Fotonäitus „Kasvades oma toiduga” jutustab lugusid toidu kasvatamisest, aiapidamisest ning inimese ja looduse suhetest.

Näitus sündis 2023. aastal toimunud samanimelise üleeuroopalise fotokonkursi tulemustest. Fotode juures on autorite mõtted jäädvustatud hetkede kohta ning hariduslikud lühitekstid maheda toidukasvatuse eelistest ja eripäradest.

Näituse teemad

• Mustrid aias.
• Aed lähedalt.
• Töökas aed.
• Õppe-, kogukonna- ja koduaedade lood.
• Mahetoidu kasvatamine ja selle väärtus.

Fotokonkursile laekus kokku 1102 tööd, peamiselt Eestist, kuid ka Lätist, Leedust, Poolast, Sloveeniast, Hispaaniast, Gruusiast, Montenegrost ja Suurbritanniast.

Näituse komplekt ja transport

• 21 komposiitmaterjalist fotoplaati.
• Ühe plaadi mõõtmed: 74 × 74 cm.
• Plaatidel on riputusaasad.
• Kahes raskusastmes töölehed õpilastele.
• Transportimiseks neli kotti mõõtmetega 85 × 85 × 12 cm.
• Iga transpordikott kaalub ligikaudu 10 kg.

Õppematerjalid

Tööleht 4.–6. klassile (PDF) →

Tööleht 7.–9. klassile (PDF) →

Vaata fotokonkursi valitud töid →

Fotokonkurss ja näitus sündisid Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projekti „Kasvades oma toiduga” ja Rohelise kooli programmi raames.

Rändnäitus „Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel” avab rõivaste ja tekstiilmaterjalide põneva maailma.

2023. aasta suvenäituse põhjal koostatud väljapanek uurib eri materjalide päritolu, ajalugu, omadusi, tootmist, kasutusvõimalusi ja keskkonnamõju.

Millistele küsimustele näitus vastab?

• Millistest materjalidest on valmistatud meie riided?
• Miks saab viltida lambavilla, aga mitte samamoodi koeravilla?
• Kuidas toimivad erinevad tehnilised tekstiilmaterjalid?
• Milliseid riideid valmistatakse puidust ja milliseid plastpudelitest?
• Miks vajavad eri kangad triikimisel erinevat temperatuuri?
• Mida räägivad rõivaste sildid?
• Kes leiutas takjakinnise ja kuidas see idee sündis?

Mida näitusel teha saab?

• Uurida suurendusega tekstiilikiude ja kangatüüpe.
• Mängida nööbimeres.
• Tutvuda Malle ja Pelle rõivaste teekonnaga.
• Avastada viie T-särgi isiklikku elulugu.
• Katsetada erinevaid nööpe, pandlaid, haake ja trukke.
• Otsida ja uurida rõivaste silte.
• Proovida kedervart ning nööbi õmblemist.
• Arutleda moe, tarbimise ja rõivaste edasise saatuse üle.

Näituse juurde kuuluvad ka lihtsad töölehed.

Ruumivajadus ja transport

• Kogu näituse jaoks on vaja ligikaudu 50–60 m² ruumi.
• Riputatavate stendide jaoks on vaja siine, konkse või muid sobivaid kinnitusi.
• Stendid võivad paikneda ka üldkasutatavates ruumides, näiteks fuajees ja koridoris.
• Interaktiivsed eksponaadid vajavad järelevalvega ruumi.
• Laenutaja tagab vajalikud lauad, toolid ja elektriühenduse stereomikroskoopidele.
• Transportimiseks sobib kattega järelkäru, kaubik, koolibuss või muu suurem sõiduk.

Näituse osad on pakitud taaskasutatud materjalist õmmeldud kottidesse. Transpordi korraldab laenutaja. Erikokkuleppel võib olla võimalik loodusmaja transpordiabi eraldi teenusena.

Fotod näitusest

Lisainfo ja õppematerjalid

Näituse tutvustus ja õppematerjalid →

Laenutatavate elementide nimekiri ja mõõtmed (PDF) →

Näitus on eesti ja inglise keeles. Võimalik on laenutada ka ainult ühe keele stende.

Näituse loomist toetas Eesti Teadusagentuur.

„Kuues laine” on rändnäitus elurikkuse vähenemisest, liikide väljasuremisest ning inimese mõjust elukeskkonnale.

Näitus avab antropotseeni mõistet, tutvustab elupaikade hävimise põhjuseid ja kutsub mõtlema, kuidas saame ise kaasa aidata looduse hoidmisele.

Näituse põhiteemad

• Looma- ja taimeliikide väljasuremine.
• Elupaikade hävimine ja muutumine.
• Kliimamuutuste mõju elurikkusele.
• Tööstuse ja inimtegevuse keskkonnamõju.
• Invasiivsete võõrliikide mõju.
• Liikide kaitsmise ja elupaikade taastamise edulood.
• Igapäevased võimalused elurikkuse hoidmiseks.

Laenutatav komplekt

• 14 roll-up-stendi.
• Mälestustahvlid kümnele väljasurnud liigile.
• Töölehtede komplekt paljundamiseks.
• Ülesannete komplekt näitusel kasutamiseks.
• Õpetajaraamatud, mis jäävad laenutajale.

Keeled: kõik näituse materjalid on eesti ja vene keeles.

Veebinäitus ja õppematerjalid

Näituse eraldi veebilehel on kogu näituse sisu, laenutatavate elementide failid, allalaaditavad töölehed, lisaülesanded, täiendavad teemakäsitlused ja soovitused keskkonnahoidlikeks valikuteks.

Vaata näituse „Kuues laine” veebilehte →

Näituse tekstid ja illustratsioonid koostas bioloog ja looduskaitsja Rein Kuresoo. Näitust toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Milline oleks maailm ilma putukateta? Kuidas näeb elu välja putuka vaatenurgast? Millised on inimeste ja putukate suhted?

Mänguline näitus „Elu putuka/na/ta/ga” kutsub avastama putukate maailma ning uurima, kuidas on omavahel seotud putukate ja inimeste elukeskkonnad.

Näitus sobib erinevatele vanusegruppidele. Väiksemad külastajad saavad putukamaailma avastada koos täiskasvanuga, kuid põnevaid teadmisi leiavad ka kogenud putukahuvilised.

Mida näituselt leiab?

• Telk ja alusvaip.
• Kolm putukateemalist kangapuslet.
• Kuus kuusnurkset metallist infostendi kolmel riputusjalal.
• Avastuspunktid koos kangast infolinikutega.
• Klotsimäng ja mesilaste toodete uurimine.
• Putukad klaaskarpides.
• Aliase-kaardid ja keeratav eluringi ketas.
• Putukalabor binokulaari ja Petri tassidega.
• Puidust põnevate faktide taru.
• Slaidiesitlus, lamineeritud näituse teejuht ja pabertöölehed.

Vaata videot

Putukanäituse tutvustav video YouTube’is →

Näituse tekstid ja fotod on loonud putukateadlane Urmas Tartes. Projektijuht on Krista Tomson. Näitus on valmistatud kahes eksemplaris; teine eksemplar asub Sagadi metsakeskuses.

Mänguline linnalooduse näitus „Ma pole külaline, ma elan siin” kutsub märkama taimi ja loomi, kellega jagame linnakeskkonda.

Näitus tutvustab inimese looduslikke naabreid ning pakub võimalust mõelda, kelle jaoks ja kuidas me linnu kujundame. Milline elukeskkond sobib inimestele ning milline teistele linnas elavatele liikidele?

1. Kümme vibustendi

Stendid tutvustavad linnade kujunemist, arengut, keskkonnaprobleeme ja linna kui tehiskooslust. Vaatluse all on linnas elavate taimede ja loomade vajadused ning erinevad elupaigad: aiad, pargid, kalmistud, alleed ja veekogud.

Samuti käsitletakse hemeroobsust ehk liikide suhtumist inimtegevusse ja kohanemist inimese mõjuga.

2. Linnaelanike register

Register tutvustab linnades elavaid taime-, seene- ja loomaliike ning nende elupaigavajadusi, eluviisi, paljunemist ja muid tunnuseid.

Register on näitusel esitatud registripuuna ja kaustadena, võimaldades uurida, kes meie linnas tegelikult elavad.

3. Hemeromeeter

Hemeromeeter on näituse jaoks loodud mänguline mõõteriist, millega uuritakse 20 taime- ja loomaliigi suhtumist inimtegevusse.

Osalejad saavad ennustada eri liikide inimsallivust ning seejärel hemeromeetril tulemusi võrrelda. Näidete seas on kodutuvi, lendorav, kodukakk, vaaraosipelgas ja mitmed teised liigid.

4. Linnaplaneerimise mäng

Linnaplaneerimise rollimäng annab võimaluse kujundada linna, arvestades nii inimeste kui ka teiste liikide vajadustega.

Mis juhtuks, kui linnaplaneerimise arutelus saaksid kaasa rääkida siil, kobras, nahkhiir, kiritigu ja teised linnaelanikud?

Mängus tuleb teha valikuid piiratud võimaluste juures. Kas ehitada uusi maju, rajada ostukeskus või säilitada hoopis park?

Soovituslik mängijate arv: 5–22 inimest korraga. Mängu saab lihtsustatud kujul proovida ka väiksema seltskonnaga või üksi.

5. Osavusmängud „Ohud linnas”

Osavusmängudes aitavad osalejad siilil, kiriteol ja lindudel läbi ohtuderikka linnakeskkonna koju jõuda.

Mängud kutsuvad mõtlema sellele, milliste ohtudega erinevad liigid linnas kokku puutuvad ning kuidas saaksime elukeskkonda kõigi jaoks turvalisemaks muuta.

6. Helid ja müra

Näituse heliosa tutvustab Tartu linna ja selle ümbruse helimaastikke.

Kuulata saab erinevaid linnalooduse, avalike ruumide ja looduslike elupaikade helisid. Uurime, mis on müra ja vaikus ning kuidas mõjutavad helid inimeste ja teiste linnaelanike heaolu.

Helipiltide iseloomustamisel on kasutatud müramõõtjat.

Õppematerjalid

Näitust saab külastada põgusalt või põhjalikumalt süveneda töölehtedesse, mängudesse ja praktilistesse ülesannetesse.

Linnalooduse näituse töölehed (DOC) →

Linnaplaneerimise tööleht (DOC) →

Näitus on valminud loodusteadlaste, kunstnike ja teiste loomeinimeste koostöös. Näituse koordinaator on Annelie Ehlvest. Näituse valmimisse on panustanud Rein Kuresoo, Epp Margna, Veljo Runnel, Liina Margna, Toomas Kalve, Eleonora Kampe, Peeter Laurits, Leelo Laurits, Paavo Pedmanson, Kati Naarits, Liina Tuulik, Arne Ader, Lea Tuvikene, Urmas Tartes, Aivo Tamm, Sulev Kuuse, Arvi Tragel, Vello Liiv, Vallo Kalamees, Merike Linnamägi, Liis Sipsaka, Val Rajasaar, Mart Jüssi, Mari Jüssi, Janika Ruusmaa, Kersti Sõgel, Tiina Viiol, Kalju Eit, Eva-Liisa Orula, Anneli Ehlvest, Helle Kont, Sirje Janikson, Ene Örd, Jaanus Elts jt.

Rändnäitus „8 põhjust, miks eelistan sõita jalgrattaga” on mõeldud eelkõige põhikooliõpilastele.

Näitus tutvustab igapäevase jalgrattaga liikumise eeliseid, ohutut rattasõitu ja jalgratturile olulisi liiklusreegleid.

Näituse komplekt

• 11 PVC-paneeli.
• Vibujalg.
• Jalgrattateemaline kaardimäng.
• Üle 30 erineva õppematerjali, sealhulgas õpikud, töölehed, voldikud ja DVD-d.

Keeled: näitus on saadaval ka vene keeles.

Näituse õppematerjalid võimaldavad arutleda liiklusohutuse, keskkonnahoidliku liikumise ja rattasõidu eeliste üle.

Rändnäitus „Soome lahe aasta 2014” on valminud rahvusvahelise Soome lahe aasta raames.

Näitus tutvustab Soome lahe elustikku, keskkonnaseisundit, mereuurimist ning ajaloolisi kaubandus- ja kultuurisidemeid.

Väljapaneku eesmärk on juhtida tähelepanu Soome lahe ainulaadsusele ja haavatavusele ning vajadusele teha merekeskkonna hoidmisel koostööd.

Näituse teemad

• Soome lahe valgala ja elustik.
• Mere keskkonnaseisund ja selle muutumine.
• Nüüdisaegsed mereuurimise meetodid.
• Keskkonnahoidlikud tarbimisharjumused.
• Laevandus ja meretransport.
• Piirkonna ajaloolised kaubandus- ja kultuurisidemed.

Laenutatavad elemendid

1. Kaks metallkarkassi mõõtmetega 84 × 197 cm, millele saab kinnitada kuus tekstiilist plakatit.
2. Tekstiilist plakat mõõtmetega 100 × 300 cm „Üks laht, kolm riiki – miljonid rõõmud ja väljakutsed!”.
3. Tekstiilist reklaamplakat mõõtmetega 144 × 150 cm.
4. Eksponaat „Tsitaadid”.
5. Eksponaat „Huvitav teadus”, mis vajab ligikaudu 100 × 120 cm lauapinda.
6. Eksponaat „Mida mina saan teha?”, mis vajab ligikaudu 100 × 100 cm lauapinda.
7. Põrandamäng „Soome lahe elustik”.

Ruumivajadus ja transport

• Näituse jaoks on vaja vähemalt 20 m² põrandapinda.
• Näitus on kokkupakitav ja transporditav.
• Eksponaate on võimalik laenutada ka eraldi moodulitena.
• Näitus sobib nii õpilastele kui ka täiskasvanutele.

Õppematerjalid

Näituse töölehed – küsimused (PDF) →

Näituse töölehed – vastused (PDF) →

Näitus valmis Eesti, Soome ja Venemaa organisatsioonide koostöös. Eesti partnerid olid Keskkonnaamet, Eesti Loodusmuuseum ja Tartu Keskkonnahariduse Keskus. Näituse valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Sihtrühm: lasteaed ja I kooliaste

Lotte loodusmäng on mänguline õppevahend, mis tutvustab Eesti loodust nii lastele kui ka nende vanematele. Mäng ühendab traditsioonilise lauamängu ja digitaalse mängupliiatsi, mis muudab õppimise põnevaks ning interaktiivseks.

Mängijate ülesanne on leida Lotte esitatud küsimustele mängukaardilt õiged piltvastused. Vastuseid saab kontrollida digitaalse mängupliiatsiga.

Mida mängus avastame?

• Eesti elurikkus ja erinevad looduskooslused.
• Veekogud ja nende elustik.
• Märgalad ja sood.
• Metsad ja niidud.
• Põllud ja aiad.
• Inimese tegevus looduses ning keskkonnahoidlik eluviis.

Mängus on nii lihtsamaid kui ka keerulisemaid küsimusi. Raskusastet saab vahetada digitaalse mängupliiatsi abil, mistõttu sobib mäng eri vanuses ja erinevate teadmistega osalejatele.

Mis kuulub mängukomplekti?

• Mängulaud.
• Täringud ja mängunupud.
• Erinevate teemadega mängukaardid.
• Digitaalsed mängupliiatsid.
• Kaasaskantav mängukohver.

Komplekt on paigutatud kompaktsesse kohvrisse, mida on mugav transportida ja kasutada eri õpikeskkondades.

Lotte loodusmäng. Klõpsa fotol selle suuremalt vaatamiseks.

Sihtrühm: I–IV kooliaste; eriti sobiv II–III kooliastmele

„Turbakohver” on praktiline õppevahendite komplekt, mis võimaldab tutvuda Eesti soode, nende elustiku ja loodusnähtustega ka klassiruumis.

Õppevahend on loodud selleks, et muuta soode teema õppimine vahetumaks. Õpilased saavad uurida päris näidismaterjale, teha vaatlusi ja lahendada ülesandeid.

Mida Turbakohver sisaldab?

• Eesti soodes kasvavate tavalisemate taimeliikide herbaareksemplare.
• Turbaproove katseklaasides.
• Turbanäidiseid luubi või mikroskoobiga uurimiseks.
• Õpetaja juhendmaterjale.
• Õpilaste töölehti.
• Täiendavaid soode uurimiseks vajalikke näidismaterjale.

Näidismaterjalid on kogutud Lõuna-Eesti soodest.

Mida Turbakohvriga õpime?

• Millised on Eesti erinevad sood?
• Millised taimed ja muud organismid soodes elavad?
• Kuidas turvas tekib?
• Milline on soode tähtsus looduses?
• Kuidas uurida loodusmaterjale praktiliste vaatlusvahenditega?

Õppevahend toetab loodusõpetuse, geograafia ja bioloogia õpetamist ning aitab siduda teoreetilisi teadmisi praktilise uurimistööga.

Turbakohvri sisu. Klõpsa fotol selle suuremalt vaatamiseks.

Õppevahendi taust

Turbakohver valmis Eesti-Läti koostööprojekti „Tagasi loodusesse” raames. Projekti toetasid Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti programmi kaudu ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti partnerid olid SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja Keskkonnaamet Eestist ning Koiva Rahvuspargi Fond ja Ķemeri Rahvuspargi Administratsioon Lätist.

Sihtrühm: I–IV kooliaste

„Rannaniidukohver” on õppevahend rannaniitude, sealsete organismide ja karjatamise mõju tundmaõppimiseks.

Õppevahendi keskmes on koduloomade sõnnik ning selle oluline roll niidukoosluse aineringes ja elustikus. Uurime, kuidas karjatatavatel niitudel kujuneb mitmekesine elukeskkond ning millised liigid on omavahel seotud.

Mida Rannaniidukohvriga uurime?

• Rannaniitude elustik ja erinevad elupaigad.
• Karjatamise tähtsus niitude säilitamisel.
• Koduloomade roll niidukooslustes.
• Sõnnik kui paljude organismide elupaik ja toiduallikas.
• Niitudel toimuvad looduslikud protsessid.

Milliseid õppematerjale saab kasutada?

Õppevahend sisaldab praktilisi tarvikuid ja multimeediamaterjale, sealhulgas lühifilme ja viktoriine.

Need aitavad tutvustada niidu elustikku ka ajal, mil aktiivne õppetöö toimub siseruumides ja looduslikel niitudel on vaatlemisvõimalused hooaja tõttu piiratud.

Kuigi näited pärinevad eelkõige rannaniitudelt, sobib komplekti koduloomi, karjatamist ja sõnnikut käsitlev osa kasutamiseks ka teiste karjatatavate niidukoosluste õppimisel.

Rannaniidukohvri õppevahend. Klõpsa fotol selle suuremalt vaatamiseks.

Sihtrühm: II–IV kooliaste

Kust pärinevad banaanid, kohv, kakao ja puuvill? Kes neid kasvatavad ning millised on tootmisega seotud sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid?

Õppevahend „Õiglane kaubandus” aitab õpilastel mõista rahvusvahelisi kaubandussuhteid, tootjate töötingimusi ning tarbijate võimalusi teha teadlikumaid valikuid.

Neli põhiteemat

• Banaan: kasvatamine, tootmine ja kaubandusahelad.
• Puuvill: tekstiilitoorme päritolu ja tootmise mõju.
• Kohv: kasvatajate töötingimused ja kaubandussuhted.
• Kakao: tootmisega seotud sotsiaalsed ning keskkonnaküsimused.

Kuidas õppevahendit kasutatakse?

Õpilased vastavad küsimustele, avastavad uusi fakte ja koguvad võistkondadena punkte.

Punktiarvestuses kasutatakse õppevahendisse ehitatud arvelaua nuppe, mida liigutatakse õigete vastuste eest.

Pärast küsimuste-vastuste vooru saab õpetaja õppevahendi teisel küljel olevate tekstide abil avada iga teema tausta.

Arutleme näiteks selle üle, milliste probleemidega tootjad silmitsi seisavad ning kuidas õiglase kaubanduse põhimõtted püüavad parandada töötingimusi, toetada kogukondi ja vähendada keskkonnakahju.

Õiglase kaubanduse õppevahend. Klõpsa fotol selle suuremalt vaatamiseks.

Sihtrühm: III–IV kooliaste

Millised igapäevased valikud mõjutavad keskkonda kõige rohkem? Kas meie ettekujutus keskkonnahoidlikust eluviisist vastab alati tegelikkusele?

Mänguline õppevahend „Kus on elu säästlikum ja mõistlikum?” aitab mõista, kuidas erinevad tarbimisharjumused ja elustiilid mõjutavad loodusvarade kasutamist ning keskkonda.

Milliseid teemasid käsitleme?

• Kodude kütmine ja soojusenergia tarbimine.
• Transport ja igapäevased liikumisviisid.
• Elektriseadmete kasutamine.
• Toidu tootmine ja tarbimine.
• Vee kasutamine.
• Jäätmete teke ja käitlemine.
• Erinevate teenuste ning tarbimisvalikute keskkonnamõju.

Kuidas mäng käib?

Õppevahend koosneb magnettahvlist ja kaartidest, mis tutvustavad nelja tüüpilise Eesti leibkonna eluviisi ja harjumusi.

Õpilased tutvuvad perede tegevustega ning hindavad, kui säästlikud on nende igapäevased valikud. Seejärel annavad nad magnettahvlil peredele punkte.

Oluline osa mängust on arutelu: õpilased selgitavad oma hinnanguid, kuulavad kaaslaste argumente ja võrdlevad erinevaid vaatenurki.

Oma tulemusi saab võrrelda mängu koostamisel osalenud ekspertide hinnangutega. Õpetajale on täiendavaks abiks komplekti kuuluv selgitav vihik.

Mida mäng õpetab?

Mäng aitab mõista, et keskkonnahoidlikke valikuid ei saa alati hinnata ühe tegevuse põhjal. Oluline on vaadata tervikpilti ning mõelda, millised tegevused koormavad kõige rohkem keskkonda ja loodusvarasid.

Õppevahend toetab kriitilist mõtlemist, argumenteerimist ja teadlikumat suhtumist igapäevastesse tarbimisvalikutesse.

Keskkonnahoidlike valikute mäng. Klõpsa fotol selle suuremalt vaatamiseks.