Tartu loodusmaja kutsub 2.- 6. klassi õpilasi hea loodusetundja konkursile, mis toimub 20.–22. oktoobril 2026 kell 9.00–16.00

REEGLID

• Konkurss toimub 2 vanuseastmes: 2.- 3. klass ja 4.- 6. klass.
• Osalejate arv pole piiratud, 2-liikmelised võistkonnad saavad 3 päeva jooksul endale sobival ajal käia end proovile panemas Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis ja pargialal.
• Kui koolist või klassist tuleb korraga rohkem kui 10 õpilast, palume õpetajal õpilaste tulekust eelnevalt meile teada anda (tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee).

KUIDAS VIKTORIINIKS VALMISTUDA?

Õpilastel, kes soovivad oma teadmisi proovile panna, on soovitatav meelde tuletada:

• millised on meie ümber  kasvavate puude ja põõsaste lehed ja viljad, metsas ja rabas kasvavad marjad, tavalisemad seened, samblad ja samblikud.
• milliseid imetajaid ja linde meie looduses elab, milliseid tegevusjälgi nad endast jätavad.
• kuidas kasutada lauakaalu, mõõdulinti, luupi (2.-3 klass) ja mikroskoopi (4.- 6. klass)

MILLISEID LIIKE VÕIDAKSE KONKURSSIL KÜSIDA?

Konkursiks valmistumisel on abiks siin olev liikide nimekiri, enamus küsimusi ja ülesandeid on nende olenditega  seotud.

Parimaid loodusetundjaid ootavad väikesed auhinnad.

Valguse nähtamatu pool
Hannes Sirkel (1984-2026)

Näitus „Valguse nähtamatu pool“ toob vaatajani hiljuti lahkunud Hannes Sirkeli fotod ja uurimusliku loomingu. Hannese töödes kohtuvad kunst ja loodusteadus. Näitusel on ligikaudu 20 teost seeriatest, kus erinevaid taimeosi, seeni ja muid loodusobjekte on pildistatud valgusspektri eripiirkondades – nähtavas valguses, ultraviolett- ja infrapunakiirguses.

Need pildid ei räägi üksnes sellest, mida me näeme, vaid teevad kogetavaks ka pealtnäha silmale nähtamatu. Hannest huvitas, kuidas ja mida toob erinev valgus nähtavale. Millised struktuurid, pigmendid ja pinnad reageerivad valgusele ja kuidas? Mil moel muutub eluslooduse kujutis, kui vaadelda seda väljaspool inimese tavapärast tajuspektrit?

Hannes ühendas oma loomingus kunstilise mõtlemise ja loodusteadusliku uurimise. Ta õppis Tartu Kunstigümnaasiumi kunsti süvaõppeklassis, Tartu Ülikoolis bioloogiat ning omandas magistrikraadi Tallinna Ülikoolis molekulaarse biokeemia ja ökoloogia erialal.
Valgus oli tema jaoks nii uurimisobjekt kui ka töövahend. Teda paelusid bioluminestsents, klorofülli fluorestsents, valguse polarisatsioon ning see, kuidas erinevad organismid maailma tajuvad. Hannese looming on kantud mõttest, et inimese jaoks nähtav maailm on vaid väike osa sellest, mis tegelikult olemas on.

Näitust saab külastada esmaspäevast reedeni kell 10.00–18.00 sissepääsupiletiga (4€/2€).
Enne tulekut soovitame külastusaeg täpsustada telefonil 736 6120.

Kuidas toetada laste heaolu, keskendumisvõimet ja vaimset tervist ajal, mil suur osa päevast möödub istudes ja ekraane kasutades? Üks vastus võib olla meile lähemal, kui arvame – õues ja looduses.

2026. aasta juunis osales Tartu loodusmaja meeskond Nordplus Horizontali projekti OUTWISE – Outdoor Learning for Well-being, Inclusion and Sustainability in Education raames Soomes ja Norras toimunud õuesõppekonverentsidel ning kohtus sealsete õuesõppe ekspertide ja praktikutega.

Nähtud praktikad, uurimistulemused ja partnerite kogemused kinnitasid, et loodus ei ole üksnes meeldiv koht vaba aja veetmiseks. See on mitmekesine õpikeskkond, mis võib toetab laste ja noorte vaimset tervist, keskendumisvõimet, liikumist, sotsiaalseid oskusi ning sügavamat õppimist.

Kogutud uute teadmiste najal alustame koos Soome ja Norra partneritega uue õuesõppe koolitusprogrammi loomist, mille mooduleid saavad haridusasutused testida 17.-21.mail 2027 õuesõppe nädala raames Tartus. Programmi eesmärk on pakkuda Eesti õpetajatele ja haridusasutustele praktilisi teadmisi ja meetodeid, mille abil muuta õues õppimine regulaarseks, eesmärgipäraseks ja eri õppeainetega seotud tegevuseks. Valmivast programmist saavad kasu kõik Eesti koolid, lasteaiad ja teised haridusasutused, kes on valinud või soovivad senisest enam arendada õuesõppe suunda.

Mida ütlevad uuringud looduse ja õppimise kohta?

2024. aastal ajakirjas The British Journal of Psychiatry avaldatud mahukas teadusuuringute ülevaade koondas mitmete rahvusvaheliste uuringute tulemused. Ülevaade osutab, et kokkupuude loodusega toetab laste ja noorte vaimset tervist ning üldist heaolu.

Nii Soome ja Norra kui ka teised rahvusvahelised uuringud näitavad, et loodus võib mõjutada seda, kuidas lapsed ennast tunnevad, kui hästi nad suudavad keskenduda ning kuidas nad tulevad toime igapäevaste pingete ja väljakutsetega. Ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on rõhutanud, et loodus on üks olulisemaid tervise ja heaolu allikaid ning looduse hoidmine peaks olema rahvatervise edendamise keskne osa.

Viimaste aastate uuringutes korduvad mitmed sarnased tähelepanekud:

• roheluses viibivatel lastel on parem töömälu, tähelepanu- ja keskendumisvõime;
• looduskeskkond võimaldab ajul puhata ja tähelepanu taastada;
• pärast õues viibimist on  lihtsam ülejäänud koolipäeva jooksul keskenduda;
• looduses viibivad lapsed on rahulikumad ja vähem rahutud;
• looduskeskkonnas on sageli vähem müra, tunglemist ja teisi keskendumist häirivaid tegureid;
• regulaarne õues viibimine ja kokkupuude loomuliku päevavalgusega toetab laste silmatervist ning vähendada lühinägevuse kujunemise riski;
• regulaarne looduses õppimine toetab nii laste arengut kui ka õpitulemusi.

Looduses viibimine ei ole seega pelgalt meeldiv vaheldus tavapärasele koolipäevale. See võib mõjutada ka seda, kuidas lapse aju areneb, kuidas ta õpib ning kui hästi ta suudab oma tähelepanu juhtida.

Loodus võib õppimist toetada mitmel viisil

Uuringute ja õuesõppe praktikute kogemuste põhjal toetab looduses õppimine:

• keskendumisvõimet ja vaimset vastupidavust;
• mälu ja probleemilahendusoskust;
• õpimotivatsiooni ja uudishimu;
• laste omavahelist koostööd ning suhtlemisoskust;
• keelelist arengut, eriti nooremate laste puhul;
• eri meelte kasutamist ja kogemuslikku õppimist;
• õpitava sügavamat mõistmist;
• laste kehalist aktiivsust ja üldist heaolu.

Norra õuesõppekoolide kogemused näitavad, et regulaarselt õues õppivad õpilased tunnevad õppimisest rohkem rõõmu, on motiveeritumad ning loovad kergemini sõprussuhteid. Samal ajal omandavad nad õpitulemuste põhjal vähemalt sama palju kui peamiselt klassiruumis õppivad lapsed. Mõnes uuringus on õues õppinud õpilased saavutanud isegi paremaid tulemusi, näiteks lugemisoskuse testides.

Seetõttu ei peaks loodusesse minekut käsitlema pausina „päris õppimisest“. Õuesõpe saab olla osa aineõppest ning aidata klassiruumis õpitut kogeda, kinnistada ja paremini mõista.

Loodussuhe – midagi enamat kui hea enesetunne

Uurimustes kasutatakse sageli mõistet loodusseotus, mis kirjeldab inimese emotsionaalset sidet loodusega. Mida tugevam on lapse loodussuhe, seda paremini võib see toetada tema vaimset vastupidavust ja heaolu.

Loodusega seotud lapsed kogevad rohkem empaatiat ja vastutustunnet iseenda, teiste inimeste ning keskkonna suhtes. Looduses saadud kogemused tugevdavad ka lapse enesehinnangut ja usku oma võimetesse.

Seega ei paku looduses viibimine üksnes hetkelist rõõmu. Laps võib sealt kaasa saada oskusi, hoiakuid ja väärtusi, mis toetavad teda ka hilisemas elus.

Kuidas kasutada loodust õpikeskkonnana?

Õuesõppeks ei ole tingimata vaja suurt metsa, pikka õpperada ega kallist varustust. Õppimist saab õue viia ka kooli- või lasteaiahoovi, lähedal asuvale haljasalale või väikesesse parki.

Alustada võib lihtsatest sammudest.

• Viige õppeaineid õue. Keeleõpet, matemaatikat, loodusõpetust, kunsti, käsitööd ja liikumist saab vähemalt aeg-ajalt õpetada väljas, kasutades ümbritsevat keskkonda õppematerjalina.
• Andke ruumi vabale mängule ja avastamisele. Kõiki tegevusi ei pea täiskasvanu üksikasjalikult juhtima. Vaba mäng looduses toetab nii sotsiaalsete oskuste kui ka iseseisva õppimise arengut.
• Kujundage õuesõppest harjumus. Regulaarselt õues õppimine annab tõenäoliselt rohkem kasu kui üksikud õppekäigud või kevadised looduspäevad.
• Kasutage lähiümbrust. Õpikeskkond võib alata juba kooliuksest. Ka üks puu, niidulapp, kraav, õueala või linnapark pakub palju uurimisvõimalusi.
• Kaasake lapsi. Laske lastel valida oma lemmikpaiku, sõnastada küsimusi ja mõjutada seda, mida ning kuidas nad uurivad.
• Siduge tegevus õpieesmärkidega. Õuesõpe on kõige mõjusam siis, kui õpetaja teab, millist teadmist, oskust või hoiakut tegevus toetab.
• Jätke ruumi ootamatule. Loodus ei käitu alati plaani järgi. Muutlik ilm, ootamatult leitud liik või laste tähelepanu köitnud nähtus võib saada väärtusliku õppimise lähtekohaks.

Meie ühine võimalus ja vastutus

Paljud lapsed veedavad praegu vähem aega õues kui varasemad põlvkonnad. Samal ajal näitavad uuringud, et loodus pakub olulist tasakaalu stressile, vähesele liikumisele, rahulolematusele ja keskendumisraskustele.

Erinevate vanuseastmete õpetajatel ja teistel haridustöötajatel on võimalus muuta loodus laste igapäevaelu püsivaks osaks – mitte lisategevuseks, vaid loomulikuks õpi- ja kasvukeskkonnaks.

OUTWISE projekti raames loodav koolitusprogramm aitab õpetajatel saada rohkem teadmisi, kindlustunnet ja praktilisi töövahendeid, et kasutada loodust eri õppeainete õpetamisel ning toetada õuesõppe kaudu laste heaolu, kaasatust ja kestlikku mõtteviisi.

Koolitusprogrammi arendamisel ühendame Eesti, Soome ja Norra ekspertide teadmised, teadusuuringud ning toimivad õuesõppepraktikad. Programmi mooduleid katsetatakse koostöös õpetajate ja haridusasutustega ning saadud tagasiside põhjal täiendatakse neid enne lõpliku koolitusprogrammi valmimist.

OUTWISE projekti koordineerib Tartu loodusmaja. Projekti rahastab Nordplus Horizontali programm.

Artikkel on kohandatud OUTWISE projekti Norra partneri FEE Norway / Grønt Flagg artikli „Naturen som en kraftfull læringsarena for helse, utvikling og livsmestring“ põhjal.

Kasutatud allikad

• Effect of nature on the mental health and well-being of children and adolescents: a meta-review, The British Journal of Psychiatry (2024)
• Nature is our Greatest Source of Health and Well-Being, Maailma Terviseorganisatsioon (2020)
• Det deltakande barnet – naturbarnehagen som stad for danning, Utdanningsforskning.no (2026)
• Vil bruke uteskole for å gjøre skoledagen bedre, Agderi Ülikool / Norsk Friluftsliv (2026)
• Grönskans kvaliteter och barns hälsa – kunskapsstöd, Rootsi Rahvatervise Amet (2023)
• Nature as a Learning Arena, Norsk Friluftsliv
• He, M. jt. „Effect of Time Spent Outdoors at School on the Development of Myopia Among Children in China: A Randomized Clinical Trial“, JAMA (2015)

Sügis hakkab kätte jõudma ja looduses toimub nii mõndagi põnevat. Sammal on niiskem, lehed on hakanud vaikselt värvi muutma ja puude all võib märgata igasuguseid kummalisi kübaraga tegelasi: mõni on pisike ja tagasihoidlik, mõni suur ja uhke, mõni peidab end peaaegu täielikult sambla sisse. Suurte vihmade järel on maa seest pea välja pistnud suur hulk erinevaid seeni!

Tartu loodusmaja perepäev „Seenemikk ja puravik. Suur seeneseiklus!” kutsub kogu pere seeneriiki avastama. Tule vaatama, katsuma, uurima ja nuputama, mis maailm seente kübarate all ja nende ümber tegelikult peidus on!

Perepäeval ootavad külastajaid mitmesugused tegevused. Seenelaboris saab seeni päris lähedalt uurida ning vaadata luubiga seda, mis palja silmaga märkamata jääb. Õues viib seenerada otsima ja märkama seeni otse nende kasvukohas. Tutvuda saab ka erinevate samblike ja sammaldega.

Kellel aga näpud käelise tegevuse järele sügelevad, saavad meisterdada endale oma seeneussi. Ja nagu ühel tõelisel seeneseiklusel ikka, võib ette tulla ka mõni tumedam üllatus: tindiku tindiga joonistamise töötoas saab proovida, kuidas üks seen omaenda tindiga paberile pääseb.

Avatud on ka loomatuba ja talveaed, kus saab uudistada loodusmaja loomapere tegemisi ning mitmekesist taimekogu.

Võta pere ja sõbrad kaasa ning tule vaatama, mida põnevat sügisene seeneriik peidab. Seenemikk ja puravik ootavad seikluskaaslasi!

Osalustasu 4 eurot.
Perepäeva piletiga pääseb ka 15.09-19.09 avatud suurele seenenäitusele!

Tartu loodusmaja huvikooli õpilastele on üritus tasuta.

Sügis toob metsa seened ja Tartu loodusmajas saab neid taas lähemalt vaadata, uurida ja tundma õppida!

15.-19. septembril täitub Tartu loodusmaja saal Lõuna-Eesti metsadest, niitudelt ja parkidest pärit seentega. Viie päeva jooksul saab näha suurt ja mitmekesist valikut seeneriigi esindajatest. Et näitus täieneb iga päev uute leidudega, tasub näitusele tulla rohkem kui korra!

Loodusmaja pargis kasvavad seened on näituse ajaks samuti tähistatud – nii võib seeneriiki avastama minna ka otse õue.

Koolidele ja lasteaedadele pakume eelregistreerimisega juhendatud seeneteemalisi õppeprogramme. Seeni saab uurida nii näitusesaalis kui ka õues ning vaadata neid mikroskoobi all seenelaboris. Loomulikult kuulub asja juurde ka otsimisrõõmu pakkuv seenerada ning oma teadmisi saab proovile panna töölehti täites.

Näituse lahtiolek ja piletid

15.–19. september ehk T–L kell 10.00–18.00

Piletiinfo:
täispilet 6 €
sooduspilet 4 €
kuni 4-aastased (k.a) ja Tartu loodusmaja huvikooli õpilased tasuta.

Hea teada: päevasel ajal kuni kell 16 on näitusel tavaliselt rohkem rahvast, sest samal ajal toimuvad kooligruppide õppeprogrammid. Kui eelistad rahulikumat külastust, tasub tulla kell 16.00–18.00.

Too oma seened kaasa!

Kui oled metsast seeni korjanud ja mõne määramises kahtled, võid need näitusele kaasa võtta. T–R kell 15.00–18.00 aitab seenekonsultant Külli Kalamees-Pani Tartu Ülikooli loodusmuuseumist sul leide lähemalt uurida ja määrata.

Kui sul on juba kindlalt määratud seeni, mida oleks huvitav ka teistele näidata, võid mõned neist näitusele jätta. Nii saab näitus iga päev aina mitmekesisemaks ja sinu leitud seenest võib saada kellegi teise jaoks uus põnev avastus. Seened saab üle anda saalis viibivale konsultandile või tema puudumisel loodusmaja administraatoritele.

NB! Seene määramiseks ja näitusele vastuvõtmiseks peab isend olema võimalikult loomutruu: korjatud koos terve jalaga, katki lõikamata ning töötlemata. See tähendab, et seen ei tohiks olla näiteks purki pandud, keedetud ega muul viisil töödeldud.

Juhendatud programmid

Koolid

Registreeritud koolirühmadele pakume juhendatud seeneprogrammi, mille jooksul saate:

• tutvuda saali seenenäitusega asjatundliku juhendaja toel
• teada, kes on seened ning milline on seeneriigi mitmekesisus;  kes seeni söövad, milline on seente tähtsus looduses ja suhted inimesega
• täita vanuseastmele sobivaid töölehti
• uurida seente viljakehasid, eoseid, niidistikku, seeneusse jm. väikeses seenelaboris

Programm sobib kõigile vanuseastmetele 1.-12. klassini ja on vastavalt grupile kohaldatav.

Grupi suurus: minimaalselt 12 õpilast, maksimaalselt 30 õpilast.
Kestvus: 1h.
Hind: õpilased 4 eurot, saatvad õpetajad tasuta. Tasuda saab kohapeal sularahas, kaardiga või arve alusel. Palume õpetajatel osavõtutasu enne külastust kokku koguda!

NB! Väikeklasside puhul palume eri klassid üheks grupiks liita, et saaks minimaalse õpilaste arvu täis. Väga suure klassi puhul palume jagada klass pooleks ja registreerida kahe eraldi grupina järjestikustel kellaaegadel, et ei ületaks maks. grupi suurust. Murede korral palume ühendust võtta kommunikatsioonijuht Madli Pavesega (+372 56 673 449).

REGISTREERIMINE SIIN. 

* * *

Lasteaiad

Registreeritud lasteaiarühmadele pakume hommikupoolikuti juhendatud programmi, mille jooksul saate:

• teada, kes need seened on, mis elu nad elavad oma mitmekesisuses ning kes seeni söövad
• tutvuda mõnede oluliste söögiseente, mürkseente ja puuseentega
• uurida seente viljakehasid, niidistikku ja seeneusse väikeses seenelaboris
• nuusutada, katsuda, uurida ja mängida

NB! Lasteaiagrupid ei läbi saali suurt seenenäitust, vaid neile on ettenähtud eraldi väike seente väljapanek.

Grupi suurus: kuni 24 last, minimaalselt 12 last.
Kestvus: 45-50 min.
Hind: laps 4 eurot, saatvad õpetajad tasuta. Tasuda saab kohapeal sularahas, kaardiga või arve alusel. Palume õpetajatel osavõtutasu enne külastust kokku koguda!

REGISTREERIMINE SIIN.

Tegevused peredele

Tartu loodusmaja igakuised perepäevad saavad sügishooajal taas hoo sisse! Tule kogu perega uudistama, katsetama ja lustima. Tegevustega võib liituda endale sobival ajal kogu hommikupooliku jooksul.

Seeneteemalisel perepäeval, 19. septembril kl 10-13 on seened loodusmajas aukohal. Uurime neid lähemalt luupide ja mikroskoopide abil, avastame, milline on seente salapärane elu ja miks on neil looduses nii oluline roll. Loomulikult ei puudu ka meisterdamine, mängud ja muud vahvad tegevused. Lustijaid ootavad seenemängud kogu loodusmajas!

Kuni kell 13.00 on avatud ka loomatuba, kus saab kohtuda loodusmaja karvaste ja suleliste asukatega. Pärast või vahepeal tasub piiluda ka talveaeda, kus ootab ees mõnus roheline jalutuskäik.

Perepäeva tegevustest saab osa võtta seenenäituse piletiga.

Lisainfo:
Külastus- ja kommunikatsioonijuht Madli Paves
madli.paves@tartuloodusmaja.ee

Sõida seenele, rongiga!

Sügisene Eesti mets on täis lõhnu, värve ja maitseid. Võta seenekorv, astu jaama ja sõida Seeneekspressiga lähimasse metsa. Seeneekspressi kaardilt leiad seenemetsad, kuhu rongiga hõlpsalt jõuda. Need on paigad, kust võib otsida kukeseeni, puravikke, pilvikuid ja muid metsaande. Või nautida lihtsalt vaikust ja avastada juba tuttavaid või vähemtuttavaid matkaradu.

Garantiid täis seenekorviks ja õhtuseks seenesoustiks me ei anna, sest keegi ju oma kõige paremat metsatukka ei reeda. Ent Seeneekspress juhatab radadele riigimetsas, kust see “päris oma seenemets” leida.

Samuti leiab kaardilt septembris Tallinnas, Tartus ja Aegviidus toimuvad seenenäitused ning erinevates jaamades toimuvad “Seenelise ABC” sündmused, kus seenetark annab jaamas soovitused ja õige suuna kätte. Ja mine tea – võib-olla leiad just enda korjatud seene Tallinnast või Tartust seenenäituselt!

Seeneekspressi korraldavad Tartu loodusmaja, RMK, Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuusem ja botaanikaaed ning Elron.

Käitumisjuhised ohutuks metsas liikumiseks seeneajal 

Seenemetsad kutsuvad! Et seeneretk oleks mõnus ja turvaline, pea kinni järgmistest soovitustest: 

1. Valmistu enne metsa minekut

• Teavita lähedasi: Anna teada, kuhu suundud ja mis kell tagasi plaanid tulla. 

• Laetud telefon: Veendu, et telefon oleks täis laetud ning võimalusel võta kaasa akupank. 

• Riietu sobivalt: Eelista erksaid, ilmastikukindlaid ja pikkade varrukatega riideid. Kummikud või veekindlad jalanõud on metsa ideaalne valik. 

2. Kasuta abivahendeid

• Kaart või GPS: kasuta metsas orienteerumiseks mobiilirakendusi (nt RMK Loodusega koos). 

• Vile, taskulamp, valge ämber: Hädaolukorras võivad need aidata päästjatel sind kiiremini leida. 

3. Liigu turvaliselt

• Kasuta tuttavat marsruuti: Väldi võõrastes kohtades seiklemist ja püüa mitte üksi sügavale metsa minna. 

• Märka ümbrust: Pane tähele silmatorkavaid maamärke, et hiljem kergemini tagasitee leida. 

4. Hinda oma vormi, olusid ja teadmisi

• Ära ülehinda ennast: Kui tunned väsimust, tee paus või pöördu tagasi. Metsas liikumine võib olla füüsiliselt kurnav. 

• Vaata ilmaennustust: Tugev vihm või udu võivad halvendada nähtavust ja orienteerumisvõimet. 

• Tunne seeni: Korja ainult neid seeni, mida kindlalt tunned. Kahtluse korral jäta seen metsa. 

6. Kui eksid ära…

• Ära satu paanikasse: Peatu, hinda olukorda ja proovi tagasi minna mööda tuldud teed. 

• Helista 112: Kui oled eksinud või vajad abi ära kõhkle, helista viivitamatult hädaabinumbril. 

Mõnusat ja turvalist seenemetsa nautimist! 

Rõõm on teatada, et alates 4.augustist on võimalik taaskord kõiki looduse- ja keskkonnahuvilisi Tartu loodusmaja huviringidesse kirja panna.

Registreerimine toimub sarnaselt eelmistele aastatele, kuid sellegipoolest toome välja lühiülevaate registreerimise protsessist, et ka uutel tulijatel oleks see sama lihtne kui vanadel kaladel .

1. Mõtle, mis teema sind looduse juures kõige rohkem huvitab.

2. Tutvu loodusmaja huviringidega. Kui midagi jääb arusaamatuks või soovid lisainfot, võta ühendust otse ringijuhendajaga, kuna tema teab kõige paremini, mis tunnis toimub. Kuid pane tähele, et juhendajad võivad augustis veel puhkusel olla ja ei pruugi kohe vastata.

3. Tutvu tunniplaanis välja valitud huviringi toimumise aegadega ning veendu, et need sobivad sinu graafikuga.

4. Kui ringi toimumise aeg sobib, tutvu huvikooli erinevate dokumentidega, kui seda juba varem teinud ei ole, et hiljem ei tuleks üllatuseks ringitasu suurus või näiteks huviringist lahkumise kord.

5. Suundu ARNO keskkonda, kus saad sõlmida huvikooliga lepingu. Palun lisage taotlusesse õpilase e-mail ja telefoni number, nii on hiljem õpetajal võimalik lihtsa vaevaga kiireloomuliste asjadega tegeleda.

6. ARNOs registreerimisel ära unusta vajutada “Kinnita leping” nuppu, muidu jääb leping poolikuks ning meil ei ole huvikooli poolt võimalik seda vastu võtta.

7. Peale huvikooli poolset lepingu kinnitamist suunduge meie Stuudiumi keskkonda ning looge sinna konto, et olla kursis huvikoolis toimuvaga. Need, kes eelmistel aastatel konto juba loonud on, seda uuesti tegema ei pea. Kuid kui sinna ligi ei pääse, siis võtke meiega ühendust.

NB! Eelmisel õppeaastal huviringides osalenud õpilastel oli võimalik läbi Stuudiumi keskkonna ennast uue aasta ringidesse eelregistreerida. Mis tähendab, et teie taotlused kinnitame ARNO keskkonnas eelisjärjekorras. Eelis aegub 24.augusti südaööl. Peale seda hakkame õpilasi vastu võtma ARNO keskkonnas esitatud taotluste kuupäeva järgi.

Täpsema registreerimise info leiate siit HUVIRINGIDESSE REGISTREERIMINE

Küsimuste, murede ja rõõmudega pöörduge õppejuht Pille-Riin Pärnsalu poole:
pilleriin.parnsalu@tartuloodusmaja.ee
+372 5625 3402

Loodusmaja saalis saab augustikuus imetleda botaanilisi kipsreljeefe.

Pealkiri „Suvetaju“ viitab autori, Eve Heero lemmikaastaajale ning looduse ja inimese vahelisele seosele.

Näituse keskmes on botaanilised kipsreljeefid, mille tehnika on kunstniku jaoks muutunud kuue aasta jooksul sügavaks loominguliseks uurimisretkeks. Näitusel „Suvetaju“ on valitud tööd viimase kahe aasta loomingust, mis on valminud peamiselt suvel, ajal, mil loodus on kõige lopsakam ja pakub kõige rohkem inspiratsiooni.

Tööprotsess algab taimede märkamisest ja valimisest looduses. Jalutuskäigud maja ümbruses, aiamaal või metsas annavad materjali, millest valmivad esmalt savijäljendid ning seejärel kipsreljeefid. Viimistletud tööd saavad värvi peamiselt akvarellide ja akrüülidega, tuues esile taimede vormi ja iseloomu.

Botaaniliste kipsreljeefide tehnika suunab tähelepanelikumalt märkama looduse detaile ning pakub loomingulise protsessi kaudu rahulikku ja meditatiivset kogemust. Näitus loob võimaluse peatuda igapäevase looduse keskel, vaadelda tuttavaid taimi uue pilguga ning kogeda kunsti ja looduse põimumist.

Kunstiloome on Eve Heero loomingulises teekonnas olnud oluline osa kogu elu. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli kunstnik-kujundajana ning Tallinna Ülikooli kunsti- ja tööõpetuse õpetajana. Pikki aastaid graafilise disainerina töötanud Eve tegutseb praegu kunstiõpetajana Maarjamaa Riigikoolis.

Eestis vähetuntud botaaniliste reljeefide tehnika toob vaatajani omanäolise võimaluse avastada taimede ilu, vorme ja peidetud detaile ning näha loodust kui lõputut inspiratsiooniallikat.

Näitust saab külastada esmaspäevast reedeni kell 10.00–18.00 sissepääsupiletiga (4€/2€).
Enne tulekut soovitame külastusaeg täpsustada telefonil 736 6120.

Sellel suvel on Tartu loodusmaja meeskond alustanud Nordplus Horizontal projekti OUTWISE – Outdoor Learning for Wellbeing, Inclusion and Sustainability in Education (NPHZ-2026/10079), mille eesmärk on arendada õuesõpet viisil, mis toetab õppijate heaolu, kaasavust ja kestlikku mõtteviisi.

Juuni alguses osalesime Soomes Tamperes rahvusvahelisel Ulos-Ut-Out 2026 konverentsil, kus kogusime inspiratsiooni, uusi metoodikaid ja kohtusime projekti partneritega. Jaanipäeval jätkus töö Norras, kus osalesime 11th International Outdoor Education Research Conference (IOERC) konverentsil ja  tutvume värskeima rahvusvahelise teadustöö ja praktikatega õuesõppe valdkonnas.

Järgmiste kuude jooksul kogume, katsetame ja kohandame Eestis, Soomes ja Norras parimaid õuesõppe meetodeid. Nende põhjal valmib praktiline koolitusprogramm nii Eesti, Soome kui ka Norra haridustöötajatele, mille mooduleid saavad õpetajad ja noorsootöötajad esmakordselt praktiliselt läbi teha 2027. aasta kevadel Tartu loodusmaja õuesõppe nädala raames.

Täname Nordplus Horizontal programmi toetuse eest, mis võimaldab meil õppida rahvusvahelistelt partneritelt ja tuua uusimad teadmised Eesti haridusse.

Projekti juhib Tartu loodusmaja, partneriteks on Soome loodus- ja keskkonnakoolide võrgustik (LYKE), Norra Keskkonnahariduse Sihtasutus (FEE Norway) ja Norra Sporditeaduste Ülikool (NIH).

Rohkem infot projektist: https://www.tartuloodusmaja.ee/…/ouesope-heaolu…/

#TartuLoodusmaja #OUTWISE #Nordplus #OutdoorLearning #Õuesõpe #Heaolu #Kaasatus #Kestlikkus #IOERC2026 #UlosUtOut