Sellel suvel on Tartu loodusmaja meeskond alustanud Nordplus Horizontal projekti OUTWISE – Outdoor Learning for Wellbeing, Inclusion and Sustainability in Education (NPHZ-2026/10079), mille eesmärk on arendada õuesõpet viisil, mis toetab õppijate heaolu, kaasavust ja kestlikku mõtteviisi.
Järgmiste kuude jooksul kogume, katsetame ja kohandame Eestis, Soomes ja Norras parimaid õuesõppe meetodeid. Nende põhjal valmib praktiline koolitusprogramm nii Eesti, Soome kui ka Norra haridustöötajatele, mille mooduleid saavad õpetajad ja noorsootöötajad esmakordselt praktiliselt läbi teha 2027. aasta kevadel Tartu loodusmaja õuesõppe nädala raames.
Täname Nordplus Horizontal programmi toetuse eest, mis võimaldab meil õppida rahvusvahelistelt partneritelt ja tuua uusimad teadmised Eesti haridusse.
Juunikus kogunesid CoCoRiCo projektis osalevad Salacgriva ja Pärnu õpilased Pärnu jõe kaldal, et üheskoos uurida sealset elustikku. Andmete sisestamiseks kasutati iNaturalisti rakendust, et anda oma panus harrastusteadusesse. Õppepäeva viisid läbi Tartu loodusmaja õpetaja Aire Orula ja Läänemere projekti koordinaator Maria Ivanova.
Vaatluste läbiviimise asukohaks osutus Pärnu jõe kaldalõik, kus varasemalt on paiknenud erinevad tehased. Seega tuleb seda kindlasti vaatlusi kokku võttes arvestada.
Kuna päeva eesmärk oli õppida erinevaid meetodeid, kuidas veekogu seisundit hinnata, siis vaatlejate tehtud järeldused ei ole sobilikud kogu jõe olukorra kirjeldamiseks. Küll tuli makroselgrootute uurimisel välja, et õpilaste poolt läbiviidud vaatluste raames, ei leitud ühtegi taksonit, kes viitaks puhtale vee seisukorrale. Seevastu leiti mitmeid mõõdukat ja tugevat stressi taluvaid liike. Seega võib öelda, et antud lõigus oli vee kvaliteet ega bioloogiline mitmekesisus olukord halb.
Mõõdukat stressi taluvad taksonid. Rohelisega märgitud gruppe leiti Pärnu jõe uuritavas lõigus.
Maikuus toimus Pedeli jõel järjekordne Valga-Valka kooliõpilaste ühisuurimine. Sellel korral vaadeldi jõe elurikkust iNaturalist rakenduse abil. Õppepäeva viisid läbi Tartu loodusmaja keskkonnahariduse spetsialist Annelie Ehlvest ja Läänemere Projekti koordinaator Maria Ivanova.
iNaturalisti kasutamisel tuleb meeles pidada mitmeid erinevaid aspekte:
Üheks selliseks on asukoht. Asukoht annab rakenduses kinnitajatele lisainfot, kas vastav liik selles punktis võiks elada või mitte. See on eriti oluline just sellisel olukorras, kus tegu võib olla meile uue liigi leiuga. Kui ümbritsev keskkond selle liigi levikut ei soodusta või on täiesti erinev tema tavalise elupaigaga, siis võib kahelda uue liigi avastamises.
Õppepäeval juhtus olukord, kus andmete sisestamine toimus hiljem koolimajas ning nutiseade määras automaatselt leiu punktiks koolimaja koordinaadid. Kuid õnneks võimaldab iNaturalisti rakendus seda hiljem muuta.
Teiseks väga tähtsaks näitajaks on leiu foto. Foto annab rakenduses vastavat organismigruppi kinnitavatele moderaatoritele kindluse, et tegemist on õige liigimääranguga. Ilma fotota, uduse või vastu peegeldava pinnaga foto puhul võidakse vaatlust mitte kinnitada.
Kindlasti on oluline teada ka seda, millised on teatud liigi määramise tunnused. Nende fotole jäädvustamine annab samuti moderaatoritele kindluse, et liik on õigesti määratud või on neil endil võimalik fotode pealt seda teha.
Karpide puhul on oluline teha pilte mitte ainult pealt, vaid ka küljelt (mõnda karbiliiki ei ole võimalik määrata ilma külgvaateta, kuna need on pealt vaadates sarnased).
Tigude puhul on oluline teha pilte nii pealt kui ka alt, et oleks hästi näha suue ja keerits.
Ideaaljuhul on soovitatav teha pilte joonlaua või millimeeterpaberi taustal, märkidesära mõõtkava. Siis on taksonite kindlaksmääramine veelgi lihtsam, sest suurus on oluline!
Pedeli jõel läbi viidud vaatluste käigus leidsime mitmeid nii jõe kui ka järve selgrootuid.
Leidsime puhta vee selgrootuid, kuid kahjuks ei teinud me ühtegi vaatlust – seega õppetund järgmiseks korraks: tehke võimalikult palju vaatlusi, isegi kui te ise määrata ei suuda – heade piltide abil saavad teised harrastusteadlased taksonid kindlaks teha.
Aeglase voolu ja mõõdukat stressi taluvatest liike leidus meie vaatlusaladel kõige enam, kuid sarnaselt puhta vee indikaatorliikidele ei teinud me oranžiga märgitud liikidele vaatlusi.
Meie leitud selgrootud, kes taluvad tugevat stressi (orgaaniline reostus, setete ladestumine). Neid esineb väga sageli ka seisvas vees, samuti ei saa öelda, et need oleksid meie proovides domineerinud, leidsime ka palju teisi liike.
Vaatluste tulemuste kohta võime järeldada:
Me ei saa vee kvaliteedi kohta usaldusväärseid järeldusi teha, kuna meie peamine ülesanne oli õppida, kuidas vaatlusi teha ja me ei arvutanud püütud taksonite arvukust, et määrata keda oli rohkem ja keda vähem.
Tegime vaatlusi erinevates elupaikades – ühes kiire vooluga veekogus, teises rahulikumas veekogus ja kolmandas väikeses ojas. Määramistabeliga, mida me kasutame on võimalik määrata vee kvaliteedi ainult vooluveekogudes.
Leidsime liike kõigist kolmest rühmast: neid, kes taluvad tugevat stressi, mõõdukat stressi ja neid, kes eelistavad puhast voolavat vett. Seega tundub, et üldiselt oli meie vaatluste järgi elurikkus ja veekvaliteet Eesti jaoks üsna keskmine.
Sama sündmuse kohta on võimalik lisainfot saada Balti Keskkonnafoorumi sotsiaalmeediast:
Maikuus kogunesid Salacriva ja Pärnu Kuninga kooli õpilased Salacgriva jõe ja selle suudmealale, et läbi viia plastikupiraatide võitlus prügiga.
Sarnaselt Pedeli jõega, millel viidi vaatlused läbi mõni nädal varem, võeti ka Salacgriva jõest ja selle suudemalalt rannast erinevaid mikroplastiku proove, mis lähemalt uurimiseks saadeti Läti Hüdroökoloogia Instituuti (LHEI) laboritesse.
Peale proovide võtmist analüüsiti kogu vaatluspäeva üheskoos ning leiti vastused järgnevatele küsimusetele:
Kuidas on plastiku piraatide kampaania muutnud teie vaadet plastjäätmete probleemile?
Mis oli tegevuse käigus eriti üllatav?
Mida peate suurimaks väljakutseks?
Kellele te sooviksite kampaania tegevustest rääkida ja miks?
Mida olete kampaania käigus enda kohta teada saanud?
Kuidas on teie arusaam terminist „teadus” kampaania käigus muutunud?
Sama sündmuse kohta on võimalik lisainfot saada Balti Keskkonnafoorumi sotsiaalmeediast:
Aprillis vallutasid Läti ja Eesti plastikupiraadid Pedeli jõe kaldad, et anda vastulöök seal leiduvale prügile ja jäätmetele.
Kokku leiti Pedeli jõe kalda vaatlusalalt 347 ühikut prügi. Sellest moodustas pea veerand (26,2%) plastmassist valmistatud prügi, mis kokku kaalus 3,74 kg. Ühekordse kasutuse eesmärgiga plastikut oli koguhulgast 10,7%.
Ühekordse kasutusega plastikprügi – 37 tk
Metallist valmistatud prügi – 25 tk
Klaasist valmistatud prügi – 121 tk
Teised prügiligid: kumm, tekstiil, kindlaksmääramatu prügi – 121 tk
Ühe õpilaste grupi ülesandeks oli kogu tegevuse jälgimine ja selle raporteerimine. Kokkuvõtetest tuli välja, et vaatlusel osalenud õpilased tegid suurepäraselt koostööd olenemata sellest, et koos töötasid Eesti ja Läti noored. Kuna ülesanded olid läbimõeldult üles ehitatud, siis ei tekkinud nende läbiviimisel tõrkeid. Küll märkasid selle grupi liikmed, et mõnede prügiliikide korjamine oli raskendatud ning uuritava ala mõõtmist oli mõneti keeruline teostada. Abiks ei olnud ka tugev tuul, mis kergesti lenduva prügi lihtsalt minema viis. Muret tekitas ka väiksemamõõtmelise ja mikroplastiku reostuse hulk, mis oli õpilastele üllatavalt suur.
Tartu loodusmaja pargialal on nüüd avatud ainulaadne vabaõhunäitus “Loomad pildis”, mis toob Lõuna-Eesti publikuni Tallinna Loomaaia 85. juubeliks loodud fotonäituse. Näitus on kõigile huvilistele tasuta ja avatud ööpäevaringselt.
Näituse keskmes on loomaaia asukate portreefotod, jäädvustused, mis toovad esile loomade iseloomu, käitumise ja liigispetsiifilised eripärad. Suured ja visuaalselt mõjuvad fotod kutsuvad märkama elurikkust ning mõtestama loomade rolli nii looduses kui ka inimese kõrval.
Fotodele annavad kaasahaarava lisamõõtme näitusega kaasnevad audiotuurid, mille autoriteks on tunnustatud zooloogid Mati Kaal ja Aleksei Turovski. Audiotuurides räägitakse loomade elupaikadest, kohastumustest, käitumisest ning liigikaitselisest taustast viisil, mis on arusaadav ja põnev igas vanuses kuulajale. Audiotuurid on ligipääsetavad nutiseadmega otse näitusealal.
Näitus on valminud Tartu loodusmaja ja Tallinna Loomaaia koostööna ning seob visuaalse elamuse kaasaegse zooloogia, looduskaitse ja teadustööga.
Oled oodatud vaatama, kuulama ja mõtisklema – Tallinna Loomaaed on suveks Tartus!
Parginäitus on avatud kuni 30.08.2026. Suve jooksul on oodata ka huvitavaid loenguõhtuid, loodusvaatlusi ja mitmesuguseid kultuurisündmusi!
Hoia pilk peal meie Facebooki lehel, et olla toimuvaga kursis.
Näituse toimumist toetavad: Tallinna Loomaaed, Eesti Teadusagentuur, Eesti Loodusmuuseum
Tartu loodusmaja kutsub teatrisse! Ja loomaaeda!
29. ja 30. juunil toome teieni Piip ja Tuut Teatri püstijalakomöödiaperedele, kus tulevad esitamisele mõned kaasaegsed lood, mis kõlavad kui muinasjutt ning paar ennemuistset lugu, mis on väga tänapäevased.
Piip ja Tuut kehastuvad loomadeks, kes peegeldavad värvikalt inimloomust. Vaataja võib nii mõneski loomas ära tunda oma naabri või lapse õpetaja, abikaasa või sootuks iseenda.
See on kiire moondumismäng, kus laval on rohkem loomi kui näitlejaid!
Autorid, näitlejad ja lavastajad: Haide Männamäe ja Toomas Tross
Kestus: 50 min, ilma vaheajata.
Etendus toimub õues ja on sobilik vaatamiseks peredele ja lastele alates 3-eluaastast.
Piletiinfo:
Pileti saab soetada Fientast.
Pilet tuleb osta alates 3. eluaastast. Piletit tagasi ei osteta ja ümber ei vahetata.
Etenduse pilet tagab etenduspäeval sissepääsu Tartu loodusmajja ning fotonäitusele “Liiga palju elevante?” loodusmaja saalis.
Loodusmaja pargialal on aga võimalik nii enne kui ka pärast etendust uudistada eksklusiivset välinäitust “Loomaaed pildis”, mis toob vaatajate ette fotod Tallinna loomaaia asukatest koos armastatud zooloogide Mati Kaalu ja Aleksei Turovski audiotuuridega. Näitus on tasuta ja külastamiseks avatud 24/7. Audiotuurid kokku kestavad tund aega.
Reedel, 1. mail on Tartu loodusmaja SULETUD.
Mõnusat kevadpüha ning kohtumiseni jälle uuel nädalal!
16. august 2025, 10.00 – 15.00 Metsaretk Arne Aderiga. Retk püsimetsana majandatavasse metsa Hinnomäele, tutvumaks vahetult ja ka rajakaamera jäädvustuste abil looduses liikidevaheliste suhete ja metsa kui elupaiga mitmekesisusega. Retkejuht on bioloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija Arne Ader.
Meie teekond kulgeb erinevates metsatüüpides, mille hulgas on ka 130-aastane salumets. Nii näeme metsa arengut vähese inimmõju tingimustes.
Tutvume metsaelupaiga mitmekesisusega, uurime loomade tegevusjälgi ja liikidevahelisi suhteid. Loomade ja lindude metsaelu aitavad paremini hoomata rajakaamera salvestised: vaatleme rajakaamerafotosid täpselt nendes kohtades, kus need on jäädvustatud ning räägime, millised taime- ja loomaliigid selles metsas elavad. Retkel osalemisest võib saada innustust ka ise oma rajakaamerad üles seada või loodusfotograafiaga tegelema hakata.
Retk algab ja lõpeb Tartu loodusmaja ees, aadressil Lille 10, Tartu. Sõidame tellitud bussiga.
Soovitame riietuda vastavalt ilmale ning panna jalga mugavad, matkamiseks sobilikud jalanõud. Kindlasti võtke kaasa natuke süüa ja juua, et jaguks energiat kõndimiseks ja teadmiste ammutamiseks. Jalgsi läbitava teekonna pikkus on u 3 km.
Hind: täiskasvanule 15 eurot, lastele 8 eurot. Kohtade arv piiratud. REGISTREERU SIIN.
Ürituse toimub “Märka puude taga metsa” üritustesarja raames, mille toimumist toetab Eesti Teadusagentuur.
Kevad on aeg, mil loodus taas tärkab ning iga päev võib täheldada midagi uut ja põnevat: siin õiel juba keegi sumiseb, seal puuoksal keegi sädistab, kaugel aianurgas ajab keegi oma rohelisi võrseid maa seest välja. Endalgi lähevad hommikul silmad plõksti elevusega lahti, kui päike eredalt peale paistma hakkab. Perepäev „Kevad (p)õues!” kutsub ühiselt avastama kevade märke läbi mängu, liikumise ja loovtegevuste. See on vahva võimalus veeta kvaliteetaega koos pere ja sõpradega ning õppida märkama looduse pisikesi, kuid tähendusrikkaid muutusi.
Üritusel ootab lapsi mitmekesine programm, kus teadmised ja rõõm käivad käsikäes. Lindude otsimismäng ja temaatiline retk õues aitavad arendada tähelepanuvõimet ning õpetavad tundma erinevaid linnuliike ja nende elupaiku. Lapsed õpivad kuulama ja märkama: kes on lennanud kõrgele puu otsa? Kes peidab end põõsas? Kust see õrn säuts tuli? Ja kelle täpilised suled sealt paistavad? Nõndaviisi uudistades loome sügavama sideme loodusega.
Lisaks saab osaleda lõbusates võistlusmängudes, näiteks täpsusvisetes munadega (eks kohapeal näed, kas päris või mängu!), mis arendavad koordinatsiooni ja koostööoskust. Liikumismängud värskes õhus pakuvad energiat ja rõõmu, samas kui majas toimuv joonistamise ja meisterdamise töötuba annab võimaluse loovuse väljendamiseks ning kevadiste muljete talletamiseks.
Avatud on ka loomatuba ja talveaed, kus saab lähemalt tutvuda loodusmaja mitmekesise loomapere ja lummavate taimedega.
Seekordsel perepäeval kostitab meid magusate minipannkookidega COOC ja Mahekohv ratastel pakub ergutavaid kohvijooke.
Rõõm jagatud avastustest jääb kauaks meelde, nii et võta sõbrad kaasa ja tule perepäevale! Kevade võid juba enne põue pista!
Osalustasu 4 eurot.
Tartu loodusmaja huvikooli õpilastele on üritus tasuta.
