Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, võimalik tellida ka haridusasutusse
Programmi lühitutvustus
Kuidas saavad biojäätmetest kompost ja kuidas aitavad vihmaussid kaasa looduse aineringele?
Vermikompostri näitel tutvuvad lapsed kompostimise põhitõdedega vaatluste, mängude ja tantsu kaudu. Õpitakse mõistma, kuidas looduses jäätmed lagunevad ja toitained uuesti ringlusesse jõuavad.
Uuritakse, kuidas jäätmed meie ümber tekivad ja mil moel osa neist loodusesse satub. Vermikompostris elavaid sõnnikuusse jälgides arutletakse, mida vihmaussid söövad, kuidas nende eest hoolitseda ning mida erinevad elusolendid eluks vajavad.
Lapsed õpivad, kuidas vältida tehismaterjalide sattumist loodusesse, ning harjutavad jäätmete sorteerimist Tartu loodusmaja või telliva õppeasutuse näitel. Rõhutatakse jäätmetekke vähendamise olulisust.
Kompostikasti elurikkusega tutvudes õpitakse luupi õigesti kasutama ja saadakse teada erinevate mullaelanike rollist looduses. Samuti luuakse seoseid tervislike ja ebatervislike harjumuste vahel, käsitledes näiteks värskes õhus liikumist ja tervislikku toitumist.
Rühma suurus: 20 last, maksimaalselt kuni 24 (üks lasteaiarühm)
Kestus: 2 akadeemilist tundi
Toimumisaeg: kevad, suvi ja sügis
Toimumiskoht: RMK Tiksoja matkarajad. Sihtkohta jõudmiseks on vajalik oma transport.
Programmi lühitutvustus
Mille poolest erineb mets pargist ja kes metsas elavad?
Metsateemaline õppeprogramm toimub Tartu linna lähedal asuvatel matkaradadel, enamasti Tiksojal. Õpetaja soovil ja vastastikusel kokkuleppel saab programmi läbi viia ka mujal.
Lapsed uurivad metsas kasvavaid taimi, seeni, loomi ja nende tegevusjälgi ning avastavad, kuidas erinevad liigid on omavahel seotud. Mängude, vaatluste ja erinevate meelte abil õpitakse märkama metsa mitmekesisust.
Programmi jooksul tehakse kuulamispause, mängitakse tähelepanumänge ning jäljendatakse metsas elavate loomade ja lindude liikumist ning käitumist.
Vahetu kokkupuude loodusega aitab kujundada lastes positiivset suhtumist loodusesse ning loob aluse keskkonnahoidliku käitumise kujunemisele.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass, pargiala või lasteaed
Programmi lühitutvustus
Millised linnud elavad meie ümber ja kuidas neid ära tunda?
Mängulises õppeprogrammis saavad lapsed tuttavaks Eesti tavalisemate linnuliikidega. Õpitakse linde looduses märkama, neid vaatlema ja kirjeldama ning mõistma lindude tähtsust looduses.
Aktiivsete tegevuste ja mängude kaudu uuritakse lindude kohastumusi, toitumist, elupaiku ning suhteid teiste liikidega. Lapsed saavad teada, mille poolest linnud teistest loomadest erinevad ja kuidas nad oma elukeskkonnas toime tulevad.
Õppeprogrammi näitlikustamiseks kasutatakse linnutopiseid, sulgi, mune, pesasid ja lindude tegevusjälgi. Nende abil õpitakse tundma lindude välimust, eluviise ja mitmekesisust.
Õpitut kinnistatakse põnevate keskkonnamängudega, mis arendavad tähelepanu- ja vaatlusoskust ning aitavad kujundada hoolivat suhtumist lindudesse ja loodusesse.
Rühma suurus: 20 last, maksimaalselt kuni 24 (üks lasteaiarühm)
Kestus: 60 minutit
Toimumisaeg: aprill–oktoober
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja park või kokkuleppel lasteaia lähedal asuv park
Programmi lühitutvustus
Mille poolest erineb park metsast ja kes peale inimeste pargis elavad?
Mängulises õppeprogrammis avastavad lapsed linnapargi elurikkust ning õpivad märkama erinevaid taimi ja loomi. Üheskoos arutletakse, mille poolest erinevad park ja mets.
Tartu loodusmaja pargis vaadeldakse levinumaid puid, põõsaid ja rohttaimi. Uuritakse, kes peale inimeste veel pargis tegutsevad, ning tutvutakse seal elavate lindude, loomade ja putukatega.
Programmi jooksul avastatakse ka Tartu loodusmaja pargi põnevaid rajatisi: pajutunnelit, koprapesa, vaateplatvormi ja päikesekella.
Lapsed teevad ilmavaatlusi, lihtsamaid uurimistegevusi ja loodusvaatlusi. Õpitut kinnistatakse teemakohaste õppe- ja liikumismängudega, mis arendavad tähelepanuvõimet ning aitavad paremini märgata ümbritsevat loodust.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või lasteaed
Programmi lühitutvustus
Millised metsloomad elavad Eesti looduses ja kuidas neid ära tunda?
Mängulises õppeprogrammis tutvuvad lapsed Eesti looduses elavate tavalisemate imetajaliikidega. Praktiliste tegevuste kaudu saadakse ülevaade metsloomade eluviisidest, toitumisharjumustest ja nende omavahelistest seostest looduses.
Lapsed õpivad metsloomi tundma ja eristama erinevate tunnuste ning tegevusjälgede järgi. Lähemalt uuritakse metsloomade nahku, koljusid, sarvi, väljaheiteid ja toitumisjälgi.
Programmi jooksul arutletakse ka metsloomade kaitse ja jahipidamise üle. Lapsed saavad teada, miks mõningaid loomaliike on vaja kaitsta ning miks teiste liikide puhul on vajalik jahipidamine.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja talveaed ja õppeklass
Programmi lühitutvustus
Millised taimed ja loomad elavad soojemates maades ning kuidas on nad seotud meie igapäevaeluga?
Tartu loodusmaja talveaias kasvab palju taimi, mille looduslik kodumaa asub hoopis soojema kliimaga piirkondades. Ometi on nende taimede viljad või muud osad meile tuttavad igapäevaselt toidulaualt. Näiteks tutvutakse banaani, kohvi, pipra ja vanilliga.
Lisaks taimedele kohtuvad lapsed Tartu loodusmajas elavate loomadega. Lähemalt tutvutakse näiteks merisigade, küülikute, kilpkonnade, Madagaskari sisiprussakate ja raagritsikatega.
Mänguliste tegevuste ja vaatluste kaudu saavad lapsed teada, kus on nende taimede ja loomade looduslik kodumaa ning miks paljud neist ei saa Eesti looduses iseseisvalt kasvada või elada.
Arutletakse ka selle üle, milleks inimesed lõunamaiseid taimi kasutavad ning kuidas nende viljad ja muud saadused jõuavad meie igapäevaellu.
Millest tehakse riideid ja kuidas jõuavad erinevad materjalid meie rõivastesse?
Õppeprogrammis uurivad õpilased rõivamaterjalide päritolu ning tutvuvad looduslike ja keemiliste kiudude ning materjalidega. Vaadeldakse nii taimset kui ka loomset päritolu kiude.
Üheskoos arutletakse, kas muinasjutt nõgesesärkidest ja lugu mutist, kes endale püksid sai, võiksid ka päriselus toimuda.
Uuritakse, mida jutustavad meie riiete sildid, ning vaadeldakse, millistest materjalidest on valmistatud riided, mida ise kanname.
Õpilased saavad erinevaid materjale, kangaid ja kiude oma käega katsuda ning neid ka suurendusega lähemalt uurida. Tutvutakse takjakinniste, haakide, nööpide, rihmade ja teiste rõivakinniste põneva maailmaga.
Teadmisi kinnistatakse näitusega seotud õppemängude kaudu.
Oluline info programmi toimumise kohta
Programm toetub rändnäitusele „Kapist välja. Riided ihu ja ilma vahel”.
Seetõttu saab õppeprogrammi tellida ainult siis, kui näitus asub rännakute vahepeal Tartu loodusmajas.
Programmi ajad ja registreerumine
Programmi toimumisajad ja registreerumisvõimalused leiad registreerumisvormist.
Kes on selgrootud loomad ja mille poolest nad üksteisest erinevad?
Tartu loodusmaja loomatoas ootavad lapsi põnevad selgrootud loomad. Õppeprogrammis tutvutakse näiteks Madagaskari sisiprussakate, raagritsikate, tuhatajalgade ja teiste selgrootutega.
Vaatluste ja praktiliste tegevuste kaudu otsitakse loomade sarnasusi ja erinevusi. Lapsed õpivad tundma selgrootute eluviise ja välisehitust ning harjutavad loomade vaatlemist ja kirjeldamist.
Loomade lähemaks uurimiseks kasutatakse luupe ja mikroskoope. Nende abil saavad õpilased märgata detaile, mida palja silmaga on keeruline eristada.
Õppimist muudavad vaheldusrikkamaks teemakohased mängud ja meisterdamine, mis aitavad uusi teadmisi kinnistada.
Mänguline õppeprogramm koosneb kolmest erinevast ülesandest, mille kaudu õpilased õpivad looduslikke objekte vaatlema, uurima ja erinevate meelte abil tunnetama.
Õpilased kehastuvad noorteks teadlasteks ning uurivad kujuteldavatelt ekspeditsioonidelt kaasa toodud materjale. Õpitakse objekte tähelepanelikult vaatlema, kirjeldama ja rühmitama, oma valikuid põhjendama ning täiendatakse teadmisi erinevate looduslike objektide kohta.
Paaride moodustamise ülesandes viiakse kokku kangamaterjal ja selle valmistamiseks kasutatud tooraine. Nii õpitakse seostama erinevaid materjale nende loodusliku päritoluga.
Meeltemängus kirjeldavad õpilased looduslikke objekte erinevate omadussõnade abil. Kirjelduste põhjal püütakse ära arvata, millise objektiga on tegemist.
Praktilised ja mängulised tegevused aitavad arendada õpilaste vaatlus-, kirjeldamis-, võrdlemis- ja põhjendamisoskust ning innustavad ümbritsevat loodust tähelepanelikumalt uurima.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või koolis kohapeal
Programmi lühitutvustus
Mis on elekter, kuidas töötab vooluring ja millised materjalid juhivad elektrit?
Õppeprogrammis „Uurime elektrit” tutvuvad õpilased elektri mõiste ja vooluringi tööpõhimõtetega. Praktiliste ja uurimuslike tegevuste kaudu õpitakse eristama elektrit juhtivaid ning mittejuhtivaid materjale.
Õpilased koostavad lihtsaid vooluringe, katsetavad erinevaid lahendusi ning uurivad, millist rolli täidab vooluringis lüliti.
Erilist tähelepanu pööratakse elektriohutusele. Õpitakse tundma ohutusnõudeid, tegema katseid ohutult ning hoidma nii ennast kui ka teisi.
Kestliku arengu teemana käsitletakse elektri säästmist ja keskkonnasõbralikke valikuid. Arutletakse, kuidas saab igapäevaelus elektrit teadlikumalt ja säästlikumalt kasutada.
Õppekavaga seotud teemad ja praktilised tööd
Programm toetab riikliku õppekava 3. klassi loodusõpetuse järgmisi teemasid:
Vooluring
Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid
Elektri kasutamine ja säästmine
Elektriohutuse nõuded
Praktilised tööd:
Õpilased koostavad lihtsa vooluringi ja teevad katsete abil kindlaks lüliti vajalikkuse. Võrreldakse erinevaid vooluringe, sealhulgas enda koostatud vooluringi ja klassis kasutatavat vooluringi. Vaatluste ning võrdluste põhjal tehakse järeldusi.
