Vaheajaline isetegevus ehk mida me teeme, kui õpetaja on haige

img_6734

Kuna meie õpetaja jäi jõulupühade ajal haigeks, siis otsustasime omavahel, et lähme Geoloogia ja Keskkonna Huviringi õpilase kodukanti külla.

Mõeldud-tehtud!

Neljapäeval 28. detsembril läksime Geoloogia ja Keskkonna Huviringiga Uhti. Bussijuht küsis selle peale, et mis meil seal Uhtis toimub, sest tavaliselt sōidab sellel liinil ainult paar inimest. Bussilt lahkudes viis ringi õpilane Lea meid küülikuid, hiiri, kanu ja kukke vaatama. Lisaks nägime väljas nurmkanu. Lea rääkis, et nende lähedal õunaaias on olnud korraga kuni 41 kitse.

Pärast seda läksime Lea koju sooja. Seal sõime mustrõigast, mitmeid kooke, suitsuvorsti, maiustusi, puuvilju ning jõime peale 4 liitrit alkoholivaba glögi.

Viimase asjana käisime Uhti Valges kõrtsis, seal saime tänu Leale toreda ringkäigu. Seal kõrvalhoones oli sepikoda. Sepp Kaspar rääkis meile sepikoja ajaloost, geoloogia-alast informatsiooni raua kohta. Eriti huvitav oli teada saada raua ja terase erinevustest: katsetuseks saime sepistada naela.

Tagasitee oli niivõrd pime, et Pelle kadus teiste aeda ära. Poisid kasutasid pimedust ära ja loopisid kõiki lumepallidega, mis läks massiliseks lumepallisõjaks kõigi vahel.

Bussi oodates seisime algselt vales peatuses. Buss peatus aga teises peatuses ja me pidime jooksma üle paksu lumevaiba, et jõuda bussi peale.

Aitäh Leale, kes pakkus meile varjualust ja huvitavat ringkäiku kodukandis Uhtis.

Uhti külaskäigust kirjutasid Tartu Loodusmaja Geoloogia ja Keskkonna Huvigrupi õpilased.

Piltide autor: Katrin Kello