Kust pakendid tulevad ja kuhu need pärast kasutamist lähevad?
Õppeprogrammi läbiv teema on mõistlik tarbimine ning säästliku arengu põhimõtetest lähtuv jäätmekäitlus. Õpilased tutvuvad eakohasel viisil jäätmete liigiti kogumise ja ringlusse suunamisega.
Arutletakse, miks on oluline jäätmeid õigesti käidelda ning kuidas mõjutavad meie igapäevased tarbimisvalikud keskkonda ja inimeste heaolu.
Mänguliste ja praktiliste tegevuste kaudu harjutavad õpilased pakendite ning teiste jäätmete liigiti sorteerimist. Õpitakse märkama erinevaid jäätmeliike ja mõistma, miks neid eraldi kogutakse.
Lähemalt uuritakse, mis saab biojäätmetest ja PET-pudelist pärast jäätmekasti viskamist. Õpilased saavad teada, kuidas erinevaid jäätmeid ringlusse suunatakse ning miks on materjalide taaskasutamine ja ringlussevõtt olulised.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja park, talveaed ja õppeklass
Programmi lühitutvustus
Millised taimed kasvavad meie ümber ja miks on taimed looduses olulised?
Õppeprogrammis vaadeldakse ja õpitakse tundma levinumaid puid, põõsaid ning rohttaimi. Praktiliste vaatluste kaudu avastavad õpilased taimede mitmekesisust ning õpivad märkama erinevate taimede tunnuseid.
Tutvutakse ka mõnede sambla- ja samblikuliikidega. Õpilased saavad teada või kordavad üle, mille poolest erinevad samblad ja samblikud.
Arutletakse, kellele on taimed looduses vajalikud ning mida tähendab liigirikkus. Õpilased õpivad mõistma taimede tähtsust teistele elusolenditele ja looduse mitmekesisusele.
Tartu loodusmaja pargis tutvutakse erinevate seal kasvavate taimedega. Talveaias uuritakse toidu- ja tarbetaimi ning saadakse teada, kuidas inimesed neid kasutavad.
Programmi lõpus kinnistatakse õpitud teadmisi õppeklassis toimuvate praktiliste õppemängudega.
Toimumiskoht: Valitud metsa õpperada, enamasti Vapramäe või Vitipalu õpperada
Programmi lühitutvustus
Kes ja mis metsas elavad ning kuidas õppida loodust tundma kõigi meeltega?
Õppeprogramm „Metsapäev” toimub looduses, õppetööks sobivate metsakoosluste keskel. Tegevuspaik valitakse nii, et õpilastel oleks võimalik metsas turvaliselt tegutseda ning vältida looduse kahjustamist tallamisega. Enamasti toimuvad Tartu loodusmaja juhendatud metsaprogrammid Vapramäe või Vitipalu õpperajal.
Metsarajal liikudes tutvuvad õpilased metsa erinevate taimerinnetega. Uuritakse, kuidas kasvavad metsas puud, põõsad, puhmad, rohttaimed ja samblad ning kuidas need moodustavad mitmekesise metsakoosluse.
Õpilased vaatlevad metsas kasvavaid taimi ja seeni, tutvuvad loomade ning nende tegevusjälgedega ja uurivad erinevate liikide omavahelisi seoseid.
Õppeprogrammi jooksul tehakse loodusvaatlusi, lahendatakse praktilisi ülesandeid ja õpitakse märkama metsaelu põnevaid üksikasju.
Programmi põhirõhk on looduse tunnetamisel kõigi meeltega. Vahetu looduskogemus aitab õpilastel paremini mõista metsa mitmekesisust, arendada vaatlusoskust ja kujundada hoolivat suhtumist loodusesse.
Kuidas saavad Eesti taimed ja loomad hakkama külma ning toiduvaese talvega?
Õppeprogrammis „Taimede ja loomade talvenipid” tutvuvad õpilased Eesti taimede ja loomade peamiste kohastumustega, mis aitavad neil talve üle elada. Mänguliste ja praktiliste tegevuste kaudu uuritakse, kuidas erinevad liigid külmaks aastaajaks valmistuvad ning milliseid võimalusi kasutavad toidu leidmiseks ja talviseks ellujäämiseks.
Taimede talvenipid
Õpilased arutlevad talve olemuse üle ning uurivad, kuidas taimed külma aastaaja üle elavad. Praktilises rühmitamisülesandes tutvutakse taimede talviste säilitusosadega: seemnete, maa-aluste säilitusorganite ja pungadega.
Loomade talvenipid
Loomade talviste kohastumistega tutvutakse jutustuste, piltide ja lühikeste filmiklippide abil. Uuritakse näiteks:
kuidas pasknäär ja kobras talveks toiduvarusid koguvad;
kuidas kärbi talvine varjevärvus aitab tal keskkonda sulanduda;
kuidas rebane hiiri püüdes lumme sukeldub;
kuidas saarmad lumes liugu lasevad.
Õpilased rühmitavad loomade pilte ja seostavad need õigete talvenippidega, õppides tundma erinevate liikide kohastumusi.
Talvine metsarestoran ja loomade talvekasukad
Uuritakse, millist taimset toitu võivad loomad talvises looduses leida. Tutvutakse seemnete, urbade, pungade, käbide ja nende seemnete, marjade, puukoore ning näritud okstega.
Mängulises „metsarestoranis” jagavad õpilased erinevad toidud loomade vahel, mõeldes, millisele liigile üks või teine toit sobib.
Lisaks tutvutakse imetajate nahkade ehk „talvekasukatega”. Uuritakse näiteks nirgi, muti, kopra, rebase ja saarma nahku ning arutletakse, kuidas karvkate aitab loomadel külmaga toime tulla.
Õppemängud ja kokkuvõte
Teadmisi kinnistatakse liikumis- ja õppemänguga „Pasknäärid koguvad talveks tammetõrusid”.
Programmi lõpus võrreldakse loomade talvenippe inimeste võimalustega külma aastaaja üleelamiseks. Arutletakse, millised võtted on sarnased ning mille poolest erinevad inimeste ja loomade ettevalmistused talveks.
Kuidas teada saada, millised loomad metsas elavad, isegi kui neid endid näha ei ole?
Õppeprogrammis tutvuvad õpilased Eesti metsades elavate loomadega ning saavad ülevaate nende eluviisidest ja toitumisharjumustest. Uuritakse, kuidas metsloomad looduses tegutsevad ja milliseid jälgi nad endast maha jätavad.
Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse metsloomi tundma ja eristama nende jala- ning tegevusjälgede järgi. Õpilased uurivad metsloomade nahku, koljusid, sarvi, väljaheiteid ja toitumisjälgi.
Lisaks tutvutakse metsloomade omavaheliste suhetega ning uuritakse, kuidas erinevad liigid on looduses seotud.
Programmis käsitletakse ka mõningaid Eesti looduses elavaid kaitsealuseid loomaliike ja võõrliike. Õpilased saavad teadmisi nende liikide kohta ning õpivad paremini mõistma metsloomade mitmekesisust.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja loomatuba, õppeklass, talveaed ja fuajee
Programmi lühitutvustus
Millised loomad elavad Tartu loodusmajas ja kuidas nende eest hoolitseda?
Õppeprogrammis tutvuvad õpilased Tartu loodusmajas elavate erinevate lemmikloomadega. Loomade seas võivad olla näiteks küülik, laborihiir, tšintšilja, kilpkonn, hamster, merisiga, Madagaskari sisiprussakas, raagritsikas ja akvaariumikalad.
Lapsed saavad teada, kust erinevad lemmikloomad pärit on ning millistesse süstemaatilistesse rühmadesse nad kuuluvad. Uuritakse loomade eluviise, harjumusi ja vajadusi.
Praktiliste vaatluste kaudu õpivad õpilased loomi tähelepanelikult jälgima, kirjeldama ja omavahel võrdlema. Tutvutakse erinevate loomade tunnuste ja käitumisega.
Programmi käigus arutletakse, kuidas erinevate lemmikloomade eest õigesti hoolitseda ning mida loomad eluks ja heaoluks vajavad.
Lapsed saavad loomadega vahetult tutvuda. Mõnele loomale on võimalik pai teha ja mõnele süüa anda.
Mida põnevat saab Läänemere kohta avastada ja kuidas on meie igaühe elu merega seotud?
Õppeprogramm „Uurime ja avastame merd” koosneb Läänemerega seotud mängulistest uurimisülesannetest. Õpilased saavad kehastuda noorteks uurijateks ja teadlasteks ning avastada meremaailma väikestes uurimisrühmades.
Rühmad lahendavad sama ülesannet: otsivad seoseid erinevate Läänemerega seotud objektide vahel. Kuigi ülesanne on kõigil sama, võivad rühmade tulemused ja järeldused olla erinevad.
Oma avastusi, valikuid ja põhjendusi tutvustavad õpilased teistele mängulisel teaduskonverentsil. Nii õpitakse tähelepanelikult vaatlema, seoseid leidma, oma mõtteid selgitama ja kaaslaste avastusi kuulama.
Äraarvamismängus tutvutakse merega seotud objektidega erinevate meelte abil. Õpilased harjutavad objektide omaduste märkamist, kirjeldamist ja äratundmist.
Programmi lõpumängus käsitletakse Läänemere kasutamist ja kaitsmist. Arutletakse selle üle, kuidas on meri seotud meie igapäevaeluga ning milline on igaühe roll Läänemere hoidmisel.
Kust tulevad meie riided ja milline on nende teekond toorainest kasutamise ning äraviskamiseni?
Õppeprogrammis „Minu riiete põnev teekond” uurivad õpilased rõivamaterjalide päritolu ning tutvuvad looduslike ja keemiliste kiudude ning materjalidega. Lähemalt vaadeldakse nii taimseid kui ka loomseid looduslikke kiude.
Tutvutakse T-särgi teekonna ja eluringiga põllult prügimäeni. Uuritakse, milliseid materjale, loodusvarasid ja tegevusi on vaja ühe T-särgi valmistamiseks ning mis saab rõivast pärast selle kasutamist.
Õpilased uurivad, mida jutustavad meie riiete sildid, ning vaatlevad, millistest materjalidest on valmistatud riided, mida nad ise kannavad.
Praktiliste tegevuste käigus vaadeldakse erinevaid materjale, kangaid ja kiude ka suurendusega ning võrreldakse neid kompimise teel.
Lisaks saavad õpilased proovida ketramist ja lihtsat kangakudumist, et paremini mõista, kuidas kiududest valmivad lõngad ja kangad.
Programm sisaldab mitmekesiseid praktilisi tegevusi, õppemänge ja arutelusid, mis aitavad mõista rõivaste valmistamise protsessi ning nende eluringi.
Oluline info programmi toimumise kohta
Programm toetub rändnäitusele „Kapist välja. Riided ihu ja ilma vahel”.
Seetõttu pakutakse õppeprogrammi ainult siis, kui näitus asub rännakute vahepeal Tartu loodusmajas.
Programmi ajad ja registreerumine
Programmi toimumisaegade ja registreerumisvõimalustega saab tutvuda registreerumisvormis.
Toimumiskoht: Valitud soo õpperada, enamasti Alam-Pedjal Selli-Sillaotsa õpperada. Sobivad ka Valgesoo ja Meenikunno õpperajad.
Programmi lühitutvustus
Kuidas tekivad sood, mille poolest erineb raba teistest soodest ning millised taimed ja loomad seal elavad?
Õppeprogramm „Rabaretk” viib õpilased avastama Eesti soode eripära ja elurikkust. Retk toimub loodusrajal, kus on olemas soo turvaliseks läbimiseks vajalik taristu, sealhulgas laudteed. Nii saab loodust uurida seda tallamisega kahjustamata.
Tartu loodusmaja juhendatud rabaretked toimuvad enamasti Alam-Pedjal Selli-Sillaotsa õpperajal. Programmi läbiviimiseks sobivad ka Valgesoo ja Meenikunno õpperajad.
Õpilased kogevad vahetult, mille poolest erineb soo mineraalmaast. Tutvutakse soode tekke ja arengulooga ning uuritakse, kuidas kujunevad erinevad sootüübid.
Õpitakse eristama kolme peamist sootüüpi:
madalsoo;
siirdesoo;
kõrgsoo ehk raba.
Rajal liikudes tutvuvad õpilased levinumate sootaimede ja -loomadega. Õpitakse märkama soole iseloomulikke liike ning mõistma soo kui erilise elukeskkonna mitmekesisust.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass ja pargiala. Programmi on võimalik tellida ka haridusasutusse.
Programmi lühitutvustus
Kuidas mõjutavad kliimamuutused polaarloomade elu ja mida saame meie teha kliima soojenemise pidurdamiseks?
Õppeprogrammis „Polaarloomad muutuvas kliimas” arutlevad õpilased loomade ja inimeste eluks vajalike tingimuste üle. Tutvutakse kliimamuutuse olemuse ja põhjustega ning uuritakse, kuidas kliima soojenemine mõjutab polaaralade elustikku.
Rühmatööna viiakse läbi praktiline katse, mille abil selgitatakse kasvuhoonegaaside mõju planeedi temperatuurile. Õpilased kasutavad mõõteriistu ja uurimisvahendeid ning harjutavad katsetamist ja tulemuste võrdlemist.
Seejärel jätkub programm õues, kus tutvutakse polaaralade loomade elu ja kohastumustega. Mänguliste tegevuste kaudu õpitakse mõistma, kuidas kliimamuutused polaarloomade elutingimusi mõjutavad.
Õppeklassis lõpetatakse katsed, analüüsitakse tulemusi ning arutletakse tehtud järelduste üle.
Programmi lõpus keskendutakse sellele, mida igaüks saab ise teha kliimamuutuste pidurdamiseks. Arutletakse igapäevaste tarbimisvalikute ja planeedisõbralikumate tegutsemisviiside üle.
Programmi eesmärgid ja õpitulemused
Programmi läbimisel õpilased:
teavad mõistete ilm, kliima, kliima soojenemine, kasvuhoonegaas, polaarala, tundra ja toiduahel tähendust;
mõistavad kliima soojenemise põhjuseid ning selle mõju polaaralade loomadele;
mõistavad eluskooslustes esinevaid liikidevahelisi seoseid ja inimese rolli keskkonna mõjutajana;
oskavad pöörata tähelepanu oma tarbimisvalikutele ning võimalustele teha planeedisõbralikumaid otsuseid;
julgevad katsetada ning oskavad kasutada mõõteriistu ja uurimisvahendeid;
oskavad arutleda katsete tulemuste üle ja teha nende põhjal järeldusi.
