• Eesti
  • English
Eesti

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 802

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: kuni 28 õpilast

Kestus: 90 minutit

Õppekeeled: eesti ja inglise keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja. Programmi on võimalik tellida ka haridusasutusse.

Programmi lühitutvustus

Millise jälje jätavad meie jalatsid keskkonnale ning kuidas aitab ringmajandus kasutada materjale ja ressursse säästlikumalt?

Õppeprogrammis „Meie jalatsid jätavad jäljed ehk räägime ringmajandusest” tutvuvad õpilased ringmajanduse põhimõtetega, keskendudes noorte endi jalanõudele ja igapäevastele tarbimisvalikutele.

Praktiliste ülesannete, arutelude ja koostöömängude kaudu uuritakse, kuidas jalatsite valmistamine, kasutamine, hooldamine ja taaskasutamine on seotud loodusvarade kasutamise ning jäätmete tekkega.

Jalatsite materjalid ja eluring

Õpilased uurivad, millistest materjalidest nende jalanõud on valmistatud ning kust pärinevad jalatsite tootmiseks vajalikud materjalid.

Arutletakse jalatsite eluringi üle ning võrreldakse võimalusi, kuidas pikendada jalanõude kasutusiga.

Tähelepanu pööratakse jalatsite hoidmisele, hooldamisele ja taaskasutamisele. Uuritakse, kuidas teadlikud valikud aitavad vähendada uute toodete ja materjalide vajadust.

Ressursside säästmine ja jäätmete vähendamine

Õpilased lahendavad ülesandeid ning osalevad koostöömängudes, mille abil otsitakse erinevaid võimalusi ressursside paremaks kasutamiseks ja jäätmete tekke vähendamiseks.

Arutletakse selle üle, kuidas saavad tarbijad oma isiklike valikutega toetada ringmajandust ning millised tegevused aitavad pikendada toodete eluiga.

Ringmajandus erinevatel tasanditel

Programmis vaadeldakse ringmajandust laiemalt kui ainult üksikisiku tarbimisharjumuste muutmist.

Õpilased uurivad, kuidas saab ressursside kasutamist tõhusamaks muuta ja jäätmeid vähendada erinevatel tasanditel:

  • Tarbija valikud: toodete teadlik valimine, hoidmine, kasutusea pikendamine ja taaskasutamine.
  • Tootmine: materjalide ja ressursside säästlikum kasutamine tootmisprotsessides.
  • Tootedisain: toodete kavandamine nii, et neid saaks kauem kasutada ja nende materjale paremini ringlusse võtta.
  • Majandussüsteemi kujundamine: ringmajandust toetavate lahenduste leidmine laiemal tasandil.
  • Poliitilised otsused: ringmajandust ja säästlikku ressursikasutust toetavad ühiskondlikud valikud.

Programmi eesmärk

Programmi eesmärk on aidata õpilastel mõista ringmajanduse põhimõtteid ning leida võimalusi ressursside säästmiseks ja jäätmete vähendamiseks.

Ülesanded ja koostöömängud aitavad seostada igapäevaseid tarbimisotsuseid tootmise, toodete disaini ja ühiskondlike valikutega.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 808

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: 30 õpilast

Kestus: 100 minutit

Õppekeel: eesti keel

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja

Programmi lühitutvustus

Millest on valmistatud meie riided, milline on nende keskkonnamõju ning kuidas teha teadlikumaid rõivavalikuid?

Õppeprogrammis „Kapist välja – riided luubi all” uurivad õpilased rõivaste materjale, päritolu ja eluringi. Tutvutakse rõivaste tootmise keskkonnamõjuga, kiirmoe probleemidega ning võimalustega riideid kauem kasutada ja väärtustada.

Programm ühendab praktilised uurimistegevused, arutelud, rühmatööd ja mängulised ülesanded rändnäituse „Kapist välja. Riided ihu ja ilma vahel” eksponaatidega.

Rõivaste materjalid ja nende päritolu

Õpilased uurivad, millistest materjalidest rõivaid valmistatakse ning kust erinevad rõivakiud pärit on.

Tutvutakse looduslike kiududega, sealhulgas taimsete ja loomsete kiududega, ning keemiliste kiudude ja materjalidega.

Ühtlasi saadakse ülevaade sellest, kuidas on rõivamaterjalid ja nende valmistamise tehnoloogiad ajaloo jooksul arenenud.

T-särgi teekond ja keskkonnamõju

Programmis tutvutakse T-särgi teekonna ja eluringiga põllult prügimäeni.

Uuritakse rõiva kogu elutsüklit ja selle keskkonnamõju, alates materjalide saamisest ja tootmisest kuni kasutamise ning rõiva eluea lõpuni.

Arutletakse, millised rõivavalikud võivad olla loodussõbralikumad ja millised vähem ning kuidas riiete hoidmise, hooldamise ja väärtustamisega nende kasutusiga pikendada.

Riidesiltide ja materjalide uurimine

Õpilased uurivad, millist teavet annavad meie riietel olevad sildid.

Praktiliste tegevuste käigus vaadeldakse erinevaid rõivamaterjale, uuritakse neid ka suurendusega ning võrreldakse materjalide omadusi kompimise teel.

Kiirmood ning meie soovid ja vajadused

Programmis arutletakse kiirmoe üle ning uuritakse, kuidas mõjutavad rõivaste tootmine ja tarbimine keskkonda.

Õpilased mõtisklevad, mis vahe on sellel, mida me soovime, ja sellel, mida tegelikult vajame.

Üheskoos otsitakse võimalusi teha teadlikumaid rõivavalikuid ning hoida ja väärtustada juba olemasolevaid riideid.

Praktilised tegevused ja rühmatööd

Õppeprogramm sisaldab mitmesuguseid praktilisi ülesandeid, arutelusid, rühmatöid ja mänge.

Õpilased kasutavad õppetegevustes ka rõivanäituse eksponaate, mis aitavad seostada rõivaste materjale, tootmist, tarbimist ja keskkonnamõju.

Oluline info programmi toimumise kohta

Programm toetub rändnäitusele
„Kapist välja. Riided ihu ja ilma vahel”.
Seetõttu pakutakse õppeprogrammi ainult siis, kui näitus asub rännakute vahepeal Tartu loodusmajas.

Programmi ajad ja registreerumine

Programmi toimumisaegadega saab tutvuda ja osalemiseks registreeruda registreerumisvormis.

Programmi ajad ja registreerumine →


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Lisainfo

Telli rändnäitus oma kooli:
syndmused@tartuloodusmaja.ee

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 804

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja ja loodusmaja park

Programmi lühitutvustus

Kuidas tekib kasvuhooneefekt, miks muutub kliima ning millised võimalused on kliimamuutustega kohanemiseks?

Õppeprogramm „Uurimuslik rännak kliimarajal” aitab õpilastel mõista kliimamuutuste füüsikalist tausta praktiliste ja uurimuslike tegevuste kaudu.

Programmi keskmes on soojuskiirguse, süsihappegaasi (CO₂) ja fossiilkütuste seosed kasvuhooneefekti ning kliima soojenemisega.

Õppetegevused toimuvad Tartu loodusmajas ja seda ümbritsevas pargis, kus uuritakse ka kliimamuutustega kohanemise võimalusi ning praktilisi näiteid.

Kasvuhooneefekt ja kliimamuutuste põhjused

Õpilased tutvuvad kasvuhooneefekti toimimisega ning uurivad, kuidas on omavahel seotud soojuskiirgus ja atmosfääris leiduvad kasvuhoonegaasid.

Praktiliste tegevuste abil selgitatakse, milline on süsihappegaasi roll kasvuhooneefektis ning kuidas mõjutab CO₂ kontsentratsiooni suurenemine kliimat.

Samuti käsitletakse fossiilkütuste kasutamist ja selle seost atmosfääri süsihappegaasisisalduse suurenemisega.

Kliima uurimine praktiliste tegevuste kaudu

Õppeprogramm keskendub kliimamuutuste põhjuste mõistmisele, ühendades loodusteaduslikud selgitused praktilise õppimisega.

Uurimuslik lähenemine aitab õpilastel luua seoseid soojuskiirguse, kasvuhooneefekti, CO₂ ja inimtegevuse vahel ning mõista kliimamuutuste füüsikalist tausta.

Kliimamuutuste mõistmine ja kliimaärevuse vähendamine

Programmi üks eesmärke on vähendada noorte kliimamuutustega seotud ärevust, pakkudes selgetel loodusteaduslikel teadmistel põhinevat käsitlust.

Kliimamuutuste põhjuste ja toimemehhanismide mõistmine aitab õpilastel teemat paremini lahti mõtestada ning näha lisaks probleemidele ka võimalikke lahendusi.

Kliimamuutustega kohanemise võimalused

Programmis tutvutakse kliimamuutustega kohanemise erinevate võimalustega ning uuritakse, kuidas saab muutuvate keskkonnatingimustega arvestada.

Praktiliste näidetena kasutatakse Tartu loodusmaja ja selle ümber paiknevat pargiala.

Õpilased saavad ülevaate kliimamuutustega kohanemise võimaluste mitmekesisusest ning mõistavad, kuidas looduskeskkond ja inimeste tegevus on omavahel seotud.

Programmi eesmärgid

Õppeprogrammi eesmärk on aidata õpilastel:

  • mõista kliimamuutuste füüsikalist tausta ja kasvuhooneefekti toimimist;
  • seostada soojuskiirguse, CO₂ ja fossiilkütuste mõju kliima soojenemisega;
  • mõista süsihappegaasi kontsentratsiooni suurenemise põhjuseid ja mõju;
  • omandada kliimamuutuste teemal loodusteaduslikult põhjendatud teadmisi, mis aitavad vähendada kliimaärevust;
  • tutvuda kliimamuutustega kohanemise erinevate võimaluste ja praktiliste näidetega.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 899

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: 24 õpilast (üks klass)

Kestus: 90 minutit

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja. Programmi on võimalik tellida ka haridusasutusse.

Programmi lühitutvustus

Miks on tolmeldajad olulised meie toidulauale ning kuidas saame aidata kaasa nende elupaikade ja elurikkuse säilimisele?

Õppeprogrammis „Tolmeldajad ja toidutaimed” tutvuvad õpilased tolmeldajate tähtsusega looduses ja toidutootmises. Praktiliste uurimistööde, arutelude ja mänguliste ülesannete kaudu õpitakse mõistma tolmeldajate seoseid õistaimede ning meie igapäevase toiduga.

Tolmeldajate roll looduses ja toidutootmises

Õpilased uurivad, milline on tolmeldajate roll taimede paljunemises ning kuidas on tolmeldamine seotud toidutaimede kasvatamise ja toidu tootmisega.

Arutletakse, miks on tolmeldajad olulised nii looduslikes kooslustes kui ka põllumajanduses.

Putukate kehaehituse uurimine mikroskoobiga

Praktilise uurimistöö käigus vaatlevad õpilased mikroskoobi all putukate kehaehitust.

Uurimise käigus õpitakse märkama putukate ehituslikke tunnuseid ning seostama neid tolmeldajate eluviisi ja tegevusega.

Õite, viljade ja seemnete seosed tolmeldamisega

Õpilased uurivad, kuidas on omavahel seotud õied, tolmeldamine, viljade kujunemine ja seemnete teke.

Erinevate ülesannete abil õpitakse mõistma tolmeldamise tähtsust toidutaimede paljunemisel ja viljade moodustumisel.

Tolmeldajasõbraliku põllu kavandamine

Praktilise ülesande käigus kavandavad õpilased tolmeldajasõbraliku põllu.

Ülesanne aitab mõelda sellele, kuidas saab põllumajanduses arvestada tolmeldajate vajadustega ning millised valikud toetavad tolmeldajate elupaiku.

Tolmeldajate ohud ja kaitse

Arutelude ja mänguliste tegevuste kaudu tutvutakse inimtekkeliste keskkonnaprobleemidega, mis mõjutavad tolmeldajaid ja nende elutingimusi.

Õpilased uurivad, kuidas inimtegevus võib mõjutada tolmeldajate arvukust ja elupaiku ning miks on nende kaitsmine oluline.

Ühiselt otsitakse võimalusi, kuidas tolmeldajaid kaitsta ja neile sobivaid elutingimusi säilitada.

Programmi kokkuvõte

Õppeprogramm seob putukate kehaehituse uurimise, taimede paljunemise ja toidutootmise keskkonnateemadega.

Praktilised ülesanded, arutelud ja mängulised tegevused aitavad õpilastel mõista tolmeldajate tähtsust ning nende kaitsmise võimalusi.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 792

Sihtrühm: III kooliaste

Rühma suurus: kuni 24 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja või kool

Programmi lühitutvustus

Mis juhtub, kui loodusnähtuste tõttu kaovad eluks vajalikud ressursid ja inimesed peavad oma kodust lahkuma?

Õppeprogrammis „Kliimaränded” tutvuvad õpilased rollimängu kaudu erinevate kliimatingimuste, loodusressursside tähtsuse ning inimeste elukeskkonna ja elukohavahetuse vaheliste seostega.

Rollimäng aitab mõista, kuidas mõjutavad looduslikud tingimused inimeste elu ning miks võivad keskkonnamuutused ja ootamatud loodusnähtused tekitada vajaduse kodukohast lahkuda.

Kliimatingimused ja eluks vajalikud ressursid

Õpilased tutvuvad ekvatoriaalse kliima eripäradega ning uurivad, milliseid loodusressursse vajavad inimesed erinevates elukeskkondades toimetulekuks.

Programmis käsitletakse ka mussoone ja kõrgusvööndilisust ning nende seoseid looduslike tingimuste ja inimeste eluviisidega.

Ootamatud loodusnähtused ja elukohavahetus

Rollimängus kogevad õpilased olukordi, kus ootamatu loodusnähtus, näiteks maavärin või vulkaanipurse, muudab seniseid elutingimusi.

Uuritakse, kuidas võib eluks vajalike loodusressursside kadumine mõjutada inimeste toimetulekut ning põhjustada vajaduse oma elukohast lahkuda.

Rollimäng aitab mõista, milliseid valikuid ja kohanemisotsuseid peavad inimesed muutunud oludes tegema.

Inimkultuurid ja looduskeskkond

Rollimängu käigus puutuvad õpilased kokku erinevate inimkultuuridega ning uurivad inimeste eluviiside ja looduskeskkonna vahelisi seoseid.

Käsitletakse seda, kuidas erinevad looduslikud tingimused mõjutavad inimeste igapäevaelu ning miks on muutuvate oludega kohanemine oluline.

Kohanemine uute elutingimustega

Õpilased mõtestavad rollimängu kaudu olukordi, kus tuttav elukeskkond muutub ja tuleb leida võimalusi uutes tingimustes toimetulekuks.

Erinevate rollide ja olukordade kaudu õpitakse mõistma looduse, inimkultuuride ja eluks vajalike ressursside omavahelist seotust ning kohanemisvajadust.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Sihtrühm: III kooliaste, eelkõige 8.–9. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Toimumisaeg: aprillist oktoobrini

Toimumiskoht: Veekogu ääres – näiteks Emajõe kaldal, tiigi juures või mõne muu kooli lähedal asuva mageveekogu ääres.

Programmi lühitutvustus

Mida räägivad veekogus elavad organismid selle seisundi kohta ja kuidas saab elustiku põhjal hinnata veekeskkonna kvaliteeti?

Õppeprogramm „Mageveeökosüsteem ja veekogu seisundi hindamine elustiku alusel” põhineb uurimuslikul õppel. Õpilased tutvuvad tiigi, jõe või järve elustikuga ning õpivad tundma mageveeökosüsteemi mitmekesisust.

Praktiliste vaatluste ja uurimisülesannete kaudu uuritakse veekogus elavaid organisme, sealhulgas planktonit ja veeselgrootuid, ning tutvutakse nende eluviisidega.

Mageveekogu elustiku uurimine

Õpilased tutvuvad mageveekogu elustiku ja erinevate organismirühmadega. Tähelepanu pööratakse planktonile ning veeselgrootute mitmekesisusele ja eluviisidele.

Veekogu ääres tehtavad vaatlused aitavad mõista mageveeökosüsteemi elustiku mitmekesisust ning organismide seoseid nende elukeskkonnaga.

Veeselgrootute püüdmine ja taimede määramine

Praktilise uurimistöö käigus kasutatakse erinevaid vahendeid veeselgrootute püüdmiseks.

Samuti uuritakse veekogu taimestikku ning määratakse leitud taimi.

Uurimistegevused võimaldavad tutvuda veekogu elustikuga vahetus looduskeskkonnas ning koguda tähelepanekuid veekogu seisundi hindamiseks.

Bioindikatsioon – veekogu seisundi hindamine elustiku alusel

Õpilased tutvuvad bioindikatsiooni põhimõtetega ehk võimalusega hinnata keskkonna seisundit seal elavate organismide põhjal.

Uuritakse, kuidas saab veekogu seisundi hindamisel kasutada suurselgrootute ja veetaimestiku ohtrust.

Võimaluse korral hinnatakse praktilise uurimistöö käigus kogutud leidude ja tähelepanekute põhjal uuritava veekogu seisundit.

Uurimistöö tulemuste mõtestamine

Õppeprogrammis seostatakse mageveekogu elustiku vaatlemine ja määramine veekogu seisundi hindamisega.

Õpilased õpivad mõistma, kuidas võivad veeselgrootud ja veetaimestik anda teavet mageveeökosüsteemi seisundi kohta.


Programmi täpsem kirjeldus →

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja loodusmaja pargi kivirada

Programmi lühitutvustus

Kuidas kivimid tekivad, millest nad koosnevad ja mida räägivad Eesti kivimid ning fossiilid meie maa geoloogilisest minevikust?

Õppeprogrammis „Eesti kivimid ja maavarad” tutvuvad õpilased kivimite tekke, koostise ja murenemisega. Uuritakse, millised Eestis leiduvad settekivimid on maavarad ning millised probleemid kaasnevad nende kaevandamisega.

Praktiliste tööde käigus õpitakse tundma erinevaid mineraale, kivimeid, settematerjale ja fossiile. Õppetegevused toimuvad Tartu loodusmaja klassis ning pargi rändkivide rajal.

Kivimite teke ja koostis

Õpilased uurivad, kuidas kivimid tekivad ja millistest mineraalidest need koosnevad.

Praktiliste tööde kaudu tutvutakse põgusalt tähtsamate kivimit moodustavate mineraalidega ning õpitakse tundma enamlevinud tard- ja moondekivimite tüüpe.

Kivimite murenemine ja settematerjal

Programmis käsitletakse kivimite murenemist ning uuritakse, milline settematerjal murenemise tulemusena tekib.

Praktilised ülesanded aitavad seostada kivimite omadusi ja murenemist looduslike geoloogiliste protsessidega.

Eesti settekivimid ja fossiilid

Õpilased tutvuvad Eesti aluspõhja settekivimitega ning uurivad neis leiduvaid Vanaaegkonna fossiile.

Kivimite ja fossiilide tundmaõppimine aitab mõista Eesti geoloogilist kujunemislugu ning kivimites säilinud jälgi mineviku elustikust.

Eesti maavarad ja nende kaevandamine

Programmis õpitakse tundma Eesti maavarasid ning uuritakse, millised Eestis leiduvad settekivimid on kasutusel maavaradena.

Arutletakse maavarade kaevandamisega kaasnevate probleemide üle ning seostatakse geoloogilisi teadmisi loodusvarade kasutamisega.

Eesti geoloogiline kaart ja geokronoloogiline tabel

Õpilased tutvuvad Eesti geoloogilise kaardiga ning õpivad kasutama geokronoloogilist tabelit.

Kaart ja tabel aitavad paigutada kivimite ning fossiilidega seotud teadmisi geoloogilisse aega ja ruumi.

Loodusmaja pargi rändkivide rada

Õppeprogrammi osana tutvutakse Tartu loodusmaja pargis asuva rändkivide rajaga.

Rändkivide vaatlemine aitab kinnistada klassis omandatud teadmisi kivimite mitmekesisusest ja nende tunnustest.

Programmi kohandamine:
Õppeprogrammi on võimalik kohandada vastavalt osaleja soovile.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja park

Programmi lühitutvustus

Kuidas mõõta looduses kaugusi ja kõrgusi ning koostada maa-ala plaani?

Õppeprogrammis „Maastiku mõõdistamine” õpivad õpilased lugema kaarti ja plaani, hindama maastikuelementide mõõtmeid ning kasutama lihtsamaid mõõdistamisvõtteid.

Praktiliste ülesannete käigus harjutatakse silmamõõdulist hindamist, maastikuelementide mõõtmist lihtsamate instrumentidega ning maa-ala plaani joonistamist looduses.

Programm lõimib loodusõpetuse, geograafia ja matemaatika teadmisi ning võimaldab õpitut rakendada vahetult looduskeskkonnas.

Kaardi ja plaani lugemine

Õpilased õpivad lugema kaarti ja plaani ning mõistma nende kasutamise võimalusi looduses orienteerumisel.

Arutletakse, miks on maa-ala plaan vajalik keskkonna kujundamiseks ning kuidas aitab plaan kirjeldada maastikul paiknevaid objekte.

Maastikuelementide mõõtmine

Praktilistes tegevustes õpitakse hindama kaugusi ja kõrgusi silmamõõduliselt ning kasutama lihtsamaid mõõdistamisvahendeid.

Õpilased harjutavad puu kõrguse hindamist ja mõõtmist ning veekogu pindala hindamist ja mõõtmist.

Ülesanded aitavad seostada looduses tehtavaid vaatlusi ja mõõtmisi matemaatiliste oskustega.

Maa-ala plaani koostamine

Õpilased õpivad joonistama looduses maa-ala plaani, kasutades kaardilugemise ja mõõdistamise käigus omandatud teadmisi.

Tutvutakse sellega, kuidas maastikul tehtud mõõtmisi ja tähelepanekuid plaanil kujutada ning miks on sellised oskused olulised keskkonna planeerimisel ja kujundamisel.

Praktiline õpe ja ainete lõiming

Programmi ülesandeid on võimalik lahendada paaris- või rühmatööna ning individuaalselt.

Loodusõpetuse, geograafia ja matemaatika lõimimine aitab õpilastel rakendada koolis omandatud teadmisi praktilistes mõõdistamisülesannetes.

Programmi õpieesmärgid

Õppeprogrammi läbimisel õpilased:

  • oskavad lugeda kaarti ja plaani;
  • oskavad hinnata looduses kaugusi ja kõrgusi silmamõõduliselt;
  • oskavad kasutada lihtsamaid mõõdistamisvõtteid;
  • teavad, kuidas looduses orienteeruda;
  • mõistavad maa-ala plaani vajalikkust keskkonna kujundamisel;
  • oskavad hinnata ja mõõta puu kõrgust ning veekogu pindala.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 136

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja või kool

Programmi lühitutvustus

Kust tuleb toidu sisse energia, kuidas organismid seda kasutavad ning millised toiduvalikud aitavad säästa loodusressursse?

Õppeprogrammis „Toiduenergia uurimislabor” tutvuvad õpilased erinevate energialiikide, taimede ja loomade energeetiliste protsesside ning toidus sisalduva energiaga.

Esitluste, praktiliste katsete ja arutelude kaudu uuritakse, kuidas energia jõuab toitu ning kuidas on toiduvalikud seotud loodusressursside kasutamise ja keskkonnahoiuga.

Energia taimedes, loomades ja toidus

Õpilased saavad ülevaate energialiikidest ning taimedes ja loomades toimuvatest energeetilistest protsessidest.

Uuritakse, kust pärineb toidus sisalduv energia ning miks võivad erinevad toiduained erineda oma omaduste ja toiduenergia poolest.

Arutletakse, mille alusel saab toiduaineid võrrelda ja kuidas teha põhjendatud toiduvalikuid.

Praktilised katsed ja uurimistöö

Programmi käigus korraldavad õpilased katseid, mis aitavad mõista toiduenergia ja energeetiliste protsessidega seotud nähtusi.

Katsete tegemisel harjutatakse vaatlemist, andmete kogumist ning tulemuste seostamist uuritava teemaga.

Vaatlusandmete analüüsimine

Õpilased õpivad koostama vaatlusandmete põhjal graafikuid ja diagramme.

Harjutatakse graafikute ja diagrammide lugemist, tulemuste võrdlemist ning kogutud andmete põhjal järelduste tegemist.

Ressursisäästlikud ja loodushoidlikud toiduvalikud

Õpilased uurivad, kuidas on toidu tootmine ja tarbimine seotud loodusressursside kasutamisega.

Arutletakse selle üle, kuidas saab toitu valides olla ressursisäästlikum ja loodushoidlikum ning miks võivad mõned toiduvalikud olla keskkonnale soodsamad kui teised.

Teadlik toidukorvi koostamine

Programmis käsitletakse võimalusi, kuidas teha toidukorvi koostamisel läbimõeldud valikuid.

Õpilased õpivad seostama toiduvalikuid säästliku tarbimise ja looduskeskkonna hoidmisega.

Programmi õpieesmärgid

Õppeprogrammi läbimisel õpilased:

  • teavad, kust pärineb toidus sisalduv energia;
  • tunnevad erinevaid energialiike ning taimede ja loomade energeetilisi protsesse;
  • mõistavad, miks on oluline võrrelda erinevaid toiduaineid ja nende omadusi;
  • oskavad korraldada katseid ning koguda vaatlusandmeid;
  • oskavad koostada ja lugeda graafikuid ning diagramme ja teha nende põhjal järeldusi;
  • oskavad teha teadlikumaid valikuid toidukorvi koostamisel;
  • mõistavad, kuidas olla toitu valides ressursisäästlikum ja loodushoidlikum tarbija.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 39

Sihtrühm: III kooliaste, eelkõige 7. klass

Rühma suurus: Kuni 24 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass (erandjuhtudel ka kool)

Programmi lühitutvustus

Kuidas on kalade kehaehitus seotud nende eluviisiga, milliseid kalu leidub Eesti vetes ning kuidas neid ära tunda?

Õppeprogramm „Kalade ehitus, eluviis ja mitmekesisus” tutvustab kalade välis- ja siseehitust, elupaiku, eluviise ning Eesti kalade mitmekesisust.

Esitluse, praktiliste tööde, vaatluste ja ülesannete kaudu õpitakse tundma kalade meeli, toitumist ja kaitset ning uuritakse, kuidas on kalade kehaehitus seotud nende elukeskkonna ja eluviisiga.

Eesti kalade mitmekesisus

Õpilased tutvuvad päris kalade näitel vähemalt 15 Eestis leiduva kalaliigiga.

Vaadeldakse erinevate kalaliikide tunnuseid ning uuritakse nende seoseid elupaikade ja eluviisidega.

Samuti tutvutakse erinevatest kaladest valmistatud roogadega, seostades kalade mitmekesisust nende kasutamisega inimese toidulaual.

Kala välis- ja siseehituse uurimine

Praktilise töö käigus uurivad õpilased kala välis- ja siseehitust.

Põhjalik vaatlus toimub väikestes, kolmeliikmelistes rühmades. Uuritakse kala kehaehitust ning seostatakse nähtud tunnuseid kala eluviisi ja elukeskkonnaga.

Kalade soomuste vaatlemine ja võrdlemine

Õpilased vaatlevad suurendusega kuue kalaliigi soomuseid ning võrdlevad nende ehitust ja tunnuseid.

Praktiline võrdlemine aitab märgata kalaliikide erinevusi ja arendada tähelepaneliku vaatlemise oskust.

Elusate akvaariumikalade vaatlemine

Programmi käigus vaadeldakse elusaid akvaariumikalu.

Vaadeldakse kalade liikumist ja käitumist ning seostatakse nähtut kalade kehaehituse ja eluviisiga.

Kalade meeled, toitumine ja eluviis

Õpilased tutvuvad kalade meelte ja toitumisega ning uurivad, kuidas nende kehaehitus ja eluviis on seotud erinevate elupaikadega.

Arutletakse kalade kohastumuste ja mitmekesisuse üle Eesti veekogudes.

Kalade kaitse ja kaitsealune säga

Programmis käsitletakse kalade kaitset ning tutvutakse Eestis kaitsealuse sägaga.

Uuritakse kalaliikide ja nende elupaikade hoidmise tähtsust.

Praktilised ülesanded ja tööleht

Õpilased täidavad programmi käigus töölehte, mis aitab vaatlusi ja praktilisi ülesandeid siduda omandatud teadmistega.

Esitlused, kalade vaatlemine ja määramist toetavad ülesanded aitavad kinnistada teadmisi kalade ehitusest, eluviisidest, mitmekesisusest ja kaitsest.


Programmi täpsem kirjeldus →