Veekogu elurikkuse vaatlused rakenduse iNaturalist abil – CoCoRiCo
Maikuus toimus Pedeli jõel järjekordne Valga-Valka kooliõpilaste ühisuurimine. Sellel korral vaadeldi jõe elurikkust iNaturalist rakenduse abil. Õppepäeva viisid läbi Tartu loodusmaja keskkonnahariduse spetsialist Annelie Ehlvest ja Läänemere Projekti koordinaator Maria Ivanova.
| iNaturalisti kasutamisel tuleb meeles pidada mitmeid erinevaid aspekte:
Üheks selliseks on asukoht. Asukoht annab rakenduses kinnitajatele lisainfot, kas vastav liik selles punktis võiks elada või mitte. See on eriti oluline just sellisel olukorras, kus tegu võib olla meile uue liigi leiuga. Kui ümbritsev keskkond selle liigi levikut ei soodusta või on täiesti erinev tema tavalise elupaigaga, siis võib kahelda uue liigi avastamises. Õppepäeval juhtus olukord, kus andmete sisestamine toimus hiljem koolimajas ning nutiseade määras automaatselt leiu punktiks koolimaja koordinaadid. Kuid õnneks võimaldab iNaturalisti rakendus seda hiljem muuta.
Teiseks väga tähtsaks näitajaks on leiu foto. Foto annab rakenduses vastavat organismigruppi kinnitavatele moderaatoritele kindluse, et tegemist on õige liigimääranguga. Ilma fotota, uduse või vastu peegeldava pinnaga foto puhul võidakse vaatlust mitte kinnitada.
Kindlasti on oluline teada ka seda, millised on teatud liigi määramise tunnused. Nende fotole jäädvustamine annab samuti moderaatoritele kindluse, et liik on õigesti määratud või on neil endil võimalik fotode pealt seda teha.
Karpide puhul on oluline teha pilte mitte ainult pealt, vaid ka küljelt (mõnda karbiliiki ei ole võimalik määrata ilma külgvaateta, kuna need on pealt vaadates sarnased).
Tigude puhul on oluline teha pilte nii pealt kui ka alt, et oleks hästi näha suue ja keerits. Ideaaljuhul on soovitatav teha pilte joonlaua või millimeeterpaberi taustal, märkides ära mõõtkava. Siis on taksonite kindlaksmääramine veelgi lihtsam, sest suurus on oluline! |
Pedeli jõel läbi viidud vaatluste käigus leidsime mitmeid nii jõe kui ka järve selgrootuid.
Leidsime puhta vee selgrootuid, kuid kahjuks ei teinud me ühtegi vaatlust – seega õppetund järgmiseks korraks: tehke võimalikult palju vaatlusi, isegi kui te ise määrata ei suuda – heade piltide abil saavad teised harrastusteadlased taksonid kindlaks teha.
Aeglase voolu ja mõõdukat stressi taluvatest liike leidus meie vaatlusaladel kõige enam, kuid sarnaselt puhta vee indikaatorliikidele ei teinud me oranžiga märgitud liikidele vaatlusi.
Meie leitud selgrootud, kes taluvad tugevat stressi (orgaaniline reostus, setete ladestumine). Neid esineb väga sageli ka seisvas vees, samuti ei saa öelda, et need oleksid meie proovides domineerinud, leidsime ka palju teisi liike.
Vaatluste tulemuste kohta võime järeldada:
- Me ei saa vee kvaliteedi kohta usaldusväärseid järeldusi teha, kuna meie peamine ülesanne oli õppida, kuidas vaatlusi teha ja me ei arvutanud püütud taksonite arvukust, et määrata keda oli rohkem ja keda vähem.
- Tegime vaatlusi erinevates elupaikades – ühes kiire vooluga veekogus, teises rahulikumas veekogus ja kolmandas väikeses ojas. Määramistabeliga, mida me kasutame on võimalik määrata vee kvaliteedi ainult vooluveekogudes.
- Leidsime liike kõigist kolmest rühmast: neid, kes taluvad tugevat stressi, mõõdukat stressi ja neid, kes eelistavad puhast voolavat vett. Seega tundub, et üldiselt oli meie vaatluste järgi elurikkus ja veekvaliteet Eesti jaoks üsna keskmine.
Sama sündmuse kohta on võimalik lisainfot saada Balti Keskkonnafoorumi sotsiaalmeediast: