Mõnusad lihavõtted Loodusmaja moodi

Umbes kuu aega tagasi, 30. märtsil, toimus loodusmajas lihavõtete perepäev. Läksin samuti asja uurima.

Sündmus toimus köögis, kõrvalasuvas toas ja talveaias. Kiikasin korraks kööki, kuid kuna seal oli parajasti pikk järjekord, otsustasin minna hoopis kõrvaltuppa. Huvilisi oli siingi üsna palju, peamiselt emad-isad oma lastega, ent leidus ka mõni tühi tool. Seadsin ennastki laua taha istuma. Meisterdada sai ükskõik milliseid munatopse, aga enamus tegi näidiste järgi pikakõrvalisi jäneseid.

Usinad meisterdajad

Materjalid olid olemas: topsi sai lõigata vetsu- või köögipaberirullist. Pärast võis seda kaunistada erinevat värvi paberitega ja kleepida külge silmad, kõrvad, käpad, saba, lipsu või midagi muud meelepärast. Ainsaks piiranguks oli oma kujutlusvõime. Väiksemaid lapsi abistasid nende vanemad, suuremad pusisid ise. Valmis kümneid erinevaid jäneseid-munatopse: siniseid, punaseid, rohelisi, oranže, kirjusid ja väga palju muidki huvitavaid eksemplare. Panin ka ise käed külge ning meisterdasin endale ühe rohelise ja teise oranži jänese. Varsti oligi neid tarvis.

Minu meisterdatud munatopsid

Nimelt värviti köögis mune, kuid mitte tavaliste munalakkidega, mida poes müüakse. Siin olid kasutusel punapeet ja kurkum. Mõlemad toiduained olid pandud erinevatesse pottidesse keema. Kokku oli neli potti, kaks kummagi värviga. Peediga värvides pidid munad muutuma lillakaks või isegi siniseks, kurkumiga kollaseks. Mune võis värvida kahel viisil.

Üks võimalus oli panna muna niisama potti keema. Siis värvus see ühtlaselt ja sellel ei olnud ühtegi mustrit. Teine võimalus, mida kasutati rohkem, oli värvida muna suka sees. Nii sai muna peale panna taimelehti või sibulakoori, tõmmata need sukaga tihedasti ümber, siduda sukk nööriga kinni ja panna keema. Kui see oli keenud umbes seitse kuni kümme minutit, võis selle potist välja võtta, suka eemaldada ning taimelehe küljest ära kraapida. Siis jäi munale lehe kujutis valgena, samal ajal kui ülejäänud muna oli värviline. Mina värvisin ühe muna üsna lõpus.

Panin suka sisse ühe taimelehe ja paar sibulakoort, sidusin hästi kõvasti kinni ning panin peetide juurde keema. Muna jäi hall, ainult aimatava roosaka tooniga, kuid lehe kujutis oli väga selge. Pärast sain teada, et kuigi vesi tundus keedes tumepunane, oli värv peaaegu üleni välja keenud. Polnud ka mingi ime – peedid ja kurkum olid tulel olnud juba hommikust saati. Perepäev algas aga kell üksteist hommikul ja lõppes kell kaks pärast lõunat.

Lehtedega värvitud munad

Veel oli talveaias munaotsimismäng, mida ma ei jõudnud vaadata, ja tegelusvaip kõige pisematele, kuhu ma ka ei läinud. Loomulikult sai teha pai Loodusmaja pikk-kõrvadele, kes ootasid loomatoas. Ka seal käis päris palju rahvast.

Perepäev oli igas vanuses lastele väga huvitav. Munade värvimine oli vist kõigi lemmik – millest muidu selline järjekord. Lapsed läksid pärast üritust koju, kaasas jänesenäoline munatops koos ise värvitud munaga ja toredate mälestustega.