• Eesti
  • English
Eesti

Sihtrühm: 1.–3. klass ja 4.–6. klass

Rühma suurus: Kuni 24 õpilast

Kestus: 2 akadeemilist tundi

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja pargiala või kooliklass ja selle õueala

Programmi lühitutvustus

Millised linnud elavad meie ümber ja kuidas neid märgata, ära tunda ning kaitsta?

Õppeprogrammis „Linnud linnas” tutvuvad õpilased lindude ja nende erinevate liigirühmadega. Saadakse ülevaade linnuriigi mitmekesisusest, lindude tähtsusest looduses ning erinevate liigirühmade kohastumustest.

Arutletakse, miks on linnud looduses olulised ja miks vajavad erinevad linnuliigid kaitset.

Linnuvaatlus ja linnuliikide tundmaõppimine

Õpilased tutvuvad linnuvaatluse põhitõdedega ning õpivad märkama ja ära tundma kõige tavalisemaid linnuliike nende välimuse ja häälte järgi.

Vaatluste ja praktiliste tegevuste kaudu harjutatakse lindude tähelepanelikku jälgimist ning erinevate linnuliikide eristamist.

Kuidas luua lindudele paremaid elutingimusi?

Programmis saadakse praktilisi teadmisi selle kohta, kuidas muuta meie ümbrus lindudele sobivamaks.

Tutvutakse erinevatele linnuliikidele sobivate pesakastidega ning õpitakse tundma lindude talvise lisatoitmise põhitõdesid.

Praktilised tegevused ja õppemängud

Õppeprogrammi näitlikustamiseks kasutatakse erinevaid linnuteemalisi õppevahendeid:

  • linnutopised;
  • linnusuled;
  • linnumunad;
  • linnupesad;
  • lindude tegevusjäljed.

Õpitut kinnistatakse programmi lõpus kokkuvõtliku liikumismänguga, mis aitab korrata ja kinnistada teadmisi lindudest ning nende eluviisidest.

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 133

Sihtrühm: 1.–3. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 2 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või kool

Programmi lühitutvustus

Kuidas teada saada, millised loomad metsas elavad, isegi kui neid endid näha ei ole?

Õppeprogrammis tutvuvad õpilased Eesti metsades elavate loomadega ning saavad ülevaate nende eluviisidest ja toitumisharjumustest. Uuritakse, kuidas metsloomad looduses tegutsevad ja milliseid jälgi nad endast maha jätavad.

Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse metsloomi tundma ja eristama nende jala- ning tegevusjälgede järgi. Õpilased uurivad metsloomade nahku, koljusid, sarvi, väljaheiteid ja toitumisjälgi.

Lisaks tutvutakse metsloomade omavaheliste suhetega ning uuritakse, kuidas erinevad liigid on looduses seotud.

Programmis käsitletakse ka mõningaid Eesti looduses elavaid kaitsealuseid loomaliike ja võõrliike. Õpilased saavad teadmisi nende liikide kohta ning õpivad paremini mõistma metsloomade mitmekesisust.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 27

Sihtrühm: 1.–3. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 2 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja loomatuba, õppeklass, talveaed ja fuajee

Programmi lühitutvustus

Millised loomad elavad Tartu loodusmajas ja kuidas nende eest hoolitseda?

Õppeprogrammis tutvuvad õpilased Tartu loodusmajas elavate erinevate lemmikloomadega. Loomade seas võivad olla näiteks küülik, laborihiir, tšintšilja, kilpkonn, hamster, merisiga, Madagaskari sisiprussakas, raagritsikas ja akvaariumikalad.

Lapsed saavad teada, kust erinevad lemmikloomad pärit on ning millistesse süstemaatilistesse rühmadesse nad kuuluvad. Uuritakse loomade eluviise, harjumusi ja vajadusi.

Praktiliste vaatluste kaudu õpivad õpilased loomi tähelepanelikult jälgima, kirjeldama ja omavahel võrdlema. Tutvutakse erinevate loomade tunnuste ja käitumisega.

Programmi käigus arutletakse, kuidas erinevate lemmikloomade eest õigesti hoolitseda ning mida loomad eluks ja heaoluks vajavad.

Lapsed saavad loomadega vahetult tutvuda. Mõnele loomale on võimalik pai teha ja mõnele süüa anda.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 32

Sihtrühm: 2.–3. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 2 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või kool

Programmi lühitutvustus

Mida põnevat saab Läänemere kohta avastada ja kuidas on meie igaühe elu merega seotud?

Õppeprogramm „Uurime ja avastame merd” koosneb Läänemerega seotud mängulistest uurimisülesannetest. Õpilased saavad kehastuda noorteks uurijateks ja teadlasteks ning avastada meremaailma väikestes uurimisrühmades.

Rühmad lahendavad sama ülesannet: otsivad seoseid erinevate Läänemerega seotud objektide vahel. Kuigi ülesanne on kõigil sama, võivad rühmade tulemused ja järeldused olla erinevad.

Oma avastusi, valikuid ja põhjendusi tutvustavad õpilased teistele mängulisel teaduskonverentsil. Nii õpitakse tähelepanelikult vaatlema, seoseid leidma, oma mõtteid selgitama ja kaaslaste avastusi kuulama.

Äraarvamismängus tutvutakse merega seotud objektidega erinevate meelte abil. Õpilased harjutavad objektide omaduste märkamist, kirjeldamist ja äratundmist.

Programmi lõpumängus käsitletakse Läänemere kasutamist ja kaitsmist. Arutletakse selle üle, kuidas on meri seotud meie igapäevaeluga ning milline on igaühe roll Läänemere hoidmisel.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 807

Sihtrühm: 4.–6. klass

Rühma suurus: 26 õpilast

Kestus: 100 minutit

Õppekeel: eesti keel

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja

Programmi lühitutvustus

Kust tulevad meie riided ja milline on nende teekond toorainest kasutamise ning äraviskamiseni?

Õppeprogrammis „Minu riiete põnev teekond” uurivad õpilased rõivamaterjalide päritolu ning tutvuvad looduslike ja keemiliste kiudude ning materjalidega. Lähemalt vaadeldakse nii taimseid kui ka loomseid looduslikke kiude.

Tutvutakse T-särgi teekonna ja eluringiga põllult prügimäeni. Uuritakse, milliseid materjale, loodusvarasid ja tegevusi on vaja ühe T-särgi valmistamiseks ning mis saab rõivast pärast selle kasutamist.

Õpilased uurivad, mida jutustavad meie riiete sildid, ning vaatlevad, millistest materjalidest on valmistatud riided, mida nad ise kannavad.

Praktiliste tegevuste käigus vaadeldakse erinevaid materjale, kangaid ja kiude ka suurendusega ning võrreldakse neid kompimise teel.

Lisaks saavad õpilased proovida ketramist ja lihtsat kangakudumist, et paremini mõista, kuidas kiududest valmivad lõngad ja kangad.

Programm sisaldab mitmekesiseid praktilisi tegevusi, õppemänge ja arutelusid, mis aitavad mõista rõivaste valmistamise protsessi ning nende eluringi.

Oluline info programmi toimumise kohta

Programm toetub rändnäitusele
„Kapist välja. Riided ihu ja ilma vahel”.
Seetõttu pakutakse õppeprogrammi ainult siis, kui näitus asub rännakute vahepeal Tartu loodusmajas.

Programmi ajad ja registreerumine

Programmi toimumisaegade ja registreerumisvõimalustega saab tutvuda registreerumisvormis.

Programmi ajad ja registreerumine →


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Lisainfo

Telli rändnäitus oma kooli:
syndmused@tartuloodusmaja.ee

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 136

Sihtrühm: 4.–6. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: kevad, suvi ja sügis

Toimumiskoht: Valitud soo õpperada, enamasti Alam-Pedjal Selli-Sillaotsa õpperada. Sobivad ka Valgesoo ja Meenikunno õpperajad.

Programmi lühitutvustus

Kuidas tekivad sood, mille poolest erineb raba teistest soodest ning millised taimed ja loomad seal elavad?

Õppeprogramm „Rabaretk” viib õpilased avastama Eesti soode eripära ja elurikkust. Retk toimub loodusrajal, kus on olemas soo turvaliseks läbimiseks vajalik taristu, sealhulgas laudteed. Nii saab loodust uurida seda tallamisega kahjustamata.

Tartu loodusmaja juhendatud rabaretked toimuvad enamasti Alam-Pedjal Selli-Sillaotsa õpperajal. Programmi läbiviimiseks sobivad ka Valgesoo ja Meenikunno õpperajad.

Õpilased kogevad vahetult, mille poolest erineb soo mineraalmaast. Tutvutakse soode tekke ja arengulooga ning uuritakse, kuidas kujunevad erinevad sootüübid.

Õpitakse eristama kolme peamist sootüüpi:

  • madalsoo;
  • siirdesoo;
  • kõrgsoo ehk raba.

Rajal liikudes tutvuvad õpilased levinumate sootaimede ja -loomadega. Õpitakse märkama soole iseloomulikke liike ning mõistma soo kui erilise elukeskkonna mitmekesisust.


Programmi täpsem kirjeldus →

Sihtrühm: 4.–6. klass

Rühma suurus: kuni 25 õpilast

Kestus: 90 minutit

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, võimalik tellida ka haridusasutusse

Programmi lühitutvustus

Kuidas jõudsid rändkivid Eestisse, milliseid jälgi on jätnud ürgne mereelustik ja mida räägib liiv oma päritolust?

Õppeprogrammis „Rändkivide ja kivististe jälgedes” saavad õpilased uurida ürgset maailma erinevate kivimite ning kaasavate, praktiliste ülesannete abil. Avastatakse Eesti geoloogilist minevikku ja õpitakse märkama looduses peituvaid jälgi sadade miljonite aastate tagusest elust.

Rändkivid ja mandriliustiku jäljed

Programm algab õuesõppeülesandega Tartu loodusmaja ümbritsevas pargis. Õpilased püüavad rühmatööna üles leida võimalikult palju rändkive.

Juhendaja tutvustab, kuidas mandriliustik tõi rändkivid Skandinaavia aladelt Eestisse. Üheskoos arutletakse, millist rolli on suuremad rändrahnud mänginud Eesti kultuuriloos.

Kivistised ja ürgne mereelustik

Seejärel jätkub programm õppeklassis, kus uuritakse, milline nägi Eesti ala välja ammu enne viimast jääaega.

Õpilased vaatavad rekonstruktsioonivideot sadade miljonite aastate tagusest mereelustikust ning tutvuvad kunagi meredes elanud organismidega.

Praktilises uurimistöös otsitakse põlevkivist, fosforiidist ja lubjakivist muistsete organismide kivistisi. Selleks kasutatakse luupe ja mikroskoope.

Leitud kivistisi joonistatakse ning püütakse määrajate abil ära tunda. Nii õpitakse kasutama uurimisvahendeid ja seostama kivistisi minevikus elanud organismidega.

Maailma liivade uurimine

Programmi lõpus uurivad õpilased maailma eri paikadest kogutud liivaproove, sealhulgas magnetliiva ja vulkaanilist liiva.

Liivaproove vaadeldakse ja võrreldakse, et märgata nende erinevusi. Juhendaja abistavatele küsimustele toetudes tehakse järeldusi liivade omaduste ja võimaliku päritolu kohta.

Lõpuks püüavad õpilased viia iga liivaproovi kokku selle päritolukohaga kaardil. Ülesanne aitab mõista, kui mitmekesised võivad olla eri piirkondade looduslikud materjalid.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 791

Sihtrühm: 4.–6. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja pargiala. Programmi on võimalik tellida ka haridusasutusse.

Programmi lühitutvustus

Kuidas mõjutavad kliimamuutused polaarloomade elu ja mida saame meie teha kliima soojenemise pidurdamiseks?

Õppeprogrammis „Polaarloomad muutuvas kliimas” arutlevad õpilased loomade ja inimeste eluks vajalike tingimuste üle. Tutvutakse kliimamuutuse olemuse ja põhjustega ning uuritakse, kuidas kliima soojenemine mõjutab polaaralade elustikku.

Rühmatööna viiakse läbi praktiline katse, mille abil selgitatakse kasvuhoonegaaside mõju planeedi temperatuurile. Õpilased kasutavad mõõteriistu ja uurimisvahendeid ning harjutavad katsetamist ja tulemuste võrdlemist.

Seejärel jätkub programm õues, kus tutvutakse polaaralade loomade elu ja kohastumustega. Mänguliste tegevuste kaudu õpitakse mõistma, kuidas kliimamuutused polaarloomade elutingimusi mõjutavad.

Õppeklassis lõpetatakse katsed, analüüsitakse tulemusi ning arutletakse tehtud järelduste üle.

Programmi lõpus keskendutakse sellele, mida igaüks saab ise teha kliimamuutuste pidurdamiseks. Arutletakse igapäevaste tarbimisvalikute ja planeedisõbralikumate tegutsemisviiside üle.

Programmi eesmärgid ja õpitulemused

Programmi läbimisel õpilased:

  • teavad mõistete ilm, kliima, kliima soojenemine, kasvuhoonegaas, polaarala, tundra ja toiduahel tähendust;
  • mõistavad kliima soojenemise põhjuseid ning selle mõju polaaralade loomadele;
  • mõistavad eluskooslustes esinevaid liikidevahelisi seoseid ja inimese rolli keskkonna mõjutajana;
  • oskavad pöörata tähelepanu oma tarbimisvalikutele ning võimalustele teha planeedisõbralikumaid otsuseid;
  • julgevad katsetada ning oskavad kasutada mõõteriistu ja uurimisvahendeid;
  • oskavad arutleda katsete tulemuste üle ja teha nende põhjal järeldusi.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 26

Sihtrühm: 4.–6. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 2 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja loomatuba, õppeklass, talveaed ja fuajee

Programmi lühitutvustus

Kust on lemmikloomad pärit, kuidas on loomapidamine kujunenud ja mida vajavad erinevad loomad heaoluks?

Õppeprogrammis tutvuvad õpilased Tartu loodusmajas elavate erinevate lemmikloomadega. Nende hulgas võivad olla näiteks küülik, laborihiir, tšintšilja, kilpkonn, hamster, merisiga, Madagaskari sisiprussakas, raagritsikas ja akvaariumikalad.

Programmi käigus arutletakse, kuidas sai alguse loomade pidamine inimese juures ning kuidas on loomapidamine läbi aegade muutunud.

Maailmakaardi abil uuritakse, millistest maailma piirkondadest erinevad lemmikloomad pärit on. Õpilased saavad teada, millised on loomade looduslikud elukeskkonnad ning kuidas mõjutavad need nende eluviise ja vajadusi.

Tartu loodusmajas elavate loomadega tutvudes vaadeldakse nende välimust, käitumist ja elutingimusi. Arutletakse, kuidas tagada erinevatele loomadele sobiv elukeskkond ning mida tähendab inimese vastutus loomapidamisel.

Teadmisi kinnistatakse praktiliste ülesannete ja arvamismängu kaudu. Mängulised tegevused aitavad õpilastel mõista loomade erinevaid vajadusi ning vastutustundliku loomapidamise olulisust.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 36

Sihtrühm: 4.–6. klass

Rühma suurus: Kuni 24 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: kevad, suvi ja sügis

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja labor ja park. Erandkorras on võimalik programmi läbi viia ka kooli laboris ja õuealal.

Programmi lühitutvustus

Millest koosneb muld, kes seal elavad ja miks on mullaelustik looduses oluline?

Õppeprogrammis „Muld ja mullaelustik” tutvuvad õpilased mulla koostise, erinevate mullatüüpide ja mullas elavate organismidega. Praktiliste uurimisülesannete kaudu avastatakse, kui mitmekesine võib olla muld ning millised elusolendid seal tegutsevad.

Mulla koostise uurimine

Programmi alguses koostatakse ühiselt mulla koostisosade siltidest skeem, mis aitab mõista, millest muld koosneb.

Seejärel segavad õpilased laboris rühmatööna etteantud „retseptide” järgi kokku erinevat tüüpi muldi. Nii õpitakse tundma mulla koostisosi ja võrreldakse erinevate mullasegude omadusi.

Suurenduse abil uuritakse mulla mineraalseid koostisosi ning võrreldakse maailma eri paikadest pärit liivasid. Lähemalt tutvutakse ka turbaga.

Mullaelustiku uurimine looduses

Tartu loodusmaja pargi komposteerimisalal otsivad õpilased mullas elavaid organisme ning tutvuvad nende elukeskkonnaga.

Mullapuuriga võetud proovides vaadeldakse erinevaid mullahorisonte ehk mullakihte. Uuritakse, kuidas muld sügavuse järgi muutub ja milliseid erinevusi saab mullaproovides märgata.

Mullaorganismide vaatlemine laboris

Pargist leitud mullaorganisme uuritakse seejärel laboris. Õpilased vaatlevad, määravad ja kirjeldavad leitud mullaelustikku, kasutades selleks sobivaid uurimisvahendeid.

Iga rühm valib ühe leitud selgrootu looma ning täidab tema kohta töölehe või vaatlusprotokolli.

Õpilased õpivad uuritavat organismi tähelepanelikult kirjeldama, oma vaatlusi dokumenteerima ning saadud tulemusi teistele tutvustama.

Uurimistulemuste esitamine

Rühmad tutvustavad lühidalt teistele valitud mullaorganismi ning oma vaatlustulemusi.

Programmi lõpetuseks koostatakse ühiselt ajutine näitus leitud mulla selgrootutest loomadest. Näitus aitab kokku võtta uurimistöö tulemused ning tutvustada mullaelustiku mitmekesisust.


Programmi täpsem kirjeldus →