• Eesti
  • English
Eesti

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 36

Sihtrühm: 4.–6. klass

Rühma suurus: Kuni 24 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: kevad, suvi ja sügis

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja labor ja park. Erandkorras on võimalik programmi läbi viia ka kooli laboris ja õuealal.

Programmi lühitutvustus

Millest koosneb muld, kes seal elavad ja miks on mullaelustik looduses oluline?

Õppeprogrammis „Muld ja mullaelustik” tutvuvad õpilased mulla koostise, erinevate mullatüüpide ja mullas elavate organismidega. Praktiliste uurimisülesannete kaudu avastatakse, kui mitmekesine võib olla muld ning millised elusolendid seal tegutsevad.

Mulla koostise uurimine

Programmi alguses koostatakse ühiselt mulla koostisosade siltidest skeem, mis aitab mõista, millest muld koosneb.

Seejärel segavad õpilased laboris rühmatööna etteantud „retseptide” järgi kokku erinevat tüüpi muldi. Nii õpitakse tundma mulla koostisosi ja võrreldakse erinevate mullasegude omadusi.

Suurenduse abil uuritakse mulla mineraalseid koostisosi ning võrreldakse maailma eri paikadest pärit liivasid. Lähemalt tutvutakse ka turbaga.

Mullaelustiku uurimine looduses

Tartu loodusmaja pargi komposteerimisalal otsivad õpilased mullas elavaid organisme ning tutvuvad nende elukeskkonnaga.

Mullapuuriga võetud proovides vaadeldakse erinevaid mullahorisonte ehk mullakihte. Uuritakse, kuidas muld sügavuse järgi muutub ja milliseid erinevusi saab mullaproovides märgata.

Mullaorganismide vaatlemine laboris

Pargist leitud mullaorganisme uuritakse seejärel laboris. Õpilased vaatlevad, määravad ja kirjeldavad leitud mullaelustikku, kasutades selleks sobivaid uurimisvahendeid.

Iga rühm valib ühe leitud selgrootu looma ning täidab tema kohta töölehe või vaatlusprotokolli.

Õpilased õpivad uuritavat organismi tähelepanelikult kirjeldama, oma vaatlusi dokumenteerima ning saadud tulemusi teistele tutvustama.

Uurimistulemuste esitamine

Rühmad tutvustavad lühidalt teistele valitud mullaorganismi ning oma vaatlustulemusi.

Programmi lõpetuseks koostatakse ühiselt ajutine näitus leitud mulla selgrootutest loomadest. Näitus aitab kokku võtta uurimistöö tulemused ning tutvustada mullaelustiku mitmekesisust.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 793

Sihtrühm: II kooliaste, eelkõige 5. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 2 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või koolis kohapeal

Programmi lühitutvustus

Millised on vee omadused, kuidas saab vett puhastada ja miks on puhas vesi eluks hädavajalik?

Õppeprogrammis „Vesi kui eriline aine – vee puhastamise labor” tutvuvad õpilased praktiliste, uurimuslike ja avastuslike tegevuste abil vee omaduste ning erinevate vee puhastamise meetoditega. Katsete ja arutelude kaudu õpitakse tundma veega seotud loodusteaduslikke mõisteid.

Vee omaduste uurimine

Õpilased ehitavad veemolekuli ja jääkristalli mudelid, et paremini mõista vee ehitust ning selle omadusi erinevates olekutes.

Tutvutakse kapillaarsuse mõistega ja viiakse läbi praktiline katse, mis aitab selgitada vee liikumist ning märgumist.

Vee puhastamise labor

Kujutlusmängus satuvad õpilased üksikule saarele, kus neil tuleb mõelda, kuidas saada olemasolevast veest võimalikult puhas vesi.

Praktiliste ülesannete käigus uuritakse erinevaid veefiltreid ja vee puhastamise võimalusi. Õpilased saavad katsetada, võrrelda tulemusi ning arutleda, millised puhastamisvõtted on erinevates olukordades sobivad.

Üheskoos arutletakse puhta vee tähtsuse, vee kasutamise ja selle üle, miks ei pruugi väliselt puhtana näiv vesi olla joogikõlblik.

Veefilter Tartu loodusmaja talveaias

Tartu loodusmajas toimuva programmi lõpetuseks külastatakse talveaia kilpkonnabasseini. Seal vaadeldakse kilpkonni ja Eesti Maaülikooli üliõpilaste konstrueeritud veefiltrit.

Õpilased uurivad, kuidas basseini veefilter töötab, ning arutlevad sealse vee puhtuse üle. Nii seostatakse õppeklassis tehtud katseid vee puhastamise praktilise näitega.

Seosed õppekavaga

Programm käsitleb riikliku õppekava 5. klassi loodusõpetuse teemasid, sealhulgas vee omadusi, vee olekuid ja nende muutumist, märgumist, kapillaarsust, joogivett, vee kasutamist, reostumist, kaitset ja puhastamist.

Praktilised ülesanded arendavad õpilaste uurimisoskust, katsete planeerimise ja läbiviimise oskust ning võimet võrrelda tulemusi ja teha nende põhjal järeldusi.


Programmi täpsem kirjeldus (PDF) →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 33

Sihtrühm: 4.–6. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 2 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või kool

Programmi lühitutvustus

Mida saab Läänemere kohta avastada ning kuidas mõjutab mere soolsus seal elavaid taimi ja loomi?

Õppeprogramm „Uurime ja avastame merd” koosneb Läänemerega seotud mängulistest ja uurimuslikest ülesannetest. Õpilased kehastuvad noorteks uurijateks ja teadlasteks ning avastavad mere mitmekesisust väikestes uurimisrühmades.

Uurimisrühmad ja mänguline teaduskonverents

Õpilased töötavad väikestes uurimisrühmades, kus kõigil on sama ülesanne: leida seoseid erinevate Läänemerega seotud objektide vahel.

Kuigi ülesanne on kõigil rühmadel ühesugune, võivad nende avastused ja järeldused olla erinevad.

Oma tulemusi, valikuid ja põhjendusi tutvustavad õpilased teistele mängulisel teaduskonverentsil. Nii harjutatakse vaatlemist, seoste leidmist, järelduste tegemist ja oma mõtete selgitamist.

Mereheidise bingo ja Läänemere elustik

Mereheidise bingo kaudu tutvuvad õpilased erinevate Läänemeres elavate selgrootute loomade ja taimedega.

Mänguline tegevus aitab õppida tundma Läänemere elustiku mitmekesisust ning tähelepanelikult vaatlema merega seotud looduslikke objekte.

Läänemere soolsus ja selle mõju elustikule

Õppeprogrammis tutvutakse Läänemere soolsusega ning arutletakse, kuidas vee soolsus mõjutab meres elavaid organisme.

Õpilased õpivad mõistma, miks on soolsus mere elukeskkonna oluline omadus ja kuidas see on seotud Läänemere elustikuga.

Mere avastamine erinevate meeltega

Äraarvamismängus tutvuvad õpilased merega seotud objektiga erinevate meelte abil.

Tegevuse käigus harjutatakse objekti omaduste märkamist, kirjeldamist ja äratundmist ning õpitakse oma tähelepanekuid põhjendama.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 29

Sihtrühm: 4.–6. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeeled: eesti ja inglise keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või labor. Programmi on võimalik tellida ka kooli.

Programmi lühitutvustus

Milline näeb välja loodus läbi mikroskoobi ja mida võime avastada palja silmaga raskesti märgatavast maailmast?

Õppeprogramm „Elu läbi mikroskoobi” on uurimuslik ja praktiline õppeprogramm, mille käigus õpilased õpivad kasutama valgusmikroskoopi binokulaari näitel. Programm pakub võimalust avastada loodust suurenduse abil ning saada vahetu kogemus õppelaboris töötamisest.

Uurimisobjektide leidmine

Õpilased otsivad õuest iseseisvalt looduslikke uurimisobjekte, mida hiljem mikroskoobi abil lähemalt vaadelda.

Uurimisobjektide valimine aitab harjutada looduse tähelepanelikku vaatlemist ning valmistab ette edasist praktilist uurimistööd.

Mikroskoobi kasutamise õppimine

Juhendaja tutvustab mikroskoopi kui uurimisvahendit ning selgitab selle kasutamist.

Samuti tutvutakse organismide rakulise ehitusega. Kui teema on koolis juba läbitud, meenutatakse ja kinnistatakse varem õpitut.

Iseseisev uurimistöö laboris

Seejärel alustavad õpilased iseseisvat praktilist tööd. Nad uurivad valitud objekte mikroskoobiga ning täidavad vaatluste põhjal töölehti.

Õpilased harjutavad uurimisvahendite kasutamist, vaatluste tegemist ja tulemuste kirjeldamist.

Vaatlustulemuste analüüs ja kokkuvõte

Uurimistöö lõpus analüüsitakse vaatlustulemusi ning tehakse kokkuvõte õppeprogrammis avastatust.

Programm annab õpilastele praktilise kogemuse õppelabori tingimustes töötamisest ning aitab arendada iseseisva uurimistöö oskusi.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 37

Sihtrühm: 4.–6. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: kevad, suvi ja sügis

Toimumiskoht: Valitud metsa õpperada. Enamasti toimuvad programmid Vitipalu või Vapramäe õpperajal.

Programmi lühitutvustus

Mille poolest erinevad metsatüübid ja kuidas on metsa taimed, seened ning loomad omavahel seotud?

Õppeprogramm „Mets kui elukeskkond” viib õpilased tutvuma metsa elurikkuse ja erinevate metsakooslustega. Programm toimub õppetööks sobivas metsas, kus saab tegutseda võimalikult turvaliselt ning loodust tallamisega kahjustamata.

Tartu loodusmaja juhendatud metsaprogrammid toimuvad enamasti Vitipalu või Vapramäe õpperajal.

Metsatüübid ja kodumaised puuliigid

Õpperajal liikudes tutvuvad õpilased erinevate metsatüüpidega ning õpivad tundma Eesti kodumaiseid puuliike.

Uuritakse, kuidas on puud seotud teiste metsas elavate organismidega, sealhulgas teiste taimede, seente ja loomadega.

Metsa elurikkuse uurimine

Praktiliste ülesannete käigus uurivad õpilased metsa elustiku mitmekesisust ning õpivad märkama metsakoosluse erinevaid osi ja nende omavahelisi seoseid.

Õpilased teevad metsas vaatlusi ja mõõtmisi ning lahendavad uurimisülesandeid. Vahetu looduskogemus aitab paremini mõista metsa kui terviklikku elukeskkonda.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis

Sihtrühm: 4.–6. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 2 akadeemilist tundi

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või koolis kohapeal

Programmi lühitutvustus

Millised pakendid on keskkonnasõbralikumad, kuidas tekib mikroplast ja mida saame teha teadlikumate tarbimisvalikute kaudu?

Õppeprogrammis „Pakendite keskkonnasõbralikkuse bingo” uurivad õpilased erinevaid pakendeid ja pakkematerjale. Võrreldakse ühekordseid ja korduvkasutatavaid pakendeid ning arutletakse nende kasutamise ja keskkonnamõju üle.

Tutvutakse toote eluringiga ning uuritakse, kuidas saab igaüks oma igapäevaste valikute kaudu looduse hoidmisele kaasa aidata.

Mikroplasti ja materjalide uurimine

Praktilise uurimistöö käigus kasutatakse binokulaare, et tutvuda mikroplastiga ning uurida looduslike ja tehismaterjalide erinevusi.

Mikroplasti näitel käsitletakse, kuidas erinevad materjalid vees ja mullas lagunevad ning millised on nende lagunemisprotsesside erinevused.

Ringmajandus ja teadlik tarbimine

Ringmajanduse näidete kaudu uuritakse, kuidas saab materjale ja tooteid kasutada viisil, mis aitab vähendada jäätmete teket ja hoida keskkonda.

Arutletakse selle üle, kuidas mõjutavad teadlikud tarbimisvalikud inimese tervist ning milline on meie igaühe roll keskkonna hoidmisel.

Keskkonnateadlikkuse bingo

Õpilased mängivad keskkonnateadlikkuse bingot, mis aitab kinnistada teadmisi pakenditest, materjalidest, jäätmetest ja keskkonnasõbralikest valikutest.

Prügipimedus ja inimese mõju loodusele

Mänguliste ülesannete kaudu mudeldatakse prügipimedust ehk olukorda, kus inimesed ei märka enda ümber olevaid jäätmeid või on nendega harjunud.

Samuti uuritakse mängulise mudeli abil inimtegevuse mõju toiduvõrgustikule. Nii õpitakse mõistma, kuidas inimeste tegevus ja tarbimisharjumused võivad mõjutada elusorganisme ning nendevahelisi seoseid looduses.


Programmi täpsem kirjeldus →

Sihtrühm: 4.–6. klass

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Toimumisaeg: aprillist oktoobrini

Toimumiskoht: Veekogu ääres, näiteks Emajõe kaldal, tiigi juures või mõne muu kooli lähedal asuva mageveekogu ääres.

Programmi lühitutvustus

Kes elavad meie mageveekogudes, kuidas on nad vees elamiseks kohastunud ja millised seosed valitsevad veekogu elustikus?

Õppeprogrammis tutvuvad õpilased mageveekogu elustiku ja selle mitmekesisusega. Programm toimub koolile sobiva tiigi, jõe või järve ääres, kus saab vahetult uurida veekeskkonda ning seal elavaid organisme.

Veekogu elustik ja kohastumused

Õpilased tutvuvad mageveekogus elavate organismidega ning uurivad, kuidas erinevad veeorganismid on kohastunud veekeskkonnas elamiseks.

Vaadeldakse veekogu elustiku mitmekesisust ning õpitakse märkama organismide omavahelisi seoseid.

Veeselgrootute püüdmine ja määramine

Praktilise uurimistöö käigus kasutavad õpilased erinevaid vahendeid veeselgrootute püüdmiseks.

Leitud organisme vaadeldakse ja määratakse. Uurimistöö aitab õppida tundma mageveekogude selgrootuid loomi ning arendada looduse vaatlemise ja liikide määramise oskusi.

Veekogu toiduahelad ja toiduvõrgustik

Õpilased tutvuvad veekogu toiduahelatega ning uurivad, kuidas on vees elavad organismid omavahel toitumissuhete kaudu seotud.

Leitud organismidele otsitakse sobiv koht veekogu toiduvõrgustikus. Nii õpitakse mõistma vee-elustiku liikidevahelisi seoseid ja nende tähtsust veekogu toimimises.

Veekogude tähtsus ja hoidmine

Programmi käigus arutletakse mageveekogude ja nende elustiku tähtsuse üle inimeste elus.

Ühiselt otsitakse võimalusi, kuidas veekogusid ja seal elavaid organisme hoida ning miks on mageveekogude elurikkuse säilitamine oluline.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 49

Sihtrühm: II kooliaste, eelkõige 5.–6. klass

Rühma suurus: Kuni 24 õpilast (või üks klass)

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või kool

Programmi lühitutvustus

Millised taimed ja loomad elavad Läänemeres, kuidas mõjutab neid vee soolsus ning millised on mere suurimad keskkonnaprobleemid?

Õppeprogramm „Läänemeri ja selle elanikud” tutvustab Läänemere iseloomulikke keskkonnatingimusi ja elustikku. Praktiliste tööde, vaatluste ja uurimisülesannete kaudu õpivad õpilased tundma Läänemere mitmekesisust ning erinevate organismide omavahelisi seoseid.

Õpilased töötavad 3–4-liikmelistes rühmades ning läbivad kaheksa Läänemere-teemalist tööpunkti. Ülesannete lahendamisel täidetakse töölehte, tehakse vaatlusi ja arutletakse tulemuste üle.

Läänemere soolsuse uurimine

Ühes tööpunktis degusteerivad õpilased erineva soolsusega veeproove ning võrdlevad nende maitset.

Läänemere soolsuskaardi abil püütakse viia veeproovid kokku sobivate proovivõtukohtadega. Ülesanne aitab mõista, et Läänemere vee soolsus on eri piirkondades erinev.

Mereheidise bingo

Õpilased otsivad mereheidisest meretaimede ja -loomade jäänuseid ning püüavad neid määrata.

Leitud objektide tundmaõppimisel täidetakse merebingo lehte. Mänguline uurimistöö aitab märgata Läänemere elustiku mitmekesisust.

Läänemere taimed ja loomad

Tööpunktides tutvutakse erinevate Läänemere kaladega ning õpitakse määrama Läänemere elustikku kuuluvaid organisme.

Määramisülesannetes uuritakse taimi, selgrootuid loomi, linde ja imetajaid.

Õpilased koostavad Läänemere organismidest toiduahelaid, et mõista, kuidas on erinevad liigid omavahel toitumissuhete kaudu seotud.

Läänemere hülged

Õpilased tutvuvad Läänemeres elavate hüljestega ning nende eluviisidega.

Hülgekaamera hooajal jälgitakse veebikaamera vahendusel hetkeolukorda hallhüljeste koloonias.

Läänemere keskkonnaprobleemid

Programmi käigus arutletakse Läänemere keskkonnaprobleemide üle ning selle üle, kuidas mõjutab inimtegevus merekeskkonda ja seal elavaid organisme.

Erinevate Läänemere teemadega tutvumiseks vaadatakse ka lühikesi videoklippe.

Kaheksa tööpunkti ülesanded aitavad õpilastel seostada Läänemere keskkonnatingimusi, elustikku ja mere hoidmise vajadust.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 40

Sihtrühm: III kooliaste, eelkõige 8. klass

Rühma suurus: Optimaalselt kuni 24 õpilast, maksimaalselt 28 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või kool

Programmi lühitutvustus

Kuidas elavad teod ja karbid, milline on nende roll looduses ning kuidas saab uurida tigude liikumist?

Õppeprogramm „Teod ja karbid” tutvustab limuste mitmekesisust, eluviise ja neile olulisi keskkonnatingimusi. Erinevate praktiliste tööde, vaatluste, ülesannete ja esitluse kaudu õpitakse tundma tigude ja karpide kehaehitust, eluviisi, kaitset ning tähtsust looduses ja inimese elus.

Limuste mitmekesisus ja roll looduses

Õpilased tutvuvad Eestis elavate limustega ning uurivad nende rolli vee- ja maismaaökosüsteemides.

Arutletakse, millised on limustele olulised elukeskkonna tingimused ning kuidas on teod ja karbid seotud teiste organismidega toiduahelate kaudu.

Samuti käsitletakse limuste kaitset ning nende tähtsust looduses ja inimese elus.

Maismaatigude määramine kodade järgi

Praktilises määramisülesandes õpivad õpilased tigude kodade tunnuste põhjal eristama viit Eesti tavalisemat suure kojaga maismaatigu.

Kodade vaatlemine ja võrdlemine aitab märgata erinevate liikide tunnuseid ning arendada organismide määramise oskust.

Elusate tigude vaatlemine ja liikumise uurimine

Õpilased vaatlevad elusaid tigusid ning uurivad nende kehaehitust ja liikumisviisi.

Praktilise töö käigus mõõdetakse tigude liikumiskiirust ning võrreldakse saadud tulemusi.

Seejärel kavandavad õpilased tigude võidujooksuraja, arvestades tigude vajaduste ja elutingimustega. Ülesanne ühendab loomade vaatlemise, mõõtmise ja praktilise probleemilahenduse.

Limused inimese elus

Programmis tutvutakse kogu põhjal limuste erinevate kasutusvaldkondadega inimese elus.

Ühiselt võetakse kokku, mida õpiti tigude ja karpide mitmekesisuse, elutingimuste, liikumise ning nende looduses ja inimese elus täidetavate rollide kohta.


Programmi täpsem kirjeldus →

Läbimõeldud õppeprogrammi märgis
Märgis nr 47

Sihtrühm: 7.–9. klass

Rühma suurus: Optimaalselt kuni 24 õpilast, maksimaalselt 28 õpilast

Kestus: 3 akadeemilist tundi

Õppekeel: eesti keel

Toimumisaeg: aastaringselt

Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või kool

Programmi lühitutvustus

Milliseid kaitsealuseid liike ja loodusobjekte leidub meie kodukohas ning kellele ja miks on looduskaitset vaja?

Õppeprogrammis „Looduskaitse algab lähedalt” tutvuvad õpilased Eesti looduskaitse erinevate külgedega. Praktiliste tööde, vaatluste ja uurimisülesannete kaudu õpitakse tundma kaitsealuseid liike, loodusobjekte ning kaitsealasid.

Erilist tähelepanu pööratakse Tartumaa looduskaitsele ning Tartu linnas ja maakonnas leiduvatele kaitsealustele liikidele ja üksikobjektidele.

Õpilased töötavad 3–4-liikmelistes rühmades ning läbivad kümme erinevat tööpunkti. Ülesannete lahendamisel täidetakse töölehte, tehakse vaatlusi ja võrreldakse tulemusi.

Kodukoha kaitsealused liigid ja loodusobjektid

Tööpunktides tutvutakse Tartu linna ja maakonna kaitsealuste liikide ning looduskaitsealuste üksikobjektidega.

Õpilased uurivad, milliseid liike ja loodusobjekte kaitstakse ning miks on nende säilitamine oluline.

Ühes ülesandes lahendatakse looduskaitseteemalist salakirja, mis aitab teadmisi mängulisel viisil kinnistada.

Kimalaste ja teiste loomade uurimine

Õpilased tutvuvad katmikaladel kimalaste jaoks kasutatava pesakarbiga, milles on pesa, ning uurivad kimalaste elu ja tunnuseid.

Praktilistes määramisülesannetes õpitakse tundma ja eristama kimalasi, kahepaikseid ning pisitigusid.

Liikide määramine aitab arendada tähelepaneliku vaatlemise, tunnuste võrdlemise ja organismide äratundmise oskusi.

Kaitsealuste liikide võrdlemine

Õpilased võrdlevad arusisalikku ja tähnikvesilikku ning uurivad nende sarnasusi ja erinevusi.

Samuti võrreldakse valge-toonekurge ja must-toonekurge, pöörates tähelepanu nende eluviisidele ning sarnastele ja erinevatele tunnustele.

Kaitsealused vee-elustiku liigid

Programmis tutvutakse sägaga ning uuritakse ebapärlikarpi, jõekarpi ja teisi Euroopa direktiiviga kaitstavaid selgrootuid loomi.

Õpilased saavad teada, milliseid liike ja elupaiku on vaja kaitsta ning kuidas on liigikaitse seotud elukeskkonna säilitamisega.

Looduskaitse kaardirakenduse kasutamine

Õpilased õpivad kasutama Maa-ameti geoportaali looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendust.

Kaardirakenduse abil tutvutakse looduskaitsega seotud ruumiandmetega ning õpitakse leidma teavet kaitstavate loodusobjektide ja alade kohta.

Kellele ja miks on looduskaitset vaja?

Programmi käigus arutletakse, miks on looduskaitse vajalik ning kelle huve ja vajadusi see puudutab.

Ühiselt mõeldakse selle üle, milline on inimese roll liikide ja elupaikade säilimisel ning miks algab looduskaitse ka kodukoha looduse tundmisest ja hoidmisest.


Programmi täpsem kirjeldus →