Head komposti ei saa kogemata, visates ainult toidujäätmed üksteise otsa. Lagundajatel, mille hulgas on nii bakterid, mikroorganismid, seened kui ka vihmaussid on komposti tingimuste suhtes täpsed nõudmised. Selleks, et meie biojäätmed laguneksid kiiresti ega muutuks lihtsalt roiskuvaks ja haisevaks kuhjaks, peab kompostihunnik olema korralikult rajatud ja süsteemselt kasutuses.

Korralik kompost sobib mulla kvaliteedi ja omaduste parandamiseks nii aiamaale toidu kasvatamiseks, lillepeenrasse kui ka toalilledele, aidates hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset. Lisaks soodustab see taimejuurte varustatust hapnikuga, pärsib umbrohu kasvu, tõrjub ja hävitab enamikku taimehaigusi põhjustavaid mikroobe, pikendab taimede kasvuperioodi jne. Peale mulla rikastamise saab kompostimisega vähendada loomulikult ka enda jäätmeveokulusid.

Mida komposti panna ja mida mitte?

Kompostida saab peaaegu kõiki tekkivaid bio- ja aiajäätmeid, aga hea komposti tegemisel on oluline materjalide tasakaal. Kõige parem kompostisegu on selline, kus on nii rohelist värsket materjali (toidujäätmed, köögiviljakoored, värskelt niidetud muru, värsked lehed, jne) ning pruuni kiulist puitunud materjali (kuivanud lehed, oksaraod, kuivanud hein, põhk, jne).
Aia- ja majapidamisjäätmed täiendavad kompostis üksteist, mistõttu parim kompost saadakse erinevaid jäätmeid omavahel segades, sest siis tõuseb kompostis temperatuur ja kompostimise protsess toimib.

Komposti umbrohu panek komposti on igaühe enda vastutada, olenevalt kus ta hiljem komposti kasutada tahab. Üldiselt ei soovitata panna mitmeaastase umbrohu juuri (naat, võilill, põldosi ja -ohakas). Juurte ja seemnete hävinemiseks on vaja, et temperatuur tõuseks vähemalt 55 kraadini ja püsiks nii mõned päevad ehk kompostihunnik peaks juba väga hästi “töös” olema.
Ka puutuhka, lupja, kriiti, purustatud munakoori, rebitud ajalehti (mitte läikivast kriidipaberist) ja munakarpe võib samuti julgelt lisada, aga neidki mõõdukas koguses ja kihiti. Sõnnik, virts ja kanakaka sisaldavad rohkelt lämmastikku ja on samuti väikses koguses teretulnud.

Kompostimisel ei tohi kasutada:

• herbitsiididega töödeldud või taimehaigustesse nakatunud jäätmeid: eksootiliste puuviljade koored, haiged viljapuue ja ilutaimede oksad, mädanenud õunad
• männiokkaid, mis ei lagune vaikude tõttu eriti hästi
• lihatooteid ja konte, rasvu ja õlisid (temperatuur ei tõuse nende lagundamiseks piisavalt kõrgele, need lähevad roiskuma ja meelitavad ligi loomi).
• grillsütt ega -tuhka (immutatud mürgiste ainetega), sigaretikonisid
• lemmikloomade väljaheiteid, sest võivad levitada haiguseid
• tarbekemikaale, ravimeid, fooliumi, plastikut (laguneb mikroplastikuks), läikivpaberil ajakirju
• suure liiklusega teede äärset niidet

Kuidas komposteerida?

Kompostis toimub lagunemise protsess tänu selles elavatele mikroorganismidele. Nende elutegevuse põhivajadusteks on vaja õhu ligipääsu, niiskust ja toitaineid.
Hea ja kiirelt laguneva komposti jaoks tuleb materjal laduda kihiti ja lisada vahele peenemaid oksi või kohevat puistematerjali, et komposti lagundavad mikroorganismid saaksid hingamiseks hapnikku. Oksaraod, muld, turvas, hein või õhk hoiavad komposti õhurikkana, liiga tihe või liiga märg kompost hakkab mädanema. Niiskuse tasakaalu saab kontrollida, kui pigistad komposti ja sellest eraldub paar tilka vett.

Samas on ka liigne kuivus komposti suurim vaenlane, sest ei lase kompostil kuumeneda ja kompostimise protsessid ei saa käivituda. Kuivus võib johtuda liiga vähesest kastmisest või komposti liigsest hõredusest. Näiteks terved oksad või lillede varred muudavad komposti liiga hõredaks, mistõttu ta kuivab kergesti. Ehkki kompost peab olema kohev, ei tohi ta olla hõre. Kuivamise vastu aitab kastmine sõnnikuveega, sooja veega või nõgeseleotise veega.

Lisaks veele ja õhule on vaja kompostimiseks süsinikku ja lämmastikku. Süsinik on kuiv ja pruun – nt oksad; lämmastik on roheline ja mahlane – nt umbrohi ja toidujäägid. Ideaalne oleks säilitada vahekord kaks osa pruuni ja üks osa rohelist või siis enam-vähem pooleks mõlemad osad.

Kompostimist alustatakse sellest, et auna põhja laotatakse õhulist puurisu või -haket, mis kindlustab altpoolt õhu juurdepääsu. Seejärel võib panna lämmastikurohke kihi – hästi sobib sõnnikusegu, kanakaka graanulid. Kui kompostitakse kuivi jäätmeid, näiteks kuivi lehti, tuleb kuhja või auna valmistades jäätmeid kasta. Kui teete näiteks puulehtede komposteerimiseks sügisel auna, siis on see soovitav pealt mullakihi, heina või kilega katta, nii püsib see paremini niiske ja soe.

Kuhu oma kompostikast teha?

Kompostkast peaks olema aia varjulisemas osas, kuna tuul ja päike kuivatavad komposti. Samuti võiks vältida liigset vihmasadu, selle vastu aitab samuti varjuline puu alune või kaanega kast. Komposti võiks võimalusel paigutada maa peale kokkupuutesse mullaga, sest lagundajad sealtkaudu sisse pääseks. Alguses võiks teha pigem mitu väiksemat kui üks suur kompostkast, et aru saada bioprügi mahtudest ja mugavusest.

Hästi tehtud kompostihunnik või -kast ei haise, ei külmu ega ei kuiva läbi, sinna ei pääse linnud ega pisinärilised ligi ning seal ei taha elada ka sipelgad ega kärbsed. Kompostil lastakse järelvalmida nii kaua, kuni see omandab peaaegu musta värvi ja ühtlase sõmera koostise, meenutades meeldiva lõhnaga mulda. Järelvalmimise ajal tuleb komposti vajaduse korral kasta ja segada. Kompost on valmis, kui see on muutunud tumedaks ja muredaks.

Vastavalt soovitud mahule, materjalieelistusele ja rahakoti paksusele võib valida väga erinevaid viise kompostkasti tegemiseks. Kõige lihtsam on alati tavaline hunnik, seejärel laudadest või võrgust tehtud kast, kallimad on plastist ja temperatuurimõõdikuga kiirkompostrid. Tubastesse tingimustesse sobib alati näiteks vermikomposter. Ja sügisesi puulehti saab komposteerida ka näiteks suurtes kottides hoiustades või koormakilega kaetud aunas. Võimalusi on palju, aga hea komposti saladus peitub ikka valmistaja teadmistest koostisest!

Head lisainfot pakub näiteks leht Kompostiljon.ee

Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Sügis 2022 uudiskirjas. Telli programmi uudiskiri endale siin.

Tartu loodusmaja perepäev “Lehed toiduks” toimub 15. oktoobril kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Seekordsel perepäeval vaatame lähemalt, mis on kompost ja kuidas seda teha saab. Kas teadsid, et õige kompostimisega saame toita enda aia mullastikku ja seeläbi kasvatada lihtsamalt ka täisväärtuslikku toitu?

Perepäeva jooksul saab meistrimehe näpunäidete järgi valmistada liigutatava lehekompostri. See on kerge ja teisaldatav võrgust ümbris, mis sobib hästi ka linnamaja õuealale.

Kompostielustiku õpitoas saab nii luubi kui mikroskoobiga uurida põnevat mikroelustikku, kes muudab meie toidujäätmed ja lehed lõpuks mullaks. Uurimisalused leiame loodusmaja kompostikastidest ja vermikompostrist ehk tubasest vihmausside kompostikastist, mille tööpõhimõtetega saab samuti lähemalt tutvuda.

Loodusmaja pargis saab kompostirajal mänguliselt kõigi kompostis elavate pisiputukatega tutvuda. Retk lõpeb meisterdustoas. Terve hommikupooliku on avatud loomatuba, talveaed ning loodusmaja uued näitused.

Oodatud on suuremad ja väiksemad lapsed koos vanemate, vanavanemate ja õdede-vendadega.

Sündmus toimub koostöös Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi projektiga „Kasvades oma toiduga“.

Perepäeva üritus Facebookis.

Osalustasu 3 eurot.

Üritust korraldavad Rohelise kooli programm ja Eesti Maaülikooli Mahekeskus, partner on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024.

Toetajad on Tartu linn ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartu loodusmaja fuajees avatakse 21. septembril keskkonnateemaline plakatinäitus “Maailmalõpp: Korduma Kippuvad Küsimused”.

Näitus autor Torm Parts on Pallase tudeng ja keskkonnaaktivist. Keskkonnateemaline kunstinäitus “Maailmalõpp: Korduma Kippuvad Küsimused” mõtiskleb oluliste küsimuste üle – mida üldse tähendab keskkonnasõbralikkus? Mis häda kõigil selle metsa teemaga on? Miks juba ei tegutseta?

Näitus on avatud 21. september – 28. oktoober 2022 (Pikendatud kuni 30.11)

E-R 10:00-18:00

Sissepääs tasuta

Tartu loodusmaja kutsub 13. oktoobril 7. – 9. klasside õpilasi keskkonnauuringute võistluspäevale!

Osalema ootame kaheliikmelisi võistkondi erinevatest koolidest, kes päeva jooksul lahendavad otse looduses keskkonnateemalisi ülesandeid. Võistlus toimub välitingimustes Tartumaal Selli-Sillaotsa õpperajal ja Palupõhja looduskoolis. Võistlusele saab registreeruda kuni 20 võistkonda.

Õpilasvõistlus algab ja lõpeb Tartus. Õppepäeva jooksul liiguvad meeskonnad Selli-Sillaotsa õpperajal ja Palupõhja külas, õpivad tundma kohalikku taimestikku, määravad õhu- ja veekvaliteeti ning vee füüsikalis-keemilisi omadusi. Mitmekülgne soos ja palumetsas looklev Selli-Sillaotsa matkarada asub Alam-Pedja looduskaitsealal. Võistlus lõpeb Palupõhja looduskoolis, kus võistlejad peavad oma kogutud andmed koondama ja graafikuna esitama. Lisaks valib iga meeskond päeva jooksul õpperajal kohatud taimedest ja seentest välja teoreetilise tooraine nö “metsarestorani” menüü tarbeks ja esitab selle fotodena žüriile.

Ülesannete lahendamist hindab jooksvalt žürii. Kõik osalejad saavad osalemistunnistused, parimatele ka auhinnad!

Buss õpperajale väljub 10.00 Ahhaa keskuse eest ja jõuab tagasi samasse kohta kell 17.00. Lõunasöök korraldajate poolt. Olulised on ka ilmastikukindel riietus ja jalatsid.

REGISTREERI õpilasvõistkond siin

Õppepäeva toetab Eesti Teadushuvihariduse Liit.

Lisainfo:

Tiina Lilleleht

Võistluse koordinaator

tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee

Tel.53341013

Keskkonnauuringute võistluspäevaks ettevalmistamise juhend

1. Õpilasvõistlus toimub Tartumaal Alam-Pedja looduskaitsealal asuval Selli-Sillaotsa õpperajal ja Palupõhja looduskoolis ning selle ümbruses. (Võistlejatel on soovitav tutvuda eelnevalt piirkonna looduskaitse nõuetega).
2. Võistluse ajal võib kasutada enda telefoni ning selles eelnevalt laetud mobiilirakendusi. (Võistlejad võiksid mõelda läbi ja uurida, milliseid rakendusi looduses kasutada ja need eelnevalt alla tõmmata). NB! Võistluse ajal pole võimalik telefoni laadida!
3. Ülesannete lahendamiseks on kasutada määrajad: Toomas Kukk “Eesti taimede kukeaabits” ja Heljo Krall, Toomas Kukk jt. “Eesti taimede määraja”. (Võistlejad võiksid eelnevalt tutvuda teostega, et leida neist kiirelt infot).
4. Mõõtmisteks on kasutada Vernier LabQuest andmekogurid ja andurid. (Võistlejad saavad kohapeal tutvuda, millisel kujul Vernier esitab mõõteandmeid, aga kui andmekogur on ka koolis olemas, võiks sellega ka enne tutvuda).
5. Võistlusel on ülesanded, kus tuleb teadvustada, mis tähendavad mõisted teadus, teaduslikkus, teaduslikud andmed ja teadustöö. (Võistlejad peavad mõistma ja eristama nende tähendust.)
   Ülesannete lahendamiseks kasutatakse ka mikroskoopi.

Tartu loodusmaja otsib loomingulistest ideedest tulvil, rõõmsameelset ja hoogsa töökultuuriga sündmuste koordinaatorit.

Sündmusi ja teenuseid on alates sünnipäevadest ja õpitubadest, lõpetades pulmade ja jõulupidudega ning nende sisuline arendus ja koordineerimine võiksid uuele tasemele jõuda just Sinu eestvedamisel! Meie majas jagub vaba ruumi, et saaksid oma arendusideid ellu viia ning luua midagi, mis teeks rõõmu nii lastele, nende vanematele kui ka teistele majakülastajatele. Loodusmaja sündmused korraldatakse keskkonnasõbralikult ja need on loodusharidusliku iseloomuga, mistõttu loodushuvi ja mitmekülgsed teadmised tulevad kasuks. Tartu loodusmaja hetkel pakutavate teenustega saab tutvuda kodulehel.

Kvalifikatsiooninõuded:

• vähemalt keskharidus
• koordineerimise ja sündmuste korraldamise kogemus
• kasuks tulevad loodushariduslik taust ning keskkonnateadlikkus

Koormus ja palk: lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asenduskoht 0,5 koormusega, 500 eurot kuus (bruto)

Omalt poolt pakume paindlikku tööaega, mitmekülgseid ja arendavaid tööülesandeid, keskkonnahoidlikel põhimõtetel toimivat töökeskkonda ja toredat töökollektiivi. Töö iseloom võimaldab teha ka kaugtööd. Töötajal on võimalus saada meie koostööpartnerite juures soodustusi ning kasutada ametijalgratast nii töö- kui ka isiklikeks sõitudeks.

Tööle asumise aeg: 01.11.2022

Kui pakkumine äratas Sinus huvi, saada aadressil anna-grete.joamets@tartuloodusmaja.ee oma CV ja lühike ülevaade senistest kokkupuudetest sündmuste korraldamise ja teenuste arendamisega.

Tähtaeg: 10.10.2022

Lisainfo:

Anna-Grete Joamets
Külastuskeskuse juht
(+372) 58141869
anna-grete.joamets@tartuloodusmaja.ee

Head loodusfilmisõbrad, MAFF tuleb taas Tartu!

20.Matsalu loodusfilmide festival toimub 21. septembrist kuni 2. oktoobrini Lihulas ja üle Eesti. Tartu loodusmajas on külalislinastusi võimalik vaadata kolmel päeval, 28.-30.septembril.

Juba mitmendat aastat jõuab Matsalu loodusfilmide festivali filmiparemik koostöös Tartu loodusmajaga ka tartlaste ette. See on suurepärane võimalus festivalist osa saada kõigil neil, kellel ei ole Lihulasse koha peale võimalik filme vaatama sõita.

Festivali eesmärk on tutvustada ja tunnustada uusi loodus- ja keskkonnafilme ning nende loojaid, pakkudes külastajale võimalust osa saada maailma loodusfilmide paremikust.

Liitu MAFFi sündmusega ka Facebookis.

Piletiinfo:

Üksikpilet: täispilet 3€ / sooduspilet üliõpilastele ja pensionäridele 2€ / lapsed ja õpilased tasuta

MAFF pass: 12€ (tagab sissepääsu kõikidele festivali filmidele 28.-30.09)

NB! Festivali piletite ja passide müük toimub ainult kohapeal enne filmide algust.

Filmid inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega

Lisainfo:

Anneli Ehlvest

anneli.ehlvest@tartuloodusmaja.ee

5344 2160

Tartu loodusmaja avab iga-aastase Teadlaste Öö puhul samuti oma uksed!

Kas sina tead, millega tegeleb limnoloog – limaga? Aga mitu jalga peab sul olema, et sinust vaimustuks arahnoloog? Kas ihtüoloogi uurimisobjektil on saba või lestad?

Teadlaste Öö avastusrada annab võimaluse õppida tundma meie rohkem ja vähem tuntud Eesti loodusteadlasi, nende erialasid ja saavutusi. Talveaias tuleb osavalt liikuda kaardi abil, leides rohelisest džunglist üles ja mõistatades ära loodusteaduste harusid ning tuntud teadlasi!

Õhtu jooksul on avatud lisaks loodusmaja loomatuba, kus saab uudistada erinevaid lemmikloomi hiidtigudest vöötoravani, talveaias tutvuda ka kilpkonnadega. Avatud on ka keskkonnateemaline näitus “Maailmalõpp: Korduma Kippuvad Küsimused”.

Avastusrada “Tunne Eesti teadlasi” 30.09 kell 18:00-21:00 Tartu loodusmajas, Lille 10.

Üritus on tasuta, ootame igas vanuses teadussõpru!

Tartu loodusmaja korraldab taas juba traditsiooniks saanud keskkonnasäästliku harrastuskalapüügi laagri, kus lisaks lastele saavad osaleda ka lapsevanemad. Osalema ootame 1.-3. klasside õpilasi koos vanemaga. Laager toimub 24.-25. septembril Alam-Pedja looduskaitsealal Palupõhja külas, majutumine Palupõhja looduskoolis.

Laagris püütakse kogenud kalameeste, -naiste juhendamisel kala nii kaldalt kui paadist. Lisaks seaduskuulekale ja keskkonnasõbralikule kalapüügile saavad osalejad teadmisi külastatavatest veekogudest ja kaitsealadest, kalade bioloogiast, kalaliikide määramisest, püügivahendite kasutamisest ja hooldamisest, kalatoitude valmistamisest (sh. puhastamine, fileerimine jne), veeohutusest.

Püügiviisidest praktiseerime õngitsemist, spinningupüüki ja püüki põhjaõngega. Kel on isiklik varustus, võiksid kaasa võtta lihtkäsiõnge või käsiõnge ja spinningu ning neile juurde kuuluvad tarvikud. Kel isiklik varustus puudub, saab selle laenata juhendajatelt.

Osalustasu: 60€ (1 laps + 1 vanem), iga lisanduv pereliige 30€/inimene

REGISTREERI SIIN

Laagri osalustasu palume maksta pangaülekandega:
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Swedbank EE682200221019698363
Selgitus: lapse nimi, Palupõhja perede kalastuslaager

Lisainfo osalejale:

Alustame 24.09 kell 11 Palupõhja looduskooli juures. Juhised kohalejõudmiseks leiate siit. Autod jätke parklasse ja jalgrada tuleb üle heinamaa looduskooli õuele. Kalastustarbed on laagris olemas. Juhul, kui teil on olemas oma varustus, siis võtke see kaasa! Toitlustus on kohapeal. Ja loomulikult soojalt ja veekindlalt riidesse (läheme ka mootorpaadiga jõele). Võtke kaasa täidetav veepudel (ärme plasti kasuta). Ööbimisest – kohapeal on kasutada 2 ruumi, ühes on lavatsid, madratsid ja padjad, teise ruumi saab madratsid maha panna. Kaasa peaks võtma lina, padja või padjapüüri ja teki/magamiskoti. Kes soovib, on võimalus ka telkida (oma telk kaasa). Pühapäeval lõppeb laager kell 15.

Keskkonnasäästlike harrastuskalapüügi laagrite toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Meie kalastuslaagreid tunnustati 2017. aastal Keskkonnakäpa auhinnaga õnneliku õppe ja Rahva lemmiku kategooriates!

Ringmajanduse teema on tänapäeval ka keskkonnahariduse lahutamatu osa. Ringmajanduse heaks näiteks on pakendite ringlusse suunamine sh. Eestis edukalt toimiv pandipakendi süsteem. 23. septembril toimub Tartu loodusmajas pandipakendi (laiemalt pakendijäätmete) teemat tutvustav õppepäev lasteaia- ja kooliõpetajatele. Õppepäev võimaldab saada ülevaate pandipakendite eluringist, olemasolevatest (pakendi) jäätmeteemalistest õppevahenditest ja omandada uusi ideid ja meetodeid, kuidas laste ja õpilastega pakendite sh pandipakendite teemat ringmajanduse kontekstis käsitleda ehk mis neist edasi saab.

Õppepäeval tutvustatakse ka valmimisjärgus õppematerjale ringmajanduse sh. pakendiringluse õpetamiseks. Õppepäeval osalevad õpetajad nii Eestist kui Lätist. Õppepäeva ettekanded ja töötoad on eesti keeles, tõlge läti keelde.

Õppepäev toimub projekti PACKGDEPO raames. Tegu on Eesti Keskkonnaministeeriumi ning Läti Keskkonnakaitse- ja Regionaalse arengu ministeeriumi ühisprojektiga pandipakendi süsteemi laiemaks ja piiriüleseks rakendamiseks. Projekti rahastatakse Eesti-Läti piiriülesest koostööprogrammist: Interreg Eesti-Läti programm 2014-2020

Päevakava
11.00- 11.15 tervitus, kohvipaus
11.15-12.15 Tartu loodusmaja* tutvustav ekskursioon
12.15-13.00 Lõuna
13.00-13.20 Ülevaade keskkonnahariduslikest tegevustest projektis PACKGDEPO, Laurina Šinkejeva, Eesti Keskkonnaministeerium
13.20-14.00 Ringmajanduse teemast keskkonnahariduses – Krista Kupits, Keskkonnaministeeriumi ringmajanduse nõunik
14.00-15.15 Pandipakendi süsteem Eestis, kuidas käsitleda pandipakendi teemat laste ja õpilastega, õppevahendid, Kerttu-Liina Urke, Eesti Pandipakend
15.15-15.25 Paus
15.25-16.30 Töötoad (kirjeldus allpool)

Töötoad 
Pakendid mikroskoobi all
Töötoas näitlikustatakse, mis saab erinevatest materjalidest, kui need loodusesse satuvad ja tutvustatakse võimalusi, kuidas neid õpilastele visualiseerida. Juttu tuleb ka mikroplastist ja näidatakse, kuidas õpilastega “mikroplastikunsti” teha. Samuti tutvustatakse jäätmenäidiseid, kirjeldavad eri liiki jäätmete teekonda ja ümbertöötlemise võimalusi.

Pakend kui korduskasutusmaterjal
Tartu loodusmaja meisterdajate huviringi juhendajad jagavad praktilisi näpunäiteid, kuidas suunata pakendeid uuskasutusse, näiteks valmistada praktilisi esemeid (nt põlled, kotid). Samuti tutvustatakse (pakendi)jäätmekunsti, kus kunst annab lisaks loovuse arendamisele uue vaatenurga, kuidas keskkonnateemad lasteni tuua. Eelistame selliseid loovaid tegevusi, kus loodud teosed saab lahti võtta (ja meisterdamisega mitte jäätmeid juurde tekitada).

Keskkonnahoidlik tarbimine – toit ja pakendid
Töötoas keskendume keskkonnahoidlikule tarbimisele. Töötoas näitlikustatakse, milline on toidutööstuse keskkonnamõju ja millise osa sellest moodustab toidu pakendamine. Kuidas vältida olukorda, kus kotitäiest toidust jääb järele sama suur kotitäis pakendeid? Töötoa sisu vastab põhikooli III astme õppekavale.

Plastimärgised
Suurem osa pakenditest on plastikust. Pealtnäha sarnased materjalid võivad oma koostiselt olla täiesti erinevad. Pakendite peal olevad märgised näitavad, millest pakend tehtud on ja mis sellest edasi saab. Töötoas selgitatakse enamlevinud plastide kasutuskohti ja ringlussevõtu võimalusi.

Koolituspäeval osalemine on tasuta. Koolituse toimumist rahastatakse Eesti-Läti piiriülesest koostööprogrammist: Interreg Eesti-Läti programm 2014-2020

Registreeru hiljemalt 19.09 siin: https://forms.gle/Bh567wEgtpLH4zJQ7

Maris Mägi
Tartu loodusmaja koolitusjuht
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
515 2884