Elurikkus Tartu loodusmaja pargialal
Tartu loodusmaja pargi elurikkus pakub avastamisrõõmu igal aastaajal. Lille 10 asuvas liigirikkas pargis kasvab üle 80 puu- ja põõsaliigi ning enam kui 200 rohttaimeliigi. Siin kohtuvad vanad põlispuud, mitmekesised istutusalad, linnud, seened ja väike veesilm.
Park on ühtaegu elupaik paljudele liikidele ja loodusõppe keskkond, kus saab tundma õppida nii Eesti looduslikke taimi kui ka haljastuses kasutatavaid võõrliike.
Veesilm, seened ja linnud
Veesilm
Loodusmaja pargi väike tiik on inimeste rajatud veesilm, kuhu koguneb sademetevesi. Tiiki suunatakse ka nõlval asuva käiguraja sademevett. Veesilm pakub lindudele joogikohta ning loob elupaiga mitmesugustele väikestele veeorganismidele.
Seened
Pargis on varasemate vaatluste käigus leitud ja määratud ligikaudu 20 seeneliiki. Nende seas on tamme-kivipuravik, lehise- ja kuldtatik, mitmesugused sirmikud ja tindikud, murukera ning mürkšampinjon. Seenenäituste ajal on osa pargis kasvavaid seeni ka ajutiselt tähistatud.
Linnud
Loodusmaja pargis võib kohata linnaloodusele iseloomulikke liike, näiteks rasva- ja sinitihast, hallvarest, põld- ja koduvarblast ning rohevinti. Varasema viieaastase vaatlusperioodi jooksul märgati pargis või sellest üle lendamas kokku 46 linnuliiki.
Pargi puudele kinnitatud kaheksat linnuliiki kujutavad puidust linnud aitavad noortel loodusvaatlejatel harjutada binokli kasutamist ja lindude märkamist.
Pargi erilised puud
Loodusmaja pargis kasvab mitu tähelepanuväärset puud, mis jutustavad nii pargi ajaloost kui ka vanade puude tähtsusest elurikkusele.
Palsamnulg
Loodusmaja ees kasvav palsamnulg (Abies balsamea) pärineb Põhja-Ameerikast. See puu on loodusmaja jaoks erilise tähendusega: uue hoone esialgset asukohta muudeti, et väärikas puu saaks edasi kasvada.
Harilik tamm
Loodusmaja taga kasvab mitmesaja aasta vanune harilik tamm (Quercus robur), mille vanuseks on hinnatud ligikaudu 400 aastat. See on üks pargi tähelepanuväärsemaid põlispuid. Alates 1986. aastast kuulub tamm Tartu linna kaitsealuste põlispuude hulka.
Vana harilik vaher
Pargis kasvav harilik vaher (Acer platanoides) on oluline elustikupuu. Vanades puudes leiavad elupaiku samblad, samblikud, seened, putukad, linnud ja pisiimetajad. Selle vahtraga on seotud näiteks hakid, suur-kirjurähn, tihased ning paljud putukaliigid.
Istutusalad ja õppepeenrad
Loodusmaja pargi erinevad istutusalad võimaldavad tundma õppida taimede kasvutingimusi, päritolu ja kasutusvõimalusi. Peenrad on kujundatud nii, et neis saab taimi vaadelda ning kasutada neid praktilises õppetöös.
Varjupeenar
Varjupeenras kasvavad peamiselt Eestis looduslikult esinevad varjutaimed, näiteks harilik kopsurohi ja sõnajalad. Nende seas leidub harilikku laanesõnajalga ja ohtest sõnajalga. Kodumaiste taimede kõrval kasvab ka samasuguseid tingimusi eelistavaid võõramaiseid ilutaimi.
Turbapeenar
Turbapeenar tutvustab happelist ja niiskemat kasvukeskkonda eelistavaid taimi, keda kohtab näiteks rabades. Siin kasvavad mustikas, pohl, sinikas, kanarbik ja jõhvikas, samuti madal kask ja vaevakask. Peenrasse suunatakse käiguradadelt sademevett, et hoida pinnast niiskemana.
Viljapuuaed
Pargis on säilinud vana viljapuuaed, kus kasvavad õuna-, ploomi- ja maguskirsipuud. Nende kõrval leidub mitmesuguseid marjapõõsaid, sealhulgas musta arooniat, musta, punast ja valget sõstart ning aed-karusmarja. Viljapuuaed aitab tutvustada söödavaid taimi ning nende kasvatamist ja kasutamist.
Kiviktaimla
Kiviktaimlas saab näha taimi, mis eelistavad päikesepaistelisi ja valgusrikkaid kasvukohti. Näiteks kasvavad siin kaukaasia hanerohi, kobarkivirik ja valge kukehari.
Nõlvapeenar
Nõlvapeenras tutvustatakse erinevaid põõsaliike, näiteks harilikku ebajasmiini, harilikku kibuvitsa, harilikku pihlakat ja harilikku sirelit.
Toidupeenrad
Toidupeenrad aitavad tundma õppida söögi-, maitse- ja ravimtaimi ning harjutada taimede kasvatamist, rohimist ja saagi koristamist. Pargis on kolm eri otstarbega toidupeenart.
Tervisepeenar
Siin saab tutvuda ravimtaimedega, näiteks piparmündi, salvei, sidrunheina, kõrvenõgese ja teelehega.
Söögipeenar
Siin kasvatatakse köögivilju, näiteks kõrvitsalisi, tomateid, lattube ja lehtsalatit.
Maitsepeenar
Siin saab tundma õppida maitsetaimi, näiteks aedpeterselli, rosmariini ja murulauku.
Maitsetaimede püramiidpeenar
Maitsetaimede kasvatamiseks on pargis ka eraldi püramiidpeenar. Seal kasvatatakse muu hulgas basiilikut, erinevaid lauke ja tilli, mida kasutatakse loodusmaja köögis.
Peenardel kasvavad liigid ja kasvatatavad kultuurid võivad hooajati muutuda.
Avasta loodusmaja parki
Lisaks liigirikkusele pakub park mitmesuguseid võimalusi looduse uurimiseks ja õues õppimiseks. Tutvu lähemalt pargiala ning selle õppevõimalustega.


