Rohelise kooli programm – tutvustus

Rohelise kooli programmi illustreeriv materjal

Rohelise kooli programmil on uus koduleht. Käesolevat lehte enam ei uuendata. Siin avaldatud põhjalikumad juhised ja õppematerjalid on säilitatud tutvumiseks.

Rohelise kooli uus koduleht →

Rohelise kooli programmist põhjalikumalt

Rohelise kooli programmil on kolm struktuurset elementi:

  1. Seitsmest sammust koosnev tegevusjuhis
  2. Käsitletavad teemad
  3. Keskkonnamärgise „Roheline lipp” taotlemine

Edukaks tegevuseks on vajalik haridusasutuse juhtkonna ja hoolekogu toetus. Võtmeküsimuseks on töötajate aktiivne kaasamine, pikaajaline pühendumine ja valmidus kaasata lapsi ning õpilasi arutellu ja otsustusprotsessidesse.

Koolides on kriitilise tähtsusega õpilaste initsiatiiv ja võimalus kogeda muutuste loomist.

I. Rohelise kooli programmi seitse sammu

Rohelise kooli programmi seitse sammu

Rohelise kooli seitsme sammu järjestuses võib teha muudatusi ja teatud samme viiaksegi tegelikkuses ellu paralleelselt.

Näiteks teavitamine ja kaasamine algab sisuliselt kohe pärast Rohelise kooli programmiga liitumist. Keskkonnapõhimõtete väljatöötamine ei pea olema viimane samm – seda võib teha ka pärast tegevuskava koostamist.

Klõpsa sammu pealkirjal, et avada põhjalikumad juhised.

1. samm: keskkonnatöörühma moodustamine ja tegutsemine

Keskkonnatöörühm on Rohelise kooli programmi eestvedaja oma õppeasutuses.

Töörühma juhtimisel astutakse edukalt kõik seitse sammu ja seda igal aastal. Keskkonnatöörühma oluline ülesanne on tagada, et õpilased ja lasteaialapsed oleksid kõigi tegevuste keskmes ning kaasatud oleks kogu õppeasutus.

Õpilastel arenevad juhtimisoskus, kuulamisoskus, teistega arvestamine ja koostöö, eriarvamuste austamine ning läbirääkimisoskused.

Keskkonnatöörühma moodustamise ja tegevuse põhimõtted

  • Õpilased peavad moodustama töörühma koosseisust vähemalt poole. Vajalik on iga vanuseastme õpilaste kaasatus, et tagada järjepidevus.
  • Õpilased valitakse keskkonnatöörühma teiste õpilaste poolt. Valimisi võib ühildada õpilasomavalitsuse valimistega. Töörühma võib moodustada ka vabatahtlikkuse alusel, millele eelneb avalik kutse.
  • Täiskasvanud nimetatakse töörühma õppeasutuse poolt. Lisaks juhtkonnale tuleks kaasata haldusküsimuste ja toitlustuse eest vastutavad töötajad, lapsevanemad ning kogukonna esindajad.
  • Töörühma liikmetel on konkreetsed ülesanded ja vastutus. Näiteks võib jagada õppeaasta teemad liikmete vahel ning määrata vastutajad tegevuste, sündmuste ja ressursikulude jälgimise eest.
  • Ressursikulude jälgimisel teevad õpilased koostööd haldus- või majandusvaldkonna eest vastutajatega.
  • Tagatakse töörühma jätkusuutlikkus. Näiteks võib 25% liikmetest kuuluda töörühma kaheks aastaks. Samuti aitavad järjepidevust tagada eri vanuses õpilased.
  • Õpilased juhivad töörühma koosolekuid ja protokollivad neid, vajaduse korral täiskasvanute juhendamisel.
  • Õpilastest töörühma liikmed vastutavad infovahetuse eest töörühma ja teiste õpilaste vahel.
  • Koosolekud toimuvad tavaliselt 6–8 korda aastas, vajaduse korral sagedamini. Koosolekutel võib jagada võrgustikuseminaridelt, koolitustelt ja sündmustelt saadud teadmisi.
  • Koosolekute protokollid avalikustatakse töörühma stendil ja kooli kodulehel. Protokollid peavad sisaldama vähemalt toimumiskohta ja -aega, osalejaid, päevakorda ning otsuseid.
  • Töörühma tegevusi ja aruandeid tutvustatakse õppenõukogus ning lastevanemate koosolekutel.

Vaata ingliskeelset näidet keskkonnatöörühma tegevusest Inglismaal:

Rohelise kooli keskkonnatöörühma video →

Keskkonnatöörühm lasteaias

Lasteaedades kaasab töörühm lapsed keskkonnaotsuste tegemisse muul viisil: probleemide märkamine, lahenduste ja tegevuste pakkumine ning nende vahel valimine.

Näiteks võib moodustada laste nõukoja, kus igast rühmast osaleb üks või kaks last. Nõukoda kohtub regulaarselt ja arutab keskkonnaga seotud ning muid olulisi küsimusi.

Teine võimalus on roheline klubi, kus arutatakse keskkonnaprobleeme ja otsitakse neile lahendusi.

Kas keskkonnatöörühma juht peab olema asutuse juht?

Rohelise kooli keskkonnatöörühma juht ei pea olema asutuse juht. Küll aga peab ta olema õppeasutusega vahetult seotud, sest tema kaudu toimub infovahetus programmi Eesti koordinaatoriga.

Kui töörühma juhib lapsevanem, võib keskkonnateemade lõimimine õppeasutuse igapäevatöösse ja noorte tegevuste toetamine olla keerukam. Hea meeskonnatöö korral on see siiski võimalik.

Keskkonnatöörühma juht vastutab selle eest, et Rohelise kooli tegevused ellu viidaks, ning juhib protsessi tervikuna. Konkreetsete ülesannete jaotus on töörühma otsustada.

Koolides eeldatakse, et õpilased juhivad koosolekuid ning protokollivad neid täiskasvanute toel. Programmi elluviimine peab olema meeskonnatöö, et saavutada sisuline ja terviklik muutus.

Kui suur võiks keskkonnatöörühm olla?

Praktikas on levinud erineva suurusega töörühmad – umbes 10 liikmest kuni enam kui 30 liikmeni.

Väga suure töörühma juhtimine võib olla keerukas. Konkreetsete tegevuste ja kampaaniate elluviimiseks võib moodustada täiendavaid väiksemaid töörühmi.

Lasteaedades kuuluvad töörühma sageli juhtkonna esindajad, lapsevanemad, igast rühmast üks õpetaja, majandusala eest vastutaja ja võimaluse korral kokk.

2. samm: keskkonnaülevaatuse läbiviimine

Keskkonnaülevaatus on õppeasutuse jätkusuutlikkuse hindamine. Selle käigus kaardistatakse olukord Rohelise kooli 12 valdkonnas, hinnates igapäevaelu korraldamist, majandamist ja õppetööd.

Keskkonnaülevaatuse läbiviimist juhib keskkonnatöörühm ning tulemused on tegevuskava koostamise aluseks.

Ülevaatuse tegemine arendab õpilaste oskust märgata ja lahendada probleeme, juhtida protsesse ning analüüsida andmeid.

Keskkonnaülevaatuse põhimõtted

  • Õpilased osalevad ülevaatuse ettevalmistamises ja läbiviimises.
  • Õpilastest töörühma liikmed koguvad klassidest ettepanekuid selle kohta, mida õppeasutuses tuleks muuta.
  • Ülevaatusel peab olema kindel struktuur, mida kohandatakse oma õppeasutuse vajaduste järgi.
  • Küsitluses osalevad personal ja õpilased või lapsed. Küsitlust korratakse regulaarselt igal aastal, et jälgida muutusi.
  • Järgmistel kordadel on kasulik küsida tagasisidet ka lapsevanematelt, näiteks rahuloluküsitluse osana.
  • Osa andmeid kogutakse dokumentidest ja vaatluse teel.
  • Tulemusi tutvustatakse õpilastele, õpetajatele, teistele töötajatele ja lapsevanematele.

Keskkonnaülevaatuse näidisküsimustikud

Foundation for Environmental Education (FEE) on koostanud keskkonnaülevaatuse soovitusliku vormi. Küsimused on koondatud Exceli tabelisse, kus eri teemad asuvad eraldi lehtedel.

Kuidas keskkonnaülevaatust läbi viia?

  1. Laadige küsimustik alla. Täitke seda Exceli failina või laadige see oma õppeasutuse Google Drive’i.
  2. Keskkonnatöörühm vaatab küsimustiku üle ning otsustab, milliseid küsimusi kohandada või lisada.
  3. Küsimustele, mille meetod on hinnang või vaatlus, saavad vastata töörühma liikmed.
  4. Küsimuste puhul, mis eeldavad konsultatsiooni, tuleb pöörduda vastava valdkonna eest vastutava inimese poole: direktor, haldusspetsialist, kokk, koristaja jt.
  5. Küsitluse abil vastatavatele küsimustele saab Exceli filtrit kasutades luua eraldi küsitluse ning saata selle õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.

Küsimused on sisestatud ka Google Formsi. Soovi korral saab küsimustikust teha koopia ja salvestada selle oma õppeasutuse Drive’i.

Google Formsi küsimustikud →

Ressursikulude jälgimine

Keskkonnaülevaatuse kohustuslik täiendus on õppeasutuse ressursikulude pidev jälgimine ja analüüs.

Ressursikulu analüüsi näide (PDF) →

Küsimustiku kohandamine

Keskkonnaülevaatuse näidisküsimustikku tuleb kohandada oma õppeasutusele. Osa valdkondi võib vaadelda ühiselt.

Näiteks võib liita elurikkuse ja looduse õueala teemaga, samuti prügi ja jäätmed. Küsimusi võib juurde lisada, näiteks targa tarbimise või koduste keskkonnahoidlike valikute kohta.

Osa küsimusi esitatakse õpilastele või lastele, osa personalile ja osa lapsevanematele. Lapsevanematele suunatud küsitlus võiks olla lühem.

Lasteaialastega arutlemisel ning vaatluste tegemisel võib kasutada sobivaid pilte.

Keskkonnaülevaatuse tulemustest tuleb koostada kokkuvõte ja seda õppeasutuse perele tutvustada.

Küsimustiku kohandamisel on abiks Sirje ja Georg Aheri koostatud juhised. Nendes asub toidu teema tervise ja heaolu valdkonna all.

Vastamisel võib kasutada ka skaalat, mitte ainult valikuid „jah”, „ei” ja „ei tea”.

Kas keskkonnaülevaatus tuleb igal aastal teha kõigi 12 teema kohta?

Koolidel soovitatakse hinnata igal aastal kõiki valdkondi. Nii tekivad head võrdlusandmed ning saab järjepidevalt hinnata oma tegevuse mõju.

Keskkonnaülevaatus on oluline osa õpilaste õppimisprotsessist ja seetõttu on mõistlik teha seda igal aastal tervikuna.

Rohelise lipu saanud lasteaedade puhul on järgmisel õppeaastal aktsepteeritav teha ülevaatus ka valitud fookusteemadel.

Ressursikulusid tuleb jälgida pidevalt kogu aasta vältel.

Rohelise lipu taotlemise aastal peab keskkonnaülevaatus olema läbi viidud kõigi 12 teema kohta.

3. samm: tegevuskava koostamine

Tegevuskava aluseks on keskkonnaülevaatuse tulemused ja õppeasutuse eelistused.

  • Valitakse Rohelise kooli 12 teema seast vähemalt kolm fookusteemat.
  • Tegevuskava võiks olla õppeasutuse arengukava osa või lisa.
  • Eesmärgid tuleb sõnastada soovitud tulemuste ja seisunditena.
  • Iga eesmärgi saavutamiseks lepitakse kokku tegevused, tähtajad, läbiviijad ja vastutajad.
  • Kirjeldatakse, kuidas eesmärkide saavutamist hinnatakse ehk milliseid mõõdikuid kasutatakse.
  • Vajaduse korral märgitakse üles vajalikud ressursid.
  • Tegevuskaval ei ole kohustuslikku vormi, kuid tuleks vältida ainult kuupäevadel põhinevat kalenderplaani, kus ei ole kirjas oodatud tulemusi.
  • Tegevuskavas keskendutakse põhjalikumalt kolmele valitud fookusteemale ning tegevused seotakse õppekavaga.
  • Lisaks klassi- ja rühmapõhistele tegevustele tuleb korraldada kogu õppeasutust haaravaid tegevusi.

Tegevuskava näidised

4. samm: seire ja hindamine
  • Tegevuskava täitmist ja eesmärkide saavutamist hinnatakse regulaarselt.
  • Hindamisel kasutatakse muu hulgas keskkonnaülevaatuse tulemusi.
  • Õppeasutus näitab edusamme mitme suuremahulise projektiga, mis on seotud vähemalt kolme Rohelise kooli teemaga.
  • Seire aitab kindlaks teha valdkonnad, mis vajavad pikaajalisemat tähelepanu.
  • Seire tulemusi jagatakse programmi Eesti koordinaatoriga vahearuandes. See on kohustuslik Rohelise lipu omanikele.

5. samm: tegevuste sidumine õppekavaga
  • Rohelise kooli põhimõtte järgi peab klassi- ja rühmaruumis õpitu mõjutama ka seda, kuidas õppeasutus igapäevaselt toimib.
  • Õpitu peaks võimaluse korral kajastuma tegevuskavas ja andma õpilastele võimaluse päriselt keskkonna heaks midagi ära teha.
  • Rohelise kooli heade näidete kogumik annab inspiratsiooni keskkonnateemade lõimimiseks õppetegevustesse.

6. samm: teavitamine ja kaasamine

Teavitamise ja kaasamise põhimõtted

  • Kogu õppeasutus peab teadma Rohelise kooli programmis osalemisest ja sellest, mida see tähendab.
  • Vähemalt kord õppeaastas tuleb korraldada kogu õppeasutust hõlmav üritus.
  • Rohelise kooli tegevusi tutvustatakse kodulehel või blogis, stendil, Facebookis ja muudes infokanalites.
  • Teavitamiseks saab kasutada Rohelise kooli plakateid.
  • Tegevustesse kaasatakse kogukond ja võimaluse korral laiem üldsus.
  • Tegevusi dokumenteeritakse fotodega.

Kas Rohelise kooli tegevuste kajastamiseks peab looma eraldi blogi?

Õppeasutuse toimimisest Rohelise koolina peab olema võimalik saada kergesti terviklik ülevaade, sealhulgas sündmustest, tegevustest ja fotodest.

Üksnes Facebooki postitustest ei pruugi sellist ülevaadet saada.

See, kas Rohelise kooli info koondatakse õppeasutuse kodulehele või eraldi blogisse, jääb iga asutuse otsustada.

Praktikas eelistatakse üldinfo lisamist kodulehele ja jooksvate sündmuste kajastamist blogis.

Rohelise kooli logo ja programmi tutvustus kodulehel

Programmiga liitunud õppeasutus peab lisama oma kodulehele Rohelise kooli logo.

Võimaluse korral võiks logo viia lingina Rohelise kooli materjalide juurde, näiteks kodulehe vastavale alamlehele või eraldi blogisse.

Kodulehel või blogis peab olema ka lühike üldinfo Rohelise kooli programmi kohta.

Programmi tutvustava teksti näidis:

Rohelise kooli programm on ülemaailmne ja selles osaleb ligi 60 000 õppeasutust rohkem kui 65 maalt. Täpsemat teavet leiab FEE Eco-Schools Globali kodulehelt.

Programmi tegevusi Eestis koordineerib Tartu loodusmaja. Liitunud õppeasutuste ja programmi kohta saab lugeda Tartu loodusmaja veebilehelt.

Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi õppeasutuse tegemistesse süsteemselt ja terviklikult, aidates lastel ja noortel kujuneda kestlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks.

Meie õppeasutus liitus programmiga [lisage liitumise aeg].

Kui õppeasutusel on keskkonnamärgis „Roheline lipp”, võib lisada näiteks:

Eduka programmis osalemise ja süsteemse keskkonnaharidusliku tegevuse kinnituseks omistati meie õppeasutusele keskkonnamärgis „Roheline lipp”. Märgise kasutusõigus antakse kaheks aastaks. Aasta möödudes tuleb vahearuandega näidata tegevuste jätkuvat süsteemsust ja terviklikkust.

Mis peab olema avalikult kodulehel või blogis?

Kodulehel või Rohelise kooli blogis peavad olema leitavad:

  1. keskkonnatöörühma liikmete nimekiri;
  2. koosolekute protokollid, milles on vähemalt koosoleku aeg ja koht, osalejad, arutatud teemad ning otsused;
  3. keskkonnaülevaatuse küsimused ja lühikirjeldus selle läbiviimisest. Tulemused võivad jääda asutusesiseseks;
  4. õppeaasta fookusteemad;
  5. keskkonnategevuskava;
  6. keskkonnapõhimõtted.

Lisaks võib avaldada keskkonnaülevaatuse analüüsi, tegevuskava elluviimise aruande ja ressursikulude analüüsi.

7. samm: keskkonnapõhimõtete väljatöötamine ja järgimine
  • Keskkonnapõhimõtete väljatöötamises saavad osaleda kõik soovijad.
  • Keskkonnapõhimõtted on nähtaval stendil, kodulehel ja klassi- või rühmaruumides.
  • Põhimõtted peaksid olema sõnastatud lihtsalt ja meeldejäävalt. Need võivad olla ka laulu või luuletuse vormis.

Keskkonnapõhimõtteid vaadatakse üle igal aastal ning vajaduse korral täiendatakse.

Lasteaedades on soovitatav sõnastada eraldi põhimõtted lastele ja personalile.

Koolides võib põhimõtteid koostada vanuseastmete kaupa.

Oluline on ühiselt läbi mõelda, mida roheliseks kooliks või lasteaiaks olemine oma õppeasutuses tähendab.

Pärast seitsme sammu läbimist on oluline teha ka mitteametlik kaheksas samm – tähistada ühiselt tehtud tööd ja saavutusi!

Milline on seitsme sammu läbimise ajakava?

Rohelise kooli programm ei määra ette ühtset ajakava. Sammude elluviimine sõltub ka programmiga liitumise ajast.

Soovituslik ajakava:

  • Esimene kuu: keskkonnatöörühma moodustamine, esimene koosolek ja õppeasutusesisene teavitamine.
  • Teine ja kolmas kuu: keskkonnaülevaatuse ettevalmistamine ja läbiviimine.
  • Kolmas ja neljas kuu: tegevuskava koostamine.
  • Kogu õppeaasta vältel: valitud teemade sidumine õppekavaga, teavitamine, kaasamine, seire ja hindamine.

Mõned õppeasutused viivad keskkonnaülevaatuse läbi kohe õppeaasta alguses ning täpsustavad selle tulemuste põhjal tegevuskava.

Teised teevad ülevaatuse kevadel, et kasutada tulemusi järgmise õppeaasta tegevuskava koostamisel.

Teavitamine ja kaasamine algab kohe pärast liitumist ning kestab kogu aasta. Seire ja hindamine on pidev protsess, mis algab pärast tegevuskava valmimist.

Keskkonnapõhimõtete koostamisega võib alustada kohe programmi alguses või mõnes hilisemas etapis.

Abi programmi rakendamisel

Rohelise kooli programmi Eesti koordinaatorid aitavad vajaduse korral kaasa mõelda eri sammude planeerimisel ja läbiviimisel.

Kui õppeasutus vajab põhjalikumat keskkonnaalast koolitust kogu meeskonnale, saab tasulisi koolitusi tellida Tartu loodusmaja koolituskeskuselt või teistelt organisatsioonidelt ja ekspertidelt.

II. Rohelise kooli programmis käsitletavad teemad

Rohelise kooli programmis on kokku 12 keskkonnateemat. Õppeaasta jooksul keskendutakse tegevustes vähemalt kolmele teemale.

Teemad võib vabalt valida, kuid värskelt liitunud õppeasutustel soovitatakse valida vähemalt üks järgmistest:

  • elurikkus ja loodus;
  • kliimamuutused;
  • globaalne kodakondsus.

Teemade kirjeldused ja rakendamisvõimalused on koondatud juhendmaterjali:

„Rohelise kooli teemade käsitlemine koolis ja lasteaias” (PDF) →

Rohelise kooli programmi 12 keskkonnateema ring

Teemade sidumine teiste haridusprogrammidega

Eestis tegutseb mitmeid haridusprogramme ja võrgustikke, mis toetavad Rohelise kooli teemade käsitlemist.

Nende tegevusi saab lõimida Rohelise kooli programmi igapäevasesse rakendamisse.

Kuidas valida ja jagada fookusteemasid?

Mõned koolid jagavad teemad õpilaste vanuseastmete järgi. Näiteks:

  • 1.–2. klass – prügi;
  • 3.–4. klass – elurikkus;
  • 5.–9. klass – globaalne kodakondsus.

Samas võib kõiki kolme teemat käsitleda igas klassis.

Keskkonnatöörühmas võib teemad jagada eri liikmete vahel, et iga valdkond püsiks õppeaasta jooksul tähelepanu all.

Programmis osaledes peab korraldama ka vähemalt ühe kogu õppeasutust kaasava sündmuse või tegevuse.

Õppematerjalid, konkursid ja projektid

Keskkonnateemade käsitlemist toetavad õppematerjalid, konkursid ja kampaaniad ning mitmesugused projektid, mille kohta Tartu loodusmaja on võrgustikule teavet vahendanud.

Rohelise kooli Eesti eestvedajad on algatanud mitmeid projekte, et aidata õppeasutustel keskkonnateemasid põhjalikumalt käsitleda.

Projekt „HOB’s Adventure – Hands on Biodiversity”

Elurikkuse teemat toetas 2020. aastal lõppenud Erasmus+ strateegilise koostöö projekt „HOB’s Adventure – Hands on Biodiversity”.

Projekti juhtis MTÜ HARED ning selles osalesid mitmed Rohelise kooli võrgustiku liikmed.

Projekti käigus valmis kõigile kasutamiseks mõeldud metoodikakogumik 5–9-aastaste laste õpetamiseks.

Tutvu projektiga →

Vaata Rohelise kooli õppematerjale →

Projekt „Suur taimejaht” (2016–2020)

Aastatel 2016–2020 toetas elurikkuse ja looduse teema põhjalikumat käsitlemist FEE projekt „Suur taimejaht”, mis oli mõeldud 5–11-aastastele lastele ning nende õpetajatele.

Projekti keskkonnahariduslikud tegevused põhinesid Suurbritannia Kew botaanikaaia metoodilistel materjalidel ning projekti elluviimist aitas korraldada MTÜ HARED.

Projekti käigus selgitati lastele taimede ja loomade suhteid kuue liigi näitel. Eesmärk oli arendada teaduslikku mõtteviisi ja aidata mõista elurikkuse tähtsust.

Sügisel ja kevadel korraldati lihtne elektrooniline küsitlus laste elurikkuse mõistmise ja liikide tundmise kohta.

Lastele tutvustati ka loodusteadlast Charles Darwinit ja tema kujunemislugu.

Tegevusi toetas raamat „Darwini jälgedes”, milles on lisaks loole ka praktilisi tööjuhiseid.

Tutvu projekti „Suur taimejaht” teabega →

Vaata õppematerjale →

III. Keskkonnamärgise „Roheline lipp” taotlemine

Rohelise kooli programmis osalemise oluline verstapost on rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnamärgise „Roheline lipp” taotlemine.

Rohelise lipu kriteeriumide, taotlemise tingimuste ja varasemate õppeaastate dokumentide kohta saab lugeda eraldi lehelt.

Rohelise lipu taotlemine →