UUS NÄITUS: “Liiga palju elevante?”

Fotograaf Heiko Kruusi on rännakutel Botswana, Zimbabwe ja Tansaania rahvusparkides jälginud läbi kaamerasilma olukorda, kus väljasuremisohus olnud savannielevant on muutunud inimeste jaoks probleemseks liigiks. Konflikt tekitab küsimuse, kas inimkonna pöörase kasvutempo juures on teistele loomadele jäänud kriitiliselt vähe ruumi. Või ongi elevante Aafrikas liiga palju?

Ligikaudu sada aastat tagasi, 1930. aastatel oli WWF andmetel aafrika elevantide arvukus suurusjärgus 10 miljonit isendit. Praegune hinnang ütleb, et neid arukaid neljajalgseid elab Aafrikas 415 000. Väljasuremisohus oleva aafrika savannielevandi suurimad asurkonnad toimetavad Botswana (130 000 looma), Zimbabwe (100 000) ja Tansaania (60 000) riigi maadel. Just neis kolmes riigis on üles võetud ka näitusel olevad pildid.
Kaitsetöö rahvusparkides ja kaitsealadel on mõõdukalt vilja kandnud ja elevantide arvukus tasapisi kõige hullemast madalseisust kasvamas. Kordades jõudsamalt on kasvanud inimkond rahvusparke ümbritsevatel aladel. Nii on teravnenud konflikt inimeste ja elevantide vahel. Järjest enam räägitakse vajadusest elevantide arvukust reguleerida, mis praktikas tähendab muidugi elevandijahi taasalustamist. Probleemi on süvendanud ka mitu järjestikust põua-aastat. Hiljaaegu anti Zimbabwes luba 200 elevandi küttimiseks, et anda nende liha toiduks põuas kannatavatele kogukondadele. Viimati lubati selles riigis elevantidele jahti pidada 1988. aastal. Namiibia valitsus on andnud loa 723 metsiku looma küttimiseks, kelle hulgas on ka 83 elevanti. Ülejäänu moodustavad 300 sebrat, 100 gnuud, 100 kannat, 60 pühvlit, 50 impalat ja 30 jõehobu.

Kui Saksamaa asus 2024. aasta kevadel keelustama teatavate jahitrofeede, sealhulgas elevandi kehaosade, importi, ähvardas Botswana president Mokgweetsi Masisi saata Berliini 20 000 „üleliigset“ elevanti, kes „tekitavad kahju kinnisvarale, hävitavad põllusaaki ja talluvad surnuks kohalikke inimesi“.

Heiko Kruusi fotonäitus suunab fookusteraviku küsimustele looduskaitsest, inimeste ja loomade vahelistest suhetest ning loomade õigusest nende põlistele territooriumitele üha kasvava elanikkonna kõrval.

Näitust saab külastada esmaspäevast reedeni kell 10.00–18.00 sissepääsupiletiga (4€/2€).
Enne tulekut soovitame külastusaeg täpsustada telefonil 736 6120.

Näituse avamine toimub 7.05 kell 18:00 Tartu loodusmaja saalis.
Üritus hõlmab autorituuri ning vestlusõhtut, mida modereerib Urmas Tartes.
Avamisõhtul on näituse külastamine tasuta.