Täna me ei upu!

Lugu sellest, kuidas Matkaring Ülenurme noortega Noortefondi toel mitte uppumas käis.

Autor: Katrin Kello
Autor: Katrin Kello

See juhtus viienda kuu kolmel viimasel päeval.

Alustasime oma retke Tartu Loodusmajast, kust suundusime bussijaama, suur masin viis meie grupi Puurmani, kus saime kokku teistega, kes sinna juba kohale olid jõudnud. Siiani oli kõik toimunud maa peal, kohe oli see muutumas.

Puurmani silla all kordasime üle veematka ohutusnõuded, millest olime juba ettevalmistavates loengutes kuulnud, voolav jõgi meie kõrval tegi olukorra reaalsemaks. Soojenduseks said julgemad natuke Puurmani poole ja tagasi sõuda, et harjuda pööramiste ja aerutööga. Kopraid alla ei aetud ja kõik hääletati veekõlbulikeks. Sõit (allavoolu) võis alata!

Endast ees ja taga olevad paatkonnad pidid alati nähtaval olema.
Endast ees ja taga olevad paatkonnad pidid alati nähtaval olema. (Autor: Minna Ots)

Esimesed kilomeetrid möödusid loojuva päikese paistel, Kaldad olid roostunud ja jõevesi sile. Aeg-ajalt tõusid jõekäärude tagant lendu linnuparved. Hüüp hõikas kaldaäärses roostikus. Idülli polnud aga aega nautida, sest kanuusõidu käppa saamiseks on vaja harjutamist. Mõnel paatkonnal õnnestus teekonnal kõik kaldad iga natukese aja tagant ära puudutada.

Kui päike oli kadunud, hakkas tekkima udu ja jahedus hiilis vestivahele. Õnneks oli varsti ööbimiskoht paistmas. Õigemini torn, mis märkis ööbimiskoha asupaika. Olime jõudnud Kirnale. Õhtu möödus rahulikult, lõkkesütes kartuleid küpsetades ja teevett keetes võtsime päevasündmused kokku- valutavad käed, tekkivad villid ja hea tuju oli see, mille endaga kaasa võtsime. Uni oli magus.

Puhkepaus (autor: Katrin Kello)
Puhkepaus (autor: Katrin Kello)
Takistused (autor: Katrin Kello)
Takistused (autor: Katrin Kello)

Järgmine päev tuli päikesepaiste ja kastese rohuga. Hommik oli päris pikk, aga kuidagi saadi ikka liikuma. Valu käes oli järele andnud, liigutused olid kindlamad, kui eelneval õhtul.

Terve päev veeteel olles sai kogeda nii kanuu tassimist kui ka  veevoolus edasi kandumist, aeg-ajalt uuriti ka kaldaääri, ega seal teematerjali ometi ei kasva? Kuusevõrsed ja jänesekapsas olid huvitavad menüütäiendused. Ilm oli suurepärasne, päike peegeldas terve päeva jõeveelt näkku.

Õhtuks ööbimispaiga otsimisega tuli aga vaeva näha- rmk plats, kuhu olime planeerinud jääda, oli kalamehi otsast lõpuni täis. Õnneks oli mõned kilomeetrid allpool üks veidi mahajäetud ilmega platsike veel.

Lõkketuli soojendas õhtul valutavaid kehasid, oodati sooja magamiskotti ja magusat und.

Järgneval hommikul oli lõpuni veel üsna vähe minna, viimane lõik sõideti Emajõel, mööda kihutavad mootorpaadid suurt kanuutajatest ei pidanud, Matka ohtlikuimad olukorrad tekkisidki mootorpaatide lainetes loksudes. Õnneks jõuti terve ja kuivana Palupõhja.

Meeskonnatöö ja teistega arvestamine olid peamised matkalt kaasa saadud kogemused. Kaunis ja inimtühi loodus ja mitmeks päevaks tsivilisatsioonis eemal viibimine ühtki linna- ega maakonnanoort ei murdnud.

(autor: Katrin Kello)
(autor: Katrin Kello)
Kanuude maaletõmbamine. Seiklus on läbi. (autor: Minna Ots)
Kanuude maaletõmbamine. Seiklus on läbi. (autor: Minna Ots)
Täname võimaluse eest Noortefondi!
Täname võimaluse eest Noortefondi!