Loodusfotograafia ja elurikkus

Loodusfotograafia huvialaring on loodusmajas eksisteerinud juba pikemat aega. Esialgu oli ettevõtmine väga populaarne ning huvilisi oli palju. Ringiga käidi palju looduses pildistamas, õpiti teemat praktilisel teel ning hiljem analüüsiti neid pilte tundides. Pildistamise tehnilise osaga ei tegeletud küll palju, kuid nii mõnestki selle ringi õpilasest on saanud tõsisem fotograafiahuviline. Kahjuks jäi aga aastatega huvilisi järjeks vähemaks ning ringi tegevus lõpetati 2015. aasta kevadel. Nii jäigi Loodusmaja ilma loodusfotograafia huvialaringita kuni selle aasta sügiseni.

Uuel õppeaastal ilmus loodusmajja uus ja aktiivne inimene, kelle nimi on Anna-Grete Rebane. Tema otsustas asutada uue huvialaringi ning hakata seal lastele õpetama loodust ja selle jäädvustamist pildistamise kaudu. Selle ringi nimeks sai loodusfotograafia ja elurikkus. Ringis ei tegeleta niivõrd professionaalse fotograafiaga, kui lihtsalt looduse mitmekesisuse tundmaõppimisega ja selle digitaalse jäädvustamisega. Pigem on ring suunatud just noorematele õpilastele, kuid kui õpilased vanemaks saavad, võib neile juba peegelkaamerad kätte anda.

Ringitundides on käidud Tartu parkides ja pildistatud seal esinevaid loodusnähtusi. Kui noortele fotograafiahuvilistele satub ette part, võivad nad otsida sobivat kaadrit kuni pool tundi. Samuti tegelevad lapsed pildistamisega ka kodus ning fotod vaadatakse ringitundides üle. Mõni tund möödub aga klassis meisterdades ning hiljem hoopis seda pildistades.

Ringitunnis, mida mina käisin jälgimas, valmistusid lapsed kõigepealt „Hea loodusetundja“ konkursiks. Selle ettevalmistuse käigus tundus mulle, et vähemalt samblaid ja samblikke tunnevad lapsed paremini kui mina. Pärast konkurssi seadsime end taas klassi sisse. Esialgu hakkasid õpilased sügistes värvides lehti erinevate kaamerafiltrite abil pildistama ning uurisid, mis värvikombinatsioonid sealt välja kujunesid. Hiljem meisterdati nendest lehtedest loomakesi. Tunni lõpetuseks korraldati väike viktoriin.

Nii möödus lõõgastav vaheaja-eelne loodusfotograafia ringitund.

Paul Kaasik

Nimeks on mul Paul Kaasik ja olen käinud kolm aastat ornitoloogiaringis. Olen Kännuseente toimetaja ehk kännuämblik ning ka Kännuseente veebiportaali looja. Seentest sobitun ma oma arust kõige enam haavapuravikuga, sest olen näost täpselt sama punane.