Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 46

Sihtrühm: gümnaasium

Rühma suurus: kuni 25 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või kool

Programmi lühitutvustus

Kuidas kaitseb rahvusvaheline kokkulepe ohustatud liike, kuidas kontrollitakse elusloodusega seotud kaubandust ja milline on meie endi valikute mõju elurikkusele?

Õppeprogramm „Elusloodus ja kaubandus – CITES” tutvustab gümnaasiumiõpilastele ohustatud liikide kaitseks sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet – Washingtoni konventsiooni ehk CITESit.

Käsitletakse konventsiooni praktilist rakendamist, selle jõustamise võimalusi ning rikkumistega kaasnevaid sanktsioone.

Õpilased läbivad tollitöötaja kiirkursuse ja osalevad seejärel rollimängus, kus hinnatakse reisikottide sisu CITESi kriteeriumide alusel. Programmis kasutatakse reisidelt kaasa toodud ehtsaid esemeid.

CITES ja ohustatud liikide rahvusvaheline kaitse

Õpilased tutvuvad Washingtoni konventsiooni ehk CITESi eesmärkide ning tähtsusega ohustatud looma- ja taimeliikidega seotud rahvusvahelise kaubanduse reguleerimisel.

Uuritakse, miks on ohustatud liikide kaitseks vaja rahvusvahelist koostööd ning kuidas on liikide säilimine seotud kaubanduse ja inimeste tarbimisvalikutega.

Konventsiooni rakendamine, jõustamine ja sanktsioonid

Programmis käsitletakse CITESi rakendamise praktilisi aspekte ning konventsiooni nõuete jõustamise võimalusi.

Õpilased saavad ülevaate sellest, miks on vajalik rahvusvahelise eluslooduskaubanduse kontrollimine ning millised sanktsioonid võivad kaasneda nõuete rikkumisega.

Tollitöötaja kiirkursus

Enne praktilist rollimängu läbivad õpilased tollitöötaja kiirkursuse, mille käigus tutvutakse CITESiga seotud kaubandusvaldkondadega.

Käsitletavad valdkonnad on muu hulgas:

  • lemmikloomakaubandus;
  • jaht ja jahindusega seotud kaubandus;
  • toidukaubandus;
  • meditsiinis kasutatavad loodusest pärit tooted;
  • ilu- ja luksustooted.

Kiirkursus valmistab õpilasi ette olukordadeks, kus tuleb hinnata erinevate kaupade seotust ohustatud liikidega.

Praktiline rollimäng „Tollikontroll”

Pärast kiirkursust kehastuvad õpilased tollitöötajateks.

Praktilise ülesande käigus uuritakse reisikottide sisu ning hinnatakse leitud esemeid CITESi kriteeriumide alusel.

Õpilased rakendavad omandatud teadmisi ning harjutavad põhjendatud otsuste tegemist tollitöötaja rollis.

Reisidelt toodud ehtsate esemete uurimine

Rollimängus kasutatakse reisidelt toodud päris esemeid.

Nende uurimine aitab mõista, kuidas võivad loodusest pärit esemed olla seotud ohustatud liikide kaitse ja rahvusvahelise kaubanduse nõuetega.

Tollitöö tulemuste tutvustamine

Pärast reisikottide sisu hindamist tutvustavad õpilased oma tollitöö tulemusi teistele rühmadele.

Ühises arutelus saab võrrelda tehtud otsuseid ja põhjendada neid CITESi kohta omandatud teadmistega.

Varimajandus rahvusvahelises kaubanduses

Programmis arutletakse varimajanduse olemuse ning selle mõju üle rahvusvahelises kaubanduses.

Teemat seostatakse ohustatud liikidega kauplemise, rahvusvaheliste kokkulepete jõustamise ja kaubanduse kontrollimise vajalikkusega.

Isiklike valikute mõju elurikkuse hoidmisele

Programmi lõpus arutletakse, kuidas võivad inimeste isiklikud valikud mõjutada elurikkuse säilimist.

Õpilased seostavad CITESi käsitlemisel omandatud teadmisi kaupade päritolu, rahvusvahelise kaubanduse ja teadlike tarbimisotsustega.

Programmi õpitulemused

Õppeprogrammi käigus õpilased:

  • tutvuvad CITESi eesmärkide ja ohustatud liikide kaitsega;
  • saavad ülevaate konventsiooni rakendamisest, jõustamisest ja rikkumistega seotud sanktsioonidest;
  • õpivad tundma CITESiga seotud kaubandusvaldkondi;
  • hindavad rollimängus reisikottide sisu CITESi kriteeriumide alusel;
  • tutvustavad ja põhjendavad oma tollitöö tulemusi;
  • arutlevad varimajanduse mõju üle rahvusvahelises kaubanduses;
  • mõtestavad isiklike valikute tähtsust elurikkuse hoidmisel.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 803

Sihtrühm: 10.–12. klass

Rühma suurus: kuni 36 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, võimalik tellida ka haridusasutusse

Programmi lühitutvustus

Kuidas liikuda kestlikuma energiatootmise poole, kui selleks vajalike maavarade kaevandamine võib põhjustada uusi keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme?

Õppeprogramm „Roheootus: rohepöörde vastuoluline teekond” käsitleb rohepöördega seotud keerulisi valikuid ning energia tootmiseks vajalike maavarade kaevandamise keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid.

Aktiivõppemeetodite, sealhulgas haridusliku rollimängu kaudu uurivad õpilased maavarade kaevandamisega seotud probleeme ja tekkivaid konflikte.

Programm aitab näha erinevaid võimalusi ja lahendusi kestlikuma maailma kujundamiseks ning arendab oskust mõista ja arvestada eri vaatenurkadega.

Rohepööre, energeetika ja maavarad

Õpilased tutvuvad energia tootmiseks vajalike maavarade teemaga ning uurivad nende rolli rohepöörde elluviimisel.

Käsitletakse rohepöördega kaasnevaid vastuolusid ning arutletakse, kuidas on energiaga seotud valikud ühendatud loodusressursside kasutamisega.

Maavarade kaevandamise keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid

Programmis uuritakse maavarade kaevandamisega seotud keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme.

Õpilased mõtestavad, miks võivad kaevandamisega seotud otsused tekitada erinevate osapoolte vahel konflikte.

Teemat käsitletakse erinevatest vaatenurkadest, et mõista keskkonnakaitse, majandustegevuse ja ühiskondlike huvide vahel tekkivaid vastuolusid.

Hariduslik rollimäng ja aktiivõpe

Õppeprogrammi oluline osa on hariduslik rollimäng, mille kaudu käsitletakse maavarade kaevandamisega seotud probleeme ja konflikte.

Rollimäng võimaldab õpilastel vaadelda keerulisi küsimusi eri perspektiividest ning harjutada erinevate seisukohtade mõistmist.

Aktiivõpe toetab õpilaste osalemist aruteludes ning aitab siduda rohepöörde ja energeetika teemasid ühiskondlike otsustusprotsessidega.

Kestlikuma maailma lahendusvõimalused

Programmis otsitakse erinevaid võimalusi ja lahendusi, mis võiksid toetada kestlikuma maailma kujundamist.

Arutletakse, kuidas teha valikuid olukordades, kus tuleb arvestada korraga keskkonnamõjude, sotsiaalsete küsimuste ja energiavajadusega.

Kodanikupädevus ja demokraatlik otsustamine

Õppeprogramm arendab õpilaste kodanikupädevust ning oskust näha ühiskondlikke probleeme erinevatest perspektiividest.

Tähelepanu pööratakse demokraatliku arutelu ja otsustusprotsesside tähtsusele keeruliste keskkonna- ja ühiskondlike küsimuste lahendamisel.

Õpilased õpivad mõistma, miks on eri seisukohtade kuulamine ja kaalumine oluline ühiste otsuste tegemisel.

Programmi õpieesmärgid

Õppeprogrammi eesmärk on, et õpilased:

  • tutvuvad energia tootmiseks vajalike maavaradega;
  • mõistavad maavarade kaevandamisega seotud keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme;
  • oskavad märgata kaevandamise ja rohepöördega seotud vastuolusid ning konflikte;
  • näevad erinevaid võimalusi ja lahendusi kestlikuma maailma kujundamiseks;
  • arendavad haridusliku rollimängu kaudu oskust mõista erinevaid seisukohti;
  • arendavad kodanikupädevust ning oskust osaleda demokraatlikus arutelus ja otsustusprotsessides.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 44

Sihtrühm: gümnaasium

Rühma suurus: Optimaalselt kuni 24 õpilast, maksimaalselt 28 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja talveaed

Programmi lühitutvustus

Kuidas jõuavad eksootilised toidu- ja maitsetaimed meie lauale, millest kujuneb nende hind ning millised sotsiaalsed ja keskkonnamõjud kaasnevad ülemaailmse kaubandusega?

Õppeprogramm „Eksootiliste taimede pikk teekond meie lauale” tutvustab Tartu loodusmaja talveaias kasvavate eksootiliste tarbetaimede näitel laialdaselt kasutatavaid troopilisi, subtroopilisi ja vahemerelisi toidutaimi.

Õpilased uurivad taimede päritolu, kasvatamist ja teekonda tootjariikidest tarbijateni. Praktilised tegevused ühendavad taimede vaatlemise, kaarditöö, rühmatöö, filmiklippide analüüsimise ning arutelud ülemaailmse kaubanduse mõjude üle.

Gümnaasiumiastmes pööratakse erilist tähelepanu majanduslikele seostele, toodete hinnakujunemisele, tavatootmise ja mahetootmise erinevustele ning õiglase kaubanduse põhimõtetele.

Eksootiliste toidu- ja maitsetaimede uurimine

Õpilased tutvuvad Tartu loodusmaja talveaias kasvavate troopiliste, subtroopiliste ja vahemereliste tarbetaimedega.

Väikestes rühmades vaadeldakse ja analüüsitakse ühte eksootilist toidu- või maitsetaime.

Iga rühm valmistab uuritud taime kohta kokkuvõtte ning esitleb seda teistele. Nii saadakse ülevaade erinevate eksootiliste taimede päritolust ja kasutamisest.

Taimede päritolumaad ja olulisemad tootjariigid

Kaarditöö käigus leitakse suurelt kaardilt käsitletud taimede looduslikud päritolumaad ning olulisemad tootjariigid.

Ülesanne aitab mõista, millistes maailma piirkondades eksootilised toidutaimed looduslikult kasvavad ning kus neid tänapäeval kasvatatakse ja toodetakse.

Banaani teekond Costa Ricast kodupoeni

Rühmatööna koostatakse plakat banaani kogu teekonnast Costa Ricast kodupoeni.

Plakati kaudu mõtestatakse banaani kasvatamise, saagi kogumise, transpordi ja tarbijani jõudmise etappe.

Ülesanne aitab näha, milline on ühe igapäevase toiduaine ülemaailmne tarneahel.

Toidutaimede kasvatamine ja ülemaailmne transport

Õpilased vaatavad filmilõike eksootiliste taimede kultiveerimisest, saagi kogumisest ja ülemaailmsest transpordist.

Nende põhjal arutletakse, kuidas on tootmis- ja transpordiprotsessid seotud eksootiliste toidukaupade jõudmisega meie toidulauale.

Ülemaailmse toidukaubanduse sotsiaalsed ja keskkonnamõjud

Programmis analüüsitakse eksootiliste toodete kasvatamise, transpordi ja tarbimisega kaasnevaid sotsiaalseid ning keskkonnamõjusid.

Aruteludes seostatakse tootjate, tarneahelate ja tarbijate valikuid ülemaailmse kaubanduse toimimisega.

Majanduslik loogika ja toodete hinnakujunemine

Gümnaasiumiastme programmis käsitletakse põhjalikumalt eksootiliste toidukaupade tootmise ja kaubanduse majanduslikku loogikat.

Arutletakse, kuidas kujuneb toodete hind tavatootmises ja mahetootmises.

Hinnakujunemist vaadeldakse seoses tootmise, transpordi ja ülemaailmse kaubandusega.

Õiglane kaubandus ja mahetootmine

Õpilased tutvuvad õiglase kaubanduse põhimõtetega ning arutlevad nende tähtsuse üle eksootiliste toidukaupade tootmises ja müügis.

Võrreldakse tavatootmise ja mahetootmisega seotud küsimusi ning seostatakse neid tootmistingimuste, hinnakujunemise ja tarbimisvalikutega.

Teadlikud tarbimisvalikud

Programmis käsitletakse isiklike valikute tähtsust ülemaailmses toidukaubanduses.

Õpilased arutlevad, kuidas on igapäevased ostuotsused seotud toodete päritolu, tootmisviisi, hinna ning sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega.

Toorkakao degusteerimine

Õppeprogrammi praktilise osana degusteeritakse toorkakaod.

Degusteerimine täiendab eksootiliste tarbetaimede ja nende kasutamise tundmaõppimist.

Taimede teekonnast teadlike valikuteni

Talveaias tehtud vaatlused, kaarditöö, banaani teekonna plakat, filmiklipid ja arutelud aitavad õpilastel mõista eksootiliste toidutaimede teekonda tootmispiirkonnast tarbijani.

Programm seob taimede tundmaõppimise ülemaailmse kaubanduse, majanduse, keskkonnamõjude ning teadlike tarbimisvalikutega.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 809

Sihtrühm: 10.–12. klass ja täiskasvanud

Rühma suurus: 30 õpilast

Kestus: 100 minutit

Õppekeel: eesti keel

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja

Programmi lühitutvustus

Millise teekonna läbivad meie rõivad, milliseid ressursse nende valmistamiseks kasutatakse ning kuidas muuta oma riidekapp loodussõbralikumaks?

Õppeprogramm „Maailm meie riidekapis” tutvustab rõivaste materjalide päritolu, tootmiseks vajalikke ressursse ning rõivaste kogu elutsükli keskkonnamõju.

Õpilased ja täiskasvanud osalejad uurivad tekstiilmaterjale, tutvuvad nende ajaloolise arenguga ning jälgivad T-särgi geograafilist teekonda ja eluringi põllult, kaevandusest või farmist kuni prügimäeni.

Praktilised ülesanded, materjalide vaatlemine, rühmatööd ja näituse eksponaatidega mängimine aitavad mõista rõivatootmise ning tarbimise keskkonnamõju.

Rõivaste materjalid ja nende päritolu

Õppeprogrammis uuritakse, millistest materjalidest meie rõivad koosnevad ja kust need materjalid pärinevad.

Tutvutakse rõivaste tootmiseks vajalike loodusressurssidega ning arutletakse, kuidas on materjalide valik seotud keskkonnamõjudega.

Tekstiilmaterjalide ja tehnoloogiate areng

Osalejad saavad ülevaate rõivamaterjalide ja tekstiilitootmise tehnoloogiate arengust ajaloos.

Uuritakse, kuidas on materjalide kasutamine ja rõivaste valmistamine aja jooksul muutunud.

T-särgi geograafiline teekond ja eluring

Programmis jälgitakse T-särgi teekonda ning tutvutakse rõiva kogu eluringiga.

Uuritakse rõiva valmistamise erinevaid etappe alates tooraine hankimisest põllult, kaevandusest või farmist kuni rõiva kasutamise ja kasutusjärgse käitlemiseni.

Käsitletakse ka rõiva eluringi võimalikku lõpp-punkti prügimäel ning kogu elutsükli keskkonnamõju.

Millised riided on loodussõbralikumad?

Osalejad arutlevad selle üle, millised rõivad ja materjalid võivad olla loodussõbralikumad ning millistega kaasneb suurem keskkonnamõju.

Võrreldakse erinevaid valikuid ning mõtestatakse rõivaste tootmise, kasutamise ja kasutusjärgse käitlemisega seotud keskkonnaküsimusi.

Rõivaste hoidmine ja väärtustamine

Õppeprogrammis käsitletakse rõivaste hoidmise ja väärtustamise tähtsust.

Arutletakse, kuidas teadlikum rõivaste kasutamine ja nende eest hoolitsemine aitab teha läbimõeldumaid tarbimisvalikuid.

Rõivasiltide tõlgendamine

Praktilise tegevuse käigus uurivad osalejad oma rõivastel olevaid silte.

Õpitakse siltidel esitatud teavet tõlgendama ning seostama seda rõivaste materjalide ja hooldamisega.

Tekstiilmaterjalide vaatlemine ja katsumine

Osalejad tutvuvad erinevate rõivamaterjalidega neid vaadeldes ja katsudes.

Materjale uuritakse ka suurendusega, et märgata nende ehituse ja omaduste erinevusi.

Kiirmood ja rõivaste tarbimine

Programmis arutletakse kiirmoe teemadel ning uuritakse rõivaste tootmise ja tarbimisega kaasnevaid probleeme.

Mõtestatakse, kuidas mõjutavad meie ostu- ja kasutusharjumused rõivaste eluringi ning keskkonnamõju.

Mono- ja segamaterjalide taaskasutus

Õppeprogrammis võrreldakse ühest materjalist valmistatud tekstiile ja segamaterjale.

Arutletakse mono- ja segamaterjalide taaskasutusvõimaluste üle ning seostatakse materjalide koostist nende edasise kasutamisega.

Rühmatööd ja näituse eksponaadid

Õppeprogrammi käigus tehakse rühmatöid ning kasutatakse õppimiseks rõivanäituse eksponaate.

Näituse eksponaatidega mängimine aitab kinnistada teadmisi tekstiilmaterjalidest, rõivaste teekonnast, keskkonnamõjudest ja tarbimisvalikutest.

NB! Programmi toimumine sõltub näituse asukohast.

Õppeprogramm toetub rändnäitusele
„Kapist välja. Riided ihu ja ilma vahel”.
Seetõttu pakutakse programmi ainult ajal, mil näitus asub rännakute vahepeal Tartu loodusmajas.

Programmi ajad ja registreerumine

Programmi toimumisaegade ja registreerumisvõimalustega saab tutvuda registreerumisvormis.

Vaata programmi aegu ja registreeru →

Programmi täpsem kirjeldus


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Lisainfo

Telli rändnäituse oma kooli:
syndmused@tartuloodusmaja.ee