Kaasava huvihariduse edendamiseks on vaja pakkuda süsteemset tuge nii huvikooli õpetajale kui ka õpilasele
***************************
Selle aasta kevadel sai Tartus alguse pilootprojekt, mille käigus pööratakse erilist tähelepanu tõhustatud ja erituge vajavate laste huviharidusse kaasamisele. Pilootprojektis osalevad Tartu Loodusmaja, sulgpalliklubi Triiton ning Tartu Lastekunstikool.
Tartu noorsooteenistuse juhataja Piret Taluri sõnul ajendas pilootprojekti käivitama soov edendada Tartus kaasavat huviharidust – see tähendab, et erivajadusega ja tavanoored õpivad koos ning targemaks ja hoolivamaks saavad kõige erinevamad huvihariduses osalejad, olgu nende huvialaks siis loodus, sport, kunst või midagi muud. Pilootprojekti käigus saavad kolm eri valdkonna huvikooli proovida erinevaid lähenemisviise ning ühiselt kogemust analüüsides soovitada linnavalitsustele, mida võiks kaasava huvihariduse arendamiseks teha edaspidi.
Tartu loodusmaja huvikool on juba mõnda aega pööranud suuremat tähelepanu erivajadustega laste huvitegevusele. Nii oldi osaline 2014-2016 HUKK-AP ehk Huvikoolide Kaasamise ja Arengu Programmis. Samuti on aasta-aastalt suurenenud erivajadustega laste osalemine erinevates loodusmaja huviringides. Praeguses projektis keskendutakse huviringide õpetajate meeskonna toetamise-koolitamisele ning õppematerjalide kohandamisele.
Eripedagoog on kaasatud huvikooli töösse
Pilootprojektis on huvikooli töösse kaasatud eripedagoog, kes osaleb huviringide õppetöö planeerimisel, õppematerjalide kohandamisel, õppeprotsessi analüüsimisel ning aeg-ajalt ka läbiviimisel. Eripedagoogilt saavad nõu küsida lisaks loodusmaja töötajatele ka lapsed ja lapsevanemad. Kõik ikka selle teenistuses, et huviharidus oleks kättesaadav neile, kel motivatsiooni ja tahtmist oma maailmavaadet ja silmaringi laiendada. (Fotol tutvustab huvikooli direktor Signe Söömer , kuidas eripedagoog Heidi Öövel huvikooli töösse sellel aastal kaasatud on)
Erivajadustega laste osalemine huvihariduses sõltub nii lapse kui lapsevanema soovist olla julge osaleja erinevates õpikeskkondades, milleks loodusmaja huviringid kahtlemata on. Seega on projekti üheks võtmekohaks kindlasti ka koostöö lapsevanematega.
Kaasatud peab olema nii õpilane, lapsevanem kui ka õpetaja
Lisaks õppijatele ja lapsevanematele on kolmandaks osapooleks huviringi õpetaja. Selleks, et õpetaja saaks kõigi oma huviringis osalejate individuaalset arengut toetada, vajab ta eelkõige toetavat töökeskkonda, mis annab õpetajale julguse rõõmustada eduelamuste üle, kuid pakub vajadusel ka lohutavat õlga mõne tagasilöögi puhul. Julgus küsida abi sõltub eelkõige sellest, kuidas abiküsimisse kolleegide ja juhtkonna poolt suhtutakse – mida toetavam on õhkkond, mida enam proovitakse üheskoos sobivamaid lahendusi leida, seda suutlikum ja julgem on õppeprotsessis toimuva suhtes õpetaja. Olulisel kohal on õpetaja enda sisemiste ressursside hindamise oskus, õpetaja motivatsioon tegeleda tuge vajavate lastega, positiivne häälestatus kaasamiseks, isiklik pedagoogiline võimekus ning vajadusel igapäevase ringitöö toetamine – pidev süsteemne tugi kas eripedagoogi või abiõpetaja näol. Aeg-ajalt tuleks õpetajatel värskendada oma teadmisi erinevatest metoodikatest, uuenenud õpikäsitusest ning laste arengu seaduspärasustest ja iseärasustest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et pilootprojekt annab võimaluse pakkuda süsteemset tuge nii huviringi õpetajale kui ka õpilasele. Mida rohkem erinevaid lapsi huviharidusest osa saab, seda rikkam ja avatum on huvikooli kogukond.
******
Heidi Öövel, Tartu loodusmaja huvikooli TEV pilootprojekti nõustaja
heidi.oovel@tartuloodusmaja.ee