Seiklusratta imelised hetked

8.-15. juulini toimus Tagametsas Järvamaal skautide traditsioonilne suurlaager, mis seekord kandis nime Seiklusratas.

Kuigi ma pole skaut, vaid hoopsiki gaid, siis ka minu tee viis mind skaudilaagrisse. Mitte küll oslema, vaid hoopis vabatahtliku tööd tegema. Kuna laager oli rahvusvaheline ja üsnagi suure osavõtjate arvuga, siis oli üsnagi huvitav kogemus olla hoopis nii öelda korraldajate poole peal. Minu ülesandeks laagris oli läbi viia tegevusi noortele ja lastele ning  avatud silmadega ringi käia.

Teemapäevi oli meil laagris mitmeid, näiteks looduspäev, ekstreempäev ja palju muud huvitavat. Igal õhtul kohtusime vabatahtlikega ning jagasime järgmise päeva ülesandeid: kes kööki, kes valvesse, kuhu iganes vaja oli. See tegigi laagri eriti huvitavaks, et iga päev oli isemoodi, kunagi ei olnud igav.

Skaudilaager on seletamatu kogemus. Sõbrad, kelle sa sealt saad, on sõbrad, keda tasub hoida. Õhtused lõkkeõhtud, kus vestlusteemad kõiguvad seinast seina, õhtused laulmised kohalikus bussijaamas, mis on kaunistatud raudrohu ja pajuokstega, et anda sellele peoks vajalik välimus, sellised hetked on vaid killuke, mis mulle sellest laagrist alatiseks meelde jääb.

Eriti tore oli see, et laager oli rahvusvaheline. Kohale oli tulnud skaute ja gaide Leedust, Iisraelist, Rootsist ja veel paljudest kohtadest. Õpetati üksteisele oma keeles huvitavaid lauseid, arutleti erinevatel teemadel, näiteks kuidas on elu hoopis teises keskkonas, mis sarnaneb, mis erineb. Õpiti nägema asju teise nurga alt.

See laager jääb mulle alatiseks meelde, seal kohatud sõru ma igapäevaselt ei kohta, aga ma tean, et nad on minu jaoks alati olemas. Skautlus ja gaidlus annab elule nii palju juurde, mitte ainult metsas hakkama saamise oskusi, vaid see laiendab maailmapilti tohutult. See oli üks minu selle suve seiklustest, ja kindlasti üks kõige meeldejäävamaid.

Egeli Raudmäe

Mina olen Egeli Raudmäe. Käimas on viies aasta lodusmajas ja teine aasta looduse-, ja keskkonnauuringute huviringis. Ennast iseloomustama valikisin šampinjonid, sest kuigi pealt näha nad väga huvitavad ei ole, siis tegelikult on neis peidus palju enamat. Mulle meeldib ka proovida ja katsetada, ning avastada endas täiesti uusi külgi.