Tartu loodusmaja kutsub 3.-9. klasside õpilasi kalastuslaagrisse!
Tartu loodusmaja ootab taas kõiki kalastussõpru keskkonnasõbraliku harrastuskalapüügi laagrisse Alam-Pedja looduskaitsealal, Emajõe ääres 26.07-28.07. Ööbimine toimub Palupõhja looduskoolis, transport Tartust laagrisse organiseeritakse korraldaja poolt.
Laagris püütakse kogenud kalameeste ja -naiste juhendamisel kala nii kaldalt kui paadist, toimuvad ööpüük ja varahommikune kalastusretk. Lisaks seaduskuulekale ja keskkonnasõbralikule kalapüügile saavad osalejad teadmisi külastatavatest veekogudest ja kaitsealadest, kalade bioloogiast, kalaliikide määramisest, püügivahendite kasutamisest ja hooldamisest, kalatoitude valmistamisest (sh. puhastamine, fileerimine jne), veeohutusest.
Püügiviisidest praktiseerime õngitsemist, spinningupüüki ja püüki põhjaõngega. Kel on isiklik varustus, võiksid kaasa võtta lihtkäsiõnge või käsiõnge ja spinningu ning neile juurde kuuluvad tarvikud. Kel isiklik varustus puudub, saab selle laenata juhendajatelt. Laagrisse on vajalik kaasa võtta ilmastikukindlad riided-jalanõud, pesemisvahendid, ööbimiseks vajalik magamiskott ja padjapüür.
Osalustasu: 85€ (sisaldab toitlustust ja transporti Tartust)
Laagri osalustasu palume maksta pangaülekandega (NB! Palun oodake enne ära registreerumise kinnitus):
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Swedbank IBAN EE682200221019698363
Selgitus: lapse nimi, Palupõhja kalastuslaager 2023
Summa: 85€
***
Keskkonnasäästlike harrastuskalapüügi laagrite toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Meie kalastuslaagreid tunnustati 2017. aastal Keskkonnakäpa auhinnaga õnneliku õppe ja Rahva lemmiku kategooriates.
Lisainfo:
Maris Mägi
Tartu loodusmaja koolitusjuht
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
515 2884
Ootame botaanikahuvilisi 12. juulil kell 15 Tartu loodusmajja kohtuma Rumeenias asuva Jibou Botaanikaaia uurimiskeskuse direktori dr. Cosmin Ionel Sicoraga, kes tutvustab meile Rumeenia loodust ja taimestikku, Jibou Botaanikaaeda ja selle uurimiskeskuse tööd. Külaline vastab hea meelega ka kuulajate küsimustele.
Ametliku kohtumisega lõpetatakse loodusmaja saalis välja olnud näitus “Maalitud aed”, mis koosneb Jibou botaanikaaeda kujutavatest üheksateistkümne kunstniku maalidest. Kohtumist toetab Rumeenia Suursaatkond Eestis.
Dr. Cosmin Ionel Sicora on tunnustatud mikrobioloog, kes on õppinud ja töötanud nii Rumeenias, Ungaris (Hungarian Academy of Science), Soomes (Turu Ülikool), Kanadas (Western University, Mount Allison University) kui ka USAs (Arizona State University). Lisaks Jibou botaanikaaia uurimiskeskusele juhatas ta eelnevalt Cluj-Napoca botaanikaaeda.
Biological Research Center Jibou on uurimisinstituut, mille hulka kuuluvad laborid, kasvuhooned ja botaanikaaed. Keskus asub Jibou linnas, Loode-Rumeenias, tegutsedes Wesselenyi perekonna keskaegse lossi ruumides. Botaanikaaias on lisaks erinevatele taimesektoritele ka kasvuhoonete kompleks, rosaarium, alpinaarium, Jaapani aiad, akvaariumikompleks ja loomaaiapark.
Uurimisinstituudi tegevus on keskendunud taimebioloogia valdkonna uurimis- ja arendustegevusele, olles spetsialiseerunud Rumeenia taimestiku ohustatud liikide taimebioloogia ja -kaitse uurimisele. Kitsam tegevus keskendub näiteks fotosünteesi mitme aspekti uurimisele, taimeekstraktide mõjule kasvaja- ja normaalsetele rakkudele, soolsusega kohanenud kohalike tomatisortide fenotüüpimise uuringutele, Rumeenia õunasortide fenotüübilise ja genotüübilise tuvastamisele, samuti ohustatud ja majandusliku väärtusega taimeliikide in vitro paljunemisuuringutele. Samuti toimuvad keskuses taimebioloogia rakendusvaldkondade koolitused, õpilastele väli- ja laboripraktika ning korraldatakse ka konverentse.
Kohtumine toimub inglise keeles, vajadusel saab lühidalt tõlkida.
Maikuus lõppes pooleaastane veebikursus, mille jooksul õppisid õpetajad ja keskkonnahariduse spetsialistid kasutama digivahendeid loodusvaatluste tegemiseks ja elurikkuse teema praktiliseks käsitlemiseks õppetöös. Kursust korraldas Tartu loodusmaja UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti tegevuste raames.
Läänemere Projekti koolides viiakse loodus- ja keskkonnavaatlusi läbi juba üle 30 aasta. Traditsiooniliselt on õpetajad ja õpilased pannud vaatluste tulemused kirja paberprotokollidesse ning seejärel tegid nendest andmetest kokkuvõtteid Eesti ja rahvusvahelised programmijuhid. Viimastel aastatel talletatakse vaatlusi juba rohkem digitaalselt ning Läänemere Projekt on teinud minikoolitusi ja juhendeid, et toetada õpetajaid ja õpilasi harrastusteadusega tegelemisel. Tänavu kevadel korraldati aga esimest korda põhjalik harrastusteaduse kursus, mille jooksul keskenduti loodusvaatluste tegemisele digivahenditega ja andmete haldamisele.
Kursus koosnes viiest moodulist, millest neli toimusid veebipõhiselt ja viimase mooduli jaoks tulid osalejad kokku Tartusse, kus tehti vaatlusi linnalooduses. Kursus tutvustas osalejatele loodusvaatluste andmebaaside ja rakenduste erinevaid võimalusi: vaatluste salvestamine ja muutmine, liikide määramine piltide ja heli abil, olemasolevate andmete otsimine ja kasutamine õppetöös. “Oli tore avastus, et fenoloogiliste vaatluste tulemusi saab veebipõhiselt graafiliselt illustreerida,” kommenteeris üks kursuse osaleja statistika funktsiooni kasutamist PlutoF platvormis.
Igas moodulis tehti praktilisi ülesandeid ning osalejad said samm-sammult juhiseid koolitajatelt ja abi tehniliste tõrgete juhul. Seda koolituse külge hindasid osalejad kõrgelt. Abiks olid ka kohtumiste salvestused, mida sai pärast omaette üle vaadata ja rahulikumas tempos ülesandeid läbi teha. Projektijuhi Maria Ivanova sõnul kaalutakse toimunud kursusest MOOC-i tegemist, kuid osalejate tagasiside põhjal on hästi olulised ka füüsilised kohtumised. Nii selleks, et saada alguses abi platvormil orienteerumises, kui ka looduses konkreetsete vaatlusülesannete sooritamiseks.
Koolituse suureks väärtuseks oli see, et üheks koolitajaks oli Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi bioloogia õpetaja Lauri Mällo, kes jagas oma läbitestitud ja toimivaid praktikaid õpilaste vaatluste juhendamisel tavalistes bioloogia tundides, harrastusteaduse valikaines, praktikumite ja uurimistööde raames. Näidatud said ka tüüpilised, tihti tähelepanematusest tulenevad vead ja kuidas neid vältida. Kursuse lõpetamiseks valmistasid osalejad ette näite enda kooli konteksti põhjal ja oma õpilaste vanust arvestades neile mõeldud töölehed. Viimasel kohtumisel andsid osalejad teineteise töölehtedele tagasisidet “õpilase vaatenurgast”.
Koolitusel oli ka käegakatsutav harrastusteaduslik tulemus: koolituse raames sisestati 172 vaatlust eri Eesti nurkades. Seal hulgas kaardistati koolituse viimasel kohtumisel Tartu loodusmaja ümbruses (ca 11 ha rohealadel) 16 territoriaalset rasvatihast, osad pesitsuskindlusega. Enne seda olid sel aastal selles piirkonnas vaid üksikud isendid andmebaasi sisestatud. Üks osalejatest võttis kursuse kokku nii: “Mina soovitaksin seda kursust oma kolleegile. Osalemine harrastusteaduses, andmete kogumine ning nende edastamine annab juhuslikele loodusvaatlustele selge raami ja pakub osalustunnet. Õpilastele on see hea võimalus huvi äratamiseks looduse vastu ning teejuhiks “päris” teaduse juurde.”
Õpetajate digioskuste arendamist läbi harrastusteaduslike loodusvaatluste toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti “UNESCO ühendkoolide võrgustiku ja Läänemere Projekti (BSP) kestliku arengu haridust toetavad tegevused Eesti koolidele 2022-2023” raames.
Kõik kursuse jooksul tehtud vaatlused.
Tartu loodusmaja saalis saab kuni 12. juulini imetleda Rumeenia maalikunsti näitust “Maalitud aed”.
Näitusel on valik Rumeenias Jibou linnas asuva botaanikaaia kunstikollektsioonist. Eksponeeritud on üheksateistkümne kunstniku peamiselt õli ja akrüüliga loodud eriformaadilised teosed. Enamik kunstnikke, kes näitusel esinevad, on kaunite kunstide või visuaalkunstide professorid. Teosed on maalitud viimase kümnendi jooksul ja iga maal kujutab ühte vaadet botaanikaaiast.
12. juulil kell 15 lõpeb näitus loodusõhtuga ja meil on võimalus kohtuda Jibou Botaankaaia direktori dr. Cosmin Ionel Sicoraga, kes tutvustab Rumeeniaa loodust ja Jibou Botaanikaaeda ja selle põnevaid ettevõtmisi.
Näitus on avatud E-R kell 10-18, sissepääs majapiletiga.
Rändnäitus “Supervõimeks nahkhiir” on maandunud Tartu loodusmaja parki!
Eesti Loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös valminud näitus tutvustab nahkhiirt läbi tema erakordsete ja silmapaistvate võimete.
Nahkhiirte kohastumused maailma erinevates elupaikades hakkamasaamiseks on tähelepanuväärsed, nad suudavad kottpimedas vigurlennul navigeerida ja pelgalt kuulmise kaudu jahti pidada, päevade kaupa alaspäi rippumine või lennult tagajalgadega endale putuka suhu suunamine on nahkhiire jaoks käkitegu. Näitusel saab teada ka seda, miks on nahkhiired superabilised aias ja põllul ning kuidas nad osavate hiilijatena meile ootamatult tuppa või keldrisse „tekivad“.
Näitusel tutvustatakse supervõimed eesti, inglise ja vene keeles. Näituste valmimist toetas Euroopa Liidu LIFE’i programm läbi projekti „Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis“.
Näitus on pargis üleval maist septembri lõpuni 2023.a.
Tasuta ja ööpäevaringselt.
Käes on suvine koolilõpetamiste ja pidude aeg. Sellega kaasneb ka lillede kinkimise tipphooaeg. Ükskõik, millist värvi või lõhnaga lilli sa ei eelistaks, kindlasti tasub mõelda nende päritoluriigile ja kasvatamismeetodile. Sest ka lõikelilledel on lõpuks päris suur keskkonnajalajälg ja sotsiaalne mõju riikides, kus neid kasvatatakse.
Võimalusel tasuks alati eelistada kohalikke – oma, tuttava või kodumaise müüja – peenardel kasvanud hooajalisi lilli. Muidugi on variant korjata ka loodusest, sel juhul tuleb tähele panna, et ei korjataks looduskaitsealuseid taimi. Aga kui sellist võimalust ei ole ja lilled ostetakse kaubanduskeskusest või lillepoest, siis tasub alati osta mahedalt kasvatatud ja õiglase kaubanduse lilli. Eestis müüakse õiglase kaubanduse märgisega lilli alates 2017.aastast, peamiselt roose.
Lillede keskkonna jalajälje suurust mõjutab peamiselt nende kasvatusviis – näiteks kas neid kasvatatakse õues või valgustatud ja köetud kasvuhoones, kui palju kasutatakse pestitsiide ja väetisi ning kui palju kasutatakse kastmisvett. Lillede puhul on üldiselt lubatud palju suuremad pestitsiidide kogused kui näiteks toidu kasvatamisel. Samuti on osad lillesordid, kaasa arvatud roosikasvatused väga suure vee vajadusega, mis omakorda koormab põuapiirkondades kohalikke veevarusid. Paljude lillede kasvatamiseks imporditakse sisse ka vajalikku pinnast, näiteks eksporditakse Eestist turvast 120 riiki, enamus Hollandisse ja Hiina, selle peamiseks kasutusalaks saab just aiandus. Ehk Eestis toodetakse rabas turvast, mis transporditakse Hollandisse, kus sees omakorda kasvatatud lilled (näiteks tulbid ja muud kevadlilled) imporditakse Eestisse tagasi müüki. Kõigele eelnevale lisandub lillede transpordi jalajälg, mis on suur, sest lõikelilled peavad liikuma jahutatuna ja kiirelt.
Maailma suurimad rooside kasvatajad ja eksportijad on tihti arengumaad – Etioopia ja Uganda, Keenia. Samuti Lõuna-Ameerika riigid nagu Ecuador ja Columbia. Seal aga ei ole inim- ja tööõigustega lood alati head – tihti puuduvad lepingud, õigused ja väike töötasu sunnib inimesi vaesusesse. Mistõttu puudub võimalus haridusele, meditsiinile ja joogiveele aga ka tervete kogukondade arengule. Pere koduase ja toidulaud on ohus, rääkimata säästudest või kestlikust põllupidamisest. Ka võib selline olukord põhjustada laps- või sunnitööd ning karmide kemikaalide kasutamist paremate tulemuste kiiremaks saavutamiseks. Värske uuringu* kohaselt on Fairtrade sertifikaadiga lillekasvatuste töölistel teistega võrreldes kõrgemad palgad ja paremad töötingimused ning nad on teadlikumad töö-õigustest, võrdõiguslikkusest ning keskkonda hoidvast põllupidamisest.
Maailmaturul makstakse lillede eest vähe. Viimastel aastatel on suund olnud veelgi madalamate hindade poole, mistõttu on lillekasvatuste tööliste tasud tihti alla kohaliku vaesuspiiri. Uuringu põhjal on Fairtrade sertifikaadil arengumaade lillekasvatajatele positiivne majanduslik mõju: 69% Ida-Aafrika istanduste töölistest ütleb, et võrreldes sertifitseerimata istanduse kolleegidega saavad nemad kõrgemat palka. Kõrgemasse palgakategooriasse kuuluvate tööliste osakaal on Fairtrade lillekasvatustes üle kahe korra suurem.
Seega saavad meie kingitud õiglase kaubanduse märgisega lilled aidata töölisi, eriti naistöölisi, teisel pool maakera.
“Fairtrade märgis pakendil näitab, et istanduses tehakse palju tööd tagamaks inim- ja tööõigustega arvestamine, paremad töötingimused, regulaarne palk ja lapstööjõu kuritarvitamine ning orjatöö on keelatud. Pakutakse koolitusi ja suunatakse majandama jätkusuutlikult ning keskkonnasõbralikult. Lilledel ei ole küll sätestatud miinimumhinda, ent neile kehtib märgatavalt suurem lisatasu kui teistele tootegruppidele,” ütleb Jana Jesmin, Fairtrade`i kliendisuhete juht Eestis, Lätis ja Leedus.
Lisaks paremale sissetulekule on kümnest istanduse töölisest üheksa kas ise, või tema leibkonnaliikmed, saanud kasutada Fairtrade lisatasu. Seda võib kasutada oma eelistuse ja vajaduse järgi nii istanduse, tööliste kui kogukonna heaks. Enim on lisatasu kasutatud koolitusteks ja just kogukondade hüvanguks, näiteks veesüsteemide arendamiseks või loomiseks, tervishoiu edendamiseks ja terviseteenuste pakkumiseks.
Soovitused:
Kui soovite osta värskeid välismaiseid lõikelilli, otsige sertifikaate nagu Fairtrade, Florverde või ETI, et tagada teatud keskkonnahoiu ja sotsiaalsete standardite järgimine.
Otsige orgaanilisi lilli, kuna liigne väetiste ja pestitsiidide kasutamine võib kahjustada kohalikku elusloodust ja põhjavett, aga ka lillekasvatuste töötajaid endid.
Otsige ettevõtteid, kes on võtnud südameasjaks oma pakendeid vähendada. Enamik lilli transporditakse plastikus ja pakitakse seejärel mittetaaskasutatavasse tsellofaani, mis ei lagune kunagi. Võimalusel ärge pakkige lilli liigselt.
Enamasti on keskkonnahoidlikum valida kauakestvad potitaimed, mis on Eestis või lähiriikides kasvatatud. Lisaks sellele, et saate kestvamad lilled, aitate hea valiku korral toetada ka väikeettevõtteid ja kohalikke kasvatajaid. Kui soovite lõikelilli potitaimede asemel, veenduge, et neid ei imporditaks teisest maailma otsast. Hiina annab hetkel 18,6% maailma lõike- ja potitaimedest ning kavatseb saada Aasia suurimaks lillede eksportijaks ning Hollandi järel teisele kohale maailmas.
Otsige muid kingitusi. On mitmeid viise, kuidas öelda kellelegi, et nad teile midagi tähendavad, ilma lilli ostmata. Ostke võimaluse korral väikeselt ja kohalikult – nii toetate mitte ainult kingisaajat, vaid ka lillekasvatajat.
Miks eelistada just Fairtrade roosikimpu?
Sellistes lilleistandustes on muuhulgas:
Kehtestatud palgatööliste standardid ja kohustus sõlmida töölistega ametlikud töölepingud.
Keelatud karmid kemikaalid ja töötajatele olemas kaitserõivastus ning regulaarsed tervisekontrollid.
Lisatasu, mis on kasutamiseks nii kogukonna kui ettevõtte arenguks. Näiteks hariduse saamiseks, inim- ja tööõigusalasteks koolitusteks või muudeks projektideks omal vabal valikul. Aga ka keskkonnateadlikumale põllumajandusele üle minemiseks või sularahamakseteks töölistele võrdsete õiguste alusel.
Lilled kasvatatakse loomuliku valguse ja soojusega, mistõttu on süsiniku jalajälg väiksem kui kunstlikes tingimustes kasvatatud taimedel, isegi, kui arvestada sisse transpordi panus.
Väljatöötamisel mudel, mille abiga liikuda kohaliku kehtestatud elamisväärse palga suunas.
Kuna enamus lilleistanduste töölisi on naised, siis on ka:
sooline diskrimineerimine keelatud, nõutud soopoliitika väljatöötamine ja töötajaid ning töölisi koolitatakse neil teemadel pidevalt;
nulltolerants seksuaalselt hirmutava, vägivaldse või ära kasutava käitumise suhtes;
programmid, projektid ja koolitused ning kontroll ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja vähemuste, näiteks naiste, toetamiseks ja jõustamiseks;
värbamisel raseduse testimine keelatud (jah, seda mujal maailmas veel tehakse!);
juhtimiskoolitused just naistele, et neid võimestada ja anda enesekindlust kandideerida (juhtivatele) ametikohtadele, mis on reeglina kuulunud vaid meestele;
Näiteks istandus, kus kasvatatakse Eestisse tulevaid roose, on lisatasu eest ehitanud nii haigla kui kooli. Haigla pakub 100 000 raviprotseduuri aastas, 50% neist on abi kogukonnaliikmetele ja 50% istanduse töölistele ning õpilastele. Kool aga pakub haridust 6500-le õplasele Ziways ja Adami Tulus. Lasteaed, algkool ja keskkool on tööliste ja kogukonna lastele tasuta, lasteaias on tasuta ka hommikusöök. Tööd saavad ligi 400 õpetajat ja muud töötajat. Teenitud lisatulu on võimaldanud organisatsioonil panustada töötajate oskuste arendamisele erinevates valdkondades, nt infotehnoloogia, raamatupidamine või sõidukijuhtimise oskus.
Kallis Tartu loodusmaja sõber ja toetaja, külastaja ja pöidlahoidja, õpilane või vilistlane, praegune või endine töötaja!
Ühinege meiega laupäeval, 10. juunil Tartu loodusmajas, et pidada maha üks suur ja lustlik pidu! Tartu loodusmaja huvikooli asutamisest täitub juunikuus tervelt 70 aastat! Seitse kümnendit täis loodusharidust – 4 erinevat maja ja 4 erinevat nime (Tartu Linna Noorte Naturalistide Jaam, Tartu Noorte Loodusesõprade Maja, Tartu Noorte Loodusmaja, Tartu Loodusmaja), tuhandeid särasilmseid õpilasi, aga alati sama siht – tunda ja väärtustada loodust läbi noorte silmade.
Sünnipäeval rulluvad linnaelanikele tasuta põnevad tegevused lahti terve päeva jooksul nii majas sees kui pargis:
kell 10-18 avatud maja näitused, talveaed, loomatuba ja mälestustetuba
kell 12-17 seiklusrajad ja meisterdamise telk pargis
kell 15-17 igal pool- ja täistunnil huvilistele tutvustavad ringkäigud loodusmajas, mida veavad huvikooli õpilased, vilistlased ja kogenud loodusmajakad (kell 15:00, 15:30, 16:00, 16:30)
kell 15-17 ekspertidega (Mari Ivask, Annely Kuu, Aire Orula, Aili Elts) elurikkuse uurimine pargi loodusvaatlusalal Loodusvaatluste maratoni raames.
kell 18-20 juubelipidu ja ansambli Kruuv kontsert pargis
Tule peole ja rõõmustame koos! Võta pere kaasa, kohta vanu sõpru ning tutvu praeguse loodusmajaga.
Ja kui tunned mõnda meie vilistlast, siis kutsu kindlasti ka tema peole – koos on lõbusam! Näiteks läbi Facebooki ürituse.
Pargis müüvad päeva jooksul kõhutäidet ja meelehead Mahekohv ratastel ja Tänavarestoran Kosmose Käru. Haara kaasa piknikutekk, et oleks mõnusam pargis kontserti nautida.
Lisainfo:
Kärt Leppik
Huvikooli direktor
(+372) 5695 2950
kart.leppik@tartuloodusmaja.ee
5.juunil, tähistamaks maailma keskkonnapäeva, tunnustab rahvusvaheline Rohelise kooli programm iga-aastaselt Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvivad keskkonnamärgise “Roheline lipp”.
Sel aastal pälvivad oma tubli töö eest tunnustuse 62 lasteaeda ja kooli üle Eesti. Otseülekannet Tallinnas toimuvalt tunnustusürituselt saab jälgida veebis kell 11:00-13:00 ja 14:00-16:30.
Vaatajad saavad ettekannetele ka küsimusi esitada ja interaktiivselt osaleda ülekande ajal. Kuulama on oodatud kõigi rohekoolide õpetajad, töötajad, õpilased, lapsevanemad ja keskkonnahariduse sõbrad.
Sündmust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tallinna linn ja President Kaljulaidi Fond koostöös ettevõtja Janek Pohlaga.
****
I PÄEV, 5.juuni
11.00 Sissejuhatus, päeva juhib Kristo Elias
Avasõnad ja tervitused
Rohelise kooli patroon Kersti Kaljulaid
Tallinn Euroopa roheline pealinn, abilinnapea Andrei Kante
11.30 “Elurikkus inimese heaks”, Meelis Pärtel, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi professor
12.00 “Vähemärgatav elurikkus: teadmatusest teadlikkuse poole” Piret Lõhmus, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogia kaasprofessor
12.30 “Elurikkus meres. Miks me elurikkust inimestena vajame ja kuidas saame seda ise hoida?” Helen Orav-Kotta, Eesti mereinstituudi mereökoloog, Tallinna 32. Keskkooli keskkonnaõpetuse ja aianduse õpetaja
13.00-14.00 Paus
14.00 Rohekooli aasta kokkuvõte, Maris Mägi
Taimse Teisipäeva programmi tunnustus, Madli Murumaa
14.15-14.45 Paneelarutelu rohekooli õpetajate osalusel “Elurikas lasteaed ja kool – loodusteadmistest tegutsemiseni”
Paneelil osalevad:
Gerli Raudhäiding, Tallinna Lasteaed Vikerkaar arendusjuht
Teele Raam-Pello, Tallinna Endla Lasteaia õpetaja
Anton Karavajev, Tallinna Mahtra Põhikooli muutuste juht
Johanna Martinson, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane
15.00 Lippude jagamine I (esmasaajad)
Porkuni Kool, Paide Nurme Kool, Tartu lasteaed Piilupesa, Pärnu Lasteaed Trall, Kohtla-Järve Lasteaed Pääsuke, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Vasalemma Põhikool, Sindi Lasteaed, Kõpu Põhikooli lasteaed, Tallinna Endla Lasteaed, Tallinna Mardi Lasteaed, Saaremaa Gümnaasium, Sakala Eragümnaasium, Luunja Keskkool
15.15 Maailmamuutjad. Esinevad õpilased Tartu Forseliuse Koolist
15.30 Lippude jagamine II (2. korda saajad)
Tallinna Vormsi lasteaed, Kohila lasteaed Sipsik, Tallinna Padriku lasteaed, Tallinna lasteaed Pääsusilm, Laupa Põhikool, Klooga lasteaed, Pärnu Lasteaed Pöialpoiss, Keila Rukkilille Lasteaed, Muuga Lasteaed, Taime Lasteaed
15.45 Rahvusvaheline tervitus
15.55 Lippude jagamine III (3. ja 4. korda saajad)
3.korda: Tallinna lasteaed Vikerkaar, Viimsi Kool, Tallinna Kullerkupu lasteaed, Nõo lasteaed Krõll, Tallinna Lasnamäe Põhikool, Tartu Anni Lasteaed, Pangapealse lasteaed, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Tartu loodusmaja, Paikuse Lasteaed Seljametsa maja, Tallinna Lehola Lasteaed, Harku Lasteaed, Rakvere Rohuaia lasteaed, Gaia kool, Tallinna Lasteaed Kikas, Tallinna Sõbrakese Lasteaed, Pärnu Kesklinna Lasteaed, Viljandi Huvikool, Laekvere Kool, Tallinna Suur-Pae Lasteaed, Neeme Mudila Lasteaed, Oru Põhikool, Mõniste Kool.
4.korda: Tallinna Kristiine Lasteaed, Tallinna Sikupilli Lasteaed, Tallinna lasteaed Sinilind, Tallinna lasteaed Maasikas, Tallinna Tehnikagümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Mahtra Põhikool, Tallinna Ühisgümnaasium, Tallinna Lepatriinu Lasteaed, Tallinna Linnupesa Lasteaed, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Ümera Lasteaed, Tallinna Asunduse Lasteaed, Tallinna Lasteaed Rabarüblik, Tallinna Arbu Lasteaed.
16.30 Päeva lõpetamine
****
II PÄEV, 6.juuni –Õpitubade päev
9.00 Päeva sissejuhatus koos Kristo Eliasega, kes jagab oma lugu roheliseks kasvamisest 9.30 I sessioon (1,5 h) 11.00 Kohvipaus 11.30 II sessioon (1,5 h) 13.00-14.00 Lõunapaus 14.00-15.30 III sessioon (1,5 h)
Õpitoad registreerunutele:
MatataLab väljak (Mektory Tehnoloogiakool)
Töötuba, kus lapsed programmeerivad ilma arvutita. MatataLab komplekti abil on võimalik õppida programmeerimist läbi mängulise ja käelise tegevuse. Programmeerimisklotside abil laotakse spetsiaalsele väljakule programm ja selleks, et ülesanne laheneks, peab osaleja iga järgmise sammu ette planeerima. Teeme robotile selgeks, kuidas kordusi kasutades liikuda ning saadud teadmisi kasutades koostame robotile takistusraja läbimise programmi. Samuti õpetame roboti tegema muusikat ja paneme ta tantsima.
Projekteeri, ehita ning katseta – kui optimaalne on Sinu loodud veevõrk? Töötoas anname ülevaate veevõrkude projekteerimisest, ehitamisest ning modelleerimisest. Vaatleme, kuidas tagada, et igast kraanist tuleks igal hetkel piisavalt vett vajalikul survel. Kuidas on võimalik optimaalselt panna tööle võrk, kus on kümneid pumplaid ja tuhandeid kilomeetreid torusid?
Töötoa käigus viime läbi optimaalse veevõrgu projekteerimise võistluse, kus kahe- ja kolmeliikmelistel võistkondadel on vaja planeerida ja ehitada etteantud tingimustele vastav võimalikult optimaalne veevõrk. Katsetuste käigus selgub tõhusaima veevõrgu projekteerinud võistkond. Töötoas saab ülevaate veeinseneriks õppimise võimalustest Tallinna Tehnikaülikoolis ja väljakutsetest veeinseneri tööpõllul.
Kartulipatarei töötoas tutvustatakse võimalusi kartulist elektri tegemiseks: kuidas võimsama pinge jaoks kartuleid omavahel ühendada, et nende abil ka lambid põlema saada ning kõige lõpuks vaadata kui palju oleks võimalik saada energiat siis, kui omavahel ühendavad jõud kõik kartulid. Õpitakse kasutama multimeetrit.
Keskkonnateemalised õpiLarp’id (Live Action Roleplaying) ehk rollimängud õppetöö osana Ederi Ojasoo
Õpilarp ehk haridusliku sisuga rollimäng on võimalus siduda traditsioonilised õppemeetodid mängulise õppeviisiga. Pedagoogilisest vaatepunktist on rollimängud abiks õppimisele, keskendumisele ja eneseteadlikkusele.
Koolilaste rajakaamerad Helen Arusoo
Aasta looma toimkond koostöös Looduskalendri ja Eesti Jahimeeste Seltsiga kutsub õppeasutusi osalema rajakaamerate projektis, mis tutvustab lastele võimalust jälgida metsaelu vahetult ja avastada läbi rajakaamerasilma looduse ettemääramatus. Rajakaamerad aitavad täiendada loodusõpetuse ja zooloogia tunde, tutvustades eri loomaliike ja linde ehedal ja lastele põneval viisil.
Putukahotelli meisterdamise õpituba Urmas Veersalu
Praktilises töötoas laiame vastused küsimusele – kellele ja milleks putukahotelle ehitatakse, millised on putukahotellide (pesilate) uuemad trendid ning mida putukahotellide ehitamisel silmas pidada. Iga osaleja saab endale valmistada lihtsa peopesa suuruse pilliroost putukahotelli, mis oma umbes 100 pesaavaga on optimaalne keskmise suurusega koduaeda. Töötoa juhendajal Urmas Veersalul on 4-aastane kogemus erinevate erinevatest materjalidest putukahotellidega ehitamisega.
Lugude jutustamine Terje Puistaja
Oleme igapäevaselt seotud erinevate lugudega meie ümber – kas need on meie unistused, üleelamised, erilised hetked, kogemused reisidest, loodusest, lapsepõlvest, argielust. Lugude jutustamine on töötuba jutustamise kontekstis kasutatavatest erinevatest meetoditest, eesmärgiks avastada uusi, loomingulisi võtteid lugude jutustamiseks ja lõimimiseks. Kaasa võtta üks ese, mis omab erilist tähendust teie jaoks. See võib olla midagi, mille olete kas pärinud või mis on kellegi poolt teile valmistatud, midagi, mida olete ise ostnud või leidnud, kingitus või muu ese, mis seondub ühe emotsiooni, loo, juhtumi, mälestuse, kogemusega…
Õpiõu. Tigudega tuttavaks Anneli Ehlvest Tartu loodusmajast
Õpime tundma Eesti tigude liike ning disainime tigude liikumisraja.
Soodsa ilma korral toimub õpituba õues.
Appi, klassis on järv! Pille-Riin Pärnsalu Tartu loodusmajast
Veega seotud uuringute läbiviimise aeg kipub jääma õppeaasta jooksul üürikeseks. Seega mudeldame töötoas Peipsi järve näitel läbi vee-uuringud tubastes tingimustes. Iga osaleja saab töötoast kaasa Peipsi järve õpimapi, mis sisaldab mudeldamiseks ning veekogu ääres uuringute tegemiseks vajalikke materjale.
Porgandist pesumasin Liisgren Pärnsalu Tartu loodusmajast
Õpitoas jagatakse võtteid, kuidas kasutada igapäevaseid esemeid õppetöös loodusõppemängude loomisel. Tutvustatakse ka meetodeid kliimamuutuste teema käsitlemiseks lastega.
Vermikomposter – kuidas seda käepäraste vahenditega ehitada? Anneli Paas Laupa Põhikoolist
Laupa Põhikooli Rohelise kooli programmi vedaja Anneli Paas ja õpilased tutvustavad, kuidas teha koju/kooli/lasteaeda vermikomposter.
Loodusluup – eksootiliste putukate õpituba Joosep Sarapuu
Õpitoas on kesksel kohal elusate eksootiliste putukate vaatlemine. Lisaks uuritakse värvikirevaid ja kummalisi prepareeritud putukaid läbi klaasi ja binokulaari suurenduse. Kõige selle käigus tutvutakse putukate välimuslike ja käitumuslike iseärasustega.
Millest tehakse biopõhiseid tooteid? Millest on tehtud sinu riided? Kas oled mõelnud, et sinu T-särk on reisinud ilmselt rohkem kui sina ise? Mida tegelikult tähendab Luigemärk mõnel tootel? Kas biomajandus on midagi uut või on see tegelikult juba täna meie igapäevaelu märkamatu osa?
Tartu loodusmaja kutsub keskkonnahariduse huvilisi, eritikeskmiste kooliastmete õpetajaid 25.mail biomajanduse teemalisele seminarile, kus avatakse biomajanduse mõiste taga peituvat lõputute võimaluste maailma ja näiteid teema tutvustamiseks koolitundides. Seminaril tutvustatakse uut vabavaralist vastvalminud interaktiivset telefonimängu Mission BioHero.
Lisaks avame seminaril lihtsas keeles biomajanduse põhimõtted ja proovime ise läbi mõned praktilised biomajandusest inspireeritud katsed, mida koos õpilastega teha. Seminari lõpus on võimalus heita pilk Tartu loodusmaja verivärskele tekstiilide tootmist ja keskkonnamõju käsitlevale näitusele “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel” ja osaleda peale seminari näituse ametlikul avamisel.
Seminar on tasuta, kohtade arv on piiratud!
SEMINARI AJAKAVA:
14.00 – 14.10 Avasõnad
14.10 – 14.30 AllThings.BioPRO projekti lühitutvustus. Merit Tatar, Balti Uuringute Instituut
14.30 – 15.00 Mis on biomajandus – ressursid, tehnoloogiad ja tark tarbimine?
15.00 – 15.45 Arvutimängu ja mobiilirakenduse tutvustus. Mängu kasutamine koolitundides, õpetajate käsiraamat
15:45-16:00 Kohvipaus
16.00-17.00 Õpitoad: praktilised näited koolitundi
17.00-17.30 Tartu loodusmaja näituse “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel” lühitutvustus
18.00 Näituse “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel” ametlik avamine
Väljastpoolt Tartut tulijatele on võimalik kompenseerida ühistranspordi piletite maksumus. Sellekohase märke saab teha registreerimisvormile.
Mängust
Mission BioHero (tõlge: Ökokangelase väljakutsed) on keskkonnahariduslik interaktiivne mäng, kus Maa päästmiseks tuleb lahendada elulisi ülesandeid, muuta üks tavaline linn puhtaks ja jätkusuutlikuks linnaks, osaleda viktoriinidel jne, lisaks annavad erioskused erinevaid võimeid ja lisapunkte. Mäng keskendub neljale põhiteemale – toidupakendid, mood ja tekstiil, igapäevased valikud tarbijana ning tuleviku karjäärivõimaluses seoses üha areneva biomajandusega.
Mission BioHero’t saavad mängida kõik, kellel on mobiiltelefon ja kes on vanemad kui 12-aastased. Mäng on ingliskeelne, mängu tutvustamiseks välja antud õpetajate käsiraamat tõlgitakse eesti keelde. Mänguga koos on valminud ka mobiilirakendus Label BioHero, mille abil on võimalik skaneerida erinevaid tootesiltidel olevaid keskkonnamärgiseid ja saada teavet biopõhise/ biolaguneva toote kohta. Rakendus keskendub biopõhistele toodetele (v.a toit ja energia) nt biopõhisest plastist valmistatud pakendid või orgaanilisest puuvillast valmistatud tekstiil.
Huvilistel on võimalik mobiilimäng ja nutirakendus juba praegu enda telefoni laadida ning sellega eelnevalt tutvuda.
Tartu loodusmaja perepäev “Taimede lummus” koos kõigile avatud taimelaadaga toimub 20. mai kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.
Loodusmajas sees tähistame saabuvat rohelist taimekuud – käes on aeg, kui kõik läheb lehte, õitseb ja kasvab imekiirusel! Mängime lillede otsimise mängu, meisterdame ise õisi ja taimi ning uurime mikroskoobiga põnevat õietolmu. Terve hommikupooliku jooksul on avatud ka loomatuba ja talveaed. Oodatud on suuremad ja väiksemad lapsed koos vanemate ja õdede-vendadega.
Õues, maja ees toimub taimelaat – kõik taimehuvilised on oodatud ise müüma ja ostma! Registreerimist ei ole – võta lihtsalt kaasa enda uut kodu otsivad taimed, midagi “letiks” murule ja istumise alla kui soovid ning vahetusraha. Oma kasvatatud toidu- ja ilutaimi müüvad ka loodusmaja õpilased ning väljas on loodusmaja talveaia taimede pojakesi. Külas on ka Põllumajandus- ja toiduameti ja Maaelu Teadmuskeskuse telk, kes selgitab taimede müügiga seotud taimetervise reegleid ja annab vajadusel head nõu. Loodusmaja pargis laiub ka taimetervise rada, mida mööda seigeldes saab taimetervise kohta õppida.
Perepäev on osa suuremast Taimetervise nädalast, mis toimub 12.-20.05. Loe terve nädala ürituste kava siit.
