• Eesti
  • English
Eesti

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 28

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: Kuni 24 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Toimumisaeg: talv

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja maja ümbrus või kool

Programmi lühitutvustus

Kuidas liigub soojus läbi erinevate materjalide, millest sõltub maja soojapidavus ja kuidas leida hoone soojuslekkeid?

Õppeprogramm „Sooja maja programm” on energeetikateemaline loodusainete praktikum, mille käigus õpilased uurivad maja soojapidavuse põhimõtteid.

Programm koosneb kahest praktilisest osast. Esmalt uuritakse spetsiaalsete majamakettide abil soojuse liikumist ja materjalide soojusjuhtivust. Seejärel kasutatakse soojuskaameraid, et leida loodusmaja või oma koolimaja soojuslekkeid.

Majamakettide ettevalmistamine ja soojenemise uurimine

Praktikumi esimeses osas töötavad õpilased spetsiaalsete majamakettidega.

Õpilased valmistavad maketid mõõtmisteks ette ning jälgivad seejärel nende soojenemist.

Mõõtmiste käigus kogutakse andmeid, mille põhjal saab uurida soojuse liikumist ja võrrelda materjalide soojusjuhtivust.

Katsetulemuste analüüs ja võrdlemine

Kogutud mõõtmisandmete põhjal analüüsivad õpilased katsetulemusi ning võrdlevad eri rühmade tulemusi.

Võrdluse põhjal tehakse järeldusi materjalide soojusjuhtivuse ja soojuse liikumise kohta.

Praktiline uurimistöö aitab mõista, kuidas on materjalide omadused seotud maja soojapidavusega.

Hoone soojuslekete uurimine soojuskaameraga

Praktikumi teises osas kasutavad õpilased soojuskaameraid, et uurida Tartu loodusmaja või enda koolimaja soojuslekkeid.

Soojuskaamera abil otsitakse hoones kohti, kus võib esineda suuremat soojuskadu.

Vaatluste ja mõõtmiste kaudu tutvutakse soojusülekande põhimõtetega ning uuritakse, kuidas saab soojuskadusid märgata.

Maja soojapidavus ja ehituskvaliteet

Soojuskaameraga tehtud vaatluste põhjal analüüsivad õpilased hoone soojapidavust.

Uuritakse, mida võivad soojuslekete asukohad näidata hoone konstruktsioonide ja ehituskvaliteedi kohta.

Majamakettidega tehtud katsete ja soojuskaameraga kogutud tähelepanekute seostamine aitab mõista soojusülekannet ning selle tähtsust hoonete soojapidavuses.

Programmi õpitulemused

Õppeprogrammi käigus õpilased:

  • tutvuvad maja soojapidavuse põhimõtetega;
  • uurivad majamakettide soojenemist ning koguvad mõõtmisandmeid;
  • analüüsivad katsetulemusi ja võrdlevad rühmade mõõtmistulemusi;
  • teevad järeldusi materjalide soojusjuhtivuse ja soojuse liikumise kohta;
  • kasutavad soojuskaamerat hoone soojuslekete otsimiseks;
  • seostavad soojusülekande põhimõtteid maja soojapidavuse ja ehituskvaliteediga.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 43

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja talveaed

Programmi lühitutvustus

Kuidas on elurikkus Maal aja jooksul muutunud, miks levivad võõrliigid ning kuidas mõjutab inimtegevus liikide püsimajäämist?

Õppeprogramm „Elurikkus ja selle muutused tänapäeval” tutvustab liikide levimist Maal minevikus ja tänapäeval, sealhulgas kliimamuutuste taustal, ning liikide omavahelisi suhteid.

Uuritakse Maa ajaloos toimunud suuri liikide väljasuremislaineid ja inimese rolli liikide levimises.

Õpilased läbivad kaheksa praktilist tööpunkti, kus käsitletakse ohtlike võõrliikide levikut, nende mõju kohalikele kooslustele ning ohustatud liikide kaitset.

Elurikkus ja liikide levimine Maal

Õpilased tutvuvad liikide levimisega Maal erinevatel ajaperioodidel ning uurivad, kuidas on liikide levik seotud keskkonnatingimuste ja nende muutumisega.

Käsitletakse kliimamuutuste mõju liikide levimisele tänapäeval ning liikide omavahelisi suhteid looduslikes kooslustes.

Liikide väljasuremine ja elurikkuse muutused

Programmis tutvutakse Maa ajaloos toimunud suurte liikide väljasuremislainetega.

Arutletakse elurikkuse muutumise ning inimese osatähtsuse üle liikide levimises ja looduskeskkonna kujundamises.

Ohtlikud võõrliigid ja nende mõju kooslustele

Praktilistes tööpunktides uuritakse ohtlike võõrliikide levimist ning nende mõju kohalikele looduslikele kooslustele.

Õpilased tutvuvad sellega, kuidas inimese tegevus võib kaasa aidata liikide levimisele uutesse elupaikadesse ning millised muutused võivad sellega kaasneda.

Liikide levimise katse laeva ballastveega

Ühe praktilise tööna tehakse katse, mis käsitleb liikide levimist laevade ballastveega.

Katse aitab mõista, kuidas võivad organismid inimtegevuse tulemusena jõuda uutesse piirkondadesse ning miks on võõrliikide levik oluline elurikkuse teema.

Ohustatud liikide kaitse – euroopa naarits

Õpilased tutvuvad ohustatud liikide kaitsetegevusega euroopa naaritsa näitel.

Euroopa naaritsa käsitlemise kaudu uuritakse, miks vajavad mõned liigid kaitset ning milline on liigikaitse tähtsus elurikkuse säilitamisel.

Tartu loodusmaja loomadega tutvumine

Programmi käigus tutvuvad õpilased Tartu loodusmajas elavate lemmikloomadega.

Mõned neist liikidest kuuluvad ka ohtlike võõrliikide nimekirja. Nende näitel käsitletakse inimese rolli liikide levimises ning võõrliikidega seotud keskkonnaküsimusi.

Loomanahkade ja linnutopiste uurimine

Praktilistes õppetegevustes kasutatakse erinevate loomaliikide nahku ja lindude topiseid.

Uuritavad loomanahad:

  • hunt;
  • rebane;
  • kährik;
  • mink;
  • euroopa naarits.

Uuritavad linnutopised:

  • valgepõsk-lagle;
  • mustlagle.

Õppevahendid võimaldavad tutvuda erinevate liikidega ning seostada vaatlusi liikide leviku, omavaheliste suhete ja kaitse teemadega.

Kaheksa praktilist tööpunkti

Õpilased läbivad kaheksa praktilist tööpunkti, kus tutvutakse elurikkuse muutuste, võõrliikide leviku ja ohustatud liikide kaitsega.

Erinevad õppetegevused ühendavad liikide tundmaõppimise, vaatlused ning praktilise ballastveega levimise katse.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 48

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: Optimaalselt kuni 24 õpilast, maksimaalselt 28 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või kool

Programmi lühitutvustus

Kuidas mõjutab vee soolsus Läänemere elustikku, millised ohud ähvardavad mere ökosüsteemi ning kuidas saab Läänemerd kaitsta?

Õppeprogramm „Läänemere ökosüsteem ja selle kaitse” tutvustab Läänemere ökosüsteemi, selle elustikku, keskkonnaprobleeme ja kaitsevõimalusi. Õppimine toimub praktiliste tööde, vaatluste ja uurimisülesannete kaudu.

Õpilased töötavad 3–4-liikmelistes rühmades ning läbivad kaheksa Läänemere-teemalist tööpunkti. Ülesannete käigus täidetakse töölehte ja analüüsitakse uuritavaid nähtusi.

Läänemere soolsus ja elustiku levik

Õpilased uurivad, kuidas mõjutab vee soolsus organismide levikut Läänemeres.

Analüüsitakse elustiku erinevusi Läänemere eri piirkondades ning seostatakse organismide levikut piirkondade soolsustingimustega.

Läänemere kalad ja nende kohastumused

Õpilased tutvuvad erinevate Läänemere kaladega ning uurivad nende eluviise ja kohastumusi.

Vaadeldakse, kuidas on kalade elutingimused ja eluviisid seotud Läänemere keskkonnaga.

Läänemere toiduahelad ja selgrootud

Praktilistes tööpunktides koostatakse Läänemere organismidest toiduahelaid, arvestades erineva soolsusega merepiirkondade elustikku.

Samuti määratakse Läänemeres elavate selgrootute liike ning uuritakse nende kohta mere ökosüsteemis.

Võõrliigid ja nende mõju Läänemerele

Õpilased tutvuvad Läänemere võõrliikidega ning uurivad nende mõju kohalikule elustikule ja ökosüsteemile.

Arutletakse, kuidas võõrliigid võivad muuta merekooslusi ja organismidevahelisi seoseid.

Õlireostus ja selle likvideerimine

Programmis uuritakse õlireostust kui üht Läänemere keskkonnaprobleemi.

Tutvutakse õlireostuse mõjuga merekeskkonnale ning selle likvideerimise võimalustega.

Mikroplast ja mereelustiku kaitse

Õpilased käsitlevad mikroplasti mõju Läänemere elustikule.

Arutletakse mikroplastireostuse vältimise võimaluste üle ning selle üle, kuidas saab vähendada inimtegevuse mõju merekeskkonnale.

Läänemere arenguperioodid

Programmis tutvutakse Läänemere erinevate arenguperioodidega ning nende iseloomulike eripäradega.

Õpilased saavad ülevaate sellest, kuidas on Läänemeri aja jooksul muutunud.

Läänemere hülged ja hallhüljeste koloonia

Õpilased tutvuvad Läänemere hüljestega ning nende eluviisidega.

Hülgekaamera hooajal jälgitakse veebikaamera vahendusel hetkeolukorda hallhüljeste koloonias.

Läänemere keskkonnaprobleemid ja kaitse

Programmi jooksul vaadatakse lühikesi videoklippe erinevatel Läänemere teemadel.

Praktilised ülesanded aitavad seostada Läänemere elustikku, soolsustingimusi, võõrliike, õlireostust ja mikroplasti mere ökosüsteemi kaitsmise vajadusega.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 45

Sihtrühm: 9. klass

Rühma suurus: Kuni 25 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või kool

Programmi lühitutvustus

Kuidas kaitseb CITES ohustatud liike, millised loodusest pärit esemed võivad vajada piiriületusel eriluba ja mida teeb tollitöötaja?

Õppeprogrammis „Elusloodus ja kaubandus – CITES” tutvuvad õpilased rahvusvahelise kokkuleppega, mille eesmärk on kaitsta ohustatud liike nendega seotud kaubanduse reguleerimise kaudu.

Programmi keskmes on Washingtoni konventsioon ehk CITES ning selle rakendamine erinevates kaubandusvaldkondades.

Õpilased läbivad tollitöötaja kiirkursuse ning kehastuvad seejärel tollitöötajateks, kes peavad hindama reisikottide sisu CITESi kriteeriumide alusel.

CITES ja ohustatud liikide kaitse

Õpilased saavad ülevaate Washingtoni konventsioonist (CITES) ning selle tähtsusest ohustatud looma- ja taimeliikidega seotud rahvusvahelise kaubanduse reguleerimisel.

Arutletakse, miks vajavad mõned liigid rahvusvahelist kaitset ning kuidas võivad kaubandus ja tarbimisvalikud mõjutada looduses elavate liikide säilimist.

Tollitöötaja kiirkursus

Enne praktilist rollimängu läbivad õpilased tollitöötaja kiirkursuse, mille käigus tutvutakse CITESi erinevate valdkondadega.

Käsitletavad teemad on:

  • lemmikloomakaubandus;
  • jaht ja jahindusega seotud tooted;
  • toit ja toidukaubandus;
  • meditsiinis kasutatavad loodusest pärit tooted;
  • ilu- ja luksustooted.

Kiirkursus aitab valmistuda praktiliseks ülesandeks, kus tuleb rakendada omandatud teadmisi tollitöötaja rollis.

Rollimäng „Tollikontroll”

Praktilises rollimängus kehastuvad õpilased tollitöötajateks.

Ülesandeks on uurida reisikottide sisu ning hinnata leitud esemeid CITESi kriteeriumide alusel.

Õpilased kasutavad varem omandatud teadmisi ohustatud liikidest ja nendega seotud kaubandusest, et teha põhjendatud otsuseid.

Ehtsate esemete uurimine

Rollimängus kasutatakse päris esemeid, mis on toodud kaasa reisidelt. Osa neist on varem tollis konfiskeeritud.

Ehtsate esemete uurimine võimaldab tutvuda CITESiga seotud kaubanduse praktiliste näidetega ning mõista, milliseid küsimusi tuleb tollikontrollis lahendada.

Tollikontrolli tulemuste tutvustamine

Pärast reisikottide sisu hindamist tutvustavad õpilased oma tollitöö tulemusi teistele rühmadele.

Tulemuste jagamine aitab võrrelda tehtud otsuseid ning põhjendada neid CITESi käsitlemisel omandatud teadmiste abil.

Bioloogiateadmiste tähtsus igapäevaelus

Programmi lõpus arutletakse, miks on bioloogiateadmised olulised erinevates ametites ning igapäevaste valikute tegemisel.

Vaadeldakse, kuidas aitavad teadmised ohustatud liikidest ja rahvusvahelisest kaubandusest teha teadlikumaid otsuseid:

  • erinevates ametites, sealhulgas tollitöös;
  • tarbijana ostuotsuseid tehes;
  • reisijana suveniire ja muid esemeid valides;
  • lemmikloomapidajana.

Õppeprogramm seostab liigikaitse, rahvusvahelise kaubanduse ja bioloogiateadmised praktiliste olukordadega, millega inimesed võivad igapäevaelus kokku puutuda.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 31

Sihtrühm: III kooliaste, eelkõige 8. klass

Rühma suurus: Optimaalselt kuni 24 õpilast, maksimaalselt 30 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja koolitustuba ja köök

Programmi lühitutvustus

Kuidas erinevad seened taimedest ja loomadest, milline on nende roll looduses ning milleks saavad inimesed seeni kasutada?

Õppeprogramm „Seened – mitte ainult söögiks” tutvustab seeneriigi mitmekesisust ja seente tähtsust looduses ning inimese elus. Esitluste, praktiliste tööde, vaatluste, ülesannete, kokkamise ja degusteerimise kaudu õpitakse tundma seeneriigi erinevaid külgi.

Õpilased töötavad väikestes rühmades ning läbivad üheksa seeneteemalist tööpunkti, täites nende käigus ka töölehte.

Seened, taimed ja loomad

Õpilased võrdlevad seeni taimede ja loomadega ning uurivad, mille poolest seeneriik teistest organismirühmadest erineb.

Praktilised ülesanded aitavad märgata seente eripärasid ja mõista nende mitmekesisust.

Pärmseened, hallitusseened ja puuseened

Tööpunktides tutvutakse pärmseente, hallitusseente ning erinevate puuseentega.

Uuritakse ka puuseente tekitatud puidumädanikke ning seostatakse nende tegevust puidu lagunemisega looduses.

Šampinjoni ehituse uurimine

Praktilise vaatlustöö käigus uurivad õpilased suurendusega šampinjoni viljakeha.

Lähemalt vaadeldakse seeneniidistikku ehk mütseeli, eoslehti ja eoseid.

Vaatlused aitavad tundma õppida seene ehitust ja selle erinevaid osi.

Mükoriisaseened ja samblikud

Õpilased vaatlevad männi juurtel elavaid sümbiootilisi mükoriisaseeni.

Samuti uuritakse narmassamblikust valmistatud samblikupreparaati.

Nende näidete kaudu tutvutakse seente ja teiste organismide kooseluvormidega.

Seened materjalide valmistamisel ja värvimisel

Õpilased uurivad torikulistest valmistatud erinevaid seenepabereid.

Samuti tutvutakse lõngadega, mida on värvitud erinevate seente abil.

Praktilised näited aitavad avastada seente kasutusvõimalusi väljaspool toiduvalmistamist.

Pärmseente tegevus ja käärimine

Õpilased jälgivad kerkivas tainas toimuvaid protsesse ning uurivad pärmseente tegevust.

Samuti vaadeldakse vesilukuga anumas käärivat suhkruvedelikku ning mõtestatakse käärimise käigus toimuvaid muutusi.

Seente kasutusvõimalused inimese elus

Õppeprogrammis tutvutakse seente kasutamisega erinevates valdkondades.

Seenepaberi, värvitud lõngade, pärmseente tegevuse ja teiste praktiliste näidete kaudu saadakse ülevaade seente mitmekülgsetest kasutusvõimalustest.

Seentega kokkamine ja degusteerimine

Õppeprogrammi ühe osana tegutsevad õpilased Tartu loodusmaja köögis.

Ühiselt valmistatakse mõned lihtsamad seeneroad ning degusteeritakse neid.

Praktiline toiduvalmistamine võimaldab tutvuda seente kasutamisega toidulaual.

Väitlus: seente kasulikud ja kahjulikud küljed

Õppeprogramm lõpeb väitlusega seente kasulike ja kahjulike külgede teemal.

Väitlus aitab kokku võtta üheksas tööpunktis omandatud teadmisi ning arutleda seente mitmekülgse mõju ja tähtsuse üle looduses ning inimese elus.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 43

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: Optimaalselt kuni 24 õpilast, maksimaalselt 28 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja talveaed

Programmi lühitutvustus

Kust pärinevad meie igapäevased eksootilised toidutaimed, kuidas jõuavad nende viljad meie lauale ning milline on selle teekonna mõju inimestele ja keskkonnale?

Õppeprogramm „Eksootiliste taimede pikk teekond meie lauale” tutvustab troopilisi, subtroopilisi ja vahemerelisi toidutaimi Tartu loodusmaja talveaias kasvavate eksootiliste tarbetaimede näitel.

Praktiliste uurimisülesannete, rühmatööde, kaarditöö, filmiklippide, arutelude ja degusteerimise kaudu tutvuvad õpilased taimede päritolu, kasvatamise, kasutamise ning ülemaailmse kaubandusega.

Eksootilised toidutaimed ja nende päritolu

Programmis tutvutakse põhjalikumalt seitsme eksootilise tarbetaimega:

  • pärisbanaan;
  • araabia kohvipuu;
  • sidrunipuu;
  • euroopa õlipuu;
  • harilik vanill;
  • viigimari;
  • avokaado.

Õpilased uurivad nende taimede päritolu, kasutusvõimalusi ning teekonda kasvukohast meie toidulauale.

Uurimistöö Tartu loodusmaja talveaias

Õpilased töötavad väikestes rühmades. Iga rühm uurib talveaias ühte käsitletavatest eksootilistest taimedest.

Uurimistöö põhjal valmistatakse kokkuvõte ning esitletakse oma taime teistele rühmadele.

Nii saavad õpilased üksteise esitlustest ülevaate erinevate eksootiliste toidutaimede päritolust, kasutamisest ja teekonnast tarbijani.

Toidutaimede päritolumaad ja tootjariigid

Kaarditöö käigus otsivad õpilased suurelt kaardilt uuritud taimede looduslikud päritolumaad ning olulisemad tootjariigid.

Ülesanne aitab seostada eksootiliste toidutaimede kasvatamist maailma eri piirkondadega ning mõista nende taimede ülemaailmset levikut.

Banaani teekond Costa Ricast kodupoeni

Rühmatööna koostavad õpilased plakati, mis kujutab banaani kogu teekonda Costa Ricast Eesti kodupoeni.

Plakati koostamisel mõtestatakse banaani kasvatamise, saagi kogumise, transpordi ja tarbijani jõudmise etappe.

Ülesanne aitab mõista, kui pikk ja mitmeetapiline võib olla ühe igapäevase toiduaine teekond meie lauale.

Toidutaimede kasvatamine ja ülemaailmne transport

Õpilased vaatavad filmilõike eksootiliste taimede kasvatamisest, saagi kogumisest ja ülemaailmsest transpordist.

Arutletakse, kuidas on nende toodete kasvatamine, transport ja tarbimine seotud sotsiaalsete ning keskkonnamõjudega.

Õiglane kaubandus ja mahetootmine

Programmis käsitletakse õiglase kaubanduse ja mahetootmise põhimõtteid.

Tutvutakse toodetel leiduvate märgistega ning arutletakse, millist teavet need tarbijale annavad.

Õpilased mõtisklevad, kuidas mõjutavad isiklikud ostu- ja tarbimisvalikud toodete valmistamisega seotud inimesi ning looduskeskkonda.

Toorkakao degusteerimine ja õunte pimetest

Õppeprogrammi praktilise osana degusteerivad õpilased toorkakaod.

Samuti tehakse maitse pimetest, milles võrreldakse tavapäraselt ja mahedalt kasvatatud õunu.

Degusteerimine ja pimetest täiendavad õiglase kaubanduse, mahetootmise ning teadlike tarbimisvalikute käsitlemist.

Teadlikud toiduvalikud ja nende mõju

Õppeprogramm aitab mõista, kuidas jõuavad eksootilised toidutaimed nende looduslikest kasvupiirkondadest meie igapäevasesse toidukorvi.

Talveaias tehtud vaatlused, kaarditöö, banaani teekonna plakat ja arutelud seovad taimede tundmaõppimise ülemaailmse kaubanduse, keskkonnamõjude ja teadlike tarbimisvalikutega.


Programmi täpsem kirjeldus →

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 2 akadeemilist tundi

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja või kool

Programmi lühitutvustus

Milline on tervislik sisekliima ja kuidas saab mõõtmiste abil hinnata siseruumide tingimusi?

Õppeprogrammis „Tervislik sisekliima” uurivad õpilased praktiliste mõõtmiste abil siseruumide keskkonnatingimusi.

Uuritakse, millised tingimused on tervislikud, lähtudes siseruumi õhu süsihappegaasi sisaldusest, õhuniiskusest, temperatuurist ja valgustingimustest.

Praktilise uurimistöö käigus õpitakse kasutama mõõteriistu, koostama ja analüüsima graafikuid ning mõistma, kuidas saab sisekeskkonna tingimusi mõjutada.

Tervisliku sisekliima näitajad

Õpilased tutvuvad nelja olulise sisekliima näitajaga:

  • Süsihappegaasi sisaldus – siseruumi õhu CO₂-sisalduse uurimine.
  • Õhuniiskus – ruumiõhu niiskusesisalduse uurimine.
  • Temperatuur – siseruumi temperatuuritingimuste hindamine.
  • Valgustingimused – siseruumi valgustuse näitajate uurimine.

Nende näitajate põhjal õpitakse mõistma, millised keskkonnatingimused on tervislikud.

Praktilised mõõtmised ja mõõteriistade kasutamine

Õppeprogrammi käigus viivad õpilased läbi praktilisi sisekliima uuringuid.

Uurimistöö kaudu omandatakse instrumentide kasutamise oskus ning õpitakse koguma andmeid siseruumide keskkonnatingimuste kohta.

Graafikute koostamine ja tulemuste analüüs

Õpilased õpivad mõõtmistulemuste põhjal koostama graafikuid ning neid analüüsima.

Kogutud andmete tõlgendamine aitab seostada sisekliima näitajaid tervisliku siseruumi tingimustega ning teha mõõtmiste põhjal järeldusi.

Tervisliku sisekeskkonna väärtustamine

Programmis käsitletakse tervisliku sisekeskkonna tähtsust ning võimalusi sisekliima tingimusi mõjutada.

Õpilased õpivad väärtustama tervislikku keskkonda ning mõistma, kuidas on siseruumide õhu, temperatuuri, niiskuse ja valguse näitajad sellega seotud.

Programmi õpitulemused

Õppeprogrammi läbimisel õpilased:

  • teavad, millised sisekliima näitajad iseloomustavad tervislikku siseruumi;
  • oskavad kasutada mõõteriistu sisekliima uurimiseks;
  • oskavad mõõtmisandmete põhjal koostada graafikuid;
  • oskavad analüüsida graafikuid ja mõõtmistulemusi;
  • väärtustavad tervislikku sisekeskkonda;
  • teavad, kuidas saab sisekliima tingimusi mõjutada.


Programmi täpsem kirjeldus →

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Toimumisaeg: september–oktoober ja aprill–juuni

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass, kool või talu

Programmi lühitutvustus

Mille poolest erinevad mahepõllumajanduses ja tavapõllumajanduses kasutatavad mullad ning kuidas saab nende keemilist koostist uurida?

Õppeprogramm „Kahe mulla keemiline analüüs ja võrdlus” pakub praktilist võimalust uurida ja võrrelda mahepõllumajanduse ning tavapõllumajanduse muldade keemilist koostist.

Programmi keskmes on laboratoorne uurimistöö, mille käigus õpilased läbivad teadusliku uurimistöö kõik etapid ning analüüsivad nii saadud tulemusi kui ka oma uurimistegevust.

Mahepõllumajanduse ja tavapõllumajanduse muldade uurimine

Õpilased tutvuvad kahe erineva põllumajandusliku kasutusega mullaga:

  • Mahepõllumajanduse muld – mahepõllumajanduses kasutatav muld.
  • Tavapõllumajanduse muld – tavapõllumajanduses kasutatav muld.

Kahe mulla uurimise eesmärk on võrrelda nende keemilist koostist ning selgitada välja uuritavate muldade võimalikud erinevused.

Muldade keemiline analüüs laboris

Programmi praktiline osa keskendub muldade keemilise koostise laboratoorsele analüüsimisele.

Õpilased uurivad kahte mulda ning koguvad analüüsi käigus andmeid, mida saab kasutada muldade omavaheliseks võrdlemiseks.

Laboratoorne töö võimaldab rakendada loodusteadusliku uurimise põhimõtteid praktilises tegevuses.

Teadusliku uurimistöö etapid

Õppeprogrammi käigus läbivad õpilased teadusliku uurimistöö kõik etapid.

Muldade laboratoorne analüüs annab võimaluse harjutada uurimistöö kavandamise, läbiviimise, tulemuste analüüsimise ja järelduste tegemisega seotud oskusi.

Lisaks uurimistulemustele pööratakse tähelepanu ka õpilaste enda tegevuse analüüsimisele.

Uurimistulemuste võrdlemine ja järeldused

Laboratoorses töös saadud tulemuste põhjal võrreldakse mahepõllumajanduse ja tavapõllumajanduse muldade keemilist koostist.

Õpilased analüüsivad kogutud andmeid, teevad nende põhjal järeldusi ning hindavad oma uurimistöö käiku.

Praktiline töö aitab mõista, kuidas saab keemilise analüüsi abil uurida muldade omadusi ning võrrelda erinevaid mullaproove.

Programmi õpitulemused

Õppeprogrammi käigus õpilased:

  • tutvuvad mahepõllumajanduse ja tavapõllumajanduse muldade uurimisega;
  • viivad läbi muldade keemilise koostise laboratoorse analüüsi;
  • läbivad teadusliku uurimistöö etapid;
  • võrdlevad kahe mulla analüüsitulemusi;
  • teevad kogutud andmete põhjal järeldusi;
  • analüüsivad oma uurimistegevust.


Programmi täpsem kirjeldus (DOCX) →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 130

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: kevad, suvi ja sügis

Toimumiskoht: Valitud soo õpperada, enamasti Alam-Pedjal Selli-Sillaotsa õpperada. Sobivad ka Valgesoo ja Meenikunno õpperajad.

Programmi lühitutvustus

Kuidas soo tekib, millised organismid seal elavad ning miks on sood olulised loodusele ja inimesele?

Õppeprogramm „Soo ökosüsteem” on praktiline ja uurimuslikul õppel põhinev loodusprogramm, mille käigus tutvutakse soo kui ökosüsteemiga.

Õpilased uurivad soo ökosüsteemi erinevaid komponente – mulda, vett, taimestikku ja loomastikku – ning nende omavahelisi seoseid. Samuti käsitletakse soode tähtsust ja nende pakutavaid keskkonnahüvesid.

Programm toimub soo õpperajal, kus on olemas turvaliseks liikumiseks vajalik taristu, näiteks laudtee. Nii saab tutvuda soo loodusega, kahjustamata seda tallamisega.

Soode teke ja areng

Õpilased tutvuvad soode kujunemise ja arenguga ning õpivad tundma soode kui ökosüsteemide eripärasid.

Uuritakse, kuidas kujuneb turvas ning millised keskkonnatingimused mõjutavad taimede ja teiste organismide elu soos.

Soomulla ja turba uurimine

Praktilise uurimistöö käigus võetakse pinnasesondiga turbaproove ning kirjeldatakse ja võrreldakse neid.

Tutvutakse turbasammaldega, uuritakse nende tunnuseid ja kohastumusi ning seostatakse turbasammalde tegevust turba tekkimisega.

Soovee omaduste uurimine

Õpilased uurivad soovee omadusi ning määravad vee happelisust pH mõõtmise abil.

Saadud tulemusi võrreldakse kaasavõetud veeproovidega. Praktiline ülesanne aitab mõista soo veekeskkonna eripära.

Soo taimestik ja taimede kohastumused

Õpilased vaatlevad soole iseloomulikke taimi ning tutvuvad nende kasvutingimuste ja kohastumustega.

Taimeliikide määramisel kasutatakse lihtsamaid määrajaid, piltmäärajaid ja võimaluse korral digimäärajaid.

Erilist tähelepanu pööratakse turbasammalde mitmekesisusele ja tähtsusele soo ökosüsteemis.

Soo loomastik ja liikidevahelised seosed

Õpperajal tutvutakse soos elavate loomadega ning otsitakse nende tegevusjälgi.

Kuulatakse linnuhääli ja võimaluse korral kasutatakse nende määramiseks mobiilirakendust.

Käsitletakse soo toiduahelaid, aineringet ja organismide omavahelisi seoseid.

Soode tähtsus ja keskkonnahüved

Programmis uuritakse soode tähtsust eluslooduse mitmekesisuse säilitamisel ning inimese jaoks.

Õpilased tutvuvad soode pakutavate keskkonnahüvedega ning arutlevad soode kasutamise, kaitse ja taastamise üle.

Loodushoidlik liikumine soos

Programm toimub sobival soo õpperajal. Enamasti kasutatakse Alam-Pedjal asuvat Selli-Sillaotsa õpperada, kuid sobivad ka Valgesoo ja Meenikunno rajad.

Õpilased õpivad arvestama soos liikumise eripäradega ning mõistma, miks on oluline liikuda loodust säästvalt ja vältida tundliku taimestiku tallamist.

Programmi õpitulemused

Õppeprogrammi läbimisel õpilased:

  • oskavad kirjeldada soode teket ja arengut;
  • tunnevad soo ökosüsteemi põhikomponente ja nendevahelisi seoseid;
  • oskavad kasutada lihtsamaid liigi- ja digimäärajaid;
  • tunnevad tähtsamaid soos elavaid taime- ja loomaliike;
  • mõistavad soo aineringet ja toiduahelaid;
  • oskavad teha praktilisi vaatlusi ning uurida turvast ja soovee omadusi;
  • mõistavad soode tähtsust elurikkusele ja inimesele;
  • oskavad soos loodust säästvalt liikuda ning väärtustavad sood kui elukeskkonda.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 801

Sihtrühm: 10.–12. klass

Rühma suurus: kuni 36 õpilast

Kestus: 100 minutit

Õppekeel: eesti ja inglise keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, võimalik tellida ka haridusasutusse

Programmi lühitutvustus

Kas ringmajandus võiks olla lahendus ressursside ületarbimisele, jäätmete kuhjumisele ja looduskeskkonna vaesumisele?

Õppeprogramm „Kas ringmajandus võiks olla lahendus?” tutvustab ringmajanduse põhimõtteid ning aitab mõtestada tänapäevase majanduse ja tarbimise keskkonnamõjusid.

Programmi käigus tuletatakse meelde olulised looduse hüved ning arutletakse, millised probleemid on tekkinud pikaajalise lineaarmajanduse tulemusena.

Rühmatöödes ja koostöömängus otsivad õpilased võimalusi muuta tootmist, disaini, tarbimist ja jäätmekäitlust jätkusuutlikumaks.

Looduse hüved ja lineaarmajanduse keskkonnamõjud

Õpilased meenutavad looduse pakutavaid hüvesid ning uurivad nende seoseid majanduse ja inimeste igapäevase tarbimisega.

Käsitletakse pikaajalise lineaarmajandusega seotud probleeme:

  • loodusressursside ületarbimine;
  • jäätmete kuhjumine;
  • biosfääri vaesumine.

Arutelude kaudu mõtestatakse nende probleemide omavahelisi seoseid ning põhjuseid.

Maa ületarbimise päev ja ressursside kasutamine

Programmis käsitletakse Maa ületarbimise päeva ning selle tähendust loodusressursside kasutamise seisukohalt.

Õpilased mõtestavad, kuidas on inimeste tarbimisharjumused ja majandustegevus seotud planeedi ressurssidega.

Keskkonnaprobleemide põhjuste kaardistamine

Õpilased kaardistavad ressursside ületarbimise, jäätmete kuhjumise ja biosfääri vaesumise põhjuseid.

Ülesanded aitavad märgata, kuidas on tootmine, toodete disain, tarbimine ja jäätmekäitlus omavahel seotud.

Ringmajanduse lahendusvõimalused

Õppeprogrammis otsitakse võimalusi liikuda jätkusuutlikuma majanduse suunas.

Lahendusi käsitletakse neljas valdkonnas:

  • Tootmine – võimalused kasutada ressursse säästlikumalt.
  • Disain – toodete kavandamise tähtsus ringmajanduses.
  • Tarbimine – tarbimisvalikute mõju ressursside kasutamisele.
  • Jäätmekäitlus – jäätmete tekkimise ja käitlemisega seotud lahendused.

Rühmatööd ja koostöömäng

Õpilased otsivad rühmatöödes võimalikke lahendusi ringmajandusega seotud küsimustele.

Koostöömängus käsitletakse tootmise, disaini, tarbimise ja jäätmekäitluse võimalusi ning nende panust jätkusuutlikumasse majandusse.

Praktilised ja koostööl põhinevad tegevused aitavad seostada keskkonnaprobleemide põhjuseid võimalike lahendustega.

Ringmajandus ja jätkusuutlikum tulevik

Programmi käigus omandatud teadmised aitavad õpilastel mõista lineaarmajanduse probleeme ning ringmajanduse võimalusi.

Arutelud, probleemide kaardistamine, rühmatööd ja koostöömäng seovad looduse hüved ning ressursside kasutamise praktiliste lahendusvõimalustega.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →