere iseloomulike tingimuste ja elustikuga. 3-4 liikmelistes rühmades töötades läbitakse üheksa erinevat Läänemere teemalist tööpunkti, täites ka töölehte. Tööpunktides degusteeritakse erineva soolsusega veeproovide ja viiakse need kokku mängu proovivõtukohtade
vahel soolsuskaardi alusel; otsitakse mereheidisest meretaimede ja loomade jäänuseid ja määratakse neid, täites merebingo lehte; tutvutakse erinevate Läänemere kaladega; koostatakse Läänemere elustiku toitumisahelaid, määratakse taimi, selgrootuid, linde ja imetajaid; tutvutakse Läänemere hüljestega; arutletakse Läänemere keskkonnaprobleemide üle ja koostatakse plakat
mere kaitseks; vaadatakse lühikesi videoklippe erinevatel Läänemere teemadel ja hülgekaamere hooajal jälgitakse hetkeolukorda hallhüljeste koloonias.
Sihtrühm: III kooliaste (eelkõige 8. klass), sobib ka IV kooliastmele
Rühma suurus: optimaalne kuni 24 õpilast, maksimaalne 28 õpilast
Kestus: 3 akadeemilist tundi
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või kohapeal koolis. Aprillis, mais ja septembris vaatluste ja katsete osa õues.
Lühitutvustus:
Limuste programm pakub võimalust tutvuda erinevate praktiliste tööde, vaatluste, ülesannete ja esitluse kaudu tigude ja karpide mitmekesisuse, neile oluliste keskkonnatingimuste, eluviisi, kaitse ja rolliga looduses ning inimese elus. Programmis osalejad saavad ülevaate Eesti limuste kohast toiduahelates nii vee- kui maismaaökosüsteemides, määravad kodade alusel 6 Eesti maismaatigu, vaatlevad elusate tigude kehaehitust ja liikumist, määravad liikumiskiirust, hindavad karpide vanust, tutvuvad kogu baasil limuste kasutusvaldkondadega inimese elus.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, võimalik tellida ka haridusasutusse
Lühitutvustus:
,,Kivide krüptovõti” on 7.–9. klassi õpilastele suunatud aktiivõppeprogramm, mis ühendab praktilised geoloogia, matemaatika, keemia teadmised lõbusate aga eluliste loogikaülesannetega. Õues õpitakse tundma rändrahne, mõõdetakse ja arvutatakse nende ruumala ja massi, kasutades loovust ja meeskonnatööd ette antud probleemi lahendamisel. Siseruumides lahendavad õpilased põneva koodimurdmise mängu abil ülesandeid, mis tutvustavad Eesti kivimeid, maavarasid ja fossiile. Nii jõuavad nad samm-sammult lähemale üllatusauhinna avamisele. Programmi eesmärk on arendada õpilaste geoloogiateadmisi, uudishimu, praktilisi- ja meeskonnatöö oskusi, sidudes loodusteaduseid igapäevaelu ja mängulisusega.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass ja pargi kivirada
Lühitutvustus:
Programmi käigus saadakse teada, kuidas kivimid tekivad, millest nad koosnevad ja miks murenevad, millised Eestis leiduvatest settekivimitest on maavarad ja millised probleemid kaasnevad nende kaevandamisega. Praktiliste tööde käigus õpitakse põgusalt tundma tähtsamaid kivimit moodustavaid mineraale, tard- ja moondekivimite enamlevinud tüüpe, kivimite murenemisel tekkivat settematerjali, Eesti aluspõhja settekivimeid ja neis leiduvaid Vanaaegkonna fossiile, eesti maavarasid. Tutvutakse Eesti geoloogilise kaardi ja geokronoloogilise tabeliga ning loodusmaja pargi rändkivide rajaga. Programmi on võimalik kohandada vastavalt osaleja soovile.
