Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 45

Sihtrühm: 9. klass

Rühma suurus: Kuni 25 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või kool

Programmi lühitutvustus

Kuidas kaitseb CITES ohustatud liike, millised loodusest pärit esemed võivad vajada piiriületusel eriluba ja mida teeb tollitöötaja?

Õppeprogrammis „Elusloodus ja kaubandus – CITES” tutvuvad õpilased rahvusvahelise kokkuleppega, mille eesmärk on kaitsta ohustatud liike nendega seotud kaubanduse reguleerimise kaudu.

Programmi keskmes on Washingtoni konventsioon ehk CITES ning selle rakendamine erinevates kaubandusvaldkondades.

Õpilased läbivad tollitöötaja kiirkursuse ning kehastuvad seejärel tollitöötajateks, kes peavad hindama reisikottide sisu CITESi kriteeriumide alusel.

CITES ja ohustatud liikide kaitse

Õpilased saavad ülevaate Washingtoni konventsioonist (CITES) ning selle tähtsusest ohustatud looma- ja taimeliikidega seotud rahvusvahelise kaubanduse reguleerimisel.

Arutletakse, miks vajavad mõned liigid rahvusvahelist kaitset ning kuidas võivad kaubandus ja tarbimisvalikud mõjutada looduses elavate liikide säilimist.

Tollitöötaja kiirkursus

Enne praktilist rollimängu läbivad õpilased tollitöötaja kiirkursuse, mille käigus tutvutakse CITESi erinevate valdkondadega.

Käsitletavad teemad on:

  • lemmikloomakaubandus;
  • jaht ja jahindusega seotud tooted;
  • toit ja toidukaubandus;
  • meditsiinis kasutatavad loodusest pärit tooted;
  • ilu- ja luksustooted.

Kiirkursus aitab valmistuda praktiliseks ülesandeks, kus tuleb rakendada omandatud teadmisi tollitöötaja rollis.

Rollimäng „Tollikontroll”

Praktilises rollimängus kehastuvad õpilased tollitöötajateks.

Ülesandeks on uurida reisikottide sisu ning hinnata leitud esemeid CITESi kriteeriumide alusel.

Õpilased kasutavad varem omandatud teadmisi ohustatud liikidest ja nendega seotud kaubandusest, et teha põhjendatud otsuseid.

Ehtsate esemete uurimine

Rollimängus kasutatakse päris esemeid, mis on toodud kaasa reisidelt. Osa neist on varem tollis konfiskeeritud.

Ehtsate esemete uurimine võimaldab tutvuda CITESiga seotud kaubanduse praktiliste näidetega ning mõista, milliseid küsimusi tuleb tollikontrollis lahendada.

Tollikontrolli tulemuste tutvustamine

Pärast reisikottide sisu hindamist tutvustavad õpilased oma tollitöö tulemusi teistele rühmadele.

Tulemuste jagamine aitab võrrelda tehtud otsuseid ning põhjendada neid CITESi käsitlemisel omandatud teadmiste abil.

Bioloogiateadmiste tähtsus igapäevaelus

Programmi lõpus arutletakse, miks on bioloogiateadmised olulised erinevates ametites ning igapäevaste valikute tegemisel.

Vaadeldakse, kuidas aitavad teadmised ohustatud liikidest ja rahvusvahelisest kaubandusest teha teadlikumaid otsuseid:

  • erinevates ametites, sealhulgas tollitöös;
  • tarbijana ostuotsuseid tehes;
  • reisijana suveniire ja muid esemeid valides;
  • lemmikloomapidajana.

Õppeprogramm seostab liigikaitse, rahvusvahelise kaubanduse ja bioloogiateadmised praktiliste olukordadega, millega inimesed võivad igapäevaelus kokku puutuda.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 31

Sihtrühm: III kooliaste, eelkõige 8. klass

Rühma suurus: Optimaalselt kuni 24 õpilast, maksimaalselt 30 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja koolitustuba ja köök

Programmi lühitutvustus

Kuidas erinevad seened taimedest ja loomadest, milline on nende roll looduses ning milleks saavad inimesed seeni kasutada?

Õppeprogramm „Seened – mitte ainult söögiks” tutvustab seeneriigi mitmekesisust ja seente tähtsust looduses ning inimese elus. Esitluste, praktiliste tööde, vaatluste, ülesannete, kokkamise ja degusteerimise kaudu õpitakse tundma seeneriigi erinevaid külgi.

Õpilased töötavad väikestes rühmades ning läbivad üheksa seeneteemalist tööpunkti, täites nende käigus ka töölehte.

Seened, taimed ja loomad

Õpilased võrdlevad seeni taimede ja loomadega ning uurivad, mille poolest seeneriik teistest organismirühmadest erineb.

Praktilised ülesanded aitavad märgata seente eripärasid ja mõista nende mitmekesisust.

Pärmseened, hallitusseened ja puuseened

Tööpunktides tutvutakse pärmseente, hallitusseente ning erinevate puuseentega.

Uuritakse ka puuseente tekitatud puidumädanikke ning seostatakse nende tegevust puidu lagunemisega looduses.

Šampinjoni ehituse uurimine

Praktilise vaatlustöö käigus uurivad õpilased suurendusega šampinjoni viljakeha.

Lähemalt vaadeldakse seeneniidistikku ehk mütseeli, eoslehti ja eoseid.

Vaatlused aitavad tundma õppida seene ehitust ja selle erinevaid osi.

Mükoriisaseened ja samblikud

Õpilased vaatlevad männi juurtel elavaid sümbiootilisi mükoriisaseeni.

Samuti uuritakse narmassamblikust valmistatud samblikupreparaati.

Nende näidete kaudu tutvutakse seente ja teiste organismide kooseluvormidega.

Seened materjalide valmistamisel ja värvimisel

Õpilased uurivad torikulistest valmistatud erinevaid seenepabereid.

Samuti tutvutakse lõngadega, mida on värvitud erinevate seente abil.

Praktilised näited aitavad avastada seente kasutusvõimalusi väljaspool toiduvalmistamist.

Pärmseente tegevus ja käärimine

Õpilased jälgivad kerkivas tainas toimuvaid protsesse ning uurivad pärmseente tegevust.

Samuti vaadeldakse vesilukuga anumas käärivat suhkruvedelikku ning mõtestatakse käärimise käigus toimuvaid muutusi.

Seente kasutusvõimalused inimese elus

Õppeprogrammis tutvutakse seente kasutamisega erinevates valdkondades.

Seenepaberi, värvitud lõngade, pärmseente tegevuse ja teiste praktiliste näidete kaudu saadakse ülevaade seente mitmekülgsetest kasutusvõimalustest.

Seentega kokkamine ja degusteerimine

Õppeprogrammi ühe osana tegutsevad õpilased Tartu loodusmaja köögis.

Ühiselt valmistatakse mõned lihtsamad seeneroad ning degusteeritakse neid.

Praktiline toiduvalmistamine võimaldab tutvuda seente kasutamisega toidulaual.

Väitlus: seente kasulikud ja kahjulikud küljed

Õppeprogramm lõpeb väitlusega seente kasulike ja kahjulike külgede teemal.

Väitlus aitab kokku võtta üheksas tööpunktis omandatud teadmisi ning arutleda seente mitmekülgse mõju ja tähtsuse üle looduses ning inimese elus.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 43

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: Optimaalselt kuni 24 õpilast, maksimaalselt 28 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja talveaed

Programmi lühitutvustus

Kust pärinevad meie igapäevased eksootilised toidutaimed, kuidas jõuavad nende viljad meie lauale ning milline on selle teekonna mõju inimestele ja keskkonnale?

Õppeprogramm „Eksootiliste taimede pikk teekond meie lauale” tutvustab troopilisi, subtroopilisi ja vahemerelisi toidutaimi Tartu loodusmaja talveaias kasvavate eksootiliste tarbetaimede näitel.

Praktiliste uurimisülesannete, rühmatööde, kaarditöö, filmiklippide, arutelude ja degusteerimise kaudu tutvuvad õpilased taimede päritolu, kasvatamise, kasutamise ning ülemaailmse kaubandusega.

Eksootilised toidutaimed ja nende päritolu

Programmis tutvutakse põhjalikumalt seitsme eksootilise tarbetaimega:

  • pärisbanaan;
  • araabia kohvipuu;
  • sidrunipuu;
  • euroopa õlipuu;
  • harilik vanill;
  • viigimari;
  • avokaado.

Õpilased uurivad nende taimede päritolu, kasutusvõimalusi ning teekonda kasvukohast meie toidulauale.

Uurimistöö Tartu loodusmaja talveaias

Õpilased töötavad väikestes rühmades. Iga rühm uurib talveaias ühte käsitletavatest eksootilistest taimedest.

Uurimistöö põhjal valmistatakse kokkuvõte ning esitletakse oma taime teistele rühmadele.

Nii saavad õpilased üksteise esitlustest ülevaate erinevate eksootiliste toidutaimede päritolust, kasutamisest ja teekonnast tarbijani.

Toidutaimede päritolumaad ja tootjariigid

Kaarditöö käigus otsivad õpilased suurelt kaardilt uuritud taimede looduslikud päritolumaad ning olulisemad tootjariigid.

Ülesanne aitab seostada eksootiliste toidutaimede kasvatamist maailma eri piirkondadega ning mõista nende taimede ülemaailmset levikut.

Banaani teekond Costa Ricast kodupoeni

Rühmatööna koostavad õpilased plakati, mis kujutab banaani kogu teekonda Costa Ricast Eesti kodupoeni.

Plakati koostamisel mõtestatakse banaani kasvatamise, saagi kogumise, transpordi ja tarbijani jõudmise etappe.

Ülesanne aitab mõista, kui pikk ja mitmeetapiline võib olla ühe igapäevase toiduaine teekond meie lauale.

Toidutaimede kasvatamine ja ülemaailmne transport

Õpilased vaatavad filmilõike eksootiliste taimede kasvatamisest, saagi kogumisest ja ülemaailmsest transpordist.

Arutletakse, kuidas on nende toodete kasvatamine, transport ja tarbimine seotud sotsiaalsete ning keskkonnamõjudega.

Õiglane kaubandus ja mahetootmine

Programmis käsitletakse õiglase kaubanduse ja mahetootmise põhimõtteid.

Tutvutakse toodetel leiduvate märgistega ning arutletakse, millist teavet need tarbijale annavad.

Õpilased mõtisklevad, kuidas mõjutavad isiklikud ostu- ja tarbimisvalikud toodete valmistamisega seotud inimesi ning looduskeskkonda.

Toorkakao degusteerimine ja õunte pimetest

Õppeprogrammi praktilise osana degusteerivad õpilased toorkakaod.

Samuti tehakse maitse pimetest, milles võrreldakse tavapäraselt ja mahedalt kasvatatud õunu.

Degusteerimine ja pimetest täiendavad õiglase kaubanduse, mahetootmise ning teadlike tarbimisvalikute käsitlemist.

Teadlikud toiduvalikud ja nende mõju

Õppeprogramm aitab mõista, kuidas jõuavad eksootilised toidutaimed nende looduslikest kasvupiirkondadest meie igapäevasesse toidukorvi.

Talveaias tehtud vaatlused, kaarditöö, banaani teekonna plakat ja arutelud seovad taimede tundmaõppimise ülemaailmse kaubanduse, keskkonnamõjude ja teadlike tarbimisvalikutega.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 130

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: kevad, suvi ja sügis

Toimumiskoht: Valitud soo õpperada, enamasti Alam-Pedjal Selli-Sillaotsa õpperada. Sobivad ka Valgesoo ja Meenikunno õpperajad.

Programmi lühitutvustus

Kuidas soo tekib, millised organismid seal elavad ning miks on sood olulised loodusele ja inimesele?

Õppeprogramm „Soo ökosüsteem” on praktiline ja uurimuslikul õppel põhinev loodusprogramm, mille käigus tutvutakse soo kui ökosüsteemiga.

Õpilased uurivad soo ökosüsteemi erinevaid komponente – mulda, vett, taimestikku ja loomastikku – ning nende omavahelisi seoseid. Samuti käsitletakse soode tähtsust ja nende pakutavaid keskkonnahüvesid.

Programm toimub soo õpperajal, kus on olemas turvaliseks liikumiseks vajalik taristu, näiteks laudtee. Nii saab tutvuda soo loodusega, kahjustamata seda tallamisega.

Soode teke ja areng

Õpilased tutvuvad soode kujunemise ja arenguga ning õpivad tundma soode kui ökosüsteemide eripärasid.

Uuritakse, kuidas kujuneb turvas ning millised keskkonnatingimused mõjutavad taimede ja teiste organismide elu soos.

Soomulla ja turba uurimine

Praktilise uurimistöö käigus võetakse pinnasesondiga turbaproove ning kirjeldatakse ja võrreldakse neid.

Tutvutakse turbasammaldega, uuritakse nende tunnuseid ja kohastumusi ning seostatakse turbasammalde tegevust turba tekkimisega.

Soovee omaduste uurimine

Õpilased uurivad soovee omadusi ning määravad vee happelisust pH mõõtmise abil.

Saadud tulemusi võrreldakse kaasavõetud veeproovidega. Praktiline ülesanne aitab mõista soo veekeskkonna eripära.

Soo taimestik ja taimede kohastumused

Õpilased vaatlevad soole iseloomulikke taimi ning tutvuvad nende kasvutingimuste ja kohastumustega.

Taimeliikide määramisel kasutatakse lihtsamaid määrajaid, piltmäärajaid ja võimaluse korral digimäärajaid.

Erilist tähelepanu pööratakse turbasammalde mitmekesisusele ja tähtsusele soo ökosüsteemis.

Soo loomastik ja liikidevahelised seosed

Õpperajal tutvutakse soos elavate loomadega ning otsitakse nende tegevusjälgi.

Kuulatakse linnuhääli ja võimaluse korral kasutatakse nende määramiseks mobiilirakendust.

Käsitletakse soo toiduahelaid, aineringet ja organismide omavahelisi seoseid.

Soode tähtsus ja keskkonnahüved

Programmis uuritakse soode tähtsust eluslooduse mitmekesisuse säilitamisel ning inimese jaoks.

Õpilased tutvuvad soode pakutavate keskkonnahüvedega ning arutlevad soode kasutamise, kaitse ja taastamise üle.

Loodushoidlik liikumine soos

Programm toimub sobival soo õpperajal. Enamasti kasutatakse Alam-Pedjal asuvat Selli-Sillaotsa õpperada, kuid sobivad ka Valgesoo ja Meenikunno rajad.

Õpilased õpivad arvestama soos liikumise eripäradega ning mõistma, miks on oluline liikuda loodust säästvalt ja vältida tundliku taimestiku tallamist.

Programmi õpitulemused

Õppeprogrammi läbimisel õpilased:

  • oskavad kirjeldada soode teket ja arengut;
  • tunnevad soo ökosüsteemi põhikomponente ja nendevahelisi seoseid;
  • oskavad kasutada lihtsamaid liigi- ja digimäärajaid;
  • tunnevad tähtsamaid soos elavaid taime- ja loomaliike;
  • mõistavad soo aineringet ja toiduahelaid;
  • oskavad teha praktilisi vaatlusi ning uurida turvast ja soovee omadusi;
  • mõistavad soode tähtsust elurikkusele ja inimesele;
  • oskavad soos loodust säästvalt liikuda ning väärtustavad sood kui elukeskkonda.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 801

Sihtrühm: 10.–12. klass

Rühma suurus: kuni 36 õpilast

Kestus: 100 minutit

Õppekeel: eesti ja inglise keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, võimalik tellida ka haridusasutusse

Programmi lühitutvustus

Kas ringmajandus võiks olla lahendus ressursside ületarbimisele, jäätmete kuhjumisele ja looduskeskkonna vaesumisele?

Õppeprogramm „Kas ringmajandus võiks olla lahendus?” tutvustab ringmajanduse põhimõtteid ning aitab mõtestada tänapäevase majanduse ja tarbimise keskkonnamõjusid.

Programmi käigus tuletatakse meelde olulised looduse hüved ning arutletakse, millised probleemid on tekkinud pikaajalise lineaarmajanduse tulemusena.

Rühmatöödes ja koostöömängus otsivad õpilased võimalusi muuta tootmist, disaini, tarbimist ja jäätmekäitlust jätkusuutlikumaks.

Looduse hüved ja lineaarmajanduse keskkonnamõjud

Õpilased meenutavad looduse pakutavaid hüvesid ning uurivad nende seoseid majanduse ja inimeste igapäevase tarbimisega.

Käsitletakse pikaajalise lineaarmajandusega seotud probleeme:

  • loodusressursside ületarbimine;
  • jäätmete kuhjumine;
  • biosfääri vaesumine.

Arutelude kaudu mõtestatakse nende probleemide omavahelisi seoseid ning põhjuseid.

Maa ületarbimise päev ja ressursside kasutamine

Programmis käsitletakse Maa ületarbimise päeva ning selle tähendust loodusressursside kasutamise seisukohalt.

Õpilased mõtestavad, kuidas on inimeste tarbimisharjumused ja majandustegevus seotud planeedi ressurssidega.

Keskkonnaprobleemide põhjuste kaardistamine

Õpilased kaardistavad ressursside ületarbimise, jäätmete kuhjumise ja biosfääri vaesumise põhjuseid.

Ülesanded aitavad märgata, kuidas on tootmine, toodete disain, tarbimine ja jäätmekäitlus omavahel seotud.

Ringmajanduse lahendusvõimalused

Õppeprogrammis otsitakse võimalusi liikuda jätkusuutlikuma majanduse suunas.

Lahendusi käsitletakse neljas valdkonnas:

  • Tootmine – võimalused kasutada ressursse säästlikumalt.
  • Disain – toodete kavandamise tähtsus ringmajanduses.
  • Tarbimine – tarbimisvalikute mõju ressursside kasutamisele.
  • Jäätmekäitlus – jäätmete tekkimise ja käitlemisega seotud lahendused.

Rühmatööd ja koostöömäng

Õpilased otsivad rühmatöödes võimalikke lahendusi ringmajandusega seotud küsimustele.

Koostöömängus käsitletakse tootmise, disaini, tarbimise ja jäätmekäitluse võimalusi ning nende panust jätkusuutlikumasse majandusse.

Praktilised ja koostööl põhinevad tegevused aitavad seostada keskkonnaprobleemide põhjuseid võimalike lahendustega.

Ringmajandus ja jätkusuutlikum tulevik

Programmi käigus omandatud teadmised aitavad õpilastel mõista lineaarmajanduse probleeme ning ringmajanduse võimalusi.

Arutelud, probleemide kaardistamine, rühmatööd ja koostöömäng seovad looduse hüved ning ressursside kasutamise praktiliste lahendusvõimalustega.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 46

Sihtrühm: gümnaasium

Rühma suurus: kuni 25 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või kool

Programmi lühitutvustus

Kuidas kaitseb rahvusvaheline kokkulepe ohustatud liike, kuidas kontrollitakse elusloodusega seotud kaubandust ja milline on meie endi valikute mõju elurikkusele?

Õppeprogramm „Elusloodus ja kaubandus – CITES” tutvustab gümnaasiumiõpilastele ohustatud liikide kaitseks sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet – Washingtoni konventsiooni ehk CITESit.

Käsitletakse konventsiooni praktilist rakendamist, selle jõustamise võimalusi ning rikkumistega kaasnevaid sanktsioone.

Õpilased läbivad tollitöötaja kiirkursuse ja osalevad seejärel rollimängus, kus hinnatakse reisikottide sisu CITESi kriteeriumide alusel. Programmis kasutatakse reisidelt kaasa toodud ehtsaid esemeid.

CITES ja ohustatud liikide rahvusvaheline kaitse

Õpilased tutvuvad Washingtoni konventsiooni ehk CITESi eesmärkide ning tähtsusega ohustatud looma- ja taimeliikidega seotud rahvusvahelise kaubanduse reguleerimisel.

Uuritakse, miks on ohustatud liikide kaitseks vaja rahvusvahelist koostööd ning kuidas on liikide säilimine seotud kaubanduse ja inimeste tarbimisvalikutega.

Konventsiooni rakendamine, jõustamine ja sanktsioonid

Programmis käsitletakse CITESi rakendamise praktilisi aspekte ning konventsiooni nõuete jõustamise võimalusi.

Õpilased saavad ülevaate sellest, miks on vajalik rahvusvahelise eluslooduskaubanduse kontrollimine ning millised sanktsioonid võivad kaasneda nõuete rikkumisega.

Tollitöötaja kiirkursus

Enne praktilist rollimängu läbivad õpilased tollitöötaja kiirkursuse, mille käigus tutvutakse CITESiga seotud kaubandusvaldkondadega.

Käsitletavad valdkonnad on muu hulgas:

  • lemmikloomakaubandus;
  • jaht ja jahindusega seotud kaubandus;
  • toidukaubandus;
  • meditsiinis kasutatavad loodusest pärit tooted;
  • ilu- ja luksustooted.

Kiirkursus valmistab õpilasi ette olukordadeks, kus tuleb hinnata erinevate kaupade seotust ohustatud liikidega.

Praktiline rollimäng „Tollikontroll”

Pärast kiirkursust kehastuvad õpilased tollitöötajateks.

Praktilise ülesande käigus uuritakse reisikottide sisu ning hinnatakse leitud esemeid CITESi kriteeriumide alusel.

Õpilased rakendavad omandatud teadmisi ning harjutavad põhjendatud otsuste tegemist tollitöötaja rollis.

Reisidelt toodud ehtsate esemete uurimine

Rollimängus kasutatakse reisidelt toodud päris esemeid.

Nende uurimine aitab mõista, kuidas võivad loodusest pärit esemed olla seotud ohustatud liikide kaitse ja rahvusvahelise kaubanduse nõuetega.

Tollitöö tulemuste tutvustamine

Pärast reisikottide sisu hindamist tutvustavad õpilased oma tollitöö tulemusi teistele rühmadele.

Ühises arutelus saab võrrelda tehtud otsuseid ja põhjendada neid CITESi kohta omandatud teadmistega.

Varimajandus rahvusvahelises kaubanduses

Programmis arutletakse varimajanduse olemuse ning selle mõju üle rahvusvahelises kaubanduses.

Teemat seostatakse ohustatud liikidega kauplemise, rahvusvaheliste kokkulepete jõustamise ja kaubanduse kontrollimise vajalikkusega.

Isiklike valikute mõju elurikkuse hoidmisele

Programmi lõpus arutletakse, kuidas võivad inimeste isiklikud valikud mõjutada elurikkuse säilimist.

Õpilased seostavad CITESi käsitlemisel omandatud teadmisi kaupade päritolu, rahvusvahelise kaubanduse ja teadlike tarbimisotsustega.

Programmi õpitulemused

Õppeprogrammi käigus õpilased:

  • tutvuvad CITESi eesmärkide ja ohustatud liikide kaitsega;
  • saavad ülevaate konventsiooni rakendamisest, jõustamisest ja rikkumistega seotud sanktsioonidest;
  • õpivad tundma CITESiga seotud kaubandusvaldkondi;
  • hindavad rollimängus reisikottide sisu CITESi kriteeriumide alusel;
  • tutvustavad ja põhjendavad oma tollitöö tulemusi;
  • arutlevad varimajanduse mõju üle rahvusvahelises kaubanduses;
  • mõtestavad isiklike valikute tähtsust elurikkuse hoidmisel.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 803

Sihtrühm: 10.–12. klass

Rühma suurus: kuni 36 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, võimalik tellida ka haridusasutusse

Programmi lühitutvustus

Kuidas liikuda kestlikuma energiatootmise poole, kui selleks vajalike maavarade kaevandamine võib põhjustada uusi keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme?

Õppeprogramm „Roheootus: rohepöörde vastuoluline teekond” käsitleb rohepöördega seotud keerulisi valikuid ning energia tootmiseks vajalike maavarade kaevandamise keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid.

Aktiivõppemeetodite, sealhulgas haridusliku rollimängu kaudu uurivad õpilased maavarade kaevandamisega seotud probleeme ja tekkivaid konflikte.

Programm aitab näha erinevaid võimalusi ja lahendusi kestlikuma maailma kujundamiseks ning arendab oskust mõista ja arvestada eri vaatenurkadega.

Rohepööre, energeetika ja maavarad

Õpilased tutvuvad energia tootmiseks vajalike maavarade teemaga ning uurivad nende rolli rohepöörde elluviimisel.

Käsitletakse rohepöördega kaasnevaid vastuolusid ning arutletakse, kuidas on energiaga seotud valikud ühendatud loodusressursside kasutamisega.

Maavarade kaevandamise keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid

Programmis uuritakse maavarade kaevandamisega seotud keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme.

Õpilased mõtestavad, miks võivad kaevandamisega seotud otsused tekitada erinevate osapoolte vahel konflikte.

Teemat käsitletakse erinevatest vaatenurkadest, et mõista keskkonnakaitse, majandustegevuse ja ühiskondlike huvide vahel tekkivaid vastuolusid.

Hariduslik rollimäng ja aktiivõpe

Õppeprogrammi oluline osa on hariduslik rollimäng, mille kaudu käsitletakse maavarade kaevandamisega seotud probleeme ja konflikte.

Rollimäng võimaldab õpilastel vaadelda keerulisi küsimusi eri perspektiividest ning harjutada erinevate seisukohtade mõistmist.

Aktiivõpe toetab õpilaste osalemist aruteludes ning aitab siduda rohepöörde ja energeetika teemasid ühiskondlike otsustusprotsessidega.

Kestlikuma maailma lahendusvõimalused

Programmis otsitakse erinevaid võimalusi ja lahendusi, mis võiksid toetada kestlikuma maailma kujundamist.

Arutletakse, kuidas teha valikuid olukordades, kus tuleb arvestada korraga keskkonnamõjude, sotsiaalsete küsimuste ja energiavajadusega.

Kodanikupädevus ja demokraatlik otsustamine

Õppeprogramm arendab õpilaste kodanikupädevust ning oskust näha ühiskondlikke probleeme erinevatest perspektiividest.

Tähelepanu pööratakse demokraatliku arutelu ja otsustusprotsesside tähtsusele keeruliste keskkonna- ja ühiskondlike küsimuste lahendamisel.

Õpilased õpivad mõistma, miks on eri seisukohtade kuulamine ja kaalumine oluline ühiste otsuste tegemisel.

Programmi õpieesmärgid

Õppeprogrammi eesmärk on, et õpilased:

  • tutvuvad energia tootmiseks vajalike maavaradega;
  • mõistavad maavarade kaevandamisega seotud keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme;
  • oskavad märgata kaevandamise ja rohepöördega seotud vastuolusid ning konflikte;
  • näevad erinevaid võimalusi ja lahendusi kestlikuma maailma kujundamiseks;
  • arendavad haridusliku rollimängu kaudu oskust mõista erinevaid seisukohti;
  • arendavad kodanikupädevust ning oskust osaleda demokraatlikus arutelus ja otsustusprotsessides.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 44

Sihtrühm: gümnaasium

Rühma suurus: Optimaalselt kuni 24 õpilast, maksimaalselt 28 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja talveaed

Programmi lühitutvustus

Kuidas jõuavad eksootilised toidu- ja maitsetaimed meie lauale, millest kujuneb nende hind ning millised sotsiaalsed ja keskkonnamõjud kaasnevad ülemaailmse kaubandusega?

Õppeprogramm „Eksootiliste taimede pikk teekond meie lauale” tutvustab Tartu loodusmaja talveaias kasvavate eksootiliste tarbetaimede näitel laialdaselt kasutatavaid troopilisi, subtroopilisi ja vahemerelisi toidutaimi.

Õpilased uurivad taimede päritolu, kasvatamist ja teekonda tootjariikidest tarbijateni. Praktilised tegevused ühendavad taimede vaatlemise, kaarditöö, rühmatöö, filmiklippide analüüsimise ning arutelud ülemaailmse kaubanduse mõjude üle.

Gümnaasiumiastmes pööratakse erilist tähelepanu majanduslikele seostele, toodete hinnakujunemisele, tavatootmise ja mahetootmise erinevustele ning õiglase kaubanduse põhimõtetele.

Eksootiliste toidu- ja maitsetaimede uurimine

Õpilased tutvuvad Tartu loodusmaja talveaias kasvavate troopiliste, subtroopiliste ja vahemereliste tarbetaimedega.

Väikestes rühmades vaadeldakse ja analüüsitakse ühte eksootilist toidu- või maitsetaime.

Iga rühm valmistab uuritud taime kohta kokkuvõtte ning esitleb seda teistele. Nii saadakse ülevaade erinevate eksootiliste taimede päritolust ja kasutamisest.

Taimede päritolumaad ja olulisemad tootjariigid

Kaarditöö käigus leitakse suurelt kaardilt käsitletud taimede looduslikud päritolumaad ning olulisemad tootjariigid.

Ülesanne aitab mõista, millistes maailma piirkondades eksootilised toidutaimed looduslikult kasvavad ning kus neid tänapäeval kasvatatakse ja toodetakse.

Banaani teekond Costa Ricast kodupoeni

Rühmatööna koostatakse plakat banaani kogu teekonnast Costa Ricast kodupoeni.

Plakati kaudu mõtestatakse banaani kasvatamise, saagi kogumise, transpordi ja tarbijani jõudmise etappe.

Ülesanne aitab näha, milline on ühe igapäevase toiduaine ülemaailmne tarneahel.

Toidutaimede kasvatamine ja ülemaailmne transport

Õpilased vaatavad filmilõike eksootiliste taimede kultiveerimisest, saagi kogumisest ja ülemaailmsest transpordist.

Nende põhjal arutletakse, kuidas on tootmis- ja transpordiprotsessid seotud eksootiliste toidukaupade jõudmisega meie toidulauale.

Ülemaailmse toidukaubanduse sotsiaalsed ja keskkonnamõjud

Programmis analüüsitakse eksootiliste toodete kasvatamise, transpordi ja tarbimisega kaasnevaid sotsiaalseid ning keskkonnamõjusid.

Aruteludes seostatakse tootjate, tarneahelate ja tarbijate valikuid ülemaailmse kaubanduse toimimisega.

Majanduslik loogika ja toodete hinnakujunemine

Gümnaasiumiastme programmis käsitletakse põhjalikumalt eksootiliste toidukaupade tootmise ja kaubanduse majanduslikku loogikat.

Arutletakse, kuidas kujuneb toodete hind tavatootmises ja mahetootmises.

Hinnakujunemist vaadeldakse seoses tootmise, transpordi ja ülemaailmse kaubandusega.

Õiglane kaubandus ja mahetootmine

Õpilased tutvuvad õiglase kaubanduse põhimõtetega ning arutlevad nende tähtsuse üle eksootiliste toidukaupade tootmises ja müügis.

Võrreldakse tavatootmise ja mahetootmisega seotud küsimusi ning seostatakse neid tootmistingimuste, hinnakujunemise ja tarbimisvalikutega.

Teadlikud tarbimisvalikud

Programmis käsitletakse isiklike valikute tähtsust ülemaailmses toidukaubanduses.

Õpilased arutlevad, kuidas on igapäevased ostuotsused seotud toodete päritolu, tootmisviisi, hinna ning sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega.

Toorkakao degusteerimine

Õppeprogrammi praktilise osana degusteeritakse toorkakaod.

Degusteerimine täiendab eksootiliste tarbetaimede ja nende kasutamise tundmaõppimist.

Taimede teekonnast teadlike valikuteni

Talveaias tehtud vaatlused, kaarditöö, banaani teekonna plakat, filmiklipid ja arutelud aitavad õpilastel mõista eksootiliste toidutaimede teekonda tootmispiirkonnast tarbijani.

Programm seob taimede tundmaõppimise ülemaailmse kaubanduse, majanduse, keskkonnamõjude ning teadlike tarbimisvalikutega.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Märgis nr 809

Sihtrühm: 10.–12. klass ja täiskasvanud

Rühma suurus: 30 õpilast

Kestus: 100 minutit

Õppekeel: eesti keel

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja

Programmi lühitutvustus

Millise teekonna läbivad meie rõivad, milliseid ressursse nende valmistamiseks kasutatakse ning kuidas muuta oma riidekapp loodussõbralikumaks?

Õppeprogramm „Maailm meie riidekapis” tutvustab rõivaste materjalide päritolu, tootmiseks vajalikke ressursse ning rõivaste kogu elutsükli keskkonnamõju.

Õpilased ja täiskasvanud osalejad uurivad tekstiilmaterjale, tutvuvad nende ajaloolise arenguga ning jälgivad T-särgi geograafilist teekonda ja eluringi põllult, kaevandusest või farmist kuni prügimäeni.

Praktilised ülesanded, materjalide vaatlemine, rühmatööd ja näituse eksponaatidega mängimine aitavad mõista rõivatootmise ning tarbimise keskkonnamõju.

Rõivaste materjalid ja nende päritolu

Õppeprogrammis uuritakse, millistest materjalidest meie rõivad koosnevad ja kust need materjalid pärinevad.

Tutvutakse rõivaste tootmiseks vajalike loodusressurssidega ning arutletakse, kuidas on materjalide valik seotud keskkonnamõjudega.

Tekstiilmaterjalide ja tehnoloogiate areng

Osalejad saavad ülevaate rõivamaterjalide ja tekstiilitootmise tehnoloogiate arengust ajaloos.

Uuritakse, kuidas on materjalide kasutamine ja rõivaste valmistamine aja jooksul muutunud.

T-särgi geograafiline teekond ja eluring

Programmis jälgitakse T-särgi teekonda ning tutvutakse rõiva kogu eluringiga.

Uuritakse rõiva valmistamise erinevaid etappe alates tooraine hankimisest põllult, kaevandusest või farmist kuni rõiva kasutamise ja kasutusjärgse käitlemiseni.

Käsitletakse ka rõiva eluringi võimalikku lõpp-punkti prügimäel ning kogu elutsükli keskkonnamõju.

Millised riided on loodussõbralikumad?

Osalejad arutlevad selle üle, millised rõivad ja materjalid võivad olla loodussõbralikumad ning millistega kaasneb suurem keskkonnamõju.

Võrreldakse erinevaid valikuid ning mõtestatakse rõivaste tootmise, kasutamise ja kasutusjärgse käitlemisega seotud keskkonnaküsimusi.

Rõivaste hoidmine ja väärtustamine

Õppeprogrammis käsitletakse rõivaste hoidmise ja väärtustamise tähtsust.

Arutletakse, kuidas teadlikum rõivaste kasutamine ja nende eest hoolitsemine aitab teha läbimõeldumaid tarbimisvalikuid.

Rõivasiltide tõlgendamine

Praktilise tegevuse käigus uurivad osalejad oma rõivastel olevaid silte.

Õpitakse siltidel esitatud teavet tõlgendama ning seostama seda rõivaste materjalide ja hooldamisega.

Tekstiilmaterjalide vaatlemine ja katsumine

Osalejad tutvuvad erinevate rõivamaterjalidega neid vaadeldes ja katsudes.

Materjale uuritakse ka suurendusega, et märgata nende ehituse ja omaduste erinevusi.

Kiirmood ja rõivaste tarbimine

Programmis arutletakse kiirmoe teemadel ning uuritakse rõivaste tootmise ja tarbimisega kaasnevaid probleeme.

Mõtestatakse, kuidas mõjutavad meie ostu- ja kasutusharjumused rõivaste eluringi ning keskkonnamõju.

Mono- ja segamaterjalide taaskasutus

Õppeprogrammis võrreldakse ühest materjalist valmistatud tekstiile ja segamaterjale.

Arutletakse mono- ja segamaterjalide taaskasutusvõimaluste üle ning seostatakse materjalide koostist nende edasise kasutamisega.

Rühmatööd ja näituse eksponaadid

Õppeprogrammi käigus tehakse rühmatöid ning kasutatakse õppimiseks rõivanäituse eksponaate.

Näituse eksponaatidega mängimine aitab kinnistada teadmisi tekstiilmaterjalidest, rõivaste teekonnast, keskkonnamõjudest ja tarbimisvalikutest.

NB! Programmi toimumine sõltub näituse asukohast.

Õppeprogramm toetub rändnäitusele
„Kapist välja. Riided ihu ja ilma vahel”.
Seetõttu pakutakse programmi ainult ajal, mil näitus asub rännakute vahepeal Tartu loodusmajas.

Programmi ajad ja registreerumine

Programmi toimumisaegade ja registreerumisvõimalustega saab tutvuda registreerumisvormis.

Vaata programmi aegu ja registreeru →

Programmi täpsem kirjeldus


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Lisainfo

Telli rändnäituse oma kooli:
syndmused@tartuloodusmaja.ee