Tänavuse aasta tegijad

Aasta 2018 on alanud ning taas on valitud aasta liigid, et neile tähelepanu pöörata. Küllap on kõigil meeles veel eelmise aasta omad, kuid nüüd astuvad lavale uued tegijad. Saage tuttavaks: aasta lind, loom, puu, orhidee, seen, muld, sammal ja liblikas.

Aasta lind on metsis (Tetrao urogallus). Metsis ehk mõtus on Eesti ja ühtlasi kogu Euroopa suurim kanaline. Metsis eelistab elada vanades männikutes. Isastel, kes võivad kaaluda 45 kg, on väga pikk saba, mida mängu ajal lehvikuna laiali aetakse. Nad on tumedad, nokk on valkjaskollane ning tiivanuki juures on ümar valge laik. Emased on väiksemad, nad kaaluvad u 1,52 kg. Metsise emaslinnud on pruunid, kurgualune ning rind on roostepunane. Eestis on metsise arvukus märkimisväärselt langenud ja ta kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Rohkem infot: www.eoy.ee/metsis

Aasta loom on ilves (Lynx lynx). Ilves on meie metsade ainuke kaslane. Täiskasvanud ilvese kaal võib olla kuni 25 kg. Tal on kõrged jalad, ümar pea ning kõrvade otsas mustad tutid. Kasuka värvus varieerub punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Näo ümber on tihedatest karvadest põskhabe. Saba on üsna lühike ja musta otsaga. Ilvese käpad on nagu kassi omad, kuid palju suuremad. Kuna ilvese küüned on sissetõmmatavad, ei jäta ta lume peal käies küünisejälgi. Peamised elupaigad on tihedad okas- ja segametsad. Ilves on väga varjulise eluviisiga ning jahib saaki tavaliselt hämaras. Nad söövad kõike, millest jõud üle käib. Lisainfo: http://www.looduskalender.ee/n/ilves

Aasta puu on laukapuu (Prunus spinosa). See teravate asteldega põõsas, II kaitsekategooriasse kuuluv luuviljaline, on looduslikult levinud Lääne-Saaremaal. Haruneb palju. Kuna taimel on palju juurevõsusid, moodustab laukapuu tihedaid tihnikuid. Keskmise laukapuu kõrgus on 3–4 meetrit, rekordina 8 meetrit. Laukapuu õitseb enne lehtimist. Õied paiknevad ühekaupa või ka ebakorrapäraselt paaris. Need on kreemikasvalged, 1,5-sentimeetrise läbimõõduga ning viie kroonlehega. Teda on kasutatud ploomi pookealusena ning kaunite õite ja siniste viljade tõttu ilupõõsana, seetõttu on metsistunud laukapuu leiukohti teada ka Eesti mandriosast. Infot: http://www.eestiloodus.ee/artikkel3509_3487

Aasta orhidee on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). See on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik. Kaunis kuldking võib kasvada kuni 80 cm kõrguseks. Õiel on kingakujuline huul ning ülejäänud õielehed on lillakaspruunid, ülalt teravneva otsaga. Taim on putuktolmleja. Kuldking on mitme-aastane taim, mis kasvab puisniitudel ja metsades. On levinud hajusalt terves Eestis, kuid suurimad populatsioonid on Lääne-Eestis, Eesti lääneosas paiknevatel saartel ning Järva- ja Jõgevamaal. Kuulub kaitsealuste liikide II kaitsekategooriasse.

Aasta seen on tuletael (Fomes fomentarius). Tuletael kuulub torikseente hulka. Kasvab peamiselt kaskedel, harvem ka teistel lehtpuudel. On levinud kogu Eestis. Seen on mitmeaastane ning täiskasvanud viljakeha on kabjakujuline. Tuletaela pealispind on krobeline ja vanematel seentel hall, juurde kasvav osa on pruun. Näha võib kasvuvööndeid. Alapoolel on torukesed. Seen paljuneb eoste abil ning hakkab kevadel eoseid moodustama. Tuletael lagundab puid ja võib neil põhjustada valgemädanikku. Varem on seda seent kasutatud tule süütamiseks, sellest tuleneb ka tema nimi. Tuletaela võib segi ajada tuletaelikuga (Phellinus igniarius) ja jänesevaabikuga (Ganoderma applanatum). Lisainfo: mukoloogiauhing.ut.ee/

Aasta muld on näivleetunud muld. Näivleetunud mullad ehk kahkjad mullad on ühed Lõuna-Eesti viljakaimad mullad. See on põllumehe parim muld Liivimaal, millel saab kasvatada enamikke mulla suhtes nõudlikke kultuure, nagu näiteks teravilja, kartulit ja rapsi. Näivleetunud muldadel kasvavad peamiselt kuuskedega segametsad. Samuti on sellise mullastikuga metsad head seenemetsad. Punakaspruuni värvi näivleetunud muld on kujunenud karbonaadivaesel liivsavimoreenil. Sellele on iseloomulik üsna paks huumushorisont ja kahekihiline lähtekivim: all raskem ja ülal kergem. Näivleetunud mullad hõlmavad Eesti maafondist umbes kümnendiku, põllumajandusmaal on neid üle 20%.

Aasta sammal on harilik laanik (Hylocomium splendens). Harilik laanik on Eestis väga levinud sammal. Teda võib leida kasvamas nii kuivades männikutes kui ka soostuvates kuusikutes, rabades mätastel ja klibustel loopealsetel. See on sammal, mis on kergesti äratuntav oma „korruseid“ kasvatava võsu poolest. Igal aastal kasvab juurde vaid üks „korrus“, seega saab „korruste“ järgi määrata sammaltaime vanust. Lisainfo: https://sisu.ut.ee/samblasober/

Aasta liblikas on pääsusaba (Papilio machaon). Pääsusaba on valitud ka Eesti rahvusliblikaks. Ta on üks Eesti suurimaid liblikaid, tiibade siruulatusega 6585 mm. Pääsusaba kuulub ratsulibliklaste sugukonda. Eestis on lääne pool sagedasem, kuid võib kohata ka mujal. Pääsusabal on suured, must-kollase tiivamustriga tiivad ja tagatiibadel on iseloomulikud kannused. Lendab kiiresti ja tõuseb tihti kõrgele. Emasliblikas muneb munad sarikalistele, millel röövikud hiljem toituvad. Nii satuvad röövikud vahel ka peenramaale tilli või porgandit sööma. Pääsusaba röövikud on rohelist värvi ja mürgised. Rohkem infot: http://rahvusliblikas.ee/

 

Kirjutamisel on kasutatud Keskkonnaameti materjale.