Tagasivaade Linnuklubi sügisestele väljasõitudele Matsallu, Võrtsjärve äärde ning Aardla poldrile

Linnuklubi rahval oli sügisesel linnurände kõrghooajal samuti rännuärevus hinges. Ette võeti mitu väljasõitu, et sügisesest linnumöllust vahetult osa saada.

28.-29. septembril käisime Matsalu rahvuspargis. Reede õhtul sõitsime tihedas vihmasajus Lihulasse ja hoidsime pöialt, et ilm järgmisel päeval meid soosiks. Ööbisime hubases ja külalislahkes Lihula lasteaias. Suur tänu lasteaia direktorile Anne Ööpikule sooja vastuvõtu eest! Hommik tervitas meid päikesepaistega ja rõõmsalt asusime teele. Meie väikese seltskonnaga liitus Läänemaa tuntud linnumees Marko Valker, kes oli meile terve päeva jooksul suurepäraseks teejuhiks ja õpetajaks.

Esimene peatus oli kohe Lihula külje all, kus kõrrepõllul otsis toitu hinnanguliselt 350 sookurge. Jälgisime neid pikemalt läbi binoklite ja vaatlustoru ning kuulasime samal ajal Marko põnevat juttu sookurgede elust. Samas hakkasid silma ka esimesed haneparved. Edasi võtsime suuna Keemu poole, kus saime pilgu Matsalu lahele heita ja sealseid asukaid tundma õppida. Usinalt täitsime ka töölehte ja nn linnulisti – nimekirja, kuhu kõik päeva jooksul kohatud linnuliigid kirja pannakse. Edasi viis meid tee Salevere Salumäe poole. Teel tegime peatuse ka Näärikivide juures ja uudistasime tüüpilist rannakarjamaad ja saime teada palju huvitavat sealsete asukate kohta. Saleveres matkasime Salumäel ja otsisime lindude tegevusjälgi.

Peale lõunat ootas meid Matsalu looduskeskus Penijõel, kus vaatasime slaidiprogrammi Matsalust ning tutvusime püsinäitusega Matsalu Rahvuspargi loodusest ning ajaloost. Penijõelt võtsime suuna Kloostri vaatetorni poole, et heita pilk Matsalu kuulsatele luhtadele. Edasi viis tee meid Suitsu vaatetorni poole. Tegime lühikese peatuse Viita puisniidul ja saime ülevaate ka sellest olulisest pärandkoosluse tüübist ning sealsest elustikust. Suitsu torni jõudsime juba õhtuhämaruses, aga kõik ronisid vapralt veidi kõikuvasse Matsalu rahvuspargi kõrgeimasse vaatetorni. 21 meetri kõrguselt avanes uhke vaade ulatuslikele roostikele, rannakarjamaadele ning Matsalu lahele.

Tihenevas vihmasajus asusime pikale koduteele. Meie päevaseks “linnusaagiks” sai kokku 53 liiki.

Suured tänud Marko Valkerile ja ootame uusi kohtumisi Läänemaa linnupaikades!

Laupäeval 13. oktoobril võtsime ette Võrtsjärve-äärsed linnukohad ja Aardla poldri. Et varahommikune bussisõit liiga igav ja uinutav poleks, alustasime kohe ka linnulisti täitmist. Enne kui linna piiridest välja jõudsime, oli 6 liiki juba kirjas: kuldnokk, hallvares, hakk, kalakajakas, kodutuvi ja künnivares. Kilomeetrite kuludes tuli liike üha juurde, valdavalt kergesti äratuntavate lindude arvelt 🙂 Esimese pikema peatuse tegime Väike-Rakkes, et põllul maas olevat haneparve “torutada”. Põllu kohal liugles ka paar viud, kellest üks oli silmatorkavalt heleda sulestikuga. See nõudis suuremat tähelepanu ja umbes pooletunnise jälgimise-jälitamise järel olime kindlad, et tegemist oli Eestis suhteliselt haruldase taliviu ehk karvasjalg-viuga, kes satubki meie aladele vaid rändel olles. Edasi liikusime Tamme paljandile, et kõrgelt kaldalt pilk Võrtsjärvele heita. Veelinde oli järvel palju, enamus neist sinikael-pardid ja kajakad. Tammelt edasi viis meid retk Valguta poldrile. Teel kohtasime selle sügise esimesi siidisabasid, keda õnnestus ka fotodele jäädvustada.

Tartumaal Rõngu vallas asuv Valguta polder on suurepärane paik paljudele veelindudele, sest poldri pump pandi mõne aasta eest seisma ja seetõttu on sinna kujunenud vee- ja taimestikurohke ala, kus toitu ja varju leiavad sajad linnud. Meiegi ei pidanud pettuma, sest madala veega üleujutatud alad olid tihkelt veelinde täis. Keset vett aga seisis suur kormoranipuu. Valgutal jätkus meil vaatamist ja määramist pikemaks ajaks. Ilm oli väga ilus ja soosis meie ettevõtmist. Pidasime ka väikese püstijala-pikniku, et meel ikka rõõmus püsiks 🙂 Valguta kõige põnevamad linnud olid imeilusad hõbehaigrud, veidra nokaga luitsnokk-pardid ja pisikesed sabatihased, kes paljudele juba Kabli-reisist tuttavad. Vahetult enne ärasõitu õnnestus näha ka suursugust merikotkast.

Valgutalt sõitsime Tartu külje all asuvale Aardla poldrile, mis aga oli erakordselt linnuvaene ning vaikne. Ainsa uue liigina nägime seal hallõgijat.

Kokku kogunes linnulisti 46 liiki.

 

Kirja pani: Aire Orula

Fotod tegi: Elo Hermann ja Mirjam Grosberg