Kestus ja aeg: 2 akadeemilist tundi. Toimumisaeg kogu õppeaasta jooksul, eelistatud sügis ja talv
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Talvenippide programmis saadakse tuttavaks Eesti taimede ja loomade põhilistest kohastumustest külma- ja toiduvaese talve üleelamiseks. Programmi jooksul arutatakse talve olemuse üle, rühmitatakse taimede talviseid säilitus-osi (seemned, maa-alused säilitusorganid, pungad), jutustatakse ja vaadatakse pilte ning lühikesi filmiklippe loomade talvenippide kohta (pasknääri ja kopra toiduvarumine, varjevärvusega kärp, talveunes olijad, rändajad, rebase „lumesukeldumine hiirepüügil“, lumes liugu laskvad saarmad jm); jagatakse loomade magnetpilte magnettahvlile vastavalt talvitusstrateegijale; tutvutakse looduses talvisel ajal kättesaadavate taimetoitude koguga (seemned, urvad, pungad, käbid ja nende seemned, marjad, puukoor, näritud oksad jm) ning jagatakse selle „metsarestorani“ erinevad road näljaste loomade vahel; tutvutakse imetajate (nirk, mutt, kobras, rebane, saarmas jt) nahkadega ehk „talvekasukatega“; toimub rühmadevaheline teatevõistlus „Pasknäärid koguvad talveks tammetõrusid“. Loomade talvenippe võrreldakse inimeste nippidega talve üleelamiseks.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja pargiala; kooliklass ja õueala
Lühitutvustus:
Õppeprogrammis osalejad saavad ülevaate lindudest ja nende liigirühmadest, linnuriigi mitmekesisusest, nende tähtsusest looduses, erinevate liigirühmade kohastumustest ja lindude kaitse vajadusest.
Programmil osalevad õpilased tutvuvad linnuvaatluse põhitõdedega ja õpivad tundma kõige tavalisemaid linnuliike välimuse ning hääle järgi. Samuti saavad õpilased praktilisi teadmisi lindudele soodsamate elutingimuste loomise kohta – tutvutakse erinevatele liikidele sobivate pesakastidega ja talvise lisatoitmise algtõdedega.
Õppeprogrammi läbiviimisel kasutatakse teema näitlikustamiseks linnutopiseid, -sulgi, -mune, -pesasid ja erinevaid tegevusjälgi. Õpitut kinnistatakse läbi kokkuvõtliku liikumismängu.
Märgis nr 212
Sihtrühm: 1.–6. klass
Rühma suurus: kuni 24 õpilast
Kestus: 2 akadeemilist tundi
Keel: eesti, vene
Toimumiskoht: Tartu loodusmajas või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Programmi käigus tutvuvad õpilased Eesti metsades elavate loomadega, saavad ülevaate nende eluviisist ja toitumisharjumustest. Õpitakse tundma ja eristama metsloomi nende jala- ja tegutsemisjälgede järgi. Tutvutakse metsloomade nahkade, koljude, sarvede, väljaheidete ja toitumisjälgedega. Õpitakse tundma metsloomade omavahelisi suhteid. Tutvutakse Eesti tähtsamate kaitsealuste loomaliikidega ja ohtlike võõrliikidega.
Eesmärk: mõistab eluslooduse mitmekesisuse ja selle hoidmise tähtsust; tunneb Eesti metsloomi ja nende tegevusjälgi; oskab märgata ja mõista „loomade märke“
Lemmikloomaprogrammis kohtuvad lapsed küüliku, laborirottide, tšintšiljade, deegude, kilpkonnade, Madagaskari sisiprussakate, viirpapagoide ja paljude teiste lemmikloomadega. Räägime sellest, kust on lemmikloomad pärit, millisesse süstemaatilisse rühma nad kuuluvad, millised on nende harjumused ja vajadused. Õpilased saavad teada, kuidas hoolitseda erinevate loomade eest, õpivad loomi vaatlema ja kirjeldama. Mõnele loomale saab pai teha ja mõnele süüa anda.
Eesmärk: Õpilane tunneb empaatiavõimet elusolendite suhtes ja vastutust oma lemmiklooma eest; omandab oskusi loomade eest hoolitsemiseks; tunneb tavalisi lemmikloomi, nende päritolu ja
eluviisi; mõistab eluslooduse mitmekesisuse ja hoidmise tähtsust.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või koolis kohapeal. Võimalik korraldada ka õues.
Lühitutvustus:
Mereteemaline uurimise ja avastamise programm koosneb erinevatest ülesannetest ja mängudest, mis on seotud Läänemerega. Õpilased saavad kehastuda uurijateks-teadlasteks väikestes uurimisrühmades, kellel on sama ülesanne (seoste leidmine erinevate Läänemerega seotud objektide vahel), kuid tulemused võivad olla erinevates rühmades erinevad. Oma avastusi ja uurimistulemusi tutvustatakse teistele mängu konverentsil. Äraarvamismängus tutvutakse paari merega seotud objektiga, kasutades oma erinevaid meeli. Lõpumäng käsitleb Läänemere kasutamist, kaitsmist ja meie igaühe seoseid merega.
Kestus ja aeg: 3-4 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg kevad ja sügis
Toimumiskoht: valitud soo õpperada
Lühitutvustus:
Programm toimub loodusrajal, kus on taristu (laudtee jm) soo läbimiseks võimalikult turvaliselt ja loodust tallamisega kahjustamata. Enamasti toimuvad Tartu loodusmaja juhendatud programmid Alam-Pedjal Selli-Sillaotsa õpperajal või Valgesoo, Meenikunno, Saare järve radadel. Õpilased kogevad soo erinevust mineraalmaast, saavad teada soode tekke ja arengu lugu, õpivad eristama madal-, siirde- ja kõrgsood ehk raba ning tutvuvad enamlevinud sootaimede ja loomadega.
Eesmärk: õpilane oskab kirjeldada soode teket ja arengu staadiume; oskab vaadelda ja kirjeldada bioloogilisi objekte ja kasutada lihtsamaid uurimismeetodeid; tunneb enamlevinud sootaimi ja loomi ning nende kohastumusi eluks soos arvestab soos liikumise eripära ja väärtustab sood kui elukeskkonda.
Rühma suurus: optimaalne kuni 24 õpilast, maksimaalne kuni 28 õpilast
Kestus ja aeg: 3 akadeemilist tundi, väljasõiduga programm koos mullakaeve tegemise ja kirjeldamisega 4 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg aprill-oktoober
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, koolis kohapeal või väljasõiduga valitud looduskeskkonnas, kus võib kaevet teha
Lühitutvustus:
Mullaprogrammis tutvutakse mulla koostise, horisontide, ehituse ja elustikuga. Kasutatakse mullaprofiili kirjeldamiseks mullapuuri, segatakse „retsepti“ alusel kokku eri liiki muldi, otsitakse elu mulla erinevatest kihtidest ja määratakse ning kirjeldatakse leitud mullas elavaid selgrootuid. Suurendusega uuritakse mulla koostist, samuti leitud pisikesi elusorganisme ja taimeosi. Koostatakse kokkuvõttev näitus leitud mullaorganismidest.
Eesmärk: programmi läbinud õpilane oskab kasutada mullapuuri mullaproovi võtmiseks ja stereomikroskoopi nii elusa kui elusate objektide vaatamiseks; rühmitada ja määrata välistunnuste alusel abimaterjali toel selgrootuid; kirjeldada juhendi abil elusorganisme; tunneb vähemalt viit mulla selgrootut; mulla huumushorisonti välimuse järgi; teab mulla koostist ja tüüpe; et enamus mullaelustikust on väga väike ja väga arvukas; et pinnase temperatuur on sageli erinev õhu-temperatuurist ja selle põhjust; millest koosneb ja kuidas tekib turvas. Mõistab mulla elusa ja eluta osa vastastikuseid suhteid, mullaorganismide olulisust mulla huumusekihi tekkel ja mullaviljakuse loomisel; mulla olulisust ökosüsteemi toimimises ja aineringes; oskab teha mulla kaevet ja kirjeldada mulla profiilis nähtavaid horisonte.
Kestus: 2 akadeemilist tundi. Toimumise aeg: aastaringselt.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Õpilased tutvuvad praktiliste, uurimuslike ja avastuslike meetodite abil vee omaduste ja vee puhastamisega, samuti antud valdkonnaga seotud loodusteaduslike mõistetega.
Õppeprogarmmis ehitatakse vee molekuli ja jääkristalli mudel, räägitakse kapillaarsusest ja tehakse katset, mängitakse kujutlusmängu üksikule saare sattumisest, arutletakse puhta vee ja selle kasutamise üle, uuritakse erinevaid veefiltreid ja käiakse Tartu loodusmaja talveaia kilpkonnade juures ning räägitakse veefriltrist ja kilpkonnade heaolust. Programmis käsitletakse riikliku õppekava 5. klassi loodusõpetuse teemasid
Rühma suurus: optimaalne kuni 18 õpilast, maksimaalne kuni 24 õpilast
Õppekeel: eesti, inglise
Kestus: 3 akadeemilist tundi
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või labor
Lühitutvustus:
Programmi kestel õpitakse kasutama mikroskoopi ja binokulaari. Juhendaja tutvustab organismide rakulist ehitust (kui teema on koolis läbitud, meenutatakse õpitut). Järgneb iseseisev töö, töölehtede täitmine, analüüs ja kokkuvõte.
Eesmärk: Programm kinnistab õpilaste teadmisi rakkudest, kudedest ja organismidest ning eluavaldustest. Peale programmi õpilane tunneb ja oskab kasutada valgusmikroskoopi rakkude, kudede ja organismide uurimisel; valmistab iseseisvalt märgpreparaadi ja nimetab selle erinevusi võrreldes püsipreparaadiga; mõistab valgusmikroskoobi tööpõhimõtet ning võrdleb selle suurendusvõimsust luubi, digiluubi ja elektronmikroskoobiga.
Kestus ja aeg: 3-4 akadeemilist tundi. Toimumisaeg aastaringselt, eelistatult kevad või sügis
Toimumiskoht: valitud metsa õpperada
Lühitutvustus:
Programm toimub kohas, kus on õppetööks sobivad metsakooslused ja saab tegutseda võimalikult turvaliselt ja loodust tallamisega kahjustamata. Enamasti toimuvad Tartu loodusmaja juhendatud metsaprogrammid Alam-Pedjal Selli-Sillaotsa õpperajal, Taevaskojas, Vitipalu või Vapramäe õpperajal. Rajal liikudes tutvuvad õpilased erinevate metsatüüpidega, õpivad tundma kodumaiseid puuliike ja puude seoseid teiste elusolenditega (taimed, seened, loomad). Õpilased uurivad metsa elustiku mitmekesisust, teevad vaatlusi, mõõtmisi ja lahendavad ülesandeid. Tegevused sõltuvad programmi toimumise aastaajast.
Eesmärk: õpilane teab, et metsatüüp sõltub kasvukoha omadustest; tunneb tavalisi kodumaiseid puid ja teisi metsataimi; oskab märgata, vaadelda ja kirjeldada taimi, loomi ja seeni; omab teadmisi metsaökosüsteemi toimimisest, liigirikkusest ja inimmõjust sellele; mõistab metsade tähtsust; teab loodushoiu põhimõtteid ja oskab neid metsas liikudes rakendada.
